2008 Referaat Tuumaelektrijaam Füüsika Juhendaja: Indrek Karo Mari Parts Pelgulinna Gümnaasium Sisukord Tuumaelektrijaam.......................................................................................
Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Joonis. 8. Tuumaelektrijaama struktuuriskeem. Allikas: http://ru.wikipedia.org/wiki/Атомная_электростанция Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki – USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad 2/3 maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid,...
Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamas on plussid selles et , -tuumaelektri jaam ei pruugi saastada õhku -tekib vähe tahkeid jääk aineid -tuumakütust on maailmas suhteliselt palju Aga miinused on et , -jäägid mis tekivad on radioaktiivsed ja nende lagunemine toimub sadu tuhandeid aastaid -õnetuse juhul võib radioaktiivne aine reostada suuri alasid mille taastamiseks läheb palju aega -tuumaelektrijaamade radioaktiivse jääk ainest saab teha tuumarelvasid -tuumakütus ehk enamasti uraan ei kuulu taastuvate kütuste hulka -kuna uraan ei ole taastuv kütus siis võib see rikkuda ökoloogilist tasakaalu -tuumaelektrijaama on kallis ehitada ja kallis ülal pidada. Kuna tuumaelektrijaamades kasutatakse radioaktiivseid aineid ja need ained on ohtlikud siis ma arvan ,et eestisse ei oleks vaja tuumaelektrijaama võib ka läbi rääkida teiste riikidega ja luua lepinguid et ,eesti saaks võtta teiste riikide elektrit . Ja ar...
Tuumaelektrijaam Sissejuahtus Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam oli Obninski tuumaelektrijaam mis alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. Esimene, mis oli tööstusliku võimsusega oli Calder Halli tuumaelektrijaam Sellafieldis. 2011. aasta mai seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 440 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs arvuga 104, järgmisena Prantsusmaa arvuga 58, Jaapan arvuga 50ja Venemaa arvuga 32 reaktorit.
Referaat Tuumaelektrijaam ******* 10R2 ********* 2012 Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid ja kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Sel põhjusel on maailmas väga suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tänapäeval annavad tuumajaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu
Loviisa tuumaelektrijaam Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. aastal toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29% Soome elektritoodandust. Neist kaht reaktorit asukohaga Loviisas omab ja opereerib Fortum Power and Heat Oy. Loviisa tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam Soomes Loviisa linnas. Jaam asub Hästholmeni saarel umbes 90 km Helsingist ida pool. Elektrijaamas on kaks PWR tüüpi reaktorit (VVER-440): Loviisa-1 ja Loviisa-2. Mõlemad on netovõimsusega 488 MW. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. aastal ja ta ühendati võrku 1977. aastal. Loviisa-2 aga hakati ehitama 1972. aastal ning tööle pandi 1980. aastal. Kummagi reaktori keskmised energiakoormusfaktorid on vastavalt 86% ja 88%.
Koostanud: Kadri Arnover Juhendaja: Sigrid Kaju Kose 2009 Tuumaelektrijaama ajalugu Tsernobõli elektrijaam asub Ukrainas Kiievi oblastis. Jaama ehitust alustati 1970.-l aastal. Esimene energiaplokk käivitati 1977.-l aastal, järgnesid teine plokk 1978.-l aastal, kolmas 1981.-l aastal ja neljas 1983.-l aastal. Jaamas toodeti tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Tsernobõli tuumaelektrijaam suleti jäädavalt 15.-l detsembril aastal 2000. Aasta 1982 Septembris toimus 1. energiaplokis avarii. Avarii tagajärjel kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati ära mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. 5. ja 6. reaktori ehitust jätkati sellest õnnetusest hoolimata. Aasta 1986 26
Tuumaelektrijaam Sissejuhatus Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral
Kas eestisse rajada tuumaelektrijaam? Minu arvamus on et Eestisse ei tohiks tuumaelektrijaama ehitada. Kuna Eesti on väike riik ja riigil pole piisavalt raha selle rajamiseks. Liiga ohtlik rajada seda. Positiivsed küljed: 1. Eestil oleks oma elektrijaam mis suudab toita kogu Eestit. 2. Eesti hoiaks raha kokku elektri ostmisega välismaalt. 3. Eesti on väike riik ja ei tarbiks kõike seda elektrit ära ja siis oleks võimalus müüa seda teistesse riikidesse. Negatiivsed pooled: 1. Ehitamisele kuluks palju raha. 2. Saastab loodust. 3. Õnnetuse korral oleks kogu Eesti ja Eesti naaber riigid rikudud reaktiivse keskonna tõttu. Kaido Raal 9.klass
Tuumaelektrijaam Plussid Miinused · Võimalik toota elektrienergiat · Suurim probleem on avariioht ja suures koguses(Tänapäeval radioaktiivsed jäätmed, mis on annavad tuumaelektrijaamad kõigile elusorganismidele väga 17% kogu elektrienergiast, ohtlikud( lagunemiseks kulub peaaegu sama palju kui tuhandeid aastaid) hüdroelektrijaamad) · Tõsine probleem on · Ökonoomne ja õhusaastevaba tuumajäätmete kahjutustamine · Tuumaenergiast saadud elekter · Rajamine on jõukohane on söest toodetust isegi rikastele kõrgelt arenenud odavam riikidele, sest kõrgtehnoloogial · Ei teki fosfori-, lämmastiku- ega põhinev tootmine nõuab väga süsihappegaasisaastet suuri kapitalimahutu...
lõhustumisest. Maailmas on kokku 442 tuumaelektrijaama. Kõige rohkem on USAs(104) ja Prantsusmaal(58). Maailma vanim tuumajaam asub Suurbritannias, kuid see lõpetas selle aasta vaabruaris töö.Tuumaelektrijaamade eluiga on tavaliselt 30-40 aastat. Peale Eesti on tuumavabadeks piirkondadeks näiteks Austria, Austraalia, Costa Rica, Island, Läti, Taani, Uus-Meremaa. Eestile kõige lähemal asuv tuumaelektrijaama on Venemaal Sosnovõi Boris ja Soomes Loviisa tuumaelektrijaam. Tuumaelektrijaama eelised: Need ei eralda kasuvuhoonegaase ja ei saasta õhku. Sellest tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub vähe. Kuid nende kasutamise ohte on rohkem, kui eeliseid. Tuumaelektrijaama ohud: Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks.
Elektrijaamade võrdlus Tuumaelektrijaam ja hüdroelektrijaam 1. Tööpõhimõte 2. Plussid 3. Miinused TÖÖPÕHIMÕTE Tuumaelektrijaam Elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustamisest.Radioaktiivsete elementide, näiteks, uraani, tuumad võivad vahel lõhustuda. Sel juhul vabaneb soojusenergiat ja väikesi osakesi, mida kutsutakse neutroniteks. Kui neutronid põrkavad teiste radioaktiivsete tuumadega, võivad nad neid tuumi lõhustada, alustades niimoodi ahelreaktsiooni. Hüdroelektrijaam Tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega
Tuumaelekterienergia ESSEE Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suurtes kogustes. Planeedi elektrienergiatoodangust moodustab tuumaelekter umbes 18%. 20. detsember 1951 USAs toodeti esimest korda tuumareaktori abil elektriaenergiat. Esimene tuumaelektrijaam alustas 27. juuni 1954. Maailmas on kokku 442 tuumareaktorit. Tuumaenergia avastas M. H. Klaproth aastal 1789. Tuumaenergia tekitamiseks lõhustatakse tuumasid ja selle tagajärjel vabaneb suur osa energiat. Reaktoris toimub tootmiseks ahelreaktsioon. Seal vabaneb energia soojusena. Soojust kasutatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks. Turbogeneraatorid kasutavad töötamiseks auru. Ahelreaktsioonis pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega
Tuumaelektrijaamad Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamade kasutamise plussid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tuumaelektrijaamade kasutamise miinused Tuumakütuste ladustamine on suureks miinuseks, kuna tuumakütused on radioaktiivsed ja kõigile elusorganismidele väga kahjulikud. Kütusejääkide ladustamisel tuleb arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks, sest nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks. Kui tuumaelektrijaamades peaks juhtuma õnnetusi, siis on suur oht, et radioaktiivselt võivad reostuda väga suured alad. Nii juhtus näiteks T...
● 2011. aasta mai seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 440 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. ● Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (58), Jaapan (50) ja Venemaa (32). ● Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Esimesed tuumaelektrijaamad ● Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. ● Esimene tuumaelektrijaam – Obninski tuumaelektrijaam – alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. ● esimene tööstusliku võimsusega tuumajaam - Calder Halli tuumaelektrijaam Sellafieldis Tuumaelektrijaamade eelised ●ei eralda kasvuhoonegaase ●tekib vähe tahkeid jäätmeid ●kulub vähe kütust Tuumaelektrijaamade ohud ●jäägid on radioaktiivsed ●õnnetuste puhul võivad väga suured alad reostuda ●võib rikkuda ökoloogilist tasakaalu
Tuumajaama rajamine Eestisse Tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on juba aastakümneid olnud üks kõige rohkem vaidlust pakkuvatest teemadest energeetika valdkonnas. Minu arvates oleks aga tuumaelektrijaama rajamine Eestisse vägagi hea ning mõistlik otsus. Kuna rahvaarv aina kasvab ja kasvab, suureneb ka inimeste energiavajadus, aina rohkem on materiaalseid vajadusi, mille rahuldamiseks on vaja energiat. Üks energia toomisviisidest on tuumaelektrijaam, tänu sellele, ei saaks me ainuüksi väiksema kütusekuluga energiat, vaid ka meie majanduselu saaks rohkem kasu. Seoses tuumajaama rajamisega, saaks riik pakkuda Eesti rahvale rohkem töökohti näiteks masinate ehituse, korrashoiu ning jälgimise valdkonnas. Tihtipeale toovad inimesed argumendiks, et tuumajaama rajamine Eestisse oleks väga kallis, kuid minu arust tuleks asja pigem teise nurga alt siis vaadelda. Kui me väidame, et tuumaelektrijaama rajamine oleks väga kallis, siis tuleks mõeld...
Nuclear Power: A Burden or a Blessing? Today, when the pollution of Earth is an important matter, people are trying to find economic solutions to produce power. This is where the necessity of nuclear power plants comes in question. Nuclear power plants are a cheap way to generate electricity but it also brings a lot of pollution that is much more radioactive and toxic than, for example, coal waste. But if we are looking at the facts, burning coal pollutes the Earth much more than nuclear power plants because more waste is generated. CO2, which is released from burning coal, is the main cause of global warming. Nuclear waste is collected and hidden in rocks or under ground, where it won't face the environment. However we shouldn't depend on nuclear energy as Uranium reserves are ending, especially when the world population is increasing and so is the demand for energy. There is Uranium in seawater, but gettin...
Pärilikkusaine võib ootamatult muutuda ohtlikuks kasvajaks. Kasutatud kirjandus : · ´´ Laste geograafiaentsüklopeedia ´´ Carol Varley ja Lisa Miles Tõlge eesti keelde, ´´Koolibri´´ 1995 · http://www.ut.ee/BM/kiirgusest/menu.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaelektrijaam Referaat Tuumaenergia Kadi Uustalu 7.a Kiviõli 2007 Eestile lähimad tuumaelektrijaamad · Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam Leningradi oblastis on lähim Kirde-Eestile · Loviisa tuumaelektrijaam Soomes on lähim Tallinnale · Ignalina tuumaelektrijaam Leedus (plaanitakse sulgeda 2012)
Aatomielektrijaam · Elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest · Esimene aatomielektrijaam ehitati 1954. a. Obniskis Aatomielektrijaamad maailmas 2009 aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast · USA-s 104 · Prantsusmaal 59 · Jaapanis 53 · Venemaal 31 Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: · Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam · Loviisa tuumaelektrijaam · Ignalina tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamade kasutamise ohud · Tuumajäätmed on radioaktiivsed kõigile elusorganismidele ohtlikud · Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka tuumaelektrijaamade kasutamine võib muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu · Tuumajäätmetest saadakse materjali tuumarelvade valmistamiseks Tuumaelektrijaamade kasutamise eelised · Ei eralda kasvuhoonegaase
tuumapommid on oma massi kohta oluliselt väiksema purustusjõuga. Tuumapommi negatiivsed küljed. Tuumapommi leiutamine oli pigem negatiivne, kuna tegemist on väga suure raadiusega massihävitus relvaga. Ilma tuumapommita ei peaks inimesed kartma tuumasõda, mis võib maale lõppeda laastavalt. Tuumapommi positiivsed küljed. Tuumapommi leiutamine pani aluse tuumaelektrijaamade tekkele. Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam – Obninski tuumaelektrijaam – alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis Tuumaelektrijaamade kasutamise eelised Tuumaelektrijaamad ei eralda
e gaasireaktor a või elekter veeris TUUMAELEKTRIJAAM Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö
Kui aastas kaevandada 2 milj. t kilta, siis saab selle baasil toota 200 t uraani. Sellest saadav energiakogus võrdub 600 milj. t nafta põletamisega. · Reaalselt tähendaks aga Eestisse tuumajaama rajamine seda, et rikastatud tuumakütus tuleb importida ja kasutatud tuumajäätmed vaheladustada ning hiljem lõppladustada. Lõppladustamispaiga ehitamine on väga kallis, seni pole veel maailmas ühtegi lõppladustuspaika valminud. Forsmarki tuumaelektrijaam Rootsis Tuumaelektrijaam Soomes, Olkiluotos Tuumaelektrijaam Prantsusmaal Cattenomis Hüdroelektrijaama joonis
Põlemisgaasides leidub vääveldioksiidi, mis on väga kahjulik keskkonnale. Samas põlevkivi taastumise protsess on pikaajaline. Nende andmete põhjal väib väita ,et Eesti pole energiatootlikuse poolest üks kõige keskkonnasõbralikumaid riike. Samas tuleb 0.1% energiast veest ja 0.8% tuulest ja tuuleparke ehitatakse pidevalt juurde. Eestil on võimalusi kuidas saaks olla rohkem keskkonnasõbralkium. Üks nendes viisidest oleks ehitatada tuumaelektrijaam. Keskmine tuumaelektrijaam toodab tänapäeval 1000-1500MW. Kui Eestisse rajada kas või 1 tuumajaam toodaks see meile juba poole vajalikust energiast. Tuumaelektrienergia on ka soodsam ja palju puhtam, kõrvalnähuks on aga radioaktiivsed jäätmed. Radioaktiivsed jäätmed ei tekita nii palju pahandust kui tekitab põlevkivi põletamisel tekkiv vääevldioksiid, sest radioaktiivseid jäätmeid on vähem ja nendest saab kergemini vabaneda. Teine võimalus oleks importida välismaalt energiat
Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Elekter on praegusel ajal kõige käepärasem ja mitmekülgsem energia vorm ning teadlased ennustavad elektri osatähtsuse suurt kasvu ka tulevikus. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene aatomi- ehk tuumaelektrijaam ehitati 1954.a. NSV Liidus Moskva lähistel Kaluga oblastis Obninskis, maailma esimene tuumakütusel toodetud elekter voolas juhtmestikku 27.juunil 1954.a. Kui Nõukogude tuumaelektrijaam esimest voolu andis ning sellega tuumaenergia rahumeelse rakendamise võimalusi näitas, astuti suure kiiruga esimesed sammud, et ka Ameerikas tuumaelektrijaam ehitada. Juba kolme päeva pärast teatas USA valitsus, et Pennsylvania osariigis püstitatakse katse- tuumaeletrijaam
TRANSPORT Leedus on heal tasemel maanteede võrgustik. Ainukesena Balti riikidest on Leedus ka kiirteed: · VilniuseKlaipda maantee · PanevzysiVilniuse maantee PÕLLUMAJANDUS JMS Põllumajanduse osakaal riigi kogutoodangus on 40%. Juhtiv haru on piimakarja- ja seakasvatusele spetsialiseerunud loomakasvatus, mille lõppsaadustel on tähtis osa ekspordis. Peamised põllukultuurid on teraviljad, söödakultuurid ja kartul. ENERGEETIKA Ignalina tuumaelektrijaam on suletud tuumaelektrijaam Leedu idaosas, Euroopa Liidu ainus Tsernobõli tüüpi tuumaelektrijaam, mis töötas 19832009. TÖÖSTUSHARUDE VÄRK Juhtiv tööstusharu on masinatööstus(laevad, tööstusseadmed, tööpingid). Tekstiilitööstus etendab tähtsat osa nii tööhõive kui ekspordi seisukohast. Keemiatööstus töötleb Venemaalt sisseveetavat naftat. RAHVASTIK 1993 aastal elas Leedus 3,7 miljonit elanikku, neist 79,6 % olid leedulased, 9,4 % venelased ja 7 % poolakad, 1,7 % valgevenelased
Autode müügihind oksjonil ületas ka kõige julgemad lootused. Mis hinnaga autod müüdi? Need müüdi umbes 52 miljoni dollariga. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/fotod-prantsusmaalt-leitud-vintage- autode-kollektsioon-muudi-mustilise-summa-eest?id=70859587 1. Kes on Östen Mäkitalo? Ta oli Rootsi elektriinsener. http://en.wikipedia.org/wiki/%C3%96sten_M%C3%A4kitalo 2. Mis aastal alustas tööd maailma esimene aatomielektrijaam? Esimene tuumaelektrijaam – Obninski tuumaelektrijaam – alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaelektrijaam 3. Ratas on üks inimkonna vanimaid leiutisi, kui vana? See leiutati 19. sajandi alguses. http://et.wikipedia.org/wiki/Jalgratas 4. Maailma suurim arvutiprotsessorite tootja? Intel Corporation http://et.wikipedia.org/wiki/Intel 5. Mille poolest erinevad DVD ja Blu-Ray plaadid? Blu-Ray on tunduvalt parema kvaliteediga. Blu-Ray filmid on detailsemad. http://www.digi
lagunemisel tekkiv soojusenergia. · Seda energiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. · See on kasutatav kohtades, kus kõrge temperatuuriga nn. termaalvesi asub maapinnale lähedal, mis teeks selle energia kasutamise tasuvaks. tasuvaks Tuumaenergia · Elektrienergia, mida saadakse tänu tuuma- reaktsioonidele tuumaelektrijaamades. · Tuumaelektrijaamas saadakse elektrienergiat aatomituuma lõhustumisest. · Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus. · Ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. · Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, Kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Tsornobõli tuumaelektrijaam · Tsornobõli tuumaelektrijaam asus Ukrainas Kiievi oblastis Tsornobõli rajoonis. · Aastal 1986 töötas 4 plokki, igaüks võimsusega 1000 MW, ehitati 5. ja 6. plokki. · 26. aprillil 1986 leidis jaama 4. energiaplokis aset Tsornobõli katastroof. Tuuleenergia
tekitades nii ahelreaktsiooni. Click to edit Master text styles ·. Uraani lõhustumisel vabanevat energiat Second level kasutatakse tuumaelektrijaamades ja Third level laevadel ka allveelaevadel. Fourth level Tuumareaktsiooni kasutatakse mõnede Fifth level ainete sünteesimiseks samuti. Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam , kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam Obninski tuumaelektrijaam alustas Click to edit Master text styl tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. Second level 2009. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat
Esmajoones kahjustuvad koed, kus toimub uute rakkude teke. On võimalikud varjatud muutused sugurakkude geneetilises aparaadis, mis avalduvad alles järglaste juures, ja enamasti ebasoodsal viisil. Tsernobõlis kiirutuse ohvriks langesid väga paljud naised, mehed ja lapsed Kasutatud kirjandus: EE 7 kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1994, lk 664 s.v radioaktiivsus. EE 9 kd Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996, lk 642, 646 s.v. Tuumaelektrijaam, tuumarelv. Füüsika IX klassile Soojusõpetus, Aatom ja Universum Tallinn: Koolibri, 2000, lk 75-87 http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaenergia http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tuum.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumajaam Pildid: http://www.ekspress.ee/thumbs/2008/12/24/l2_t101850_474px_nagasakibombjpg.jpg http://www.insc.anl.gov/pwrmaps/map/world_map.png http://www.magnetamerica.com/images/symbols/M-MS-RADIO.jpg http://www.worstpolluted
paksuse mõõtmisel tehastes. Tuumaelektrijaamad ● Levinud üle maailma. ● Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. ● Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. ● Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud, kuid praegusaegse tehnoloogiaga kasutatavate varude hulk on piiratud ja ammendub erinevatel hinnangutel 70–200 aastaga. Loviisa tuumaelektrijaam Soomes Kasutatud kirjandus ● http://et.wikipedia.org/wiki/Radioaktiivne_kiirgus ● http://www.nrc.gov/about-nrc/radiation/around-us/uses-radiation.html ● http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/6/6d/Radiatsioonil%C3%A4bivus.png/300px-Radiatsioonil%C3%A4bivus. png ● http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaelektrijaam ● http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ec/Loviisan_voimalaitos_ilmasta.png/220px- Loviisan_voimalaitos_ilmasta.png ● http://www
Erinevad energia tootmisviisid. Kaido Eismann, Karl Ojamaa. Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumakütuse jäägid on väga ohtlikud, radioaktiivsed, nende lagunemiseks kuulub tuhandeid aastaid. Elektrijaamad ei saasta õhku, kütust kulub vähe, tekib vähe tahkeid jäätmeid. Hüdroelektrijaam Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Hüdroelektrijaamade ehitamine on kulukas kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Maailma võimsaim elektrijaam, kus kasutatakse vett, on LõunaAmeerikas Parana jõel. Ta võimsus on kokku 12,6 miljonit vatti. Soojuselektrijaam Soojuselektrijaam (SEJ) on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergia saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas võ...
· Rajamine on väga kallis. Nt. Soome tuumajaam (1600 MW) maksab 3 mld eurot. · Radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine, lahendusi töötatakse välja. · Inimfaktorist tulenev avariirisk Tuumaelektrijaamad Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktoriabil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga on maailmas 443 tegutsevat tuumaelektrijaama, mis kokku toodavad 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on tuumaelektrijaamu USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venema (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle gigavati. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib
ENERGEETIKA(energiamajandus) 2 suurt haru: Kütusetööstus - nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi Elektroenergeetika hüdroelektrijaam, soojuselektrijaamad(kasutavad maavarasid), tuuleelektrijaam, tuumaelektrijaam, loodeteelektrijaamad(rannikul tõus ja mõõn), päikeseelektrijaam, geotermaalelektrijaamad(maa soojus) Energiavarade liigitus: Taastuvad tuul, vesi, päike Taastumatud kõik maavarad Teine liigitus: Alternatiivsed kõik taastuvad Traditsioonilised kõik taastumatud Alternatiivsed erinevad traditsioonilisest ühed on taastuvad, teised taastumatud. Alternatiivsed on kallimad ja toodavad korraga vähem energiat. Õpik lk 59 !
SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin tuumaelektrijaamad, sest energeetika on praegu väga aktuaalne teema ja tuumaelekter on üks suure potentsiaaliga osa sellest. 2 1 AJALUGU Tuumareaktor tootis esimest korda elektrit 3. Septembril 1948. aastal X-10 Graphite Reactor'is Oak Ridge'is USA-s. See reaktor tootis piisavalt elektit vaid lambipirni põletamiseks.Teine suurem katse toimus 20. detsembril 1951. aastal Arco lähedal USA-s.27. juunil 1954. aastal tootis tuumaelektrijaam esimest korda piisavalt elektrit elektrivõrgu jaoks Nõukogude liidus Obinskis. Maailma esimene täissuuruses tuumaelektrijaam avati 17. oktoobril 1956. aastal Calder Hall'is Inglismaal. Maailma esimene täissuuruses tuumaelektijaama, mille eesmärk oli ainult elektritootmine ühendati elektrivõguga 18. detsembril 1957. aastal USA-s Shippingport'is. 3 2 ENERGIA TOOTMINE TUUMAELEKTRIJAAMADES Tuumaenergias on tootmise aluseks kasutatava kütuse aatomituumade ning neutronite vaheline
Näiteks: elastsusjõud, hõõrdejõud, organismide lihasjõud. Elektromagnetjõudude kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektromagneetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika oleneb kogu inimtegevust elektrienergia tootmisel, ülekandel ja kasutamisel. Elektrijaamades muudetakse mingi muu energia elektrienergiaks: · soojuselektrijaam kütusepõletusenergia · hüdroelektrijaam voolava vee energia · tuumaelektrijaam aatomituumade seoseenergia · päikesepatarei valguskiirgusenergia Elektromagneetiline side- ja infotehnika hõlmab helides, kujutistes vms. sisalduva info edasi andmist elektrisignaalina, selle signaali töötlemist, edastamist ruumis ning taasesitamist inimesele vajalikul kujul (näiteks telegraaf, grammofon, televisioon, telefon)
Tuumaenergia Tuumaenergia tekkimine ja selle kasutamine maailmas Tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Ei eraldu CO2. Tuumaenergia Eestis Asukoht:SuurPakri, Keibu lahe äärne ala, Telise neem, Letipea poolsaare kirderannik, Türsamäe klindipealne platoo või Viivikonna karjäär . Tuumaenergia Eesti lähisriikides Leedu: Ignalina tuumaelektrijaam. Soome: Kokku 4 reaktorit, 2 erinevas kohas. Ideest tuumajaamani Mida arvad sina tuumaenergiast? Tänan kuulamast! Küsimusi? Kasutatud marerjal http://www.epl.ee/artikkel/458847 http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=75 http://www.tuumaenergia.ee/fileadmin/user_upload/pics/olkiluoto_tuumajaam.jpg http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=60 http://www.tuumaenergia
Gaas 28% Kivi- ja puusüsi 20% Hüdroenergia 5% Tuumaenergia 5% Muud energiaresursid 2% Energeetika Eestis · Eesti peamine energia allikas on põlevkivi, mille abil toodetakse 91% Eestis toodetavast elektrist. · Teine peamine energia allikas Eestis on turvas. · Eesti eesmärgid energeetikavalkonnas on suurendada taastuvenergia tootmise osatähtsust ning ehitada tuumaelektrijaam. Taastumatud energiaallikad · Taastumatud energiaallikad on energiaallikad, mis vähenevad seda kasutades · Tavaliselt on nendeks fossiilsed kütused näiteks nafta, gaas, põlevkivi kui ka tuumakütused. Taastuvad energiaallikad · Taastuvenergia allikad on energia ressursid, mis taastuvad ökosüsteemi aineringe käigus. · Taastuv energiaallikateks on tuuleenergia, hüdroenergia, päikeseenergia, biokütus jne edasi.
Energiamajandus Saksamaal Kuigi Saksamaal on energiavarad pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud, leidub rikkalikult kivisütt, seda Ruhri tööstuspiirkonnas ja pruunsütt Saksimaal ja Harzi mäestikus. Maagaasi, mida on suhteliselt vähe, leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhja-Saksamaal ja Põhjameres on riigil ka väikesed naftavarud. Saksamaa impordib naftat enam kui tosinast riigist. Seejärel töötleb riik nafta ümber erinevateks kütusteks ja ekspordib teistesse riikidesse. Hetkel toodetakse Saksamaal enamus elektrist tuumaelektrijaamades, kuid aastaks 2021 on otsustatud kõik Saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud eesmärk tõsta taastuvenergia osakaal energiamajanduses 50% peale. 2004. aasta seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kilovatt-tundi elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Järelikult jäi ...
tuumaenergeetika Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumajaamades kasutatakse kütusena enamasti uraani. See on maakoores võrdlemisi tavaline element, mida leidub praktiliselt kõigi kivimite koostises. Kaevandamisväärses kontsentratsioonis leidub seda elementi aga vähestes kohtades. Tuumade lagunemise käigus vabaneb energia, mida on vaja tuumajaama käigus hoidmiseks. Tuumajaamas reguleeritakse lagunemisprotsessi nii, et ühe tuuma lagunemine tooks kaasa vaid ühe teise tuuma lagunemise. Seda nimetatakse kriitiliseks olekuks. Kui ühe tuuma lagunemine tooks kaasa vähem kui ühe tuuma lagunemise, su...
Fukushima katastroof Sisukord Kus juhtus? Kuna? Millepärast? Kahjude ulatus? Mõju keskkonnale ja inimestele Kus juhtus? Toimus Jaapanis Fukushima 1. aatomielektrijaamas. Tuumajaam asub Vaikse ookeani kaldal umbes 250 km Tkyst põhja pool. 12 km kaugusel asub Fukushima II tuumaelektrijaam. Kuna? Toimus 11. märtsil 2011 aastal. Katastroof toimus peale maavärinat ja suurt tsunamit. Millepärast? Katastroofi põhjustas Sendai lähedal ookeanis toimunud Richteri skaalal 9 magnituudine maavärin, mis omakorda põhjustas ligi 15 meetri kõrguse hiidlaine ehk tsunami Jaapani rannikul. Tuumajaamades on olemas erinevad tagavara-energiaallikad, et elektrikatkestuse ajal hoida töös vett tsirkuleerivad pumbad, mis
Tuumaenergia ja selle kasutamine Radioaktiivsus ja selle kahjulikkus Tuumaenergia ja selle kasutamine Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Eesti Energeetika baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Kuid selline energia tootmise viis pole kaugeltki ainuke. Tuntud on tuumaenergia ja maailmas aina tõuseb selle populaarsus. See on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Spetsialistid on kindlaks teinud et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Tuumfüüsika on raske ja keeruline ning selletõttu pole inimkond seda veel täielikult avastanud. Ikka veel tehakse tuumaenergias uusi avastusi ja saadakse aegajalt midagi uut teada. Tuumaenergia ajalugu: *1789.a avastas Martin Heinrich Klaporoth aine, mille ta nimetas uraan...
7. Too välja Eesti energiamajanduse üks tugev ja üks nõrk külg. Hea on see, et Eesti ei sõltu energia saamiseks kellestki teisest, sest põlevkivi saadakse siitsamast. Nõrgaks küljeks on see, et põlevkivi on taastumatu ning Eestil ei ole peale selle väga teisi energiaallikaid. 8. Põhjenda kolme eri liiki elektrijaamade paigutust Prantsusmaal. Miks on Prantsusmaal kujunenud taoline elektrienergia tootmise struktuur? Tuumaelektrijaam asuvad inimestele lähedal, et saaks energiat kergemini tarbijani viia. Asuvad ka veekogude lähedal, et saada jahutusvett. Hüdroelektrijaam asub mägistel aladel, sest seal on vee langus suurem Naftatöötlemistehas See on kujunenud geograafilise asendi pärast. Naftatöötlus, sest tal on see maavaradest olemas. Tuumaenergia, sest see on kõige kasulikum elektrienergia viis Prantsusmaa jaoks.
Tuumajaam Eestisse - poolt või vastu? Tuumaelektrijaamaga on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja saastevabalt. Maailma energiavajadused tõusevad kiiresti ning nafta, kivisöe ning rohelise energiaga ei suudeta seda täita. Energiavajadus tõuseb ka Eestis, ning üsna kiiresti, kuni 4-6 protsenti aastas. Ainuke võimalus on tuumaenergia mis on odav ja keskkonnasõbralik, kuid rikke korral võib olla ülimalt ohtlik. Kuigi nüüdisaegne tootmistehnoloogia tuumajaamades on täiustatud üle maailma ja avariirisk on vähetõenäoline. Nii, nagu ka teised riigid, vajab ka Eesti omale energiat ning kõige parem oleks tuumaenergia. Elekter odavneks, kuna ei peaks seda igalt poolt kokku ostma ja saaks tagada pideva energiavajaduse. Ka põlevkivi osakaal väheneks mitukümmend protsenti. Ilma tuumaelektrita oleksid riigid veel suuremas sõltuvuses kütuste ja energia impordist. Aga ilma tuumajaamata peaks Eesti osa võtma ...
Kõige vähem aga riigi keskosas. -4- Majandus Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Riigil on suured nafta- ja maagaasi varud. Brasiilia on naftatoodangult 15. riik maailmas. Samas on Brasiilia suurim etanooli tootja. Toodetavast elektrienergiast moodustab 83%hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast. Brasiilias leidub rauda, põlevkivi, berülliumi- ja niooliumimaaki, vasemaaki, teemante, naftat. Brasiilias on rohkesti rahvusparke. Tootmise mahult on ta Lõuna-Ameerikas esikohal. Mäetööstuses on esikohal maakide kaevandamine. Peamised on raua- ja mangaanimaak. Kuid kaevandatakse ka vääris metallide maake: volframi, hõbetat, kulda, naftat, teemante. Brasiilia rauamaak on väga hea kvaliteediga.
majanduslikku ja sotsiaalset arengut? • Analüüsi hüdroelektrijaamade rajamise poolt- ja vastuargumente • Kus Euroopas tasub toota hüdroenergiat? • Miks on Eestis hüdroenergia osakaal nii väike, kuigi jõgesid on palju ja sademete hulk ületab aurumise? • Miks on Aafrika riikides suhteliselt vähe hüdroelektrijaamu? • Miks on Jaapanis ja Prantsusmaal tuumaenergial väga suur osatähtsus? Millal, mis oludes rajatakse riiki tuumaelektrijaam? Tuumaenergia poolt- ja vastuargumendid. • Millistes Euroopa riikides on tuumaenergia osatähtsus väga suur? Miks? • Miks on tuumajaamu vähe arengumaades? • Millal hakati tuumaenergiat kasutama? • Iseloomusta tuumaenergia osatähtsuse muutusi energiamajanduses • Võrdle kivisöeenergia ja tuumaenergia kasutamist elektri tootmisel. Too välja mõlema puhul nii plussid kui miinused. • Millistes piirkondades on võimalik kasutada geotermaalenergiat?
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE 1. Hõivatus erinevates majandusharudes? Teenindus,tööstus ja põllumajandus. 2. Marginaalne rahvastik? Marginaalne rahvastik- hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kes ei leia püsivat seaduslikku tööd ega eluaset. 3. Demograafiline siire? Demograafiline siire on rahvastiku protsess, mille käigus kõrge sündimus ja suremus asenduvad madalatega. 4. Demograafilise siirde näitajad? a) Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine sündimus ja suremus on kõrged, rahvaarv kasvas väga aeglaselt. b) Demograafiline plahvatus Sündimus jäi traditsioonide toel kõrgeks suremus langes, rahvaarv kasvas kiiresti. c) Rahvastiku vananemine Sündimus langes,suremus aeglane, rahvaarvu kasv aeglane, rahvastik vananeb d) Kaasaegne ehk moodne rahvastiku tüüp Sündimus ja suremus madalad, rahvaarv püsib stabiilne 5. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid?(...
ajakirjandus üritab musta valgeks rääkida, väites, et Fukushimast on eraldunud poole vähem radioaktiivseid aineid kui Tsernobõlist, siis räägib sellele ilmekalt vastu see, et evakuatsioonipiir on sama kaugele nihutatud kui oli Tsernobõlis. Järeldus: Vaatamata tuumaelektrijaamade suurele vastupidavusele, oleks otstarbekas rajada tuumaelektrjaamu seismiliselt vähemaktiivsetesse piirkondadesse, kuna see viiks katastroofi tekkimise ohu miinimumini. Väide: Oleks otstarbekas rajada tuumaelektrijaam Eestisse Tõestus/Näide: Arvestades seda, et Fukushima tuumaelektrijaam suutis purustusteta taluda 8.9 magnituudilist maavärinat, paneb see Eesti oma geoloogilise asukohaga soodsasse asendisse tuumajõujaama rajamisel. Tänu sellele, et Eesti asub Euraasia laama keskosas on maakor siin seismiliselt väheaktiivne. Suurim Eesti alal aset leidnud maavärin oli 1976 aastal ning seda hinnati Richeri skaala järgi 4,6 magnituudiga, mis teeb sellest 10 000 korda vähemvõimsama maavärina
Inimese ökoloogiline jalajälg Sisukord Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Eesti ökoloogiline jalajälg Inimeste ökoloogiline jalajälg Keemiline energia Tuumaelektrijaam Tšornobõli katastroof Fukushima tuumaõnnetus Tuumapommid ja - relvad Hiroshima Kasutatud kirjandus Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilist jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust ennast taastada saastamisest. Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Selle arvutamiseks jagati maakera viljakas pind
Vesinikul töötavad autod Vesinik Vesiniku keemiline ühend on H . 2 Vesinikku saadakse,kui vett lagundad elektri abil on saaduseks vesinik ja hapnik. Mootor Tankimine Hetke peamine probleem on see, et maailmas leidub vaid mõnisada vesinikutanklat. Tanklate rajamine toimub aeglasemalt, kui autode tootmine. Paljudes riikides on vesnik auto kasutamine võimatu ,sest puuduvad tanklad. Tankla Tanklad maailmas Autode tootjad BMW, daimler AG, Ford, honda, hyundai, mazda, nissan, morgan, toyota, vw boeing ja smartfishi lennukid kasutavad ka vesiniku kütust. 2015 aastaks pidi vesinuku autod tootmisesse mienma ehk müüki. Los Angelese autonäitusel esitles Honda mudelit FCX Clarity, oma esimest seeriaautot, mis varustatud 134 hj vesinikul töötava mootoriga. Vesiniku ja hapniku vahelise keemilise reaktsiooni käigus vabanev energia paneb tööle elektrimootorid, mis viivad autot edasi. Auto on k...
tööstuses, mille põhiharud on metallurgia, masina- (transpordi-) tööstus, elektrotehnika-, elektroonika-, tekstiili-, õmblus-, puidu-, paberi- ja mööblitööstus. Tähtsad harud on ka farmaatsia ja toiduainetööstus. Suuremad tööstuslinnad on Ljubljana ja Maribor, metallurgiatehased asuvad suuremate kaevanduste ligiduses. Energeetika põhineb pruunsöel ning valdavalt sisseveetaval naftal ja maagaasil. Jõujaamad tarbivad vee- ja tuumaenergiat (Krsko tuumaelektrijaam, võimsus 632 MW). Põllumajanduslikku maad on 863 000 ha (43% territooriumist), sellest 15% põllud, 2,9% viljapuuaiad ja istandused. Põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, kasvatatakse peamiselt söödataimi ning nisu. Sloveenia on ka arenenud turismimaa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
