Oy (TVO) ning kaht Loviisas - Fortum Power and Heat Oy. Loviisa-1 ja Loviisa-2 on PWR tüüpi reaktorid (VVER-440, Atomenergoeksport, end. NLiit) elektrilise netovõimsusega 488 MWe kumbki. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. a. ja ta ühendati võrku 1977.a., Loviisa-2 vastavalt 1972. a. ja 1980. a. Kummagi reaktori keskmised energiakoormusfaktorid, vastavalt 86 % ja 88 %, on kõrged. Loviisa reaktorid on kavandatud sulgeda 2030. a. paiku. Olkiluoto tuumajaam (fotomontaaz). Esiplaanil töötavad reaktorid Olkiluoto-1 ja -2, tagaplaanil ehitatav EPR reaktor Olkiluoto-3 Olkiluoto tuumajaama ehitati 860 MWe võimsusega BWR reaktorid (Asea-Atom, praegu Westinghouse Electric Sweden). Kummagi reaktori ehitus kestis umbes 4,5 aastat, Olkiluoto-1 ühendati võrku 1978. a. ja Olkiluoto-2 1980. a. Nende reaktorite koormusfaktorid on võrreldes Loviisa tuumajaamaga veel kõrgemad vastavalt 92 % ja 93 %
Loviisas - Fortum Power and Heat Oy. Loviisa-1 ja Loviisa-2 on PWR tüüpi reaktorid (VVER-440, Atomenergoeksport, end. NLiit) elektrilise netovõimsusega 488 MWe kumbki. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. a. ja ta ühendati võrku 1977.a., Loviisa-2 vastavalt 1972. a. ja 1980. a. Kummagi reaktori keskmised energiakoormusfaktorid, vastavalt 86 % ja 88 %, on kõrged. Loviisa reaktorid on kavandatud sulgeda 2030. a. paiku. 7 Olkiluoto tuumajaam (fotomontaaz). Esiplaanil töötavad reaktorid Olkiluoto-1 ja -2, tagaplaanil ehitatav EPR reaktor Olkiluoto-3 IX. Korduma kippuvad küsimused 1) Kas uraanikaevandused saastavad vältimatult keskkonda ning kaevandusjääkide hoidlatest lekib saastet keskkonda? Uraanikaevandused püüavad keskkonna saastamist minimiseerida, kaevandamise tehnoloogiad on paremini välja arendatud Austraalias ja Kanadas, kus peamised uraanikaevandused omavad ISO14001 sertifikaate.
mullad. Lõuna-Soomes domineerib taimekasvatus: a) Teravili b) Söödakultuurid c) suhkrupeet Ida- ja Põhjapool domineerib loomakasvatus. Lapimaal kasvatatakse põhjapõtru. TÖÖSTUS Energiamajandus Tuumaenergia – osatähtsus üle 30%. Tuntuimad : OLKILUOTO ja LOVIISA Taastuvad – puit, hüdroenergia ~25%. Maagaas ja nafta – import. Masinatööstus Väga kõrgelt arenenud ja suures osas põhineb kõrgtehnoloogial. HARUD: Laevaehitus – a) jäälõhkujad b) luksus reisilaevad c) allveelaevad (teadlastele) Elektroonikatööstus – a) telekommunikatsioonivahendid b) mõõteriistad ilmajaamadele
paremaid metalle. 2) I kontuur ehk reaktori anum ja torustikud aurugeneraatorisse ja tagasi (keevreaktoril BWR turbiinini ja tagasi). 7 3) Kaitsekuppel peab vastu pidama rõhule 5-6 baari. Kui avarii korral rõhk läheb suuremaks, siis on olemas ventiilid, mis lasevad osa heitmeid välja, et kõik heitmed välja ei pääseks. Normaalselt kaitsekupli alust ventileeritakse, gaasid läbivad radioaktiivsust eemaldavaid filtreid. Olkiluoto 3 kaitsekuppel on kahekordne, peab vastu ka lennukiga tabamisele. 12. Vesi-vesi reaktorid (PWR) e. surveveereaktor Rohkem kui 260 reaktoriga on PWR enimkasutatav reaktoritüüp maailma energeetikas, peamiselt USA-s, Prantsusmaal, Jaapanis ja Venemaal (nimetatakse WWER). Elektriline võimsus varieerub piirides 300-1500 MWe. Suure võimsusega PWR reaktori südamikus võib olla 150-250 vertikaalselt asetatud kütusekomplekti, millest igaühes on 200-300 kütusevarrast
miljon korda rohkem energiat kui tüüpilises keemilises rektsioonis. Päikeseenergia, mis tekib Päikese sügavuses toimuvates tuumaprotsessides, kujundab Maa ilmastikku ja kütab lõppkokkuvõttes, pärast mitmeid muundumisi, meie tuba ja hoiab alal meie keha elutegevuse. Jua üle poole sajandi on inimesed püüdnud omal käel tuumaprotsessidest energiat saada ja seda võrdlemisi edukalt- tuumaelektrijaamade osa planeedi ehk elektrienergiatoodangus on umbes 14%. Olkiluoto tuumaelektrijaam Soomes Eurajoel Rauma lähedal. 3 Tuumareaktsioonid Tuumareaktsioonid Tuumarektsioon on kahe aatomituuma või elemetaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Tuumareaktsioonil vabaneb energia grammakiirgusena. Kui vabanenud neutron tabab uraan -238 tuuma, neelab uraanituum neutroni kuid ei muutu ebastabiilseks, vaid kiirates 2 elektroni (neutoneid
* PWR-tüüpi reaktoriga tuumaelektrijaamad Kasutamine maailmas Tuumaenergeetika võeti kõige enam kasutusele Prantsusmaal. Tänaseks 80% elektritoodangust. 30-nes riigis on praeguseks üle 440 reaktori, mis toodavad 16% kogu maailma elektrist. Üle 90% tootmisvõimsustest paiknevad arenenud tööstusriikides. Enam kui pooled täna ehitusjärgus olevast 27 jaamast asuvad kiire majanduskasvuga aasia riikides, samuti Kesk- ja Ida-Euroopas. Lääne Euroopas on Soome rajatav Olkiluoto-3 esimene tuumajaam pärast1991. aastat. Radioaktiivsus ja selle kahjulikkus Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Tuuma lagunemine võib toimuda kas alfa- või beetalagunemise teel. Esimesel juhul kiirgab tuum alfaosakese (heeliumi aatomi tuuma) ja teisel juhul elektroni
Nord Pool Spoti Eesti esindaja Hando Sutter usub, et kui Soome tuumajaam valmis saab, hakkavad Eesti Energia plokid vähem turule pääsema. Eriti suvel, kui tarbimine väiksem. Põhjamaades tuleb pool tarvitatavast elektrist hüdroenergiast, aga oluline on ka tuumaenergia. Kui Saksamaa paneb oma jaamu kinni, siis Põhjamaad ehitavad tuumajaamu juurde. Palju on räägitud Leedu tuumaprojektist, aga ei ole räägitud palju Soome projektist, kus on ainuüksi Olkiluoto ehitatava 3. ploki võimsus on 1600 MW, mis on rohkem kui Eesti tiputarbimine kokku. See peaks käima minema 2015. aasta algul ja see on Eesti piirile oluliselt lähemal kui planeeritud Leedu tuumatootmine ning võimsam ka. See on Eesti tarbijale väga hea uudis. Kui EstLink 2 läheb käima, on see meile kasutatav. Uus ühendus Eesti ja Soome vahel on planeeritud tööle saama 2014. aasta alguses. 2.2. Eelised ja tootmisvõimsus
Oma osa finantsvõimekuse vähenemisel on ka põhivõrkude viimisel otse riigi omandisse. Seega on vältimatu välispartnerite kaasamine, kel on vastaval alal kogemusi nii TJ rajamise kui opereerimise osas. Kuid Eesti riik saaks tuumajaamast enim kasu, kui ettevõtmises oleks osalus nii omamaistel suurtarbijatel kui kui kohalikel omavalitsustel, kel oleks tulevikus võimalus saada elektrit omahinnaga. Nii on talitanud ka põhjanaabrid soomlased, kel on Olkiluoto TJ opereerivas OY Teollisuuden Voimas 24 osanikku, väikseim neist tarbib elektrit aastas umbes sama palju, kui meil mõni suurem kaubanduskeskus. Sellist stsenaariumit toetab ka Eesti Omanike Keskliit. Arutades küsimust Eesti oma TJ rajamisest on suur tähtsus muidugi inimressursil. Eeldatavalt võiks oma tuumajaamaprojektis 4-5 aasta jooksul tööd saada ligi 2000 inimest, kellest umbes 400 oleks otseselt tuumajaamaga seotud. Inimeste arv sõltub seal ka reaktoritüübist ja nende arvust
Akadeemia liikme Anto Raukase sõnul ei ole Jürgen Ligi välja pakutud idees Eestisse tuumaelektrijaam ehitada midagi utoopilist ning selline samm võib kujuneda möödapääsmatuks. Ligi hinnangul peaks Eesti juhul, kui meil ei õnnestu osaleda tuumajaama ehitamises mõnes välisriigis, rajama oma tuumajaama näiteks Sillamäele Kuna kolme Balti riigi ja Poola osalusel Ignalinasse kavandatava tuumajaama ehitamine pole veel kuhugi jõudnud ja ka Soome pole Eesti osalemiseks Olkiluoto tuumajaama laiendamisprojektis vastust andnud, eksisteerib Ligi hinnangul Eesti jaoks kitsamalt võimalus, et me tuumajaama ei ehitagi. Alternatiivsed allikad ei suuda aga energiavajadust katta. «Teen seepärast ettepaneku rajada see Eestisse, kui meil ei õnnestu osaleda mujale ehitamises,» kirjutab Ligi, kinnitades samas, et oma tuumajaama ehitamine saab olla ainult väga pikk, kaalutud ja kõigi vajalike kooskõlastamistega ehitamine. Probleemid . · Ehitamine on kallis
annaabi.ee 
