· 1998 - Jazz Dance Symposium Helsingi, Soome (koos Donald McKayle, Matt Mattox, Lynn Simonson, Michael Owens) õpetamise kaasaegse jazz · 1999 - Õppetöö osalejate teatrietendus "Parcifal, armollisin rüütel" teatris Väike Suomi, Helsinki, Soome - Õppetöö seminari Muusikali "Firekid" teatris Väike Suomi, Helsinki - Õppetöö National Ballet Eesti · 2000 - Õppetöö rahvusvaheliste suvekursusel Kuopio tantsupidu, Soome (kaasaegne jazz, funk & street) Õppetöö kaasaegne jazz, funk & tänav Viin, Austria 5 Õppetöö URB-jazz-tantsu Symposium Helsingis · 2001 - Õppetöö Soome riikliku Balletschool - Õppetöö International summercourse aastal Kuopio tantsupidu, Soome · 2002 - Soome riikliku balleti, Helsinki · 2002-04 - Kuopio Muusika-ja tantsupidu, Soome · 2003 - Turu konservatooriumis, Soome
1865. Voldemar pasunakooride, teatrile Jannsen laulukooride ja näiteringide loomiseks "Kalevipoeg". 1862 Soomes Friedrich Mõjutas kogu On Eesti Kuopio Reinhold järgneva rahvusliku rahvaluule ainetel linnas. Kreutzwald liikumise kirjandust, põhinev ka ühiskondliku rahvuseepos. mõtteviisi arengut Kolm I kõne Vanemuse Carl Robert Kirjeldas eesti
enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. Soome suurimad linnad on: Helsingi 560 000 elanikku (Suur-Helsingi koos 221 000 elanikuga Espoo, 182 000 elanikuga Vantaa ja Kauniaisega üle 900 000), Tampere 200 000 elanikku, Turu 175 000 elanikku, Oulu 125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku. Pinnamood Soome territoorium on üsna tasane, kuigi on ka mõningaid mägesid. Umbes 80% Soome pindalast on tasandikuline ala. Keskmine kõrgus on u. 154m Soome kõrgeimaks tipuks on Haltiatunturi(1328m). Jääaeg kujundas Soome maastiku selliseks nagu ta on nüüd. Soome põhjaosa on mägisem, kui lõunaosa, sest seal asetseb Skandinaavia mäestik.
Noorus- ja kooliaeg Poom on sündinud 3. veebruaril 1972 Tallinnas. Lapsepõlv möödus Mustamäel. Lõpetanud Tallinna 49. Keskkooli kuldmedaliga. Astus 1990. aastal Tallinna Tehnikaülikooli majandust õppima. Klubikarjäär Poom alustas juuniorina Tallinna Lõvide noortemeeskonnas. 1989 pääses 17-aastaselt Nõukogude Liidu II liiga klubi Tallinna Sport põhiväravavahiks. 1991 tuli veel enne Eesti taasiseseisvumist kutse minna mängima Soome. Sõlmis 1992 Soome klubiga Kuopio Palloseura oma esimese välislepingu. Veikkausliigas pidas üheksa kohtumist. Klubikarjäär Poom naasis Soomest kodumaale ja mängis vastloodud Meistriliigas 1993. aastani, kui sõlmis Sveitsi klubi FC Wiliga oma teise välislepingu. Osales Sveitsis 13 liigamängus. Inglismaa esiliiga meeskond Portsmouth FC palkas ta 1994. aastal. Portsmouthi rivistuses tegi Poom lõpuks kaasa vaid neljas liigakohtumises. Poom tuli 1995. aastal veel üks kord tagasi Eestisse. Derby County
Soome Vabariik Koostaja : Angeliis Pallon Kambja Põhikool Üldine info President: Sauli Niinistö Pindala: 337 010 km2 Rahvaarv: 5 142 000 elaniku Pealinn: Helsingi Rahaühik: euro Ajavöönd: IdaEuroopa aeg Soome maastikud · Tasandikud · Mäed · Jää poolt siledaks nühitud kaljud · Mandrijäätekkelised kuhjealad · Suured metsad · Kärestikulised jõed · Saared · Järved · sood Suuremad linnad Helsingi 576600 elanikku Espoo 241600 elanikku Tampere 209600 elanikku Vantaa 195400 elanikku Turu 175600 elanikku Oulu 137100 elanikku Jyväskylä 128000 elanikku Lahti 100100 elanikku Kuopio 92000 elaniku Kouvola 88400 elaniku Soome lipp Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase ...
Mart Poom (referaat) Koostaja: Kristo Perli 5. klass 2006.a. MART POOM Mart Poom on sündinud 03.02.1972. aastal Tallinna linnas. Ta on jalgpallur – täpsemalt Eesti esiväravavaht. Mart Poom on 196 cm pikk ja kaalub 85 kg. Jalgpalluril on naine Lissel ning pojad Markus ja Andreas. Mart Poom on üks tuntumaid jalgpallureid Eestis. Tal on väga tähtis osa Eesti jalgpalli ajaloos. Ta on osa võtnud jalgpalliprotsessist, mida kutsutakse ‘The Renaissance of Estonian National Football’. Mart Poom alustas regulaarselt jalgpalliga 1979 aastal. 1980-ndatel aastatel ühines ta koolipoiste jalgpalli klubiga “Lõvid”, mis on osa arengust Eesti väravavahtide “maailma”. Edasine areng spordimaailmas: Tallinna Spordikool (1989-1990) Soomes (Kuopio Palloseura) Spordikoolis (1992) FC Wil – Sveits (1994) FC Portsmouth (England, 1994-1996) ...
Eesti Raadio põhifonoteegis on Anikol salvestatud 158 lugu. Aniko üritas hinge sisse puhuda ka regulaarsele jazzklubile. Viimase aastakümne tähelepanuväärne projekt oli aga juba suurejooneline ,,Ooperijazz", kuhu kaasati Estoni parimad ooperilaujlad. Eesti jazzi esindajana osales Aniko ka Ungari ja Soome workshop- kontserditel ning mängis mitmel pool Euroopas. Aastal 2000. asus Aniko elama Soome sealsete tutvuste tõttu ning õpetas seal Kuopio Konservatooriumis ja Rahvaülikoolis ning mängis jazzi sealses populaarses bändis ,,Peterson Brass". Eesti Jazzi Suure Sügiskontsertiga aastal 2003 avaldati austust andekale muusikule.
Kalevipojast” ÕES teeb talle üles. Koostada eepos F. sureb. ülessande võtab enda peale kreutzwald. Esialgne kavatsus kirjutada proosateos, kogub materjali juurde Otsustab kirjutada proosateose asemel luule vormis. Esimene redaktsioon 1853, „Alg-Kalevipoeg” Tsensor, kärpis teost oluliselt Eepos ilmub teadusliku väljaandena 1857-1861, 500 eksemplari, saksa-eesti keeles. Rahvaväljaanne 1862 soomes Kuopio linnas see oli pehmete kaantega odav trükk Kalevipoeg Viies lugu Kalevipoeg soomes, kättemaks tuuslarile Kuues lugu mõõga ostmine, sepa vanema poja tapmine Seitsmes lugu, tagasisõit, isa haual Kaheksas lugu viskevõistlus ja kuningaks saamine. Künd ja hobuse surm, kiviviske võistlus(saadjärv)võidmine, esimene töö kündmine Üheksas lugu: kättemaks huntidele, sõjasõnumid Kümnes lugu kikerpära soo, veevaimu kuld
KLUBI KARJÄÄR Mart Poom alustas juuniorina Roman Ubakivi juhendatud Tallinna Lõvide noortemeeskonnas. 1989 pääses 17aastaselt Nõukogude liidu II liiga klubi Tallinna Sport põhiväravavahiks. 1991 tuli kutse minna mängima Soome, kuid päev enne ärasõitu löödi Poomil FC Flora eest mängides lõualuu katki. Mart Poom sõlmis oma esimese välislepingu 1992a Soome klubiga Kuopio Palloseuraga. Soomes pidas Poom üheksa kohtumist, Poomi enda sõnul ta sel perioodil päris läbi ei löönud, aga õppis iseseisvalt hakkama saama. Poom naases Soomest kodumaale ja mängis vastloodud Meistriliigas 1993. aastani FC Flora eest ja sõlmis Sveitsi klubi FC Wiliga oma teise välislepingu. Osalenud Sveitsis toimunud 13 liigamängus. Portsmouth FC palkas ta 1994. aastal Inglismaa esiliiga meeskonda . Ehkki Portsmouthi rivistuses tegi
millega kaasnes luu lõhenemine. Haavatasaamise tõttu viibis Barclay de Tolly pikaajalisel ravil (15 kuud) Memelis. Kangelasliku käitumise eest lahingus sai ta 9. aprillil 1807. aastal kindralleitnandi auastme ja määrati peagi 6. jalaväediviisi ülemaks. Sõjad 18081809 võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Ta vallutas Soomes Savo maakonna ja Kuopio linna, ületas jäätunud Kvarkeni lahe ning vallutas Rootsi linna Umeå. Nende saavutuste eest ülendati ta 20. märtsil 1809 jalaväekindraliks. Sama aasta mais nimetati ta Soome kindralkuberneriks ja sealsete vägede ülemjuhatajaks. Alates 1810. aastast oli Barclay de Tolly Riiginõukogu liige ning 18101812 Venemaa sõjaminister. Michael Andreas Barclay de Tolly juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat. Tänan tähelepanu eest !
PÖYTÄ, TÄYTYY, RUOKA, TYÖ, PIENI ESPOO, HANKO, ETELÄ-POHJANMAA, K, P, T NAGU G, B, D: MIKÄ? MITÄ? HYVINKÄÄ, TURKU, ROVANIEMI, G, B, D HELILISED: SADE, BUSSI HELSINKI, KITEE, POHJOIS-KARJALA KK, PP, TT ÜLIPIKALT: SEPPO, KUKKA PORVOO, HAAPAJÄRVI, JYVÄSKYLÄ, NG NINAHÄÄLIK: ONGELMA, KENGÄT JÄMSÄ, KUOPIO, MIKKELI, VAASA 3 4 VOKAALHARMOONIA = Dialoog TÄPITÄHTEDE REEGEL Hei! Onko kotipaikkasi Kyyjärvi? A Ä Ei, valitettavasti se ei ole I Kyyjärvi
Pultuski lahingus ülesnäidatud vapruse eest autasustati teda Georgi 3. järguga. Eylau lahingus sai ta kuulihaava paremasse kätte küünarnukist kõrgemal, millega kaasnes luu lõhenemine. Haavatasaamise tõttu viibis ta pikaajalisel ravil ( 15 ) kuud Memelis. Kangelasliku käitumise eest lahingus sai ta 9. aprillil 1807. aastal kindralleitnandi auastme ja määrati peagi 6. jalaväediviisi ülemaks. Ta võttis osa Vene- Rootsi sõjast kus vallutas Soomes Savo maakonna ja Kuopio linna, ületas jäätunud Kvarkeni lahe ning vallutas Rootsi linna Umea. Nende saavutuste eest ülendati ta 20. märtsil 1809. aastal jalaväekindraliks. Sama aasta mais nimetati ta Soome kindralkuberneriks ja sealsete vägede ülemjuhatajaks. Ta oli kaRiiginõukogu liige ning Venemaa sõjaminister. Ta juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat. 21
nüüdseks 27-aastane Barclay de Tolly juba kapteniks. 1787. aastal puhkes sõda Venemaa ja Türgi vahel, kus Barclay de Tolly paistis silma erakordse vaprusega. 1790. Aastal sõdis ta ka rootslaste vastu ning neli aastat hiljem poolakate vastu. 1808-1809 aastatel võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Tänu tema edukatele sõjaoperatsioonidele oli Rootsi sunnitud loovutama Soome Vene impeeriumile. Barclay de Tolly vallutas Soomes Savo maakonna ja Kuopio linna, ületas läbi tuisu jäätunud Kvarkeni lahe ning vallutas Rootsi linna Umeå. Nende saavutuste eest ülendati ta 20. märtsil 1809 jalaväekindraliks. Sama aasta mais nimetati ta Soome kindralkuberneriks ja sealsete vägede ülemjuhatajaks. Ta viis ellu mitmeid olulisi sõjareforme, mis olid ka osaliselt ettevalmistuseks Napoleoni sissetungiks Venemaale. Reformide tulemusena moodustati sõjaväes strateegiliste väegruppide süsteemid, ehitati
ka teiste rahvaste eeposed. Regivärsi vorm on proosamuistendi vormist arhailisem ja kindlakujulisem ning sobib seepärast eeposele paremini. 20. Millal, mis keeltes, mitmes osas ja kelle väljaandel ilmus esmakordselt ,,Kalevipoeg"? ,,Kalevipoeg" ilmus esmakordselt aastail 1857-1861 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetistes seitsmes vihikus paralleelselt eesti ja saksa keeles. 21. Millal ja kus ilmus ,,Kalevipoeg" tervikväljaandena? 1862. aastal Soomes Kuopio linnas. 22. Kelle (3) ühislooming on ,,Kalevipoeg"? Fr. R. Kreutzwaldi, Fr. R. Faehlmanni ning Eesti rahva ühislooming. 23. Kui pikk on eesti rahvuseepos? Eepose kogupikkus on veidi üle 19000 värsi. 24. Kus asub Kalevi riik? Kalevi riik asub Viru rannas. 25. Kes on Sarvik ja kus ta valitseb? Sarvik - mõisniku sümbol, elab allilmas - mõisa sümbol. 2 26. Kes on Kalevipoeg (4)?
Rahvusteatri looja, rahvusteatri algus oli 1870. Aastal Vanemuise seltsis toimunud ,, Saaremaa onupoja etendust. Aitas oma isa Jannseni esimese üldlaulupeo korraldamisega, mis toimus 1869. Aastal Tartus. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule. Näited: ,, Emajõe ööbik", ,, vainulilled", ,,Miks sa nutad?", ,,Jutt" 14. "Alg- Kalevipoja" ilmumisaasta. Kus ja millal ilmus eepose rahvaväljaanne? Alg Kalevipoeg ilmus 1853. Eepose rahvaväljaanne ilmus Soomes Kuopio linnas. Kalevipoeg on tõlgitud paljudesse keeltesse( leedu, inglise, rootsi, tsehhi, soome, vene, läti) 15. Millal asutati Vanemuise laulu- ja mänguselts? Kandle selts Võrus? Vanemuise laulu- ja mänguselts- 1865 Tartusse. Kandle selts Võrus- Võru laulu- ja mänguselts Kannel loodi Võrru maameeste laulukooride juhtide algatusel 1881. aastal 16. Millal avas uksed Laakmanni raamatupood? H. Laakmanni raamatukauplus avas uksed Tartus, 1867
Liekas. Ta on vabariikidevahelise konkursi diplomand ning 1986. aasta vabariiklike puhkpillimängijate konkursi laureaat. Esinenud soolokavadega Saksamaal, Rootsis, Soomes ja Eestis. Osalenud paljudesprojektides Hortus Musicusega, Estobrassis, Tallinn Brassis, ,,NYYD Ensembles, Estonia Brassis jne. Hinnatud trombonistina on ta mänginud ERSOs, Soome Raadio Sümfooniaorkestris, Tapiola Synfoniettas, Kuopio Sümfooniaorkestris ja teistes orkestrites. Teised tuntumad endised ja praegused trobinistid Eestis: Ants Nuut, Ülo Raudmäe, Jüri Kivi ja Tiit Karis. Üks tuntuim välismaine tromboonimängija oli Glenn Miller (1904-1944). Ta oli ameerika dzässhelilooja, -tromboonimängija ning -orkestrijuht. Aastal 1937 hakkas ta juhatama omanimelist orkestrit, mis on praeguseni hinnatuim terves dzässmuusika ajaloos. Glenn Milleri kuulsamate lugude hulka kuuluvad näiteks "In the Mood",
füüsilist sooritusvõimet, tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaliselt mõjub see organismile hävitavalt. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Ka organismi vastupanuvõime haigustele nõrgeneb. Samas saab stressi leevendada kõige tavalisema igapäevase toiduvalikuga, mingeid spetsiaalseid toidulisandeid ega kompleksvitamiine pole eraldi süüa vaja, kinnitab Kuopio ülikooli toitumisteadlane Sari Voutilainen. "Kõige tähtsam on süüa mitmekülgselt!" Kindlasti tuleks aga jälgida toidu kalorsust. "Stressiseisundis eritavad neerupealsed stressihormooni kortisooli, mis enamikul inimestel suurendab söögiisu, teistel aga kaob isu sootuks. Kortisool põhjustab vajadust just magusa ja rasvase järele. See on jäänuk ürgajast, kus stress tähendas: võitle või põgene! Just kiirelt imenduvad süsivesikud on
2 Espoo 231 704 312 745 3 Tampere 204 337 523,4 391 4 Vantaa 187 281 240,84 772 5 Turu 174 868 243,4 716 6 Oulu 128 962 369,43 337,5 7 Lahti 98 413 134,95 730,1 8 Kuopio 90 726 1127,4 80 9 Jyväskylä 84 434 105,9 789 10 Pori 76 144 503,17 150,83 11 Lappeenranta 59 073 758 77,7 12 Joensuu 57 858 1173,4 49,1 13 Rovaniemi 57 835 7600,73 7,6 14 Vaasa 57 241 183 311,2
Soome laheks. Soomele ei kuulu enam rannariba Põhja-Jäämere ääres selle sai endale Nõukogude Liit. Soomes on jõgesid, mis suubuvad Põhja- Jäämerre. Soome kogupiiri pikkus naaberriikidega. 2,628 km. Soome suurimad linnad on: Helsingi 560 000 elanikku (Suur-Helsingi koos 221 000 elanikuga Espoo, 182 000 elanikuga Vantaa ja Kauniaisega üle 900 000), Tampere 200 000 elanikku, Turu 175 000 elanikku, Oulu 125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku. Soome riigi lipp kujutab skandinaavia risti nagu Rootsi, Norra, Taani ja Islandi omagi. See sümbol pärineb Taani kuninga Valdemar II aegadest, kes kuuldavasti nägi taevavõlvile ilmunud risti ööl vastu võidukat lahingut Tallinna all. Soome riigilipuna kehtestati sinine rist valgel taustal 1863. aastal, samal ajal umbes, kui soome keel tunnistati riigikeeleks. Sinine värv tähistab Soomet
noorem poeg Patrick) (Elu24, 2015) 4 3. KOONDISE- JA KLUBIKARJÄÄR Poom alustas juuniorina Roman Ubakivi juhendatud Tallinna Lõvide noortemeeskonnas. 1989 pääses 17-aastaselt Nõukogude Liidu II liiga klubi Tallinna Sport põhiväravavahiks. 1991 tuli veel enne Eesti taasiseseisvumist kutse minna mängima Soome, kuid päev enne ärasõitu löödi Poomil FC Flora eest mängides lõualuu katki. Sõlmis 1992 Soome klubiga Kuopio Palloseura oma esimese välislepingu. Veikkausliigas pidas üheksa kohtumist, Poomi enda sõnul "päris läbi ei löönud, aga õppisin iseseisvalt hakkama saada". Poom naasis Soomest kodumaale ja mängis vastloodud Meistriliigas 1993. aastani, kui sõlmis Šveitsi klubi FC Wiliga oma teise välislepingu. Osalenud Šveitsis 13 liigamängus, palkas ta 1994. aastal Inglismaa esiliiga meeskond Portsmouth FC. Ehkki Portsmouthi rivistuses tegi Poom lõpuks kaasa vaid neljas
vanemate lõngapoe, et sellega elatada ennast ja oma 7 last. • “Murdvargus”, “töömehe naine”, “”Hanna”, “Vaene rahvas”, “Kirikuõpetaja perekond”, “Sylvi”, “Anna-Liisa” • Sünged tekstid, kirjeldavad viletsat tööliselu, täisvereline dramaatik Juhani Aho(1861-1921) • Keskne tegelane Soome realismis, kuigi tema algusaja ja lõppjärgu teosed teosed erinevad suuresti • Kirikuõpetaja poeb Kuopio lähedalt, äratas tähelepanu juba noorena, kui võitis üliõpilaste kirjandusvõistlus • Loomingus pidevalt uue ja vana konflikt, rohkelt looduse kirjeldust, mis seotud lüürika ja melanhooliaga, tunnelmakuvaja • “Raudtee”, “Kirikuõpetaja tütar”, “Kirikuõpetaja proua”, “Helsingisse”, “Üksinda”, “Juha” • Mõlemad novellid tekitasid paha meelt seksi ja joomise pärast
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Toitlustusteenindus Liina Sepp SOOME Referaat Juhendaja: Anne-Li Tilk Kuressaare 2008 2 1 Sisukord Kuressaare 2008.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 2 ÜLDANDMED........................................................................................................................5 3 KLIIMA................................................................................................................................... 6 4 HALDUSJAOTUS.........................................................................................................
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse ja arvuti õppesuund Tarkvara ja andmebaaside haldus Gert Kaasik SOOME Referaat Juhendaja: Õpetaja Anne-Li Tilk Kuressaare 2013 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 sissejuhatus..................................................................................................................................4 Üldandmed..................................................................................................................................5 Kliima..........................................................................................................................................6 Haldusjaotus.........................................................................
km suusavahetusega sõidus ja teise kulla 10 km klassikalises sõidus. Samal aastal jäi ta ka kaheksandale kohale 30 km vabatehnikas. Seni on K. Smigun maailma karikasarjas võitnud kokku 16 etappi. Teisi Eesti sportlasi Kuulsaimaks Eesti jalgpalluriks peetakse Mart Poomi, kes sündis 3. veebruaril, 1972. aastal, Tallinnas ja on oma positsioonilt väravavaht. Oma karjääri alustas ta juuniorina meeskonnas Tallinna Lõvid, peale seda mängis ta Tallinna Spordis, FC Floras, Kuopio Palloseuras, FC Wilis ja FC Portsmouthis. 1997. aastal liitus M. Poom FC Derby Countyga, 2003. aastal FC Sunderlandiga. 2006. aastal liitus ta ühe Inglismaa kuulsaima klubi, Londoni Arsenaliga, kuid oli seal kolmas väravavaht ja pääses harva platsile. Alates käesolevast, 2007. aastast mängib M. Poom Watfordis. Teda on kuuel korral valitud Eesti parimaks jalgpalluriks ja ta on esindanud kodumaad enamas, kui100 maakohtumises.
2. Espoo 259 383 330,20 830,8 3. Tampere 219 624 525,03 418,3 4. Vantaa 206 960 238,37 868,2 5. Oulu 192 680 3031 63,57 6. Turu 181 569 245,66 739,1 9. Jyväskylä 133 420 1170,99 113,9 7. Kuopio 105 651 2309,16 45,75 8. Lahti 103 344 135,05 765,2 10. Kouvola 87 290 2558,24 34,12 11. Pori 83 375 859,45 99,94 12. Joensuu 73 950 2381,76 31,05 13. Lappeenranta 72 350 1433,36 50,48 14. Hämeenlinna 67 703 1785,76 37,92 15
puutumata puhas loodus ja kõrged tundrud. Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab u 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased. Haldusstruktuur: 20 maakonda, 415 valda ja 113 linna Linnad: · Helsingi - 571 100 elanikku · Vantaa - (193 900) · Tampere - 207 800 elanikku · Turu - 174 900 elanikku · Oulu - 131 900 elanikku · Lahti - 99 600 elanikku · Kuopio - 91 100 elanikku · Jyväskylä - 85 100 elanikku · Pori - 76 300 elanikku Lipp Soome riigi lipp kujutab skandinaavia risti nagu Rootsi, Norra, Taani ja Islandi omagi. See sümbol pärineb Taani kuninga Valdemar II (1170 1241) aegadest, kes kuuldavasti nägi risti ilmuvat taevavõlvile ööl vastu võidukat lahingut Tallinna all. Soome riigilipuna kehtestati sinine rist valgel taustal 1863. aastal, s.o samal ajal, kui soome keel
meteoriidil. 1996. aastal kuulutasid USA kosmoseagentuuri NASA teadlased maailmale, et avastasid Marsilt pärit meteoriidist fossiilse bakteri. Munajad ja kepjad moodustised olid vaid 100 nanomeetri pikkused. See on tuhandik juuksekarvast. Selle ajani ei usutud, et bakter võib olla nii väike. Nüüd on neid tillukesi nanobakteri e. nanoobi nime saanud mikroorganisme avastatud nii sügavalt maa alt 2 liivakivist kui inimese neerudest. Soome Kuopio ülikooli teadlased Olavi Kajander ja Neva Ciftcioglu rabasid teadusüldsust uue leiuga. Nad avastasid nanobakterid neerukividest. Aatomid ja molekulid ürgplaneedil maa Kõigest 4 on neid aatomeid, millest on üles ehitatud 96% orgaanilisest ainest elusorganismides: H, C, N ja O. Elusrakkudes funktsioneerivad biopolümeerid koosnevad tuhandetest, isegi miljonitest H, C, N ja O aatomitest. Kuid ürgsel Maal eksisteerisid need aatomid ainult lihtsate ainete koostises nagu
kuluessa (aikana) (aja) jooksul, kestel kuluttua (mingi aja) pärast kummityttö ristitütar kumpi kumb kumpikin kumbki kun kui kunnolla korralikult, hästi kunnollinen korralik, tubli kuntoilla tervisesporti teha kuollut surnud Kuopio (kaupungin nimi) Kuopio (linna nimi) kuopiolainen Kuopio linna elanik kuppi tass kurja vilets, armetu kurkku kurk (kurgu), kõri; kurk (kurgi) kurkkukipu kurguvalu kutsua kutsuda kuudes kuues kuudestoista kuueteistkümnes kuukausi (kalendri)kuu kuule kuule ( kuulda)
(4.03,0) Reginald Uba 10.07.1936 Tallinn 2 kella 4.02,8 Eduard Prööm 28.09.1936 Helsingi 4.01,8 Eduard Prööm 11.06.1937 Tallinn 4.00,4 Eduard Prööm 19.06.1937 Kuopio 3.59,8 Erich Veetõusme 20.06.1941 Tallinn m 3.58,2 Erich Veetõusme 17.06.1942 Königsberg m 3.57,0 Erich Veetõusme 20.08.1942 Tallinn 3.59,6 Erich Veetõusme 21.07.1945 Moskva 3
teooria ja selle arenguloo Käesoleva artikli vähese rakendatusega Eesti järgnev osa püüab alustada sotsiaalprobleemide ja olulise lünga täitmist nende pedagoogilise lahendamise käsitlemisel. Eesti tudengitele kättesaadavaimaks allikaks sotsiaalpeda- selles avaldatava sotsiaalpedagoogika- alase artikli autor peab teemat googika ja selle teooria ajaloost on Kuopio Ülikooli professori Juha käsitlema atraktiivselt ja arusaadavalt võimalikult laiale pedagoogi- Hämäläineni Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse [2001, vaata ka kateadlaste ja praktikute ringile. Teisisõnu on välditud suhtlusringi raamatu retsensiooni Edgar Krullilt (Krull 2001)]. Oma raamatus annab piiramine üksnes ühe paradigma - antud juhul sotsiaalpedagoogika
Alumiinium µg/l < 20 Peaaegu 0 Fosfor µg/l 550 2030 Lämmastik µg/l 5001000 750 Vask, tsink jm < 0,1 Peaaegu 0 raskemetallid Mg/l Temperatuur 0C 1030 1525 Mürgid - 0 2. Vähi parasiidid ja haigused (Koostanud Paula Henttonen, Kuopio ülikool) 11 Vähikatk Vähikatk on seene Aphanomyces astaci poolt põhjustatud seenhaigus (joonis 5). Ta tapab kõik Euroopa vähiliigid. Stressis olles võib surra ka signaalvähk. Levib vee, püügivahendite, ja haigete vähkide kaudu, ka loomade poolt haigete vähkide levitamise teel. Geneetiliselt erinevaid vähikatku tüvesid tuntakse kahekümne ümber. Signaalvähk
Europe.(Der Landkreis. Zeitschrift für Kommunale Selbstverwaltung. Herausgeber: Deutscher Landkreistag, Bonn, Adenauerallee 136. Sonderdruck aus Heft 10/1991) 110. Stein, E. Staatsrecht. 13., neubearbeitete Aufgabe. J.C.B.Mohr (Paul Siebeck).Tübingen,1991. SOOME KEELES: 111. Asikainen; Hannula; Hievanen; Kuokka; Linnamäki; Wessman. Yhteiskuntatalous ylioppilasluokkia varten. Yhteiskunnalliset voimat ja laitokset. Yhteiskuntatalouden ensimmäinen kurssi Kustannuskiila. Kuopio, 1980 112. Asikainen, J.; Seppo, H.; Hievanen, J.; Kuokka, H.; Linnamäki, A.; Wessman, R. Yhteiskunta - ja talousopin peruskurssi. Ensimäinen painos. Kustannuskiila OY. Pieksämäki, 1983 113. David, R. Nykyajan suuret oikeusjärjestelmät. Edellinen nide. Helsinki, 1982 114. Eduskuntavaalit 17.3.1991. Määräyksiä ja ohjeita. I . Oikeusministeriö. Helsinki, 1990 112 115. Erme, L. Oikeusoppi keskiastetta varten
Europe.(Der Landkreis. Zeitschrift für Kommunale Selbstverwaltung. Herausgeber: Deutscher Landkreistag, Bonn, Adenauerallee 136. Sonderdruck aus Heft 10/1991) 107. Stein, E. Staatsrecht. 13., neubearbeitete Aufgabe. J.C.B.Mohr (Paul Siebeck).Tübingen,1991. SOOME KEELES: 108. Asikainen; Hannula; Hievanen; Kuokka; Linnamäki; Wessman. Yhteiskuntatalous ylioppilasluokkia varten. Yhteiskunnalliset voimat ja laitokset. Yhteiskuntatalouden ensimmäinen kurssi Kustannuskiila. Kuopio. 1980 109. Asikainen, J.; Seppo, H.; Hievanen, J.; Kuokka, H.; Linnamäki, A.; Wessman, R. Yhteiskunta - ja talousopin peruskurssi. Ensimäinen painos. Kustannuskiila OY. Pieksämäki, 1983 110. David, R. Nykyajan suuret oikeusjärjestelmät. Edellinen nide. Helsinki, 1982 115 111. Eduskuntavaalit 17.3.1991. Määräyksiä ja ohjeita. I . Oikeusministeriö. Helsinki, 1990 112. Erme, L. Oikeusoppi keskiastetta varten
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
