Soome Vabariik (2)

SOOME VABARIIK Suomi (Soome keeles)
Üldandmed:
Soome Vabariik paikneb põhja euroopas, asub Rootsi ja Venemaa vahel ja piirneb Soome lahe ja Botnia merega.
Pindala: 337 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid), natukene väiksem kui Montana .(osariik USAs) Naaberriigid:Venemaa, Rootsi, ja Norra. Riigipiiri pikkus:2,628 km Riigikord : Parlamentaarne demokraatia Rahvaarv:5,223,442 (Juuli 2005 ) Pealinn:Helsinki Pealinna rahvaarv: Helsinkis elab 2003. aasta seisuga 560,905 inimest. Rahaühik:Euro(varem Mark) Rahvuslik koosseis:Soomlased93.4%, Rootslased5,7%, Lapplased0.1%, Eestlased 0.2% Riigikeel: Soome keel ja Rootsi keel Usk: Luterlased 84%, teised Kristlased :1%, Kreeka Ordodoks:1%, ateistid:14% Kõrgeim koht on Halti tipp (1328m) Asub Enontekiö loodeoses. Soomes on 187 888 järve ja 176 584 saart ja 72 loojumatu päikesega polaarpäeva. Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas. Soome asub Euroopa maailmajao põhjaosas, Euraasia mandril. Soomet loetakse Islandi järel teiseks põhjapoolseimaks maaks , sest neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soomele ei kuulu enam rannariba Põhja-Jäämere ääres selle sai endale Nõukogude Liit. Soomes on jõgesid, mis suubuvad Põhja- Jäämerre. Soome kogupiiri pikkus naaberriikidega. 2,628 km. Soome suurimad linnad on: Helsingi 560 000 elanikku (Suur-Helsingi koos 221 000 elanikuga Espoo, 182 000 elanikuga Vantaa ja Kauniaisega üle 900 000), Tampere 200 000 elanikku, Turu 175 000 elanikku, Oulu 125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku.
Soome riigi lipp kujutab skandinaavia risti nagu Rootsi, Norra, Taani ja Islandi omagi. See sümbol pärineb Taani kuninga Valdemar II aegadest, kes kuuldavasti nägi taevavõlvile ilmunud risti ööl vastu võidukat lahingut Tallinna all. Soome riigilipuna kehtestati sinine rist valgel taustal 1863. aastal, samal ajal umbes, kui soome keel tunnistati riigikeeleks. Sinine värv tähistab Soomet kui järvedemaad, valge lund, mis sajab maha viieks kuuks aastas. Pinnamood:
Soome territoorium on üsna tasane , kuigi on ka mõningaid mägesid. Umbes 80% Soome pindalast on tasandikuline ala. Keskmine kõrgus on u. 154m
Soome kõrgeimaks tipuks on Haltiatunturi(1328m).
Jääaeg kujundas Soome maastiku selliseks nagu ta on nüüd.
Soome põhjaosa on mägisem, kui lõunaosa, sest seal asetseb Skandinaavia mäestik.
Suuremas osas parasvöötmes ja ka põhjaosa külmvöötmes esinevad polaaröö ja polaarpäev. Soome on madal, metsane ja järvede rohke maa. Loodus on Soomes mitmekesine , ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk- Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja Lapimaa puudeta tundrateni. Ka kultuurilisi erinevusi on märgata näiteks murde, kommete ja toitude osas, kuigi soomlased on võrdlemisi ühtne rahvas. Soome jaguneb 5ks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, Lääne­Soome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa.
Kuna Soome on suhteliselt suure pindalaga maa ,esineb selle põhja ja lõunaosa vahel suuri temperatuurilisi erinevusi.
Lõunasoome temperatuur sarnaneb aga Eesti temperatuurile. Talved on seal tavaliselt külmad ja suved soojad. Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris . Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool on külm kliima. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30C-ni, suvel temperatuur võib tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5C.
Lääne-Soome: Soome läänerannik on väga liigestatud ja saarterohke. Pyhajärvi, Näsijärvi ja Päijänne koos oma lähiümbrusega moodustavad Lääne- Soome järveregiooni. Soomele kuuluvad samuti kümned tuhanded saared Läänemeres (176 584 saart), enamus nendest saartest on asustamata. Soomes on läänes järveregioon ( 187 888 järve). Kui sellele lisada Saimaa , Euroopa suurim järveregioon, saab rääkida Järve-Soomest. Lapimaa on Euroopa suurim kõnnumaaregioon, millest suur osa asub Soomes. Lapimaal on metsik ja avar loodus.
Loodusvarad : puit, vask, tsink, raua maak , hõbe. Soome peamine loodusrikkus on mets. Ärimets katab 65% Soome maa-ala ja puidutooted moodustavad ekspordi väärtusest 40%. Soomes ei leidu naftat, küll aga on seal märkimisväärne hüdroenergiavaru. Tööstuse suure energia tarbe katab peamiselt soojus - ja tuumaelektrijaamade toodang.
Rahvastik : 5 ,206 miljonit elanikku, 67% on linnaelanikud (31.12.2003). Rahvastiku tihedus on 17 inimest km². Soomlasi on u 93%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased , saamid , venelased . Suurimad välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased, somaallased. Rahvaarvu järgi on Soome 112. kohal. Olles suhteliselt väikese rahvaarvuga riik. Keskmine oodatav eluiga on Soomes 78.24 aastat meeste oodatav keskmine eluiga on 74.73 aastat. Naiste oodatav keskmine eluiga on 81.86 aastat (2004) On aga täheldatud eluea tõusu, võrluseks toon vanuselise koosseisu tabelid aastal 2025 ja aastal 2050 . Aastaks 2025 on ühiskonnas vanurite osakaal suhteliselt suur, samas on näha , et rohkem on ühiskonnas siiski vanemaid naisi kui mehi.Kõige rohkem on ühiskonnas 30-34 aasta ja 60-64 aasta vanuseid mehi. Naisi on aga kõige rohkem vanuses 60-74 ja ka palju on 30-34 aasta vanuseid naisi.
Aastaks 2050 on üle 85 aastaste vanurite oskaaal märgatavalt tõusnud, kuid rohkem on tõusnud siiski naiste osakaal. Langenud on aga vastsündinute arv.
Nendest tabelitest võin järelduse teha, et aastaks 2050 on soomes sündimuste arv vähenenud , inimeste eluiga on aga pikem. Sündimus: 0.56 sündi 1000 inimese kohta. (2004) Suremus : 9,69 surma 1000 inimese kohta.(2004) Loomulik iive: 0,18(2004) Rändesaldo: 0.95 migranti 1000 inimese kohta (2004) Lapsi keskmiselt naise kohta: 1.73 last naise kohta HIV/AIDS surmasi: alla 100 (2001) Imikusuremus: 3.59 surma 1000 sünni kohta. tüdrukud: 3.26 surma 1000 sünni kohta (2004 est.) poisid: 3.91 surma 1000 sünni kohta
http://www.immigration-usa.com/wfb2004/finland/finland_people.html http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/finland/index_et.ht m http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$4932 http://www.theodora.com/wfb/finland_geography.html http://www.visitfinland.com/w5/ee/index.nsf/(pages) /index http://www.allcountries.org/wfb2007/finland/finland_geography.html