Autorid:Anneli Rego ja Anne-Marie Kottise Koosseis • Ruslan Trotšõnskõi – tromboon, vikat, laul • Juhan Suits - eesti torupill, vile, sarv, parmupill, laul • Madis Pilt – akordion • Martin Aulis – löökpillid Muusikanäided • https://www.youtube.com/watch?v= Z1tc0AGoqc0 (Piimanaiste polka) • https://www.youtube.com/watch?v= OrTomNayVFM (Tuli karastatuid ei põleta) • https://www.youtube.com/watch?v= iGCKKNYbzwg (Kalyna) Aitäh kuulamast!
............................................................................ 9 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 10 3 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ühe didaktiku panuse analüüsi. Didaktikuks valisin Peeter Põllu, kuna ta oli harmoonilisem ja kultuursem isik, keda tuntakse meie põlve keskel. Aulis Aret kirjutab artiklis ,,Peeter Põld Eesti hariduse teenäitaja", et Peeter Põld oli suur kõlbeline isiksus, Eesti suurimaid kasvatajaid, meie aatelisemaid mehi, sügav usumees, julge ning vankumatu võitleja paleuste-tandril, oma iseloomu ning eluga jääv eeskuju ja hää inimene. Pärast sellist iseloomustust oli selge, millise Eesti didaktiku kohta ma oma referaadi kirjutan! 4
,,Külatraagik" Jüri Tuulik , Tegevus toimub Abruka saarel (asub Riia lahes Saaremaa läänerannikul). Tegelased: Nässu peremehe koer Vana peremees, kes on kalamees neil on kaks tütart, üks elab Kuressaares ja teine Tallinnas Abikaasa peremehe naine Lülivanem Veeda Rannavaht Aadam, tal on koer nimega Muki Karla endine rannavaht (surnud), tal on poeg Juuljus, kellel on koer Palli Jaagu Pennu Viirese Aulis Kristumanni Paul (noor kalamees, alles suhteliselt algaja) Minavormis jutustus vanast koerast, kes räägib oma silme läbi oma peremehest, kes on kalamees ning kellele meeldib kõvasti alkoholi tarvitada. Kogu jutu läbivad tegelased ongi Nässu ja Vana (tema peremees). Vana Abikaasa on selline suhteliselt rahulik naine, teeb kõike ja jõuab kõike, aga kui vaja midagi öelda, siis ikka ütleb ka.
Laas (ansambli Slide 50 solist), Marta Vaarik ning Dagmar Oja, kes ei ole just konkreetselt muusikalilauljad-näitlejad, ent vaatamata sellele, said nad oma osadega hästi hakkama. Muusikalielamuse tegi eriliseks minu aravates see, et kui enamikes muusikalides orkestrit kas üldse ei ole või ei ole laval, siis antud muusikalis oli orkester kõigile nähtaval, selleks eraldi ehitatud alusel, mis asus lava kohal. Orkestri koosseisu kuulusid Katrin Peitre, Edmunds Altmanis, Aulis Nemvalts, Andres Peetson, Priit Jääger, Indrek Sarrap, Reigo Ahven. Muusikalis oli palju ilusaid ja meeldjäävaid palasid, aga lugu, mis mulle kõige rohkem meeldis ning meelde jäi oli ,,Mustlane minus". See oli pop-jazzilik lugu, mida kuulates ning vaadates jäi mulje nagu osatäitja mõtlekski niimoodi-et ta ongi mustlane. Veel erines lugu teistest oma karakteri ning olemuse poolest, oli tunda seda mustlaskirge, mis teistele lugudele omane ei olnud
44. Andmed puuduvad 1133 Kokku: 12934 Volikogu liikmed Ilmar Aun Andres Brenkin Aleksandr Smirnov Teet Enok Ljudmila Jantsenko Pavel Kudinov Aleksei Naumkin Kalev Naur Niina Neglason Astrid Niinepuu Andrei Ojamäe Nikolai Ossipenko Gale Popova Tamara Põlevina Kaarel Pürg Aleksandr Romanovits Viktor Rumjantsev Elle Seliverstova Alar Seppern Vjatseslav Slõk Meelis Tint Vallavanem Tauno Võhmar Abivallavanemad Vello Juhkov ja Priit-Aulis Kesler Sotsiaalteenused · Lapsehoiuteenus · Hooldajatoetus · Toimetulekutoetus · Puudega lapse hooldajatoetus Õigusaktid (sotsiaal) · Toimetulekutoetuse määramisel eluasemekulude arvestamise alused · Raske ja sügava puudega inimestele täiendava sotsiaaltoetuse määramise ja maksmise kord · Lapsehoiutoetuse maksmise ning lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja kord
Puidutöötlemise õppetool Laboratoorne töö nr. 2 Õppeaines "Puiduteadus" Puidu niiskusomadused Üliõpilased: Marco Oolo , Aulis Puri, Daniel Dorch, Kristjan Ostov, Margus Laur Juhendaja: Jaan Kers Tallinn 2014 Töö eesmärk Naturaalse ja termotöödeldud puidu tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide ning niiskuse ja tugevuse vahelise sõltuvuse määramine. Töövahendid Tehnilised kaalud Nihkkaliiber Indikaatorkellad Eksikaator Katsemasin R-5 Puidust katsekehad Töö käik
(Rätsep 2002: 5354) Indoeuroopa jäljed eesti sõnavaras Kuna Eesti keel on pikka aega olnud indoeuroopa keelte naabruses, on palju jälgi jäänud ka eesti keele sõnavarasse. Teadaolevalt pärinevadki kõige vanemad seni teada olevad laenud indoeuroopa ja indoiraani algkeelest. Arvatakse, et enamik neist on tulnud enne läänemeresoome algkeelt. Laenud pärinevad 5 soomeugrilastest lõunas elanud indoeuroopa hõimudelt. Aulis Joki uurimuse andmeil on eesti keeles 40 laenu: arv, mesi, orb, osa, ostma, põrsas; 20 küsitava päritoluga. (Rätsep 2002: 5556) Lisaks ollakse arvamusel, et enne balti laene oli veel teine indoeuroopa laenude rühm. Arheoloogide sõnul tuli neoliitikumi ajal Läänemere maadele Dnepri alalt elanikke, keda võib pidada indoeurooplasteks. Sellele tuginedes arvab P. Ariste, et nende indoeurooplaste sõnavarast on
Luuletuses ,,Me Ärkame" väljendub tärkamine peale masendust, leides üles selle, mis surma padrikusse kaotsi oli läinud. Tuleb aeg täis päikest, valgust, soojust ja rõõmu. Ärgatakse ning põlves sirgub uus jõud. 6) 1928 - HÄÄL VARJUST Peale igat tõusu on ka langus. Samamoodi vaheldus ka Marie Underi looming. Sellesse tuli elutumedus ja inimhinge vaevav ööpoolsus. See väljendub erinevates luuletustes. Luuletaja loob pildi viletsast hääbujast linna aulis, mille koht sai ta inspiratsiooni väiksena ise samasuguses keskkonnas sirgudes. Luuletuses ,,Agulis" kirjendatakse elu: ,,majad kui ussitanud seened", ,,on lapsi värval: kaelad kui peened!". Väljendub sealne karm ja väga vaene elu. Ta avaldab selle üle kahetsust ja protesti, mis autori hinge vaevab. Marie Under käis Pariisis, ta oli ta vaimustuses sealsest kõrgkultuurist kuid ta ei jätnud tähele panemata sealseid vaeseid, mis selle uhkuse kõrval eksisteerisid. Marie Under
Sel ajal oli tema isa väga raskelt haige.Ta põdes kopsupõletikku. Seisund oli väga tõsine ning kardeti kõige halvemat. Kuid Helvi isa siiski paranes. Helvil oli aeg kooli minna. 5 3. Koolitee 3.1. Koolitee algus 1936. aasta sügisel algas Helvil haridustee Saadjärve 6 klassilises koolis. Koolis olid liitklassid. Kui õpetaja töötas ühe klassiga suuliselt, siis teine klass tegi kirjatööd. Helvi klassijuhataja oli Hilda Aulis. Ta andis Helvile eesti keelt, usuõpetust ja vaimuliku laulu tunde. Kooli juhataja oli Aleksander Aulis. Tema õpetas matemaatikat. Helvi kandis käis koolis palju lapsi. Kooli oli 6 km kaugusel. Sügisel ja kevadel käidi kodus, talvel oldi internaadis. Õpiti hõõglamgi valgusel. Magamistubades olid petrooliumlambid. Esmaspäeviti viidi hobusega kooli. Kaasa oli vaja võtta koolitarbed, leivakott ja toiduained koolitoidu valmistamiseks
lühemat aega, Eesti Maavalitsuse haridusosakonna juhataja, seega meie riigi esimene haridusminister. Siin omab ta suuri teeneid meie koolikorralduse ja hariduselu põhijoonte määramisel. Keskkooliõpetajate ettevalmistamiseks asutas ta ülikooli juurde didaktilis- metoodilise seminari ja oli selle juhatajaks. 20. sajandi väljapaistvamaid suurkujusid. Peeter Põld – Eesti hariduse teenäitaja – nõnda on tabavalt määratlenud Aulis Aret. Peeter Põllu talent ning eeskuju ilmnes veel paljudel teistel elualadel: poliitika, ajakirjandus, seltsiliikumine, kultuur, karskus, usk. Peeter Põld pühendas kogu elu eesti rahva ja riigi teenimisele, juhindudes oma tegevuses ülimaist väärtustest – usulistest väärtustest. Peeter Põld oli eesti rahva geeniuse täiuslikumaid esindajaid. Ta oli rikkamaid mehi õilsamate sisemiste aateliste väärtuste poolest. Neid jagas ta oma rahvaga. Palju, hindamatult palju on
rahvusliku ooperi arengule, mis on tugev ka tänapäeval. Uutes festivalidest võib ära mainida Kuhmo kammermuusika festivali ja Lahti orelifestivali. 80-ndatel jätkus eelmisest aastakümnest hoo sisse saanud "ooperibuum", mis arenes just tänu Rahvusliku ooperimaja uutele võimalustele. 90-ndatel sai alguse aga üldine muusika mitmekesistumine. Varasem modernism asendus tolerantsema ning pehmema käsitlusega. Rahvusvahelisteks kuulsusteks tõusid Aulis Sallinen ja Kaija Saariaho. Esile tõusid ka mitmed orkestrid ning dirigendid, viimastest tuntumad on Jukka-Pekka Saraste ja Osmo Vänska. Tänapäeval on klassikalise muusika kõrval kaubamärgiks saamas ka kergem muusika (eelkõige dzäss). Samuti on maailmamuusikasse sisenenud soome rahvamuusika, kus on kasutatud nii saami kui karjala rikkaid muusikatraditsioone. Festivalide nimistusse on lisandunud Tampere Kultuurisuvi, Helsingi Pidunädalad.
Ilma hüpoteesita pole õigusnormi. Siis puudub tal praktiline tähendus. Õiguslik tagajärg võib tulla kas õiguspäraselt käitudes või õigusnormi rikkudes. Vastavalt leiame õigusliku tagajärje dispositsioonist ning sanktsioonist. Õiguslikkus mõttes on subjektiivne õigus ilma vastava juriidilise kohustuseta sotsiaalne ,,null". Riikliku sunni rakendamise mudel: Kui T, siis R, vastasel juhul S. S on seal riikliku sunni liik ja määr. Aulis Aarnio jaotab õigusnormid primaarnormideks ja sekundaarnormideks. Primaarnormid sätestavad kodanike käitumist, neid võib nimetada ka käitumisnormideks. Sekundaarnormid on määratud ametiisikute jaoks, võib nimetada ka reaktsiooninormideks. Kolmeelemendilist struktuuri nimetatakse loogiliseks struktuuriks. Faktiliselt on täielikud õigusnormid kaheelemendilised, koosnedes abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. 4. Õigusnormide liigid 4.1
Pippin Lühike-e.Pippin III oli Frangi riigi kuningas.Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756.aastal. Karl Suur-Pippini järeltulijana päris trooni ta poeg, Karl Suur. Ta veetis enamus oma valitsusaja sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja alistades uusi rahvaid frankide võimu alla. Peagi peale kroonimist vallutas ta Itaalia ja sai seega Itaalia kuningaks. Erik Punane-rajas 10.sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif erikson- ehk Aulis, eesti tõlkja Thor -kõige laiemalt austatud taevajumal, kujutati punase habemega vanamehena,kelle vankrit vedas kaks sikku .Käes hoidis ta viskevasarat,mis pöördus pärast vaenlase tabamist tema juurde tagasi. Odin-e.Oden. Eelkõige oli ta päikese-ja sõjajumal.Selle kõrval ka tarkuse ja luule kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena,kelle relvaks oli oda. Frej- skandinaavlaste kolmas tähtis jumal. Freja- Freji naine,kes oli eeskätt viljakusjumalanna
Kiriku Konsistoorium. Salumaa, E. (1993). Filosoofia ajalugu II. Keskaja filosoofia. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus- ja infoosakond. Salumaa, E. (1995). Filosoofia ajalugu III. Uusaja filosoofia I. Renessansiajastu filosoofia. Tallinn: EELK konsistooriumi kirjastus- ja pressiosakond. Toomla, V. (s.a). Stoikude koolkonnad ja õpetused. Stoikude koolkonna ajalugu. Kasutamise kuupäev: 15.11.2013.a, allikas http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/stoikud.htm Aulis, H., Kruse, M., Roasto, R., Põldver, R. (2011). Miguel de Unamuno. Armastus ja pedagoogika. Kolm näitlikku novelli ja proloog. Malemängija Don Sandaalio Romaan. Kasutamise kuupäev 28.11.2013.a, allikas http://www.tyk.ee/admin/upload/files/raamatud/1338292925.pdf nemad.pri.ee (2000). Filosoofia aine. Kasutamise kuupäev 10.11.2013.a, allikas http://www.lap.ttu.ee/eix/failid/filosoofia.doc Delius, C., Gatzemeier, M. Sertcan, D., Wünscher, K. (2007)
arvata võiks, või pigem sellega, mida nad lepingu abil teha tahavad?)” (Rosentau 2004, lk 12-13) Praktika näitab, et vastuseks küsimusele “Mis on õigus?” osutavad õigusteoreetikud reeglina varasema uurimistööga antud vastuste sisulisele ühekülgsusele ja asendavad ühtlaadi ühekülgse määratluse sageli, ja seda teadlikult, teistlaadi ühekülgsusega, keskendudes õiguse mõistuspärastele (ratsionaalsetele) omadustele. (Aarnio, Aulis. Reason and Authority. Dartmouth Publishing Company, Ashgate Publishing Company, Aldershot/Brookfield/Singapore/Sydney, 1997, lk 17 ja 37. Nagu on viidatud Rosentau 2004, lk 13: Arnio 1997 lk 17 ja 37. ) Olukorra võtab kokku ja edasise käsitluse aluseks saab tõdemus, et ühest, täpset, kõikehõlmavat, üldtunnustatud õiguse definitsiooni õigusteadus ei tunne. See on ka arusaadav, sest mingil kirjeldusel on pea võimatu asendada niivõrd keerulist
kasutamise standardid e tõelised tõlgendamispõhimõtted. Tõlgendusstandardid Juriidilise tõlgendamise standardid võib mõningate mööndustega paigutada põhimõtete hulka. Tõlgendusstandardid ei moodusta suletud süsteemi, mis tagaks selle, et tõlgendamisseisukohad oleksid alati aktsepteeritavad. Tõlgendamispõhimõtted on pigem õigusliku mõtlemise teed, kui seadusekasutajat tingimusteta, loogilise paratamatusena kohustavad lahendusargumendid. Seega pole Aulis Aarnio järgi olemas universaalseid põhimõtteid, mis määraksid, kuidas seadust tõlgendada. Samas on olemas teatud kindlad tõlgendusstandardid ilma milleta pole võimalik ratsionaalse tõlgendamisega tegeleda. Tõlgendusstandardid võib jagada kahte suurde rühma: õigusallikate prioriteetsust määravad põhimõtted ning õigusallikate kasutamise standardid ehk tõelised tõlgendamispõhimõtted. Õigusallikate prioriteetsust määravad põhimõtted
massiline oleks olnud ja seega raadiokuulajate ringi väga palju suurendanud. 237 1927. aasta jooksul oli triost, kes alustas 18. detsembril 1926. aastal, saanud 11-liikmeline salongiorkester Hugo Schütsi juhatusel. Orkester oli eetris iga päev, pühapäeviti kaks korda, ja esitas nii Straussi ja Waldteufeli valsse kui tõsist klassikalist muusikat – Haydni, Mozarti ja Beethoveni sümfooniaid, Liszti “Ungari rapsoodia nr 4”, Glinka “Öö Madriidis” jne (Aulis 1985: 15). 238 Riigi Ringhäälingu põhimäärus ERA F 80, N 5, S 723. 105 Nagu näha, suurenesid kulutused muusikasaadetele nelja aasta jooksul peaaegu kahekordseks, kuigi kulutuste protsentuaalne osakaal vähenes tunduvalt. Samas oli muusikasaadete osa saatekavast küllaltki stabiilselt 50% ümber. Seega võib väita, et kodumaise ringhäälingu osa
1078 2856 Ojasaar Kalmer Põlva 04:00:05 M35 2175 1922 Ojasaar Tauno Lääne-Viru 05:10:34 M35 2119 1744 Olgo Raivo Rapla 05:02:47 M35 1452 1170 Ostra Mart Tallinn 04:18:00 M35 1083 1858 Ots Aimar-Alarik Läänemaa 04:00:24 M35 466 249 Ots Ivar Harju 03:28:43 M35 567 569 Otstavel Risto Tartu 03:34:20 M35 1029 1319 Paal Aulis Ida-Viru 03:57:16 M35 566 428 Pae Andres Tartu 03:34:19 M35 1967 1784 Paglant Andrus Tartu 04:51:04 M35 985 1104 Pajo Olavi Tallinn 03:55:26 M35 2155 1586 Pall Indrek Hiiumaa 05:07:20 M35 2179 2472 Pallon Indrek Tartu 05:11:15 M35 263 223 Palm Tõnno Tallinn 03:16:00 M35 816 1441 Palmet Priit Ida-Viru 03:47:02 M35
Nüüd aga: see osis ideaalstruktuuris, mida O.E.Taranovski käsitab elemendina dispositsioon (mitte kriminaalõiguse teooria käsituses!) seondub enim Hans Kelseni avaldise Z - Mrelatsiooniga selle spetsiifilises juriidilise kohustuse tähenduses. See ei ole üksühene kokkulangevus, vaid suhteline võrreldavus H.Kelseni juriidilise kohustuse tänapäevasel mõistmisel õiguspärase käitumise reeglina. P.4. Õigusnormi struktuur prof Aulis Aarnio ning prof Kaarle Makkose (Makkonen) järgi Järgnevalt õigusnormi loogilise struktuuri käsitusest, mis Eestis on praegu levinud peamiselt 1 prof A.Aarnio tõlkemonograafia ning prof R.Naritsa õpiku vahendusel . Osundatud õigusteadlastele lisaks lähtub samadelt alustelt näiteks veel tuntud Soome õigusteadlane 2 3 Kaarle Makkonen
arvata võiks, või pigem sellega, mida nad lepingu abil teha tahavad?)" (Rosentau 2004, lk 12-13) Praktika näitab, et vastuseks küsimusele "Mis on õigus?" osutavad õigusteoreetikud reeglina varasema uurimistööga antud vastuste sisulisele ühekülgsusele ja asendavad ühtlaadi ühekülgse määratluse sageli, ja seda teadlikult, teistlaadi ühekülgsusega, keskendudes õiguse mõistuspärastele (ratsionaalsetele) omadustele. 168 (Aarnio, Aulis. Reason and Authority. Dartmouth Publishing Company, Ashgate Publishing Company, Aldershot/Brookfield/Singapore/Sydney, 1997, lk 17 ja 37. Nagu on viidatud Rosentau 2004, lk 13: Arnio 1997 lk 17 ja 37. ) Olukorra võtab kokku ja edasise käsitluse aluseks saab tõdemus, et ühest, täpset, kõikehõlmavat, üldtunnustatud õiguse definitsiooni õigusteadus ei tunne. See on ka arusaadav, sest mingil kirjeldusel on pea võimatu asendada niivõrd keerulist
annaabi.ee 
