Where can we see the northern lights? The Northern Lights, as the name suggests, are especially related to the polar regions. They occur most frequently in a belt of radius 2500 km centered on the magnetic north pole. This so-called auroral zone extends over northern Scandinavia, Island, the southern tip of Greenland and continuing over northern Canada, Alaska and along the northern coast of Siberia. How often can you see the Northern Lights? In Troms and Finnmark, we can see the Northern Lights every other clear night, if not even more frequently. From southern Norway, only a few times a month while in central Europe hardly more than a few times a year and they have even been seen from the Mediterranean but only a few times each century. To the north of the auroral zone, the Northern Lights are a common sight, although they don't appear as often as in northern Norway. What exactly are the Northern Lights?
Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/ km2 President: Tarja Halonen Peaminister: Matti Vanhanen
suuremaks. Erinevused tulenevad peamiselt erinevatest saamluse määratlemise kriteeriumidest, kus aluseks võetakse emakeeleoskus või päritolu. Nime "Suomi" päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna "zeme" (maa, pind). Soome keeles tähendab "suo" sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks; arvatakse, et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa). Eksonüüm "Finland" sarnaneb Skandinaavia sellistele kohanimedele, nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, "finn". Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi, on teadmata. Soome keel kuulub uurali keelte läänemeresoome keelte põhjarühma, keel jaguneb mitmeks murdeks nagu savo, häme, turu jpt. Rootsis on omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre (meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud kveenid Põhja- Jäämere ääres, keda siiani on teadlaste poolt soomlasteks peetud
Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. 2. Haldusjaotus Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke): 1. Akershus 2. Aust-Agder 3. Buskerud 4. Finnmark 5. Hedmark 6. Hordaland 7. Møre og Romsdal 8. Nordland 9. Nord-Trøndelag 10. Oppland 11. Oslo 12. Østfold 13. Rogaland 14. Sogn og Fjordane 15. Sør-Trøndelag 16. Telemark 17. Troms 18. Vest-Agder 19. Vestfold Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. 3. Poliitika
Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. 4 2 ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/ km2 President: Tarja Halonen
Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart. Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. 4 ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/km2 President: Tarja Halonen
Vapp on ka Soome riigilipul. Etümoloogia Nime "Suomi" päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme ('maa, pind'). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaline Soome biotüüp. Arvatakse, et varased soomlased kutsusid Soomet Suomaaks ('soomaa'). Soome üldnimi - "Finland"- sarnaneb Skandinaavia sellistele kohanimedele, nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast 'kütt'. Miks ja millal hakati soomlasi nii kutsuma on kahjuks teadmata. · Finnmark Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) on Norra põhjapoolseim maakond. Asub Põhja-Jäämere rannikul, piirneb idas Venemaa ja lõunas Soomega. Ajalooliselt on Finnmargiks nimetatud ka praegusest maakonnast laiemat ala Lapimaal. Pinnamood
7. Vestfold (Ønsberg) 8. Telemark (Skien) 9. Aust-Agder (Arendal) 10. Vest-Agder (Kristiansand) 11. Rogaland (Stavanger) 12. Hordaland (Bergen) 13. Sogn og Fjordane (Førde) 14. Møre og Romsdal (Molde) 15. Sør-Trøndelag (Trondheim) 16. Nord-Trøndelag (Steinkjer) 17. Nordland (Bodø) Norra maakonnad 18. Troms (Tromsø) 19. Finnmark (Vadsø) Norra linnad: Ålesund, Alta, Bergen, Bodø, Hamar, Kirkenes, Molde, Kongsberg, Kristiansand, Kristiansund, Moss, Narvik, Oslo, Larvik, Stavanger, Lillehammer, Drammen, Fredrikstad, Tromsø, Trondheim. Suurem osa rahvastikust (80%) elab linnades. Linnad on koondunud ranniku lähedale, peamiselt lõunaossa kuna seal on paremad ühendusteed teiste maade ja linnadega. Samuti on ka kliima soodsam ja rannikulähedased alad on tasasemad.
3846 km², mis vastab 1,2 protsendile pindalast. Lisaks on Svalbardil 21 looduskaitseala, mille kogupindala on 25 314 km² ehk 41,5% Svalbardi pindalast. 15 Norras on 36 rahvusparki, neist 7 Svalbardil. Norra põhiosas hõlmavad rahvuspargid 22 000 km², Svalbardi rahvuspargid hõlmavad 14 500 km². Haldusjaotus Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke): 1. Akershus 2. Aust-Agder 3. Buskerud 4. Finnmark 5. Hedmark 6. Hordaland 7. Møre og Romsdal 8. Nordland 9. Nord-Trøndelag 10. Oppland 11. Oslo 12. Østfold 13. Rogaland 14. Sogn og Fjordane 15. Sør-Trøndelag 16. Telemark 17. Troms 18. Vest-Agder 19. Vestfold Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks.Neid on 454. Inimareng Norra on ÜRO inimarengu indeksi poolest maailma riikide seas esikohal. Aastatel 20012006 oli ta esimesel kohal (arvestatud 1999 2004 andmete põhjal) ning 2007. ja 2008
5. Oppland (Lillehammer) 6. Buskerud (Drammen) 7. Vestfold (Ønsberg) 8. Telemark (Skien) 9. Aust-Agder (Arendal) 10. Vest-Agder (Kristiansand) 11. Rogaland (Stavanger) 12. Hordaland (Bergen) 13. Sogn og Fjordane (Førde) 14. Møre og Romsdal (Molde) 15. Sør-Trøndelag (Trondheim) 16. Nord-Trøndelag (Steinkjer) 17. Nordland (Bodø) 18. Troms (Tromsø) Pilt 10. Maakonnad 19. Finnmark (Vadsø) Norra on jaotatud 434 vallaks. Norra linnad: Ålesund, Alta, Bergen, Bodø, Hamar, Kirkenes, Molde, Kongsberg, Kristiansand, Kristiansund, Moss, Narvik, Oslo, Larvik, Stavanger, Lillehammer, Drammen, Fredrikstad, Tromsø, Trondheim. 10 Suurem osa rahvastikust (80%) elab linnades. Linnad on koondunud ranniku lähedale, peamiselt lõunaossa kuna seal on paremad ühendusteed teiste maade ja linnadega. Samuti
kiriku liikmed. Luterlus on riigiusk. Aastast 2005 on võimul Jens Stoltenbergi teine valitsus. Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Erinevalt naabermaadest Rootsist ja Soomest ei ole Norra astunud Euroopa Liitu, kuid erinevalt nendest on ta NATO liige. Norra teeb naabermaadega koostööd Põhjamaade Nõukogu raames. Pealinn Norra pealinn on alates 1814. aastast Oslo. Haldusjaotus Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke): 1. Akershus 2. Aust-Agder 3. Buskerud 4. Finnmark 5. Hedmark 6. Hordaland 7. Møre og Romsdal 8. Nordland 9. Nord-Trøndelag 10. Oppland 11. Oslo 12. Østfold 13. Rogaland 14. Sogn og Fjordane 15. Sør-Trøndelag 16. Telemark 17. Troms 18. Vest-Agder 19. Vestfold Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks. Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Parteid
tjänarinna” (1930). Han tonsatte själv även några av sina dikter – de kanske mest kända är Till min syster och Jungman Jansson.' Dan Anderssons poesi åtnjuter bred folklig popularitet genom sin naturmystik och gudssökan. Varför tycker man om honom? – vackra naurskildringar- svenskt vildmark, romatisk mystiskt; vemodighet; skogsarbetare- ingen utbildning, frikyrkorörelsen. Brevkort från Grangärde finnmark (första 1903); Kolarhistorier (1914); Kolvaktarens visor (1915); Det kallas vidskepelse (1916); Svarta ballader (1917); De tre hemlösa (1918); David Ramms arv (1919); Chi-mo-ka-ma. Berättelser från norra Amerika (1920); Efterlämnade dikter (1922). Evert Taube 21 född 1890, död 1976], var en svensk författare, kompositör, trubadur, lutspelare och konstnär. Taube var också argentinsk medborgare
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
