Soome (1)

Sisukord:
Sissejuhatus
Üldandmed
Geograafiline asend
Loodus
Kliima
Majandus
Ajalooline ülevaade Soome majanduses
Majanduskasv
Majanduse struktuur
Maksutase
Väliskaubandus
Arengutase
Rahvusvahelised organisatsioonid
Rahvusvahelised ettevõtted 20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet.
20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet.20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet.20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet 20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet Erialalised Erialalised20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet Erialalised 20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet.20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet.20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet.
ErialalisedErialalised Erialalised Erialalised Erialalised Erialalised 20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet.
Rahvastik
Tööelu
Suurimad linnad
Energiavarud
Maavarad
Energia
Majandussidemed
Põllumajandus
Metsamajandus
Keskkonna brobleemid Keskkonna brobleemid
Tööstus
Transport
Soome minek
Turism Populaarsemad turismi kohad
Mida teha ja vaadata
Populaarsemad turismi piirkonnad
Suusakeskused
Soome 10 suurimat suusakeskust
KokkuvõteSoome 10 suuremat suusakeskust Populaarsemad turismi kohad Populaarsemad turismi kohad Keskkonna brobleemid Põllumajandus Majandussidemed Maavarad Maavarad Maavarad Maavarad
Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Referaadi teemaks on Soome Vabariik. Soome valisin ma sellepärast, et Soome on meie põhjanaaber. Soome on meid alati aidanud ja ta on meile nagu suur vend. Välja on toodud Soome üldandmed. Majanduse lähiajalugu ja hetke seis. Soome on kõrgelt arenenud riik ja tal on palju rahvusvahelisi ettevõteid. Ka saab kajastamist Soome rahvastik, rahvarvu muutused ja Soome suurimad linnad. Juttu tuleb ka Soome maavaradest ja energiast. Mööda ei saa minna ka Soome põllu- ja metsamajandusest. Lõpus on juttu ka transpordist ja turismist.
Üldandmed
Riigihümn Maamme (Vårt land )
Pealinn Helsingi
Pindala 337 030 km²
Riigikeel (ed) soome ja rootsi
Rahvaarv 5 276 955 (2006)
Rahvastiku tihedus 17,4 in/km²
President Tarja Halonen
Iseseisvus 6. detsember 1917
Rahaühik euro (EUR)
Tippdomeen .fi
Telefonikood 358
(1)
Geograafiline asend
Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel. Piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri).
Soome on üks Põhjamaadest.
Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia.
Soome kuulub maailma hõredamalt asustatud riikide hulka.
Soome pindala on 337 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Geograafilised kordinaadid on 64 00 N, 26 00 E.
(1)

Loodus
Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga.
Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²), aga ka 179 584 saart .
(1)
Kliima
Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved .
Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva.
(1)

Majandus

Põhinäitajad
Koht maailmas RTK järgi 32
RTK ühe elaniku kohta 18 850 $
Maksebilanss 1,1 mrd$
Inflatsioon 0,4%
Tööpuudus 18, 2%
Soome majanduse tugevad küljed:
Tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde.
Soome majanduse nõrgad küljed:
1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%) väheneb aeglaselt väike siseturg ja Euroopa ääremaa asend.
Soome on endiselt üks jõukamaid turumajandusmaid. Soome peamised majandusharud : laevaehitus, elektroonikatööstus, kergemasinatööstus, raskemasinatööstus, elektrometallurgia , paberimass ja paber, agrotööstus, keraamikatööstus, keemiatööstus, tekstiiltööstus.
(14)

Ajalooline ülevaade Soome majanduses
Soome on arenenud tööstusriik, mille majanduse kiire areng jätkub ka tänasel majanduse globaliseerumise ajajärgul. Kuni eelmise sajandi keskpaigani oli Soome valdavalt põllumajandusliku tootmisega maa. Tööstuse kiire areng sai alguse eelmise sajandi teisel poolel kui hakkasid arenema metsatööstus, veidi hiljem ka tselluloosi- ja paberitööstus, mis on Soome majanduse üheks alustalaks tänaseni. Eelmise sajandi teisel poolel hakkasid arenema ka Soome muud tööstusharud. Sellesse perioodi langeb samuti Soome majanduse tänase lipulaeva Nokia asutamine, mis tollal tegeles siiski sootuks erinevate tööstusharudega kui on ettevõtte tänane profiil.
Sarnaselt teiste Euroopa riikidele tõi majanduses tagasi löögi II Maailmasõda. Soome olukorda võrreldes mitmete teiste riikidega halvendasid ka Nõukogude Liidule makstud reparatsioonid. Siiski sai juba 1950. aastatel alguse majanduse kiire areng, mis kestis kuni 1970. aastate keskpaigani. Uus ja kiire majanduskasv sai alguse 1980. aastate algul kui kasvas kaubavahetus Nõukogude Liiduga. Uus majanduskriis saabus NL kokkuvarisemisega. Lisaks “idakaubanduse” vähenemisele oli oma mõju siis ka maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisel ja fiskaalpoliitilisel muutusel. Siiski väljus Soome majanduskriisist suhteliselt kiiresti. Äralangenud Nõukogude turu asemel suudeti hõivata uusi turge Kagu-Aasias, samuti ka Euroopa Liidus ja Ameerikas. Uute turgude leidmine sai võimalikuks eelkõige tänu heale konkurentsivõimele ja eksporti toetavale majanduspoliitikale. Positiivselt on mõjunud liitumine Euroopa Liiduga. Edu on toonud panuse tegemine kõrgtehnoloogia arendamisele. Kõrgtehnoloogia arengu eelduseks on olnud teadus- ja arenduskulutused 3% SKP-st, millest rohkem kulutatakse OECD liikmesriikidest vaid Rootsis. Kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi osakaalult (protsent koguekspordist) on Soome OECD liikmesriikidest peale USA-d ja Jaapanit kolmas.
(14)

Majanduskasv
Viimase kümne aasta jooksul on Soome majandus läbinud terve majandustsükli. Eelmise kümnendi alguses (1990-93) oli Soome peale Nõukogude Liidu turu äralangemist tõsises majanduskriisis. Nimetatud perioodil langes Soome SKP 9,9%, mis on suurim langus OECD riikides. Kümnendi keskel väljuti majanduskriisist ja alates 1994. aastast on Soome majanduskasv olnud jätkuvalt positiivne. Selle tulemusel jõudis Soome SKP aastaks 1996 kriisieelsele tasemele .
Perioodil 1994-1999 on soome iga-aastane majanduskasv olnud vahemikus 3,5%- 6,3%. Suurima majanduskasvuni küündis Soome majandus nimetatud perioodil 1997.aastal kui majanduskasv küündis 6,3%-ni. Aastatel 1998-1999 majanduskasv aeglustas mõnevõrra, mille peamise põhjusena tuuakse esile maailmamajanduse konjunktuuri halvenemist ja Aasia kriisi mõju. Kuigi samasse perioodi langes ka Venemaa majanduskriis, loetakse Vene kriisi mõjusid suhteliselt väikeseks. Suuremad tagasilöögid ilmnesid vaid toiduainetetööstuses ja transpordis . Kuigi aastal 1998 kasvas majandus 5,0% ja aastal 1999 vaid 3,5%, peetakse Soome väljavaateid majanduskasvu jätkumiseks edukateks. Aastaks 200 Prognoositi Soomele 4-6% majanduskasvu ja üle 4% kasvu prognoositakse ka järgnevateks aastateks. OECD riikidest on Soome kiireima majanduskasvuga riik peale Iirimaad .
Soome majanduskasvu oluliseks eelduseks on Soome ekspordi jätkuv kasv. Ekspordikasvu põhjuseks peetakse Soome head konkurentsivõimet, millele on aidanud kaasa euro nõrgenemine, ja eksporditurgude kasvu. Soome majanduskasvu veduriks on jätkuvalt elektroonikatööstus ning metsatselluloosi ja paberitööstus.
Rahvusvaheliste institutsioonide hinnangul esineb Soome majanduses siiski probleeme, mis võivad majanduskasvu pidurdada . OECD näeb kasvu pidurdamise võimalike põhjustena eelkõige kvalifitseeritud tööjõu puudust elektroonikasektoris ja võimsuste ammendumist tselluloosi- ja paberitööstuses. Tulenevalt investeeringute kasvust ei kujune tootmisvõimaluste ammendumine siiski suureks probleemiks. Peamise probleemina nähakse eelkõige tööjõukulude kiiremat kasvu kui konkureeritavates riikides, mis viib ekspordikasvu aeglustumisele ja selle kaudu vähendab järgnevatel aastatel ka Soome majanduskasvu. Ekspordikasvu aeglustumisel ja selle kaudu majanduskasvu aeglustumisel on oma osa ka tooreinehindade ja impordihindade (eelkõige kütusehindade) kasvul.
Ka IMF tõdeb, et jätkuvalt on probleeme, mis nende lahendamisega viivitamise korral ohustavad pikaajalist majanduskasvu ja pidurdavad toimetulekut halveneva demograafilise olukorraga. Probleemidena nimetab IMF madalat tootlikkuse kasvu (v.a. elektroonikasektor) ja kõrget struktuurset tööpuudust. Kuna traditsioonilistes sektoris on kasv toimunud eelkõige senise tööjõu suurema ärakasutamise kaudu, siis struktuurne tööpuudus lõikab selle kasvuteguri ära ja ohustab selle kaudu pikemas perspektiivis ka kogu majanduskasvu jätkumist ( IMF. Finland - 2000 Article IV Concultation, June 5-12, 2000. Concluding Remarks June 12, 2000)
(14)

Majanduse struktuur
Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile. 1998. aasta Soome SKP-st andis teenindus 63,0%, s.h. kaubandus, toitlustus ja majutus 12,2%, transpordi- ja sideteenused 10,2%, kinnisvara haldamine 9,2% ja finantsteenused 4,1%. Tööstus andis SKP-st 28,2%, ehitus 5,0% ning põllu- ja metsamajandus kokku 3,8%. Majanduskasvu on vedanud tööstussektor, kus 1990-1998. aastate aastakeskmine juurdekasv turuhindades on olnud 5,4 %. (seda vaatamata kriisiperioodil toimunud langusele). 1999. aastal kasvas tööstustoodang 5,5%, kusjuures kasvu pidurdas maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisest tingituna nõrk aastaalgus. Tööstustoodangu osas on jätkuvalt kiireima kasvuga sektoriteks elektroonikatööstus ning metsa- ja paberitööstus. 1999. aastal oli toodangukasv elektroonikasektoris 24,3%. Metsa- ja paberitööstuses oli aastane kasv küll vaid 3,4%, kuid tingitud oli see eelkõige langusest aasta esimesel poolel. Nii 1999. aasta teise poole kui ka 2000. aasta kasvunäitajad on Soome metsa- ja paberitööstuse puhul kõrgemad kui majandusevõi tööstuses tervikuna . Tööstustoodangu kasv on valdavalt saavutatud ekstensiivse kasvu arvel. Oluline tootlikkuse kasv on toimunud eelkõige elektroonika ja muu tehnoloogia sektoris. Traditsioonilises majanduses oli tootlikkuse kasv 1999. aastal vaid 1,3%. Suurimad rahvusvahelised majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus. Ülejäänud majandusharud on suunatud rohkem siseturule ning võivad seoses turgude suurema avatuse ja globaliseerumisega elada üle olulisi muutusi. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte Nokia Oyj, kelle osaks hinnatakse Soome 1999. aasta 3,5% majanduskasvust 1,25% kasvu. Põllumajanduse toodang ja kalapüük müügihindades on kõikunud sõltuvalt ilmastikuoludest ja on aastatel 1990-1998 langenud 1,9%. Ehitustegevuses saabus madalseis hiljem kui majanduses tervikuna. 1996-1999. aastatel järgnes sellele tõus, kuid 1990. aasta tase pole veel saavutatud.
 

Maksutase
Üheks Soome majanduse probleemiks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome maksutaseme poolest OECD riikidest kolmas peale Rootsit ja Taanit. Maksetaseme vähendamist nähakse ühe võimalusena struktuurse tööpuuduse vähendamisel. Soome Panga andmetel oli Soome maksutase 1999. aastal 45,7% SKP-st. Aastaks 2002 prognoositakse maksutaseme langust 43,9% SKP-st. Maksude vähendamise vajadust on aktsepteerinud enamik Soome majanduses ja poliitikas esindatud jõude ja maksude mõõduka alandamise lubas sisaldub ka Soome valitsuse programmis . Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid peavad vajalikuks siiski suuremat maksude alandamist kui näeb ette Soome valitsuse programm. Näiteks suhtub IMF kriitiliselt Soome valitsuse kavasse vähendada tulumaksu eelkõige madalamate sissetulekute pealt, vaid peetakse õigemaks tulumaksu vähendamist kogu palgaskaala ulatuses .
(14)

Väliskaubandus
Soome majanduse kriisist väljumise üheks eelduseks oli ekspordi ümberorienteerumine ja uute turgude leidmine. Tänase päeva seisuga läheb üle poole Soome ekspordist Euroopa Liitu. Tähtsaks turuks on ka USA ja arenevateks eksporditurgudeks Kagu-Aasia riigid, eelkõige Hiina. Soome suurimad ekspordipartnerid 1999. aastal olid Saksamaa (13,0% kogu Soome ekspordist), Rootsi (10,0%), Suurbritannia (9,1 %), USA (7,9%), Prantsusmaa (5,3%), Holland (4,4%), Venemaa (4,1%), Itaalia (3,8%) ja Eesti (3,0%).
(14)

Arengutase
Soome on kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim aru on tööstus. Põllumajandus on Soomes hästi mehhaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet , kartul , ader ja nisu. Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Soome veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat. Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Soome müüb välja ka elektrit.
Soomes kehtis nii esimese kui ka teise maailma sõja päevil neutraliteediseadus. Tänu neutraliteedile on Soomel õnnestunud saavutada kadestusväärne elustandard, mis on saavutatud seoses kaugele arenenud kapitalismi ja ulatuslike sotsiaalabirahade näol. Soomes on kaasaegne ja arenenud infosüsteem, hea tööjaotus ettevõtetes ja professionaalne tööjõud. Tarbepuit, hüdroenergia ja rauamaak moodustavad majandusliku ressursi, mis on põhiliselt orienteeritud kaitsma Soome väliskaubanduse tasakaalu. Eraomanduses olevad ettevõtted moodustavad umbes 90% tööstustoodangust, millest masinaehitus moodustab omakorda 50% kõigist väljaveoartiklitest. See näitab, et Soome majandus on orienteeritud just tööstusele, vähemal määral agraarmajandusele.
(14)

Rahvusvahelised organisatsioonid
AfDB, Arctic Council, AsDB, Australia Group, BIS, CBSS, CE, CERN, EAPC, EBRD, EIB, EMU, ESA, EU, FAO, G- 9, IADB , IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICCt, ICRM, IDA, IEA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, MIGA, NAM , NC, NEA, NIB, NSG, OAS, OECD, OPCW, OSCE , Paris Club , PCA, PFP, Schengen Convention, UN, UNCTAD, UNESCO , UNHCR , UNIDO, UNIFIL , UNMEE, UNMIL, UNMIS, UNMOGIP, UNTSO, UPU, WCO, WEU, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTO, ZC.
(3)

Rahvusvahelised ettevõtted
20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet.
Nokia, Stora Enso Oyj, Fortum Power & Heat Oyj, UPM-Kymmene Corp ., Outokumpu Oyj, Kesko Group, Outokumpu Oij, M- Real Oyj, Sampo , Metso Corp., Kone Corp, Metsa Serla Corp., Tamro Oyj, Huhtamaki Van Leer Oyj, Rautaruukki Oyj, Wartsila ex-Metra Oyj, Kemira , Partek, Elcoteq .
(2)

Erialalised
Lennundus : Patria,
Söök: Hartwall, Raisio,
Transport: Valmet Automotive ,
Pangandus: Kansallis-Osake-Pankki, Leonia Bank , Sampo,
Puidu ja paberi tööstus: Ahlstrom Group, Metsa Serla Corp., Metsaehallitus, M-Real Oyj, Stora Enso Oyj, UPM-Kymmene Corp.,
Joogid: Baltic Beverages Holdings,
Kemikaalid : Kemira, Nokian Tyres Co, Wihura,
Ehitus: Asfalttiliitto, Interasfaltti Oy / NCC Roads Oy, Lemminkäinen Oyj, Partek, Rudus Asfaltti Oy, SA-Capital Oy, Skanska Asfaltti Oy, Super Asfaltti Oy, Tieyhtio Nelostie Oy, Valtatie Oy,
Jaemüük: Kesko Group,
Segakontsern: Amer Group, Oy Rettig Ab,
Elektroonika: Elcoteq, Elektrobit, Salcomp Oy,
Pakendus: Huhtamaki Van Leer Oyj,
Enerfia ja vesi: Eastern PVO, Etela Pohjanmaan Voima, Fingrid, Fortum Power & Heat Oyj, Gasum, Hameen Sahko, Imatra, IVO, Jyllinskoken Sahko, Kainun Shk, Lansivoima, Lapuan Sahko, Neste , Pamilo Oy, Savon Voima,
Aparatuur: Kone Corp, Metso Corp., Perlos, Sanitec Group, Tamfelt Corp., Uponor Oij, Wartsila ex-Metra Oyj, Nokia,
Telekommunikatsiooni seaded :
Riiklikud teenised: Public institution,
Meedia: Sanoma WSOY,
Kaevandus : Outokumpu Oij, Outokumpu Oyj, Rautaruukki Oyj,
Era isikud: Ahlstrom (famille),
Ravimid : Tamro Oyj,
Restoranid : Polarkesti,
Tervishoid : Instrumentarium Corp,
Äri teenused: Fonecta,
Telekommunikatsiooni teenused: Elisa Communications Corp, Sonera Corp,
Transpordi teenused: Finnair Oyj,
Keskkonna teenused: Hyotykapula, Roskn Roll,
Finants teenendused: OMX,
Spordi klubid: Valmet Automotive, Finnair Oyj,
(2)

Rahvastik
Soome rahvastikust kõnelevad soome keelt 92 % inimestest ning rootsi keelt 5.5 % inimestest. Need kaks keelt on ka Soome riigi keeled. Vähemlevinuteks keelteks on veel nt. vene ning eesti keel. 83.1 % rahvastikust on luteri usku, ateiste on 15 %. Peale 1939. aasta Talvesõda emigreerus 12% riigi kodanikest. Peamiselt emigreeruti Rootsi, kuid aja möödudes, pöördusid enamused oma kodumaale tagasi. Hilistel 90-ndatel on Soomesse saabunud suur arv immigrante teistest vanadest Nõukogude Venemaa võimu all olnud riikidest. Kuid siiski on Soomes jäänud immigrantide arv märkimisväärselt väikseks. 2004nda aasta seisuga on Soomes 5,214,512 elanikku. Nende asustus jaguneb riigi territooriumil küllaltki ebaühtlaselt. Seda põhjustavad peamiselt klimaatilis-geograafilised tingimused. Umbes kaks kolmandikku soomlastest elab linnades. Peamised Soome tulnud immigrandid ongi pärit naaberriikidest – Rootsist, Venemaalt ning Eestist, kuigi suurel osal nendest immigrantidest on soome juured.
Soomes, nagu paljudes teistes arenenud riikides, on naisi rohkem kui mehi. See ei tulene sellest, et naisi rohkem sünniks, vastupidi, rohkem sünnib poisslapsi. Kuid naiste keskmine eluiga on meeste omast kõrgem. Naiste keskmine eluiga Soomes on 79 eluaastat , meestel aga 72. Soomes on kõige rohkem 46 – 50 aastaseid inimesi. Loomulik iive püsib 0, 3 % ja 0, 5 % vahel.
(4)
Soolis -vanuseline tabel aastate vältel.
(5)
Elanikearvu muutus aastail 1950-2010.
Aasta:
Elanikearv
1950
4,008,900
1955
4,234,900
1960
4,429,600
1965
4,563,732
1970
4,606,307
1975
4,711,439
1980
4,779,535
1985
4,901,783
1990
4,986,431
1995
4,986,431
2000
5,168,595
2005
5,223,442
2010
5,255,068
(5)
Aastal 2007 oli meeste keskmine vanus 39,4 ja naistel 42,4. 100 aastaseid inimesi oli 458, mehi 60 ja naisi 398.
Soolis-vanuseline tabel aastal 2007.
Vanus
Mehed
Naised
Kokku
 0-4
148 927
142 701
291 628
 5-9
146 463
139 786
286 249
10-14
161 289
155 424
316 713
15-19
169 455
162 465
331 920
20-24
167 344
159 922
327 266
25-29
171 554
163 128
334 682
30-34
166 303
157 648
323 951
35-39
165 325
158 757
324 082
40-44
189 649
183 950
373 599
45-49
188 798
185 566
374 364
50-54
193 476
193 691
387 167
55-59
201 192
202 570
403 762
60-64
171 507
178 363
349 870
65-69
119 141
134 084
253 225
70-74
93 470
115 945
209 415
75-79
73 962
109 629
183 591
80-84
44 462
86 246
130 708
85-89
18 232
49 776
68 008
90-
6 238
24 046
30 284
(6)
Tööelu
Soome palgasaajatest enam kui 80 % kuulub ametiliitu. Ametiliidu liikmeks astumiseks tuleb täita vastav blankett. Palgasaajatel on Soomes mitmeid ametiliite, mis kuuluvad kolme erinevasse palgasaajate keskorganisatsiooni. Nendeks on Soome Ametiliitude Keskorganisatsioon SAK, Teenistujate Keskorganisatsioon STTK ja AKAVA.
Ka tööandjad on Soomes hästi organiseerunud. Tööstust ja ehitustegevust esindab Tööstus ja Tööandjad TT, erasektori teenindusfirmasid Teenindustööandjad PT, munitsipaalettevõtteid Munitsipaaltööturuamet, riiki Riigitööturuamet, põllumajandust Maatööandjate Liit ja kirikut Kiriku Lepingutekomisjon.
Ametiliitude ja tööandjaliitude kõige tähtsamaks ülesandeks on ette valmistada ja sõlmida vastaspoolega kollektiivlepingud. Kollektiivlepingutes on sätestatud palgad, korralised puhkused ja tööajad ning palju muud. Kollektiivlepingud hõlmavad Soomes peaaegu kõiki palgasaajaid, olenemata nende elu- või töökohast. Kollektiivlepingus ettenähtud piires võidakse mõnedes küsimustes kokku leppida ka kohalikul tasandil, aga ainult sel juhul, kui tööandja ja töötajad on jõudnud ühisele kokkuleppele, mitte näiteks palga-, puhkuse- või tööajatingimusi halvendades.
Riik tegutseb Soomes tihedas koostöös tööturu osapooltega. Koos lahendatakse ka paljud sotsiaalkaitse valdkonda kuuluvad küsimused. Sellises koostöös on arutatud näiteks palgasaajate õnnetusjuhtumikindlustust, töötuskaitset, pensionisoodustusi ning vanematepuhkusega seotud küsimusi.
Palgasaajate õigusi ja kohustusi reguleeritakse tööseadusandluse ja kollektiivlepingutega. Palgasaajate ja tööandjate liidud sõlmivad kollektiivlepingud tavaliselt igal aastal või siis üle aasta. Need lepingud on kõikidele kohustuslikud, need kehtivad ka organisatsioonidesse mittekuuluvate tööandjate ja töötajate suhtes. Tööseadusandlus tagab töötingimuste miinimumist kinnipidamise näiteks korralise puhkuse ja tööaegade osas.
Soome heaoluühiskonna nurgakivideks on kõikehõlmav sotsiaalkindlustussüsteem, avalik teenindus ja mõõdukad palgavahed. Palgavahesid aitavad tasandada progressiivne maksustamine ja tulude põhjal saadavad toetused. See süsteem toimib vaid juhul, kui kõik maksavad oma tulumakse. Soomlased peavad "musta" töö tegemist taunitavaks.
Põhiosa soomlastest käib tööl, nii mehed kui naised. 2003.a. alguses oli naiste keskmine palk 2 028 eurot kuus ja meestel 2 523 eurot kuus. Soomes järgitakse põhimõtet, et sama või samaväärse töö eest makstakse sama palka.
Soome naised osalevad aktiivselt poliitikas. Enam kui kolmandik Soome parlamendi liikmetest on naised. 2000.a. valiti Soomes esmakordselt presidendiks naine.
Suurimad linnad
Soome on Islandi ja Norra järel üks Euroopa hõredamini asustatud maid. Riigis elab 5,2 miljonit inimest, mis teeb 17,4 in/km². Peaaegu 70% soomlastest elab tänapäeval linnades ja asulates. 2004. aastal elas Soomes 108346 välismaalast. Suurimad rühmad neist olid venelased , eestlased ja rootslased .
(7)
Koht
Omavalitsus
Rahvaarv
Pindala (km²)
Rahvastiku tihedus (in/km²)
1
Helsingi
562 570
184,47
3049,6
2
Espoo
231 704
312
745
3
Tampere
204 337
523,4
391
4
Vantaa
187 281
240,84
772
5
Turu
174 868
243,4
716
6
Oulu
128 962
369,43
337,5
7
Lahti
98 413
134,95
730,1
8
Kuopio
90 726
1127,4
80
9
Jyväskylä
84 434
105,9
789
10
Pori
76 144
503,17
150,83
11
Lappeenranta
59 073
758
77,7
12
Joensuu
57 858
1173 ,4
49,1
13
Rovaniemi
57 835
7600 ,73
7,6
14
Vaasa
57 241
183
311,2
15
Kotka
54 838
272
204
(1)
Energiavarud

Maavarad

Võrreldes Eestiga on Soome maavarade poolest väga rikas. Soomes kaevandatakse metallimaake, millest tehakse vaske, tsinki , niklit, kroomi jne. Avastatud on plaattina, tina, uraani ja volframi . Aastas kaevandatakse 20 000 kg hõbedat ja 600 kg kulda. Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti, lubjakivi, savi jms. Soomes leidub ka poolvääriskive ( kvarts , jasbis, ahhaat, opaal, ametüst). Soome peamine loodusrikkus on mets. Ärimets katab 65% Soome maa-ala ja puidutooted moodustavad ekspordi väärtusest 40%. Soomes ei leidu naftat, käll aga on seal märkimisväärne hüdroenergiavaru.
(8;9)

Energia

Soome energia koosneb 10% hüdroenergiast, 30% soojusenergiast, 20% tuumaenergiast, ülejäänud 40% energiat saadakse maagaasi, puidu ja turba kütmisest, tuuleenergiast, päikeseenergiast ja bioenergiast.
(8)
(8)
Majandussidemed
Soome on kõige tugevamates majandussidemetes
Venemaaga: saab õli, maagaasi, puitu ja annab paberit, laevu ja teisi masinaid.
Saksamaaga: saab masinaid ja autosid, annab paberit ja puitu.
Inglismaaga: saab tekstiilitööstus masinaid, annab paberit ja puitu.
Jaapaniga: saab elektroonikat.
(8)
Põllumajandus
Soome on Euroopa Liidu kõige põhjapoolsem nurk. Raskesti viljakandval, hõreda asustusega maal on mitmekülgne põllumajandus kogu olemasolu põhieelduseks.
Soome on Euroopa Liidu kõige ruraalsem maa. Põllu- ja metsamajandus on harva asustusega maa eksistentsi põhitingimusi. Need võimaldavad püsiva asustatuse tervel maal, samuti kasutuskõlbliku teevõrgustiku ja toimiva teenindusstruktuuri olemasolu. Soome kui riik ei toimiks ilma põhistruktuure alalhoidva põllu- ja metsamajanduseta. Need panevad aluse ka muule ruraalsele majandustegevusele ning tänu põllu- ja metsamajandusele säilib maapiirkondade külgetõmbejõud turistide ja suvitajate silmis . Lugematute talude traktorid , lumesahad ja oskuslikud põllumehed hoiavad külateed talviti lumest vabad.
Soome on maailma põhjapoolseim põllumajandusriik, mis suudab produtseerida põhitoiduaineid oma elanikkonna tarbeks. Põhjamaine põllumajandus kujutab endast Soome panust kogu maakera toiduainetetootmisse ja on mitmekülgse, euroopaliku perepõllunduse osa. Isemajandamist on Soomes alati peetud tähtsaks nii poliitiliselt kui ka meie geograafilise paiknevuse tõttu. Põhitoiduainete tootmis- ja tarnekindlus on üles ehitatud säästva perepõllunduse põhimõtetel.
Meie kasvuperiood kestab ainult 110–170 ööpäeva. Kultuurtaimede sortiment on piiratud. Tänu aastasadu kestnud uurimus- ja aretustööle on Soome välja aretanud sellised taimeliigid , mis kasvavad hästi jahedas ja valgusküllases suves. Taimed jõuavad lühikese kasvuperioodi jooksul valmis küpseda, kuid nende saagid jäävad väikesteks. Kesk- ja Lõuna-Euroopa saagirohked taimesordid nii kaugel põhjas edukalt ei kasva. Soome põllumajanduse kultuurtaimede tootmis- ja tarnekindlus ning arktilise põllumajanduse oskusteave töötab kogu Euroopa Liidu heaks.
Soome on hea ja turvalise toidu tootja. Soomes on palju puhast loodust. Põllud ja heinamaad piirnevad metsade ja järvedega. Suuri tööstuskeskusi või ülekoormatud liiklussõlmi on vähe. Soome maapind , õhk ja veed on Euroopa puhtaimad. Väetiste raskemetallisisalduse kohta kehtivad ranged piirangud. Seepärast on Soome põllumajandustoodetes vaid väga vähestes kogustes raskeid metalle või teisi keskkonnamürke. Pakane ja kelts mõjuvad hävitavalt parasiitidele ja taimehaigustele. Taimekaitsemürke kasutatakse väga vähe. Toidu kvaliteedi ja turvalisuse nimel on Soomes pikka aega tehtud järjekindlat, tõsist tööd. Loomi koheldakse hästi. Loomahaigusi ennetatakse. Enamuse tõsiste loomahaiguste osas liigitatakse Soome haigusevabaks piirkonnaks. Salmonellat ei esine pea üldse. Soome lehmad lüpsavad Euroopa Liidu puhtaimat piima.
Soomes toimib toiduahel vastastikuses koostöös. Soomes rakendatakse toiduainete üleriigilist kvaliteediprogrammi, millesse on kaasatud ahela kõik lülid: põllumajanduse ja toiduainetetööstuse tarbeks tootev tööstus, talud , toiduainetetööstus, kaubandus, tarbijaorganisatsioonid ning toiduainete järelvalve ja uurimustöö. Toiduainetesektor on omakeskis kokku leppinud ühistes kvaliteedinõudmistes. Kvaliteeditöö põhineb ahelasisesel koostööl, oskusteabel ja professionaalsusel. Iga sektor lepib kokku hea tootmistava põhimõtetes nii, et need ka toimiksid kogu ahela koostööna. Kvaliteeditöö eesmärgiks on tarbijate rahulolu ja usalduse säilitamine põllumajandus- ja toiduainetetootmisse.
Soomes teostatakse peremetsandust. Kaks kolmandikku Soome metsadest kuulub eraisikutele ja tavalistele peredele . Metsad moodustavad ka olulise osa soome taludest. Pered hoolitsevad oma metsaomandi eest ja kasutavad seda säästvalt, saavad tulu puidumüügist ja investeerivad metsa taastootmisse järgmise põlvkonna jaoks. Metsandus on esmajärjekorras majanduslik tegevus. Nõudlus reguleerib nii puidu kui ka teenuste tootmist. Majanduslikult rentaabel metsandus võimaldab säästva metsamajanduse juurde kuuluvaid hooldustöid ja investeeringuid. Metsade eest hoolitsemisel ja nendesse investeerimisel sobitatakse kokku nii metsatööstuse kui metsade teiste kasutajate tarbed, ja seda alati metsaloodust hinnates. Metsaomanikud eeldavad, et nende omandiõigust respekteeritakse. Boreaalne metsavöönd seob tõhusalt õhu süsihappegaasi oma kasvuga. Nõnda kannavad soome metsaomanikud vastutust kliimamuutuste ennetamises.
Bioenergia tootmises vajatakse põllu- ja metsamajanduse oskusteavet. Toimivad talud ja säästvalt hooldatud metsad on alus, millele võib üles ehitada üha laieneva bioenergia tootmise. Põllu- ja metsaenergia abil võib Soome omalt poolt täita Euroopa
Liidu eesmärke bioenergia kasutuse lisamises. Bioenergia tootmine järgib säästva arengu põhimõtteid, kuna toormaterjal kasvab lähedal töötlemisele. Iga liikmesriik peab olema võimeline tootma bioenergiat omaks tarbeks omal maal.
(10)
(9)
Metsamajandus
Keskkonna brobleemid
Soomes ja teistes Põhjamaades on juba pikka aega harrastatud puidu toodangust lähtudes säästvat metsamajandust. Raied on viidud sellise tasemini, et raiemahud säilivad vähemalt samas koguses tulevikus. Puidu hulk on Soomes kasvanud selgelt viimaste aastakümnete jooksul
Kui metsas nähakse vaid toorainet, siis kõik tundub olevat hästi. Viimasel ajal on võetud kasutusele uus metsade säästva kasutuse mõiste - nüüd räägitakse ökoloogiliselt säästvast metsade kasutamisest. See tähendab, et metsakasutus ei tohi põhjustada metsas elava looma- ja taimeliikide hävimist.
Nii Soomes, Rootsis kui Norras on metsade majandamine suurim elustikuliikide ohustaja. Soomes loetakse praegusel hetkel 1692 hävimisohus olevat looma- ja taimeliiki. Ligi 43% kõigist ohustatud liikidest elab metsas ja nende ohu põhjustaja on nimelt metsamajandus. See on teatavasti tagajärg, sest metsamajandus muudab looduslikku algupärast metsakeskkonda väga mitmel viisil.
(11)

Tööstus
Soome on kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim aru on tööstus.
Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel. Suur osa metallidest saadakse oma kaevandustest, kuid veetakse ka plju sisse.
Soome toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast. Toodetakse laevu (Helsinkis, Oulus), autosid (Saab, Scania, Kato), tõstukeid, ronge, lifte, paberitööstusmasinaid, traktoreid, kodumasinaid (Upo), telefone jm. Puidu- ja paberitööstus, millest Soome on Põhjamaadest üks tähtsamaid tootjaid ja eksportijaid. Keemiatööstuses, toodetakse kemikaale, väetiseid, tehismaterjale, kummitooteid. Tegeldakse ka õli ümbertöötlemisega (Neste). Tähtsuselt teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus. Soome toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit.
(14)

Transport
Bussiliinidega on kaetud 90% Soome teedest. Lapimaal asendavad bussid rongiliikluse.
Rongid on Soomes mugavad ja kiired ning sõitmist nendega peetakse suhteliselt soodsaks. Pane auto rongile, puhka end öösel korralikult välja ja hommikul jätka reisi - sellise võimaluse annab autorong .
Auru- ja mootorlaevad sõidavad erinevaid marsruute mööda Sise-Soome järvistus. Sõita saab nii paaritunnisel kruiisil kui ühe-kahepäevasel ekskursioonil unikaalsetes Saimaa ja Pielineni järvelabürintides. 85% kaubatranspordist on vee transport.
Arvukad laevafirmad üle Soome korraldavad erinevaid reise Soome maalilistel järvedel ja jõgedel. Korraldatakse nii lühiekskursioone kui pikki huvireise. On võimalik teha nostalgilisi järvekruiise romantiliste vanade auru- ja rataslaevadega. Laevaga saab sõita nt. Hämeenlinnast Tamperre, Lahtist Jyväskyllä, Savonlinnast Kuopiosse, Joensuust Kolisse. Hooaeg kestab juuni keskpaigast augusti lõpuni. Siseveetranspordi kohta saab infot kohalikest turismiinfopunktidest.
(12;13)
Soome minek:
Soome tulek on lihtsamast lihtsam. Tule lennuki või laevaga. Tallinnast Helsingisse saab suvekuudel pea iga tunni tagant 1,5 tunniga. Üle lahe toovad sind Tallinki , Viking Line, Eckerö Line parvlaevad ja Nordic Jet Line, SuperSeaCati ja Tallinki kiirlaevad.
Soomes on 22 lennujaama, nende kohta saab infot Soome Lennuametist. Lennukompanii Finnair lendab neisse kõikidesse.Soome siselendudel opereerib ka odavlennufirma Blue1.
Tallinna ja Helsingi vahel opereerivad Finnair ja Estonian Air.
(12;13)
Turism
Soomet külastas 4 milionit turisti aastal 2004. Enamus neist tulis Rootsist. Tulu turismist on 2,4 % Soome GDP ja annab tööd 60,000 inimesele. Soome turisminduse brändi lõi Finland Promotion Board . Brändil on neli sõna: Jahe, Erinevus, Uskumisväärne, Loov ( Cool, Contrasts , Credible, Creative ). Peamiseks turismimagnetiks on loodus. Ahvenamaa saarestik ja Põhja-Soome metsad. Soome on tuntud ka suusariigina. Seal asub palju suusakeskusi mis on väga populaarsed .
(15)
Mida teha ja vaadata
Soome jarvedeala on Euroopa ulatuslikum järvistu. Llugematud järved teevad piirkonnast vastupandamatu puhkepaiga. Kanuusõitjad, kajakkidel liikujad ning kalapüüdjad naudivad vabalt voolavaid kärestikke. Järvekruiisid kuuluvad suve juurde. Päijänne järve põhjatipus asuv Kesk-Soome maakonnakeskus Jyväskylä on maailmakuulus kongressilinn, Jyväskylä kunstifestivali kodu, samuti Neste Rally, ralli maailmameistrivõistluste Soome osavõistluse, toimumispaik. Üks maailma suurimaid arhitekte Alvar Aalto ( 1898 -1976), on oluliselt mõjutanud kodulinna Jyväskylä arhitektuuri, piirkonnas leidub hulgaliselt näiteid tema töödest. Soome saunatraditsioone tutvustatakse Muurame saunakülas. Päijänne järvel saab minna laevakruiisile või kanuuretkele piki Wanha Witonen veeteed . Päevaretk tasub ette võtta Vanha-Penttilä veinitallu või mõnuleda turbavannis.
(16)
Populaarsemad turismi piirkonnad
Lahti piirkond
Lahti piirkonda teatakse rahvusvaheliste kultuurisündmuste järgi, mille hulka kuuluvad Lahti Orelifestival, Lahti Brass Festival, Sysmä suverütmid, Lahti sümfooniaorkestri kontserdid ning Pyhäniemi suvine kunstinäitus Hollolas. Lahtis on Sibelius -talo kontserdi- ja konverentsikeskus, mille modernne puitstruktuur on nagu Soome disaini ja käsitöö tunnusmärk. Samas on uus järveliikluse reisisadam. Lahti rahvusvahelist kirjanike kokkutulekut peetakse Mukkula mõisa territooriumil vahetult enne jaanipäeva. Kokkutulekule saabub kirjanikke üle maailma, et jagada oma nägemust kirjandusest ning diskuteerida selle kunstiala rollist tänapäeva maailmas.
Lahti on ka üks Euroopa tuntumaid talispordikeskusi - maailmakuulsad hüppemäed, Finlandia maraton murdmaasuusatamises ning Lahti suusamängud.
Tampere
Tampere on vilgas linn oma areneva ülikooli ja tegusa kultuurieluga. Tamperet on tihti võrreldud Põhja-Inglismaa tööstuslinnadega, kus punatellistest tekstiili- ja paberitehaste hooned on koondunud läbi kesklinna voolavate kärestike ümber. Tänapäeval on majades koha leidnud spaad , kauplused, restoranid ja kohvikud, kunstnike ja arhitektide stuudiod, kinod, muuseumid ja näitusesaalid. Tampere saab uhkustada ka sellega, et neil on ainuke väljaspool Venemaad asuv Lenini muuseum .
Kuopio
Kuopio on Ida-Soome suurim linn. Siin saab tundma õppida kohalikku kultuuripärandit ning näha suurepärast vaimulikku kunsti Soome Õigeusumuuseumis ja Iisalmi karjala õigeusukultuuri keskuses . Kuopio on hästi tuntud oma suure ja vilka turuplatsi järgi, kus müüakse ’kalakukko’ pirukat (kala ja peekon rukkileiva sees) ja praetud rääbiseid. Puijo mäel asuvast vaatetornist ja restoranist näeb ümbritsevat loodust eriti hästi.
(16)

Suusakeskused

Soome suusakeskuste Liitu kuulub 101 suusakeskust. Mäesuusanõlvad on olemas peaaegu igas Soome linnas. Suusapuhkuseks sobivad siiski suuremad keskused, kus laiem nõlvade valik ja ka majutusvõimalused kohapeal. Oma puhkust planeerides on hea teada, et veebruari keskelt- märtsi lõpuni on soomlaste endi suusatamise kõrghooaeg, mistõttu ka majutuse hinnad on siis tunduvalt kõrgemad, seevastu detsembris enne jõule ja jaanuaris pärast uutaastat saab majakese palju odavamalt.
(13)
Suusa-
keskused
Suusanõlvade
arv
Pikim nõlv
Suurim
kõrguste vahe
Kaugus
Helsingist
LEVI
45
2500 m
325 m
1007 km
YLLÄS
44
3000 m
463 m
983 km
RUKA
28
1300 m
201 m
800 km
HIMOS
21
950 m
140 m
220 km
TAHKO
23
1200 m
200 m
446 km
VUOKATTI
13
1100 m
170 m
600 km
ISO-SYÖTE
15
1200 m
192 m
752 km
PALJAKKA
12
1340 m
190 m
625 km
SAARISELKÄ
11
1300 m
180 m
1150 km
MESSILÄ
10
800 m
111 m
117 km
Soome 10 suuremat suusakeskust:
(13)
Kokkuvõte
Soome on kõrgelt arenenud riik. Soomel on pikk ajalugu ja seal austatakse traditsioone. Soomes on heaoluühiskond. Sinna tasuks alati reisida nii omapäi kui ka turismi reisiga. Seal on maaliline loodus mida tasub vaadata. Soomes on majandus heal järjel ja sinna tasub ka elama minna.
Kasutatud kirjandus:

http://et.wikipedia.org/wiki/Soome

www.transnationale.org/countries/fins.php

http://www.italia.fi/Ambasciata_Helsinki/Menu/I_rapporti_bilaterali/Cooperazione_politica/

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/soome_llisavaht.ht m

http://www.census.gov/ipc/www/idb/country/fiportal.html

http://www.stat.fi/tup/suoluk/suoluk_vaesto_en.html

http://www.finland.ee/doc/et/soomest/faktid.html

http://www.hot.ee/praakel/Kool_Laanemeremaad.ht m

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/soome1.ht m

www.mtk.fi/.../ agriculture /en_GB/oulu/_files/11623114870111320/default/Suomen%20maatalous_taitto_eesti.pdf

http://www.aai.ee/abks/012.html

www.finland.ee/doc/et/ lingid /turism.html

http://www.visitfinland.com/

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/soome1.ht m

http://en.wikipedia.org/wiki/Finland

http://www.visitfinland.com/W5/ee/index.nsf/(Pages) /J%C3%A4rvede_Soome

http://netti.sak.fi/workinginfinland/ee/tietoa.html