Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laila" - 10 õppematerjali

laila

Kasutaja: laila

Faile: 0
Retsensioon-Arabesk II
1
odt

Retsensioon: Arabesk II

Retsensioon Käisin vaatamas näitust Arabesk II, mis oli 15. jaanuaril üles pandud Aja majja. Näitusel oli esindatud kaks kunstnikku: Anke Oks ja Laila Talunik. Näitust saab vaatama minna kuni 11. märtsini. Tegemis oli maalinäitusega. "Korralik kokteil temperamendist ja graatsiast ehk näitus, milles põimuvad flamenko ja ballett". Balletti oli kujutanud Anke Oks ning flamenkot Laila Talunik. Anke Oks on õppinud näitekunsti eriala Pärnu Raeküla Gümnaasiumis ning skulptuuri Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Tema tehtud olid maalid, mis kujutasid balletti. Tema tööd on olnud esindatud kuuel ühisnäitusel ning kahel personaalnäitusel. Laila Talunik on samuti õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis skulptuuri erialal, kuid oma kooliteed alustas ta Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Tema tehtud olid maalid, mis kujutasid flamenkotantsijaid.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
Tuhat hiilgavat päikest
14
odp

"Tuhat hiilgavat päikest"

Raamatu sisu  Tegevuspaik: Afganistan  Aeg: 1960-2003  Teos räägib kahest Afganistani naisest, Mariamist ja Lailast, ja nende sõprusest Kabulis Talibani ajal  Mariam on harami, väljaspool abielu sündinud laps, kes elab emaga Herati lähedal  15-aastaselt pannakse Mariami mehele Kabuli kingsepale Rashidile, tema uues kodutänavas mõned majad edasi sünnib õpetajaperesse tüdruk nimega Laila. Aastaid hiljem viib saatus kaks naist kokku  Antakse ülevaade Afganistani ajaloost 30. aasta jooksul  Erinevus Lääne kultuuri ja Idamaade kultuuri vahel Miks valisin just selle raamatu?  Afganistan on põneva kultuuritaustaga maa  Mind huvitab Afganistani ajalugu  Kerge lugeda, lugu peidab endas sügavamaid probleeme ja mõttekeerdkäike  Raamat on sügav,valus, haarab endasse Tsitaate  raamatust 

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
Imbi Paju-Soome lahe õed- --kokkuvõte
2
doc

Imbi Paju "Soome lahe õed" - kokkuvõte

a märtsini. Näidati Nõukogude Liidu terrori pärast hukkunud inimesi, mis näitas kui kole see aeg tegelikult oli. Inimeste jutud, kes olid selle üle elanud kõlasid sinna juurde väga tõeliselt ning näitasid seda ajastut päriselt, hoopis teisest küljest kui õpikute tekstid. Mainiti, et ka Nõukogude Liidus oli ohvreid ning soomlsed tundsid ka neile kaasa. Eestlased elasid soomlastele väga kaasa ning väikest lotat kutsuti Eestisse tutvuma. Laila Aur rääkis, et oli teatud lähedus ning kutse oli imetore kingitus. Eestis nähti lennukeid pidevalt, aga öeldi, et see pole sõjaolukord. Helsingist võeti Soome noorlotadega ühendust ning saadi teada, et Eesti on okupeeritud ning Konstantin Päts teadmata asukohas. Pärast okupeerimist algasid küüditamised ning 1941. aastal naiskodukaitsjad küüditati Siberisse. Helmi Visnapuu rääkis väga selgelt kui jube see üleelamine oli. Teed juhatati talle püssidega,

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Keelkonnad 10 klassi õpiku kokkuvõte
3
doc

Keelkonnad 10.klassi õpiku kokkuvõte

on soome keel, mida kõneleb u 5mln inimest. Karjala kõnelejaid on u 80 000. on ka väga kuulus oma rahvaluule poolest. Liivlasi on kokku veel ehk paarsada. Eesti keel on ungari ja soome keele kõrval kõnelejate arvult kolmas soome-ugri keel. Eesti keel on oma arengu jooksul kõige rohkem mõjutusi saanud indoeuroopa keeltest. Indoeuroopa keelkond- on suur nii kõnelejate kui ka keelte arvult. Sinna kuulib ligi 60 keelt, mis jag 8-sse allkeelkonda. Indoeur keeled on tänapäevaks levinud laila üle kogu maakera. Indoiraani keeled- praegu: pakistanid, bangladeshis, afganistanis, iraanis jm. Olulisemad keeled on hindi, bengali ja pärsia keel. Balti ja slaavi keeled- läti, leedu ja preisi keel. Teised on ukraina, valgevene, poola, tsehhi,slovaki,poola, bulgaaria, serbokraadi ja sloveeni keeled. Germaani keeled- P-gremaani keeled: rootsi, taani, norra,fääri ja islandi keel. Lääne-germaani keeled: inglise, saksa, hollandi, jidisi ja afrikaani keel.

Eesti keel → Eesti keel
229 allalaadimist
Debora Varandi
11
doc

Debora Varandi

pärimust mõjutanud ka muul moel kui "Saaremaa valsi" sõnade kaudu. 3. DEBORA VAARAND TÕLKIJANA Debora Vaarandi oli ka viljakas tõlkija. Ta on tõlkinud soome, saksa ja vene keelest, muuhulgas Bertolt Brechti, Alfred Adleri, Aleksei Tolstoi, Veera Inberi, Juri Nagibini, Mihhail Prisvini, Eduard Bagritski, Viktor Nekrassovi, Maksim Gorki, Olga Bergholzi, Anna Ahmatova, Katri Vala, Eino Leino, Aleksis Kivi, Georg Trakli ja Laila Hirvisaari loomingut. 1987. aastal ilmunud meeneraamatus "Aeg tuli:" on esindatud nii Vaarandi tõlked Ahmatova luuletustest kui ka vastupidi. See on eesti ja vene kirjanduse üks olulisemaid kohtumisi. 8 4. "Ööviiul" 1956 Ühel üürikesel viivul hämaram on valge öö. Ja siis salus lõhnaviiul valjult helisema lööb. On see õnn või on see valu ­ armastuseviis on see. Keegi kergelt paljajalu tõttab läbi kastevee.

Kategooriata → Uurimistöö
21 allalaadimist
Kõnearendus
5
doc

Kõnearendus

Seaduspäraselt arenevad need lapsed füüsiliselt aeglasemalt. Hakkavad hiljem roomama, istuma, käima. Kohmakus liikumisel võib säilida veel teisel ja kolmandal eluaastal. Imiteerimisel esineb puudusi, ei oska jäljendada koera ega teha loomade häälitsusi. 4.-5. Eluaastal võib nende kõne vastata normaalsele 2aastase lapse kõnele.. Hilinenud kõnearengu kõige raskem aste on alaala (kreeka keeles a ­ eitamine, puudumine; laila ­ kõne). Alaalia on haigus, mitte sümptom. Alaalia on kõnedefekt, mis avaldub kõne täielikus või osalises puudumises normaalselt säilinud kuulmise ja intellekti juures. Laps-alaalik ei ole kunagi normaalselt kõnelnud. See tunnus eraldab teda afaasikust, kes on kõne hiljem kaotanud. Raskemate alaaliajuhtude korral ei hakka laps iseseisvalt üldse kõnelema, raskekujulise alaalia puhul hakkab valesti orienteeruma, ümbruskonna käitumisele mitteadekvaatselt vastama.

Pedagoogika → Pedagoogika alused
119 allalaadimist
SOFIE MAAILM
7
docx

SOFIE MAAILM

osadeks, et omada kontrolli probleemi üle. Ta kahtles kõiges ega uskunud, mida eelnevad filosoofid on kirja pannud. Ta avastas, et mõttemaailm on reaalsem, kui materiaalne (cogito, ergo sum). Ta järeldas, et Jumal on olemas, sest ta suutis ette kujutada täiuslikku olendit ja seetõttu pidi see tema ettekujutusse saama läbi perfektse olendi ehk Jumala. Ta oli dualist ­ maailma jaguneb mõtte- ja materiaalseks maailmaks. Alberto näitab Sofiele arvutiprogrammi Laila, mis oskab Sofiega rääkida. Seejärel näevad nad, et Hilde isa on arvutiviiruse kujul nende ees. Nad saavad teada isa nime ­ Albert Knag, mis on väga sarnane Alberto Knoxile. Baruch Spinoza elas ka 17. sajandil. Ta arvas, et Piibel ei ole läbinisti Jumalast inspireeritud ja seetõttu oli ta väga vihatud kristliku ja judaistliku kiriku poolt. Spinoza oli panteist, ta uskus, et Jumal eksisteerib kõiges. Ta uskus, et on olemas Aine ehk Jumal, millest kõik koosneb

Kirjandus → Kirjandus
30 allalaadimist
KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID
13
pdf

KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID

Termin hõlmab riide mittemäärdumise omadusi, samuti vastupidavust koidele, kortsub kandmisel ja pesemisel vähem, ka pärast kuivamist, kuivamisaeg lüheneb, toodet on parem hooldada, toode säilitab kauem oma vormi. Parandatud riideomadused on märgitud vastava mudeli juures. Materjali kogunud üliõpilased: Urmi Tõlgo, Merit Heinmets, Gabriela Laanet , Anne-Liis Puu, Eliza Zaslavski , Külli Vähi, Riina Rannula, Laila Illak, Regina Ester , Kaidi Langei , Marjana Pors, Kristi Eelmäe, Jekaterina Jermolajeva, Kaire Kott- Igho, Kristiin Kapral, Anneli Minn, Liis Torim, Tiina Nellis-Randi, Liivi Orav, Maria Trjapitskina, , Jaanika Jõgi, Kaia Põtter, Maria Podolinski, Kairy Nahkur, Mare Paidra, Irina Shatalova,Tuuli Saaremets, Algallikad: L.Kivilo, E.Pedriks (1988) - Õmblusmaterjalid. Valgus Õmbleme ise! Padjad ja diivanipadjad (2002) Sinisukk Aarne.L., Alliksoo.E., Laanpere.L., Merilaid.T

Materjaliteadus → Kiuteadus
111 allalaadimist
Uurimustöö-Soome
41
odt

Uurimustöö: Soome

Tänapäeva soome kõrgetasemelise klassikalise muusika kõrvale tuleb järjest enam ka pop- muusikat, mis maailmas märkamata ei jää, kuid maha ei jää ka uued andekad heliloojad, seda ennekõike just tänu heale muusikalisele haridussüsteemile, mida Soome tänapäeval pakub. Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel Soome on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud alates 1961. aastast. Soome esimene esindaja lauluvõistlusel oli Laila Kinnunen, kes esitas loo "Valoa ikkunassa", mis lõpetas 10. kohal. Soomet tuntakse kui üht kõige ebaedukamat riiki Eurovisiooni lauluvõistlusel. Riik on osalenud 44. korral kuid pääsenud esikümnesse vaid 12. korral. Soome on lauluvõistluse lõpetanud viimasel kohal 8. korral, neist 0 punktiga kolmel korral. Soome on lauluvõistluse ka ühel korral võitnud. 2006. aastal esindas riiki ansambel Lordi, kes esitas laulu "Hard Rock Hallelujah"

Geograafia → Geograafia
100 allalaadimist
Andmetabelid
144
xlsx

Andmetabelid.

Raleigh 136 Xy'nya Bell 23 Colorado Ct. Raleigh 137 Kle'Aija White 911 Oregon Tr. Cary 138 Lane Hollings 7 Mississippi Ln. Raleigh 139 Matthew Tappen 44 Connecticut Blvd. Raleigh 140 Alyssa Ullman 3321 Bronwen Ct. Raleigh 141 Ta'Nyia Jackson 40 Virginia Rd. Raleigh 142 I'mmoni Price 788 Cudie Ln. Raleigh 143 Laila Blue 7 New St. Raleigh 144 Makeda Niebo 412 Dean St. Raleigh 145 Xiaoxi Zheng 90 Hillsborough St. Raleigh 146 Xiaolin Tu 1243 W. Morgan St. Raleigh 147 Magda Sremski 544 Wayne St. Raleigh 148 Hugh Jodey 531 Bloodsworth St. Raleigh 149 Sasha Bright 4 St. Mary's St. Raleigh

Informaatika → Infotöötlus
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun