Soome (0)

Osula Põhikool
Soome
Referaad
Koostaja : Kristel Rajatamm
Juhendaja : Iines Urm
Osula 2009
Sisukord:
Üldandmed..............................................................................................................................3
Lipp .........................................................................................................................................4
Vapp ........................................................................................................................................4
Majandus.................................................................................................................................5
Geograafiline asend................................................................................................................6
Kliima.....................................................................................................................................7
Soome Eestis...........................................................................................................................8
Soome suursaatkond...............................................................................................................9
Üldandmed:
Soome on madal, metsane ja järvede rohke maa. Loodus on Soomes mitmekesine , ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk-Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja lõpuks Lapimaa puudeta tundrateni. Ka kultuurilisi erinevusi on märgata näiteks murde, kommete ja toitude osas, kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne rahvas.Soome jaguneb 5ks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, Lääne–Soome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Lääne-Soome: Soome läänerannik on väga liigestatud ja saarterohke. Pyhajärvi, Näsijärvi ja Päijänne koos oma lähiümbrusega moodustavad Lääne-Soome järveregiooni. Soomele kuuluvad samuti kümned tuhanded saared Läänemeres (176 584 saart ), enamus nendest saartest on asustamata. Soomes on läänes järveregioon ( 187 888 järve).Kui sellele lisadaSaimaa, Euroopa suurim järveregioon, saab rääkida Järve-Soomest. Lapimaa on Euroopa suurim kõnnumaaregioon, millest suur osa asub Soomes.Lapimaal on metsik ja avar loodus. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosa.
Riigikord : Parlamentaarne demokraatia
Pindala: 338 145 km², millest umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad; vähemalt 500 m² pindalaga järvi on umbes 188 000 ja vähemalt 100 m² pindalaga saari meres ja siseveekogudes kokku umbes 179 000.
Piirid: Venemaaga 1340 km, Norraga 736 km, Rootsiga 614 km
Rahvastik : 5,31 miljonit elanikku; 65% rahvastikust elab linnades. Rahvastiku tihedus on 17 inimest km². Soomlasi on u 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid . Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased , eestlased, rootslased ja somaallased.
Riigikeeled: Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt.
Riigipea : President Tarja Halonen (al. 1.3.2000)
Lipp:
Soome riigi lipp kujutab skandinaavia risti nagu Rootsi, Norra, Taani ja Islandi omagi. See sümbol pärineb Taani kuninga Valdemar II (1170 – 1241) aegadest , kes kuuldavasti nägi risti ilmuvat taevavõlvile ööl vastu võidukat lahingut Tallinna all. Soome riigilipuna kehtestati sinine rist valgel taustal 1863. aastal, s.o samal ajal, kui soome keel tunnistati riigikeeleks. Sinine värvus tähistab Soomet kui järvedemaad, valge lund, mis sajab maha viieks kuuks aastas.
Soome vapil on mõõga tõstnud lõvi. Kui NSV Liit sundis pärast Teist maailmasõda Soomele peale rahulepingu, nõuti ka Soome lõvi ümberpaigutamist nii, et see vaataks läände, Rootsi poole, mitte aga itta , Venemaa peale. Soomlastel polnud muud valikut kui nõustuda.
Vapp:
Soome vapp võeti kasutusele Gustav Vasa matustel aastal 1560 ning on siiani Soome Vabariigi vapiks. Vappi kasutati ka Soome keisririigi ametliku sümbolina. Arvatakse, et lõvi pärineb Folkungi majast, nagu ka Rootsi vapil. Kaks erinevat mõõka on sarnased Karjala vapil olevaile. Kaardus saabel lõvi jalgade all tähistab poliitilist olukorda tol perioodil. Sel ajal olid Rootsi ja Venemaa pidevas sõjaseisus. Arvatakse, et üheksa roosi tähistavad üheksat ajaloolist Soome provintsi, aga rooside arv on aja jooksul erinenud ning ei oma provintsidega ühisust. Vapp on ka Soome riigilipul.
Geograafiline asend:
Soome Vabariik on riik, mis asub Põhja-Euroopas. Soome asub Euroopa maailmajaos põhja osas, Euraasia mandril . Soomet loetakse Islandi järel teiseks põhjapoolseimaks maaks , kuna neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole.Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soomele ei kuulu enam pisuke rannariba Põhja-Jäämere ääres selle-annekteeris Nõukogude Liit. Soomes on siiski jõgesid, mis suubuvad Põhja-Jäämerre. Soome kogupiiri pikkus naaberriikidega. 2,628 km. Servariigid: Norra 729km, Rootsi 586 km, Venemaa 1, 313 km. Rannajoon 1,126 (väljaarvatud saared ja ranna sälgud). Soome suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km. Soome kogu pindala on 337,030 km² sellest vett 31, 560 km² ja maad 305, 470 km².
Majandus:
Soome sisemajanduse koguprodukti struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile ning püsinud viimastel aastatel muutumatuna. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte endiselt Nokia Oyj. Soome majanduskasvu oluliseks komponendiks oli Soome ekspordikasvu taastumine 2006. aastal. Traditsiooniliselt on ekspordikasvu põhjuseks peetud Soome head konkurentsivõimet ja eksporditurgude kasvu. Mõne aasta eest, kui Soome jaoks olulistel eksporditurgudel USA-s ja Saksamaal valitses langus, oli Soome toodetel raske head turupositsiooni saavutada. Nüüd on eksport leidnud uusi, kiiremini arenevaid turge Ida-Euroopas ja Aasias. Tänase päeva seisuga läheb üle poole Soome ekspordist Euroopa Liitu.
Majanduskasv 2000-2007
Aasta
Majanduskasv
2000
5,0%
2001
2,6%
2002
1,6%
2003
1,8%
2004
3,7%
2005
2,8%
2006
4,9%
2007
4,5%
Rahvusvaheliste institutsioonide hinnangul esineb Soome majanduses siiski probleeme, mis võivad lähiaastatel majanduskasvu uuesti pidurdada . Üheks Soome majanduse konkurentsivõimelisust teoreetiliselt ohustavaks teguriks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome oma 43%-lise  tasemega siiski OECD riikide hulgas esirinnas.
Kliima:
Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18ŗC, talvel temperatuur võib langeda kuni -20ŗC. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, ranikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30ŗC-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27ŗC-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm.
Soome Eestis:
Teadaolevatel andmetel on end Eestisse elama registreerinud kokku üle 3000 Soome kodaniku. Suurem osa nendest elab Tallinnas või Tallinna vahetus läheduses. Paljud neist on saabunud siia töötama või juhtima oma ettevõtet. Nii mõnelgi on Eestis oma suvekodu, populaarseimad kohad on Saaremaa ja Lääne-Eesti rannikualad. Eesti kõrgkoolidest on soosituim Tartu ülikool, kus igal aastal tudeerib ligemale 300 soomlast. Tallinnas on soome üliõpilasi veidi üle saja. Soome osalusega ettevõtteid on Eestis registreeritud umbes 4000, neist pooled tegutsevad ka aktiivselt. Soomlasi ja soomlust esindab Eestis terve rida aktiivseid organisatsioone ja ühendusi. Paljudega nendest, näiteks Soome Instituudi , Finpro -eksportorganisatsiooni ja soome ärimeeste ühendustega, on saatkonnal tihedad koostöösidemed. Soome kultuuril on Eesti kultuurielus oma kindel koht. Pea igal nädalal võib Eesti eri kohtades tutvuda soome kultuuriga selle eri vormides olgu need siis näitused, kontserdid, teatrietendused või muud kultuurisündmused. Huvi Soome vastu torkab silma ka soome keele oskuses ja keeleõpingutes. Erinevates põhi- ja kutsekoolides õpib soome keelt umbes 4500 noort.
Soome suursaatkond:
Soome ja eesti rahvas on alati olnud teineteisele lähedased, kuid mitte kunagi nii lähedased kui täna, iseseisvate riikidena Euroopa Liidus. Meid ühendab geograafiline lähedus, keelesugulus ja paljus ka ühisele religioonile põhinev kultuuritraditsioon. Täna ehitavad soomlased ja eestlased üheskoos EL teiste liikmesmaade inimeste ja muude rahvastega üles uut ja paremat Euroopat. Järgides ka tulevikus oma rahvuslikke traditsioone ja eripära, oleme me teadlikud sellest lisajõust, mida meile mõlemale annab kuulumine Euroopa Liitu. Soome riik ja soome rahvas usuvad, et Eesti areneb ja muutub jõukamaks ka edaspidi, säilitades samas oma rahvusliku eripära. Meie omavaheliste sidemete tugevnedes oleme me teineteisele seda paremad koostööpartnerid, mida rohkem meil on koostööd ka teiste maadega. Soome suursaatkond Tallinnas on valmis andma oma panuse Soome ja Eesti vaheliste suhete arendamisse vastastikuse austuse ja üksteiselt õppimise vaimus .
Suursaadik Jaakko Kalela.
Kasutadus kirjandus:
http://www.vm.ee/est/kat_461/4173.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Soome_lipp
http://et.wikipedia.org/wiki/Soome_vapp
http://www.vm.ee/est/kat_461/4174.html
http://www.finland.ee/public/default.aspx?nodeid=40615&contentlan=13&culture=et-EE
Tea noorte ja lasteentsüklopeedia
10