Traktorid ja liikurmasinad (0)

Kutsekool - Auto - Traktorid ja liikurmasinad

5 VÄGA HEA

Käigukastid.
Astmelised käigukastid liigitatakse:

Hammasülekande tüübi järgi
Võllide arvu järgi
Hammasrataste hambumise viisi järgi
Käiguvahetusmehhanismi järgi
Võllide paiknemise järgi
Käiguvahetuse järgi
Käikude arvu järgi
Nihutatavate hammasrataste arvu järgi

Käigud grupeeritakse.
Traktoritel jaotatakse:

Põhikäigud

Transpordikäigud

Aeglased käigud
Käigukastide üleehitus.
Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad:

Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil.

Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid , mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda.
Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tagab ka mootori võimsuse kandmise traktoriga ühendatud masinale.
Jõuülekannet on vaja seetõttu, et mootori pöörlemissagedus on traktori veorataste (roomikute) pöörlemissagedusest tunduvalt suurem.
Sõltuvalt pinnase takistusest, tööseadiste koormuste kõikumistest, veeretakistuse ja haardevõime muutustest, tee või pinnase tõusudest ja langustest võib traktori liikumistakistus muutuda laiades piirides ja järelikult on vaja ülekantavat pöördemomenti muuta, et ületada takistusi ja kindlustada mootori ökonoomne kasutamine.
Sisepõlemismootorite pöördemomendi nimivarutegur on 20% piires, seega ei ole sisepõlemismootorid kuigi hästi kohanevad – nende pöördemoment ja pöörlemissagedus ei muutu nii palju kui vaja.
Tulenevalt eeltoodust tulebki traktoritel kasutada jõuülekannet.
Jõuülekanded liigitatakse  järgmiselt:
·       mehaanilised
·       hüdromehaanilised
·       mahthüdraulilised
·       elektromehaanilised
·       astmelised
·       astmeteta
·       automaatülekanded.
Mehaaniliseks nimetatakse traktori jõuülekannet, mis koosneb üksnes mehaanilistest seadistest. Mehaanilised ülekanded jaotatakse astmelisteks ja astmeteta ülekanneteks, sõltuvalt sellest, kas ülekandearvu muutus on astmeline  või sujuv.
Mehhaanilise astmelise jõuülekande põhiosad on:
1.    Sidur – tagab mootori sujuva ühendamise/lahutamise ülekandega; sujuva käiguvahetuse ja kohaltvõtmise.
2.   Käigukast – tagab ratastele kantava pöördemomendi suuruse ja suuna muutmise; saab seega muuta sõidusuunda ning lahutada mootori pikemaks ajaks ratastest.
3.   Jaotuskast – tagab pöördemomendi jaotamise sildade, lisaseadmete või käitusvõlli (jõuvõtuvõlli) vahel.
4.   Kardaanülekanne – kannab pöördemomendi jaotuskastist või käigukastist sildadele ja käitusvõlli reduktorile.
5.    Diferentsiaal – jaotab temale antud pöördemomendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega.
6.   Peaülekanne – tagab ülekandearvu suurendamise ja pöörlemise kandmise võllidele, mis paiknevad masina pikiteljega risti.
7.   Lõppülekanded (külgülekanded) – tagavad pöördemomendi täiendava suurendamise ja kiiruse vähendamise.
8.    Veosild – võtab osa pöördemomendi edasikandmisest mootorilt käiguosale.
9.    Reduktor – annab edasi käitusvõllile kindla pöörlemissageduse.
Hüdrodünaamiline ülekanne kujutab endast hüdrotrafot. Koosneb pumbarattast, turbiinist ja juhtrattast. Sõltuvalt turbiinide arvust liigitatakse hüdrotrafosid ühe-, kahe- ja kolmeastmeliseks.
Hüdrostaatilise muunduriga jõuülekannet nimetatakse mahthüdrauliliseks. Põhiosad on pump ja hüdromootor.
Elektromehaaniline jõuülekanne koosneb sisepõlemismootorist, alalis - ja vahelduvvoolu generaatorist.

Traktorid ja liikurmasinad.
Vedavad sillad ja kardaanülekanded.
Vedavaks sillaks ehk veosillaks nimetatakse traktori või auto sellist silda, mlle rattad veavad. Sild ise on jäik tala , temasse on monteeritud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam . Veosild võib olla kokku ehitatud käigukastiga, sel juhul veorataste ajamid on eraldi keredes. Traktoritel on tagasildade kered malmist või terasest.
Roomiktraktori veosilla kooseisu kuuluvad: köigukastm peaülekanne ja pööramismehhanism. Käigukast võib olla ka eraldi. Peaülekandeid võib olla ka kaks.
Üldmõisted vedavate sildade mehhanismidest.
Ülekandearv i=z2/z1, kus z=hammasrataste hammaste arv.
Jõuülekande arv avaldub: ijk=ik xia , kus ik on kõigi lülitatavate mehhanismide ülekandearv ja ia on alaliselt hambuvate hammasratastega mehhanismide ülekandearv.
Mootori pöördemoment mp=mpik+mpk , kus Mp- mootori pöördemoment. Mpik- jõuülekande kantud pöördemoment. Mpk – käitusvõllile kanud pöördemoment.
Peaülekanne.
Peaülekanne muudab pöördemomendi väärtust ja kannab momenti üle nurga all. Suurendab pöördemomenti vedavatel ratastel. Traktoritel asub eespool lõppülekannet, autodel eespool veorattaid.
Tüübid:

Hammasrataste paaride järgi

Ühekordsed

Kahekordsed
Joonis.

Hammasrataste tüübi järgi.

Koonushammasratastega

Silinderhammasratastega
Ühekordsed peaülekanded võivad olla koonus - või hüpoidse hambumisega. Hüpoidülekande korral hammasrataste teljed on nihutatud – vedava hammasratta telg on madalamal veetava hammasratta teljest . Hüpoidülekanne töötab sujuvamalt, kuid hammaste vahel on suuremad hõõrdejõud – vajab eriõli.
Kahekordsed peaülekanded koosnevad

Ühest koonus- ja ühest silinderhammasrataste paarist
Ühest koonushammasrataste paarist ja rattareduktorist.

Diferentsiaal.
Diferentsiaal jaotab momenti ja võimaldab neil pööreldaerineva kiirusega (pööretel, ebatasasel teel).
Liigitatakse:

Asukoha järgi

Ratastevaheline (sümmeetriline)
Telgedevaheline
Külgedevaheline

Ehituslikult

Hammasratasdiferentisaal
Nukkdiferentsiaal
Tigudiferentsiaal
Vabakäigumehhanismiga diferentsiaal

Lisaseadmete olemasolu järgi

Mitteblokeeritavad
Blokeeritavad
Blokeeruvad

Blokeeritavatel jagunevad ajamid vastavalt blokeermehhanismile

Mehhaaniliseks
Hüdrauliliseks
Pneumaatiliseks

Blokeeruvad diferentsiaalid jagunevad

Suurhõõrdediferentsiaaliks
Vabaköigusiduritega diferentsiaaliks

Joonised.
Kardaanid ja vaheülekanded.
Vaheühendused.
Kasutatakse peamiselt traktoritel pöördemomendi ülekandmiseks võllidele, mille teljed ei ühti või nihkuvad teineteise suhtes.
Jagunevad:

Liigendite arvu järgi

Ühekordsed
Kahekordsed

Liigendite ehituse järgi

Jäikadeks
Elastseteks

Ühekordsed on ühe liigendiga , kahekordsed kahe liigendiga ja nende vahel oleva toruvülliga. Ka elastsed võivad olla phe ja kahekordsed. Elstsetel võib võllidevaheline nurk olla kuni 3kraadi. Jöigad on tavaliselt ühekordsed. Kasutatakse ka segaühendusi.
Kardaanid.
Kardaan ehk liigendvõllülekande ülesandeks on pöördemomendi edasiandmine sõlmede vahel:

Kui teljed ei ühti
Kui teljed nihkuvad teineteise suhtes

Traktoritel antakse kardaanülekande abil pöördemoment esi- vüi tagasillale ja käitusvõllile.
Kardaanülekanne koosneb:

Kardaanvõllidest
Võlliliigendidest
Vahetoest
Kompenseerivast ühendusest

Väikeste vahekauguste korral vahetuge ei kasutata. Kardaanide või võlliliigendid jagunevad:

Täisliigendid – 20-25 kraadi
Poolliigendid – mõni kraad.

Täisliigendid jagunevad:

Asünkroon- ehk muutkiirusliigenditeks.
Sünkroon- ehk püsikiirusliigenditeks

Poolliigendid jagunevad:

Elastseks
Jäikadeks

Elastne liigend kannab pöördemomenti üle elastse elemendi deformatsiooni abil. Elastsel ja jäigal on vedava ja veetava hargi pöörlemiskiirused erinevad. Erinevus sõltub telgevahelisest nurgast. Jäigal võib ülekande nurk olla 5-10kraadi, elastsel 3-5kraadi.
Kompenseerivad ühendused tagavad kardaani pikkuse muutumise. Valmistatakse tavaliselt nuutühendusena. Vahetuge kasutatakse suurte vahekuaguste puhul kui on tegemist mitmeosalise kardaanülekandega. Vahetugi koosneb toest, kummirüngast ja kuullaagrist.
Roomiktraktorite tagasillad.
Planetaarne tagasild ja külgülekanded.
Roomiktraktori pööramismehhanismi tagab ühe või teise roomiku väljalülitamise ja pidurdamise .
Lõppülekanded suurendavad ülekantavat momenti.
Planetaarses tagasillas toimub traktori pööramine planetaarmehhansimi abil. Planetaarmehhanismi kasutatakse roomiktraktorite tagasildades. Planetaarmehhanismi abil vabastatakse üks roomik veoahelast, järsul pööramisel lisaks veel ka pidurdatakse.
2 – külgülekanded                           8 - satelliidid
3 – seisupidurite trumlid                  9 – sisehammastega kroonhammasrattad
4 – planetaarpidurite trumlid           10 – päikeserattad (keskhammasrattad)
5 – planetaarpidurilindid                  11 -  seisupidurilindid
6 – peaülekande vedav hammasratas      12 – võllid
Pidurilintide läbirippe reguleerimiseks on karteri põhjas poldid . Reguleerimiseks keeratakse poldid lõpuni kinni ja siis 1...1,5 pööret tagasi. Planetaarpidurite reguleerimiseks keeratakse reguleerpoltidest lint lõpuni  kinni ja seejärel antakse niipalju järele, et ringõnar kontrollvardal ühtiks toe tasapinnaga. Juhthoobade vabakäik peab olema 80...100 mm.
Lõppülekanded.
Lõppülekande ülesandeks on jõuülekande ülekandearvu suurendamine ja pöördemomendi ülekandmine vedavatele ratastele või roomikutele. Lõppülekande ülekande arv on piirides 4,35 9.94.
Enamikel traktoritel koosneb lõppülekanne kahest iseseisvast ülekandest, mis on paigutatud eraldi keredesse. Hammasrataste arv lõppülekannetes võib olla ühest viieni.
Lõppülekande ülesannet võib täita ka planetaarmehhanism, sellisel juhul nimetatakse teda ka rattareduktoriks. On kompaktne seade ja tal on suur ülekande arv i =6.
Külgsidurid
Külgsidurite abil kantakse pöördemoment roomiktraktori külgülekannetele ja traktori pööramiseks lahutatakse üks külgsidur. Järsuks pööramiseks kasutatakse täiendavalt pidurit.
Külgsidur on mitmekettaline sidur, mida lülitatakse tavaliselt läbi võimendi. Hüdrovõimendi rakendub tööle kui juht liigutab juhtkangi.
Pidurid.
Trakoritel kasutatakse ujuvat tüüpi lintpidureid. Pidurite juhtimine toimub pedaalide või juhtkangi abil.
Kui võimsus jaguneb kaheks tagapool peaülekannet, nimetatakse sellist jõuülekannet üheharuliseks. Kaheharulise jõuülekande korral jaguneb võimsus kahte ossa eespool peaülekannet (käigukastis).
Kasutatakse roomiktraktoritel, millistel jõuülekanne jaguneb kaheks käigukastis (T-150).

Ratastraktorite tagasild koosneb peaülekandest, diferentsiaalist, lõppülekannetest ja diferentsiaali blokeerimisseadmest

Liigendtraktorite vedavad sillad
Liigendtraktorite esi- ja tagasild erinevad teineteisest üksnes karterite poolest. Peaülekanne koosneb vedavast ja veetavast spiraalhammastega koonushammasrattast ja diferentsiaalist. Diferentsiaal koosneb:
Kerest

Kahest satelliitide teljest
Neljast satelliidist
Kahest pooltelje hammasrattast
Tugiseibidest.

Pooltelje hammasrattad on ühendatud nuutide abil pooltelgedega, viimased rattareduktoritega.
Traktorite ja autode käiguosa.
Käiguosa ehk veermik kannab raskusjõu pinnasele ja paneb masina liikuma.
Koosneb:

Teosest ehk alusest ehk raamist, mis võtab vastu masinale mõjuvad jõud ja tema külge kinnitatakse kõik agregaadid.
Käiturist ehk rattad eh kroomik, mis annab masinale liikuva kulgemise.
Vedrustusest, mis ühendab toest käituriga ja teeb masina sõidu pehmeks .

Kliirens on masina kõige madalama osa ja pinnase või tee vahekaugus . Kliirensit saab osadel traktoritel muuta. Selleks pööratakse esisilla käänmikud teistpidi , tagasillal pööratakse lõppülekandeid.
Jooksulaius ehk rööbe on rehvide või roomikute veerepinna keskele tõmmatud telgjoonte vahekaugus. Tagasilla jooksulaiust reguleeritakse pöia asendi muutmisega. Esisilla jooksulaiust muudetakse esisilla laiuse muutmise teel. Selleks on esisillas avad(samm 50mm) või hambad tigumehhanismiga.
Erisurve on ühele pinnaühikule tulev mass. Sõltub rehvi või roomiku tüübist, koormusest ja teistest teguritest.
Läbivus iseloomustab masina võimet teha töid või liikuda koormaga mitmesugustes tingimustes.
Käändteljepoltide(käänimtelje)- kalle tagab esisilla ülespoole tõusmise pööramise ajal, seetõttu püüavad rattad pöörduda raskusjõu mõjul alati tagasi otseliikumise asendisse.
Käändteljepoldi pikikalle tagab masina liikumise stabiilsuse.
Ratta külgkalle tagab ratta kergema pööramise (väheneb pöördeõlg) ja vabastab rattapoldid koormusest.
Esirataste kokkujooks väldib külgkaldega rataste laialijooksu õõtsumisel. Kokkujooksu reguleeritakse rooli rööpvarda abil.
1. Toesed
Traktoritel kasutatavad toeseid on kolme liiki:

raamiga
poolraamiga
raamita.

Raamiga toes koosneb keevitatud või needitud raamist. Raam on moodustatud pikitaladest ja vaheprussidest. Raamtoest kasutatakse roomik- ja liigendtraktoritel. Liigendtraktoritel kasutatav raam on kaheosaline.
Poolraamiga toes kannab mõningaid agregaate ja on ühendatud kokku jõuülekande kerega.
Raamita toes koosneb mootori ja jõuülekande jäigalt ühendatud karteritest. Kasutatakse väiketraktoritel.
2. Vedrustus
Vedrustus ühendab toese elastselt traktori sildadega või käiguosaga.
Vedrustus koosneb:

juhikseadisest, mis suunab rataste või roomiku liikumist traktori toese suhtes.
elastsest elemendist, mis vähendab traktorile mõjuvaid dünaamilisi koormusi .
summutusseadisest, mis summutab võnkeid. Amortisaatorid on ette nähtud kere võnkumise kiireks summutamiseks.

Juhikseadise järgi jagunevad vedrustused:

Hoobvedrustuseks
Teleskoopvedrustuseks

Elastse elemendi järgi jaguneb vedrustus:

lehtvedrudega
keerdvedrudega
taldrikvedrudega
väändevedrudega (torsioon-)
kummivedrustus
pneumovedrustus
hüdropneumovedrustus

Roomiktraktorite vedrustus liigitatakse juhikseadise järgi:

jäikadeks
pooljäikadeks
elastseteks

Rataskäiguosa vedrustus liigitatakse:

balansiirvedrustus
sõltumatu vedrustus
sõltuv vedrustus

Roomiktraktorite jäigal vedrustusel elastseid elemente pole. Tugirullid on kinnitatud jäigalt roomikvankrite külge ja viimased omakorda liikumatult toesega. Sobib aeglastele masinatele .
Roomiktraktorite pooljäik vedrustus tehakse 3- või 4-punktilisena. Kolmepunktilisel vedrustusel on roomikvankrid ühendatud toesega esiotsas elastselt, neljapunktilisel nii esiosas kui ka tagaosas .
Kolmepunktilise vedrustuse korral takistusest üle sõitmisel saab üks roomikvanker teise suhtes püsttasandis nihkuda.
Neljapunktilise pooljäiga vedrustuse korral kasutatakse torsioonvedrusid ja suunurhoobasid.
Roomiktraktorite elastne vedrustus jaguneb olenevalt tugirullikute vedrude viisist:

balansiirvedrustus
hoobbalansiirvedrustus
üksikvedrustus.

Vedrustuses kasutatakse õõtsumise summutamiseks teleskoopamortisaatoreid. Need on sarnase tööpõhimõttega. Eesmised amortisaatorid paiknevad keerdvedrude sees. Amortisaatoril on 4 klappi – kaks kolvis ja kaks silindris .
Amortisaatori sisemuses on silinder , selles liikuv varrega kolb ja klapid . Kolvivart ümbritseb kann , mis kaitseb silindri kaant mustuse eest. Silindris on teatud kogus vedelat õli. Auto külge kinnitub amortisaator poltide ja kummipuksidega.

Amortisaatori talitluse aluseks on õli voolamisel tekkiv takistus. Kui auto vedru kokku surutakse, siis amortisaator lüheneb ja kolb lükkab õli läbi klappide, millest tekib vastupanu. Liikumine on veel raskem siis, kui amortisaatorit pikemaks venitatakse. Sel juhul takistavad klapid silindri täitumist õliga. Korras amortisaatoril puudub tühikäik.
Rattad ja roomikäitur.
Traktoritel võivad esi- ja tagarattad olla erineva suurusega. Sõltuvalt otstarbest võivad rattad olla:

Veorattad
Tugirattad
Juhtrattad

Veorattad võtavad vastu jõuseadme pöördemomendi ning jõud ja momendid sildade ja toetuspinna vahel.
Tugirattad võtavad vastu sildade ja tugipinna vahelisi jõude ja momente.
Juhtrattad on ühenduses rooliga , tagavad liikumissuuna muutuse.
Traktori rattal võib üheaegselt olla mitu ülesannet:

Traktoreid, millel on esirattad ka vedavad, nimetatakse täisveoga traktoriteks.
Rataste otstarvet väljendab rattavalem , kus esimene number tähistab rataste üldarvu ja teine veorataste arvu (4x2).
Rattad koosnevad veljest ja elastsest rehvist. Jagunevad kilbiga ja kilbita ratasteks. Kilbiga rattaid on rohkem.
Kilpratta osad on pöid, kilp ja rehv. Pöid ja kilp on kokku keevitatud, needitud või ühendatud poltidega. Pöiad võivad olla lamedad ja sügavad. Traktoritel kasutatakse ka osandatavate pöidadega rattaid.
Lamepöid on osandatav, et hõlbustada rehvimist.
Osandatavaid pöidasid on kahesuguseid:

Lõhestatud äärerõngaga
Tervikäärerõngaga.

Rehv on ette nähtud rattale mõjuva dünaamilise koormuse vähendamiseks, et haardumine oleks parem.
Kasutatakse lohviga ja lohvita (tihtrehve) rehve . Tihtrehvid tühjenevad torke korral aeglasemalt.
Lohviga rehv koosneb:

mantlist
lohvist
pöiavööst.

Mantel koosneb:

Põhimik
Protektor ehk turvis
Vahevöö
Külgmik
Randid

Põhimik on mantli sarrus . Ta on tehtud mitmest koordikihist. Koort on kummeeritud riie .
Turvis suurendab haardumist ja kaitseb rehvi vigastuste eest.
Põhimiku ja turvise vahelises vahevöös asuvad koordikihid.
Koordikihtide paigutuse järgi eristatakse diagonaal- (A) ja radiaalrehve (B). Radiaalrehvi põhimiku koordikihid paiknevad radiaalselt, randist randini. Diagonaalrehvidel asuvad koordiniidid võrguna, üksteise suhtes 95...115 kraadi all.
Külgmik kujutab endast külgmist kummikihti, mis kaitseb mantli külgi vigastuste ja niiskuse eest.
Mantli servades on terastraadist südamikud ehk vitsad . Kummeeritud riidest randilint kaitseb mantli rante hõõrdumise eest.
Lohv on rõngakujuline õhutihe ventiiliga mahuti.
Pöiavöö on kummilint, mis on pöia ja lohvi vahel. Ta kaitseb lohvi vigastuste eest.
Rehvide mõõtmed kantakse mantli külgedele kas tollides või millimeetrites.
Näiteks tähistuses 6.5 – 13 näitab esimene number profiili laiust B, teine ratta pöia läbimõõtu d tollides (1 toll – 25,4 mm). Mantli küljele kantakse ka tähtedega rehvi tüübi tähised. Tuuakse ka koormuse ja kiiruse tähised ning valmistajatehase andmed.
Roomikkäituri osad on:

Roomik
Tähtratas (veoratas)
Tugirullid
Pingutusseadisega juhtratas
Kanderullid

Roomik moodustatakse omavahel elastselt või liigendiliselt ühendatud lülidest.
Roomikud jagunevad ehituslikult:

lahtisteks
kinnisteks.

Lahtiste liigenditega roomiku korral on lülidesse ühendussõrmede  jaoks tehtud  avad. Lihtne lahti võtta.
Kinniste liigenditega  roomikuil on nii sõrmed kui ka lülide avad töödeldud ja avadesse pressitakse puksid . Keeruline lahti ja kokku monteerida.

Roomikulülid võivad olla  nii valatud kui stantsitud.
Tähtratas (veoratas) kerib temale rakendatud jõu mõjul roomikut tugirullide alla. Tähtratas  on valmistatud hambulise või hammasvööga pöiana ja on lindiga tapphambumises.
Roomiku ja pinnase vahel tekib veojõud, mis sunnib tugirulle mööda linte veerema.
Kanderullid vähendavad roomiku läbiripet ja ei lase teda kõrvale veereda.
Juhtratas koos vedruga võimaldab roomiku kujul muutuda takistuse ületamisel. Juhtratas on ühenduses pingutusseadisega.
Pingutusseadis on vajalik roomiku pinguse taastamiseks, sest lülide kulumise tõttu muutub roomik pikemaks. Reguleerimisviisilt eristatakse mehhaanilisi ja hüdraulilisi pingutusseadiseid.
Kasutatakse vänt- (b) või liugpingutusseadist (a).

Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter,kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja tigu.
Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu jhtratastele või poolraamile.
Rooliajam võib olla:

Mehaaniline
Hüdrauliline
elektriline

Mehnaanilise ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoovbadele roolitrapetsi kaudu.
Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja tööpvarras. Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra.
Rooliajami skeemid võivad olla erinevad:

ühe roolitrapetsiga
kahe roolitrapetsiga

Kahe trapetsiga rooli nimetatakse liigendatud trapetsiga rooliks, ühega aga terviklikuks.
Roolitrapets võib asuda :

eespool juhtsilda
tagapool juhtsilda

Rooliratta ja mehhanismi paigutuse järgi jagunevad roolid:

ühtse mehhanismiga
lahutatud mehhanismiga

Ühtse mehhanismiga roolil on mehhanismi vedav osa rooliratta võlli alumise otsa küljes.
Lahutatud mehhanismi korral on vahel kardaanülekanne.
Rooli kergemaks juhtimiseks on kasutusele võetud roolivõimendid.
Kasutatakse nii hüdro- kui õhkvõimendit.
Roolide hüdrovõimendid liigitatakse:

kasutusvaldkonna
agregaatide paigutuse
töötamise järgi

Pumpade kasutuse järgi jaotatakse võimendeid:

autonoomseteks
ühitatud

Agregaadid võivad moodustada ühtse terviksõlme, osa detaile on eraldi või kõik osad on eraldi.
Töötamisviisi järgi liigitatakse võimendid:

töötab koos mehaanilise ajamiga
töötab ilma mehaanilise ajamita

Võimendita roolireduktor .
Roolireduktori tööpaari moodustavad tigu ja rull. Tigu on keskelt nõgus. Sellist tigu nimetatakse gloiboidaalseks teoks. Teorull on valmistatud kolmeharulisena. Tigu on ühenduses roolirattaga. Tigu on vasakkeermeline. Rull on võllil viimane aga ühendatud roolihoova ja pikivarda kaudu roolitrapetsiga.
Traktoritel kasutatakse nii liigendatud kui ka terviklikku roolitrapetsit. Kas asukoha järgi kasutatakse nii eesmise- kui ka tagumise paigutusega roolitrapetsit.
Terviklikule roolitrapetsile antakse jõud roolimehhanismilt pikivarda abil, liigendatud trapetsi korral kas pikivarras või roolihoob.
Rööpvarda pikkus on muudetav .
Reduktori teo ja rulli teljed on nihutatavad. Rulli võlli ots toetub reguleerimiskruvile, et saaks reguleerida teo ja rulli vahelist lõtku.
Rooliratta pööramisjõud peaks olema vahemikus 3...8 N.
Roolivõimendiga rooliseade
Roolivõimendeid kasutatakse nii eesmiste ratastega, tagumiste ratastega kui ka raamiga roolitavate traktorite puhul.
Eeesmiste ratastega roolitavate traktorite roolivõimendiga rooliseade koosneb tavaliselt mehhaanilise ajamiga mehhanismist ja hüdrovõimendist. Valmistatakse ühtse sõlmena või eraldi osadena.
Võimendiga rooliseadme osad on:

roolireduktor
jaotur
hüdrosilinder

ja mõnel juhul ka diferentsiaali automaatblokeeringu andur .

Roolitrapetsi üheks osaks on esisild .
Hüdrovõimendi koosneb:

pumbast
jaoturist
jõusilindrist
ja õlianumast.

Jaoturi siibrit käitab teo telgjõud, mistõttu avatakse ja suletakse vastavad kanalid paremale või vasakule pööramisel.
Traktori vasakule pööramisel nihkuvad tigu ja siiber tahapoole. Juhtrataste pööramine kestab nii kaua kuni rooliratast mõjutatakse. On pööramine lõpetatud, siis teo telgjõud siibrile lakkab ja siiber läheb liugurivedrude mõjul keskasendisse.
Rõhk süsteemis 2...4 MPa. Süsteem on varustatud filtri ja kaitseklapiga.
Diferentsiaali automaatblokeeringu andur juhib blokeerimisseadme tööd. Kui traktori rattad pöörduvad üle 13 kraadi, siis andur vabastab blokeeritud diferentsiaali lukustusest. Rataste otseasendi korral on diferentsiaal lukustatud, kui andur on sisse lülitatud. Lukustusseade ei tööta kui andur on välja lülitatud.
Raamroolid
Liigendtraktoritel kasutatakse raamrooli.
Põhiosad on:

Pump
Hüdrojaoturiga reduktor
Sulgklapid
Kuluklapp
Jõusilinder (-id)
Paak
Torustik

Roolivõimendi rakendatakse tööle roolireduktoris oleva teo telgnihkejõu mõjumisel jaoturi siibrile. Jaoturis paiknevad vedrudega kolvid viivad siibri neutraalasendisse.
Sulgklapp hoiab vedeliku jõusilindri mõlemas ruumis, kui liikumissuunda ei muudeta .
Kuluklapp hoiab vedeliku etteande jaoturi siibrisse ühtlasena igasuguse pöörlemissageduse korral.
Õlirõhu tekitab hammasrataspump, millist on võimalik käitada ka traktori ratastelt seisva mootori korral.
Jõusilinder kindlustab traktori poolraami pööramise.
Traktori otseliikumise või muutumatu pöörderaadiuse korral on rooliratas paigal ja siiber neutraalasendis. Pumbatav vedelik läheb kuluklapi ja jaoturi kaudu paaki tagasi. Kuna sulgklapid on suletud, ei pääse vedelik jõusilindri ruumidest välja.
Mahthüdrauliline rooliseade
Mahthüdraulilise ülekandega roolidel on kaks tüüpskeemi:

Üheharuline
Kaheharuline.

Üheharulisse kuulub ka dosaatorpump, mis võimaldab rooli kasutamist ka seisva mootori korral. Dosaatorpump on ühendatud rooliga. Mahthüdrauliline rool on kerge ja tal on vähe mehhaanilisi ühendusi.
1 – hüdrojaoturi siiber
2 – kaksiksilindri kolvivarred koos kolbidega
3 – kaksiksilindri kere
4 – hüdrotorud
5 – rataste pööramise silinder
A, B, C – vedelikuga täidetud kaksiksilindri ruumid
D, E – vedelikuga täidetud pööramissilindri ruumid
Tööpõhimõte oleks järgmine:
Kui õli surutakse ruumi A vasakpoolsesse ossa, liigub kolb vasakule ja ruumist C surutakse õli pööramissilindri ruumi E, pannes liikuma kolvi koos kolvivarrega. Samal ajal pööramissilindri ruumist D surutakse õli välja, mis läheb kaksiksilindri ruumi B, lükates siibrit. Sellisel moel võtab siiber neutraalasendi ja õli pääseb paaki tagasi.
Järelikult rooliratta mingile pööramisnurgale vastab kindel rataste pööramisnurk. Selline hüdrauliline roolimehhanism tagab kerge juhitavuse ka rasketes tingimustes.
Hüdrojaoturi siibri juhtimiseks võime lisada juhtsiibri, millele annab õli roolirattaga ühendatud dosaatorpump.
Rataste seadenurgad ja rooli hooldus .
Ratta kaldenurka α mõõdetakse masina risttasapinnas . Et rattad veeremisel ei libiseks ja neid oleks kergem pöörata, asetatakse nad teatud määral kaldu – sellist asendit iseloomustabki ratta kaldenurk. Kalle on vajalik sellepärast, et käänmiku tapi välimine ots on seesmisest madalamal. See kalle vähendab välimise rattalaagri koormust ja parandab juhitavust. Nurga suurus kuni 2º.
Käänmiktelje külgkallet väljendab nurk β, mis asub masina risttasapinnas. Nurga suurus 6…8º. Käänmiktelje külgkalde tõttu kerkib auto esisild rataste pööramise korral veidi kõrgemale. Et raskusjõud püüab rattaid keskasendisse pöörata, hoiab auto otsesuunda.
Käänmiktelje pikikallet väljendab nurk γ, mis jääb käänmiktelje ja ratta veerepinnaga ristuva joone vahele külgvaates. Nurga suurus on 8º. Pööramisel külgjõud tekitab momendi, mis pöörab rattad otse, kergendades juhtimist.
Rataste libisemise vältimiseks veeremisel asetatakse nad kaldu sõidusihi suunas. Sellist kaldenurka iseloomustab rataste kokkujooks A –B, kusjuures A > B. Kokkujooks A– B on tavaliselt vahemikus 2…12 mm.
Roolil tuleb süstemaatiliselt kontrollida kinnitusi ja teostada määrimis- ning reguleerimistööd. Kontrollida õli taset võimendi anumas (paagis). Kontrollida rooliratta vabakäiku, rooliliigendite ja nende kaitsekatete seisukorda. Tasakaalustada rehvid, kontrollida kaldenurki ja kokkujooksu.
Traktorite pidurite ehitus.
Pidur on masina pidurdamiseks ettenähtud seadmete kogum. Pidurid jagunevad:

Sõidu-
Seisu-
Abi-
Varupiduriks.

Sõidupidur piirab kiirust ja peatab masina.
Seisupidur hoiab masinat paigal.
Abipiduri abil vähendatakse kiirust või hoitakse teda ühtlasena.
Varupidurit kasutatakse seisupiduri rikke korral.
Pidurdamine toimub kahel viisil:

Ühendatud mootoriga
Lahutatud mootoriga

Pidurdamine toimub hõõrdejõudude toimel.
Pidur koosneb pidurimehhanismist ja piduriajamist.
Pidurimehhanismi ülesanne on tekitada masinale lisaliikumistakistust.
Hõõrdepidureid kasutatakse kõige rohkem.
Hõõrdepidurid jagunevad:

Ketaspiduriteks
Trummelpiduriteks

Piduriajam rakendab pidurimehhanismi tööle. Pidurajam võib olla mitut tüüpi. Piduriajamid liigitatakse tööpõhimõtete järgi:

Mehaaniline
Pneumaatiline
Hüdrauliline
Hüdropneumaatiline
Elektriline

Hüdrauliline ajam on ehituselt sarnane siduri hüdruajamiga. Kasutatakse autodel. Pneumaatilises piduriajamis kannab jõudu 0,6-0,8 Mpa rõhuga sururõhk.
Pidurdusjõu suurendamiseks kasutatakse võimendeid.
Pidurivõmendid võivad olla järgmist tüüpi:

Vaakumvõimendi
Hüdruvõimendi
Pneumovõimendi
Hüdrovaakumvõimendi

Hüdropneumaatiliste pidurite korral on kasutusel segaajam.
Elektrilise ajamiga pidruite korral on jõu edasikandjateks elektromagnetid.
Hüdroajami põhilised osad on :

Pump ehk peasilinder
Piduritorud ja- voolikud
Rataste töösilindrid

Mehaaniliste pidurite ehitus.
Traktoritel kasutatakse mehaaniliste piduritena:

Ketaspidureid
Trummelpidureid sisemise pidurduspinnaga (klotspidurid)
Trummelpidureid välise pidurduspinnaga (llintpidureid)

Ketaspidurid paiknevad tavaliselt kas teras või malmkestas, millised on kinnitatud tagasilla külge.
Koosneb kahest hõõrdekatetega pidurikettast, millised asuvad diferentsiaali väljundvõllidel või lõppülekande võllil nuutühendusena ja nende vahel asuvatest survekettast, mille vastakuti asuvatesse süvenditesse on paigutatud viis kuuli. Vedrud tõmbavad survekettad kokku.
Survekettaid pööratakse üksteise suhtes varraste abil eri suundades. Ketastes olevad süvendid on kaldpindadega ja süvendite kaldpinnad libisevad kuulidel kuulid lähevad süvendite madalamasse ossa ja suruvad kettad laiali. Selle tulemusena surutakse survekettad vastu koda ja kaande sisepinda. Toimub pidurdamine.
Pidureid on kaks või kolm. Kolmas on tavaliselt seisupidurina kasutusel. Pidurit reguleeritakse varda sisse- ja väljakeeramise teel nii, et pedaali täiskäik oleks 80-100 mm jõuga 120N vajutades.
Klotspidurid võivad paikneda nii ratastes kui ka eraldi trumlites tagasilla küljes. Viimasel juhul saavad pidurid ajami eraldi võllikutelt.
Pidurimehhanism koosneb kahest hõõrdekatetega piurdiklotsist. Klotside vahel on vedrud. Klotsi üks ots toetub sõrmele, teistele mõjub piduripöör. Pööra abil surutakse klotsid vastu trumlit.
Pidurite reguleerimine toimub kui pedaali vabakäik ületab 200mm. Reguleeritakse spetsiaalse koonuse abil. Koonus keeratakse lõpuni sisse ja siis tagasi kuni klõpsatuseni, seejärel muudetakse varraste pikkust kuni saadakse mõlemal pedaalil võrdne käigupikkus 100-150mm.
Lintpidurid koosnevad hõõrdekatetega teraslindist, mis ümbritseb piurditrumlit. Lindid on mõlemast otsast tõmmatavad. Lindi otsad on ühendatud hoovaga. Lindi all on seadekruvi läbirippe reguleerimiseks. Hoova pööramisel tõmmatakse lint vastu piduritrumlit. Vabastamine toimub vedru ja lindi elastsuse jõul.
T-40A piduripedaali käik peab olema 50-80mm. Läbiripet reguleeritakse sedakruviga- keeratakse kruvi lõpuni sisse ja siis 3/4 pööret tagasi.
T-25A piduripedaali normaalkäik on 40-60mm. Kui ületab 75mm, reguleeritakse poltide abil. Läbiripet reguleeritakse seadekruviga. Kruvi lõpuni kinni ja siis 1,5-2 pööret tagasi.
T16M piduripedaali vabakäik peab olema 75-100mm. Pedaali käiku reguleeritakse varda pikkuse muutmisega. Läbiripet reguleeritakse sedakruviga. Kruvi lõpuni kinni ja siis 1-3/4 pööret tagasi.
Suruõhupidurite üldehitus
Suruõhuajam võib olla ühe- või kaheharuline. Kaheharulise skeemi iseärasuseks on see, et haagise pidurimehhanisme toidetakse ühe toru kaudu, haagise paaki täidetakse teise toru kaudu.
Üheharulise skeemi korral on piduripedaal ühendatud nii veduki kui ka haagise kraaniga. Haagise pidurid rakenduvad tööle, kui rõhk torus langeb, seega haagise pidurdamine toimub automaatselt ka siis, kui haagis tuleb tagant ära. Ajam on reguleeritud nii, et haagis pidurdub varem kui veduk .
Kombineeritud pidurikraani töötamine.
Piduripedaal on ühendatud kombineeritud pidurikraaniga. Kraani keres on kaks sektsiooni – alumine veduki ja ülemine haagise pidurite sisselülitamiseks.
Pidurdamata olekus on piduripedaal vabastatud ja veduki sektsiooni väljalaskeklapp on avatud, sisselaskeklapp suletud. Veduki pidurikambrite ruum on ühendatud välisõhuga. Pidur on vabastatud.
Toimub õhupaagi täitmine sururõhuga.
Haagise väljalaskeklapp on suletud, sisselaskeklapp aga avatud. Õhk läheb haagise ballooni läbi haagise õhujaoturi, pidurikambritesse aga mitte. Toimub õhupaagi täitmine sururõhuga.
Kompressori ja tühikäiguseadme ehitus
Kompressori kolvi allaliikumisel väljalaskeklapp sulgub ja silindris tekib hõrendus, avaneb sisselaskeklapp ja silindrisse siseneb õhk. Kolvi ülesliikumisel sisselaskeklapp sulgub ja õhk surutakse kokku. Kui rõhk ületab väljalaskeklapi vedru vastusurve, siis klapp avaneb ja suruõhk juhitakse süsteemi.
Rõhuregulaatori ehitus
1. Kest
2. Vedru
3. Kübarmutter
4. Tõukur
5. Õhukanal
6. väljalaskeklapi pesa
7- Väljalaskeklapp
8- Sisselaskeklapp
9- Sisselaskeklapi pesa
10- Suruõhukanal
11- Tühikäigukanal
12- Tsentreeriv kuu
Kui õhupaagis on rõhk madalam, siis hoiab vedru sisselaskeklapi suletuna. Kui rõhk on normist kõrgem, surutakse kuulklapid üles, sisselaskeklapp avaneb, väljalaskeklapp sulgub. Tühikäiguseadme kanal pole enam ühendatud välisõhuga. Suruõhk siseneb sisselaskeklapi kaudu tühikäiguseadmesse. Tühikäiguseadme kolvid tõusevad üles ja varraste abil avatakse mõlemad kompressori sisselaskeklapid. Kompressor hakkab õhku ühest silindrist teise pumpama. Suruõhu andmist ei toimu. Kui rõhk langeb alla 0,6 MPa, langevad rõhuregulaatori kuulid vedru surve mõjul alla. Tühikäiguseadme kanal ühendatakse välisõhuga. Tühikäiguseadme kolvid surutakse vedru abil alla, kompressori sisselaskeklapid sulguvad ja kompressor alustab õhu pumpamist süsteemi.
Õhupaagid.
Täiendavate seadmetena võib olla veel vastuklapp ja õhu kraan õhu võtmiseks. Kompressori ja õhupaagi vahel on õhukuivati, mis püüab kinni vee- ja õlipiisad. Lisaks kasutatakse pneumopidurite süsteemis külmumise vältimiseks külmumise tõrjukit ehk piiritusaurustit, mis kaitseb õhusüsteemi torusid ja seadmeid kondensaadi külmumise eest. Külmumise tõrjukit saab vajadusel õhusüsteemiga ühendada või lahutada.
Külmumise tõrjuk koosneb kannust, milles on 200…1000 cm3 piiritust ja tahist, mis ulatub õhukanalisse.
A – ÜLEMINE KAMBER B – KESKMINE KAMBER C – ALUMINE KAMBER
Hüdrosüsteemi sõlmede ehitus.
Hüdropumba ehitus.
Hüdromehhanismide juhtimine peab toimuma kiiresti. Selleks peab pump ajaühikus suruma õli vajalikus koguses hüdrosilindrisse.
Õlipumbad:

Kolbtüüpi
Plunzertüüpi
Rootortüüpi
Hammasratastüüpi

Traktorite hüdrosüsteemis kasutatakse püsiva tootlikkusega(mittereguleeritavad) hammasrataspumpi.
Pumba osad on :

Kere
Vedav hammasratas
Veetav hammasratas
Laagripide
Tihendid
Kaas

Hammasrattad on valmistatud tappidega ühes tükis. Laagripide on poolsilinder, milles on 4 tapipesa.
Et vedelik ei tungiks pumba surveruumist imiruumi, on hammasrataste lauppinnad ja hambatapid ümbritsetud hüdrauliliselt toimivate tihendusdetailidega.
Tihenditele mõjub õli rõhk. Kere ja kaane pesades paiknevad kaelused moodustavad vastutõhuruumi, kus rõhk tasakaalustab rõhu pidemetele.
Pumba surveotsaku ümbruses hoiab õlirõhk pidet püsivalt vastu hammasrataste hammaste tippusid. Niipea kui hammasrattad ja pide kuluvad, nihkub pide rõhu toimel hammasrataste poole, mis tagab normaalse lõtku.
Hüdropaak.
Hüdrosüsteemi paak on imitoru kaudu ühenduses pumbaga ja äravoolutoru kaudu jaoturiga.
Paagi maht võetakse vähemalt ½ pumba minutitoodanguga. Paagid on stantsitud või valatud. Paaki on paigutatud filter . Filtri filtreeriv element koosneb üksikutest võrksektsioonist. Filtris asub ka kuul-kaitseklapp ja püsimagnet väikeste metalliosakeste püüdmiseks. Kaitseklapp rakendub siis, kui filter ummistub. Õlipaak on varustatud mõõteseadmega. Paagi põhjas on magnetkorgiga väljalaskeava. Täiteava varustatud rõhutasandiga.
1 – paak
2 – rõhutasandi
3 – filter
4, 8 – äravoolutoru
5 – täiteava
6 – sõelfilter
7 – mõõtevarras
9 – filtri õlitoru
10 – magnetkork
Filter.
1 -filtri kaas
2 - filtri kest
3 - kesktoru
4 - filtreeriv element
5 - klapi kere
6 – kaitseklapp
Hüdrojaoturi ehitus
Hüdrojaoturi abil jagatakse pumbast tulev õlivool jõusilindrite ja teiste tarvitite vahel, lülitatakse hüdrosüsteem tühikäigule ja hoitakse süsteemis ettenähtud töörõhku.
Traktoritel kasutatakse klappidega siiberjaotureid, mille põhiosad on möödavooluklapp ja siibrid .
Jaoturid liigitatakse siibrite arvu järgi:

Ühesiibrilisteks
Kahesiibrilisteks
Kolmesiibrilisteks

Jaoturid liigitatakse siibrite paigutuse järgi:

Sektsioonjaoturid
Monoplokkjaoturid

Siibrid on eritöödeldud varvad, mis on paigutatud jaoturi kere pesadesse. Siibrite abil suunatakse õli vajalikku kanalisse . Siiber ja pesa moodustavad sektsiooni. Iga sektsioon töötab teistest sõltumata. Siibril on tavaliselt neutraalasendisse viimiseks automaatseadis (v.a. buldooserseadmed), nn. tagastusautomaat.
Jaoturi ülaosas paiknevad juhthoovad käepidemetega.
Jaotur võimaldab hüdrosüsteemi töötamist neljal režiimil:

Tõste
Allalase
Ujuasend
Neutraal

Jaoturi keres paikneb kaitseklapp ja möödavooluklapp. Keres on 3 horisontaalkanalit:

Survekanal
Ülevoolukanal
Äravoolukanal

Möödavooluklapp suleb survekanali ja äravooluruumi vahelise ala. Klapp on mittereguleeritava vedruga surutud keresse pressitud
pesadesse.
Kaitseklapp on ühenduses survekanaliga ja äravooluruumiga. Klapivedru on reguleeritav.
Tagastusseade koosneb:

5-st kuulist
Vedrust
Fikseerpuksist
Kuulklapist vedruga
Hülsist
Buusterist (otsakuga kolvike).

Tagastusseade töötab järgmiselt.
Kui tõste või allalase lõpetatakse, ületab õlirõhk kuulklapi vedru vastujõu. Klapp avaneb, õli tungib hülssi ja tõstab selles oleva buustri üles. Viimase ülemine ots surub fikseerpuksi üles. Kuulid, mida fikseerpuksi koonuspind enam kinni ei hoia, väljuvad fiksaatori võru sisemisest ringsüvendist (neid süvendeid on kolm). Vedru lükkab siibri neutraalasendisse.
Hüdraulilised jõusilindrid, ühendus- ja katkestusmuhvid
Jõusilinder muundab voolava õli kineetilise energia kolvi mehhaaniliseks energiaks. Kolb saab liikuda silindris edasi-tagasi.
Jõusilindrid liigitatakse kasutuskoha järgi:

Põhisilinder
Abisilinder (ulgsilinder)

Põhisilindrid paiknevad traktori riputusseadmel. Abisilindrid aga tavaliselt töömasinatel.
Konstruktsiooni järgi liigitatakse silindrid:

Ühepoolse toimega
Kahepoolse toimega.

Ühepoolse toimega silindri teine ruum on tuulutuskorgi kaudu ühendatud välisõhuga.
Jõusilindris on kaks klappi:

Aeglustusklapp.

Selleks, et vähendada töömasina allalaskmiskiirust, on ühendusstutseris plaatklapp – aeglustusklapp. Aeglustusklapp laseb õli teises suunas vähem läbi.
Piirdeklapp
Piirdeklapp on ülemises kaanes. Klapi tööd juhib kolvivarrele kinnitatud piirik. Klapi abil saab sulgeda õli äravoolu.
Õlivoolu katkestamisel tõuseb rõhk süsteemis ja jaoturi siiber läheb neutraalasendisse.
Ühendusmuhvi sisse on monteeritud sulgklapp. Üks ühendusmuhv on toru otsas, teine vooliku otsas. Kui toru ja voolik ühendada, toetuvad kuulklapid teineteise vastu ja suruvad vedrud kokku. Kuulid vabastavad pesad õli läbipääsuks.
Kuullukuga katkestusmuhvide abil ühendatakse jaoturi voolikud töömasinate silindrite külge. Katkestusmuhvil on automaatselt lahutuv lukk, mis läheb lahti 200...250 N rakendusjõu korral. Katkestusmuhv koosneb kahest poolest. Mõlemas pooles on sulgklapid. Lisaks on ühes pooles veel kuullukustusmehhanism.
Hüdrojaoturi töötamise skeemid
Siibri asendis TÕSTE voolab õli jõusilindri kolvialusesse ruumi. Kolb ja kolvivars liiguvad suunas, mis vastab töömasina tõstmisele. Silindri kolvipealsest ruumist läheb õli jaoturi kaudu paaki.
Siibri asendis ALLALASE surutakse õli jaoturist jõusilindri kolvipealsesse ruumi. Kolvivars toimib rippsüsteemile, mis langetab töömasina. Kolvialusest ruumist tõrjutakse õli läbi jaoturi paaki.
Siibri UJUASENDIS voolab õli pumba survepoolelt paaki tagasi. Samal ajal ühendab siiber jõusilindri kolvipealse ja kolvialuse ruumi teineteisega, mistõttu kolb koos varrega saab silindris vabalt liikuda. Rippmasin vajub raskusjõu mõjul alla. Kolvi vaba liikumise tõttu saab töömasina asend traktori raami suhtes muutuda.
Neutraalasendisse viiakse siiber siis, kui töömasin on veoasendis. Siiber laseb õli pumbast paaki tagasi ning takistab õli väljapääsu jõusilindri kummastki ruumist. Seetõttu jääb kolb koos kolvivarrega silindris liikumatuks ning töömasin püsib traktori raami suhtes kindlas asendis.
Riputusseadme ja käitusvõlli ehitus
1. Riputusseade on ette nähtud masinate vedamiseks, nende asendi muutmiseks nii rõht- kui ka püsttasandis. Riputusseadme külge kinnitatakse ka haakeseadmed – haakekonks või haakekolmnurk. Haakekonks võib olla hüdrojuhitav.
Riputusseade koosneb:

Veorauad
Ülemine tõmmits
Püsttõmmitsad
Tõstehoovad
Pingutuslülid
Piirdeahelad.

Riputusseade on kinnitatud traktori külge tõstemehhanismi vahendusel.
Tõstemehhanism koosneb:

Tõstevõll
Tõstehoovad
Silindrihoob
Jõusilinder.

Riputusseadmed on:

Kolmepunktilised
Kahepunktilised
Universaalsed .

Kolmepunktilise riputusseadme korral on traktori toese küljes kahe veoraua ja ülemise tõmmitsa otsad. Rippes olev masin ei saa traktori pikiteljest kõrvale kalduda (näit. vahelharimisel).
Kahepunktilise riputusseadme korral on mõlemad veorauad traktoriga ühendatud ühes punktis. Traktorit saab töömasina suhtes pöörata. Universaalse riputusseadme korral saab ühendada mõlema skeemi kohaselt.
2. Käitusvõlliga (jõuvõtuvõlliga) käitab traktor temaga ühendatud masinaid. Traktoril paiknemise koha järgi eristatakse:

Tagumisi käitusvõlle
Külgmisi käitusvõlle
Eesmisi käitusvõlle.
Üheaegselt võib olla mitu käitusvõlli.

Pöörlemissageduse järgi eristatakse:

Püsiva pöörlemissagedusega ehk asünkroonne käitusvõll
Muutuva pöörlemissagedusega ehk sünkroonne käitusvõll.
Esimesel juhul pöörlemissagedus ei sõltu traktori liikumiskiirusest.

Kasutatakse kahte pöörlemissagedust:

540 p/min

1000 p/min.

Kui käitusvõlli käitatakse mõnelt jõuülekandevõllit, siis siduri lahutamisel seiskub ka käitusvõll. Sellist käitusvõlli nimetatakse sõltuvaks.
Kui käitusvõll saab pöörlemise vahetult väntvõllilt – tal on eraldi jõuülekanne – siis saab teda sisse lülitada nii liikumise kui ka peatumise ajal. Sellist käitusvõlli nimetatakse sõltumatuks.
Poolsõltumatu käitusvõlli saab sisse lülitada ja lahutada peatunud traktori korral, kuid mitte traktori liikumise ajal.
Mullaharimissügavuse regulaatorid
Mullaharimissügavuse regulaatorid jagunevad:

Kõrguse-
Asendi-
Jõu-
Segareguleerimiseks.

Kõrguse reguleerimiseks kasutatakse töömasina tugiratast. Hüdrosüsteem töötab ainult tõstukina.
Jõureguleerimise puhul põhineb töösügavuse hoidmine veotakistuse ja harimissügavuse võrdlemise seosel.
Asendireguleerimise puhul seatakse töömasin traktori toese suhtes mingile teatud kõrgusele.
Segareguleerimine tähendab kahe erineva reguleerimisviisi üheaegset rakendamist.
Mullaharimissügavuse regulaator koosneb andurist ja täiturmehhanismist. Omab lülitushooba jõu- või asendireguleerimisele lülitumiseks.
Jõuregulaatori andur paikneb riputusseadme pöördvõlli kanduris. Koosneb plaatvedrust – võtab vastu survet ja neljast silindervedrust – võtavad vastu tõmmet. Andur on varraste kaudu ühendatud täiturmehhanismiga.
Asendiregulaatori anduriks on riputusseadme pöördhoob. Regulaator on täiturmehhanismiks. Omab kolm asendit:

Välja lülitatud
Reguleerimine
Tõste.

Asendis “välja lülitatud” regulaator hüdrosüsteemi tööd ei mõjuta.
Asendis “tõste” toimub tööseadme tõstmine.
Asendisse “reguleerimine” tuleb seada juhthoob sektoril enne töö alustamist. Õige künnisügavuse saavutamisel fikseeritakse käepide ja regulaator jätkab tööd automaatselt.
Hüdrosüsteemi tehniline hooldamine
Hüdrosüsteemi hooldamine viiakse läbi vastavalt tehase juhendile. Tehnilisel hooldamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata järgmistele töödele:

Liitekohtade hermeetilisus
Sõlmede, torude ja voolikute kinnitus
Õli tasapind ja õigeaegne vahetus
Määrimine vastavalt määrimiskaardile.

Kui rippsüsteemi ei kasutata, lülitatakse pump välja. Filtrit ja kogu hüdrosüsteemi võib pesta diiselkütusega.
Viiakse läbi hüdrosüsteemi diagnoosimine - mõõdetakse tootlikkust, reageerimisaegu. Kontrollitakse klappide reguleerimisõigsust.
Vooluallikad
8.2.1 Pliiakude iseloomustus
Aku on vajalik mootori käivitamiseks ning voolutarvitite toitmiseks, siis kui mootor seisab. Aku võib anda voolu ka rööbiti generaatoriga. Aku salvestab generaatori poolt toodetud elektrienergiat.
Autodel-traktoritel ja liikurmasinatel kasutatakse käivitustüüpi pliiakusid ehk happeakusid. Aku koosneb 3 või 6 jadamisi ühendatud elemendist, millised on ühises anumas(monoplokis). Iga üksiku elemendi pinge on keskmiselt 2 V.
3 elemendiga aku = 6V
6 elemendiga aku = 12V
Aku koosneb positiivsete ja negatiivsete plaatidega poolplokkidest. Iga plokk sisaldab mitut samanimelist plaati .
Positiivsete plaatide poolplokk paikneb nii, et iga positiivne plaat on negatiivsete plaatide vahel. Kahest (+ ja -) poolplokist moodustatakse element.
Selleks, et plaadid omavahel kokku ei puutuks, 0n nende vahele paigutatud vahelehed, mida nimetatakse separaatoriteks. Poolplokid koos separaatoritega paigutatakse purki, millised on moodustatud anumasse (monoplokki, vastavalt 3 või 6 tükki). Purk on seest vooderdatud happekindla materjaliga (näiteks polüvinüülkloriidist).
Purgi põhjas on ribid, et sade ei lühistaks plaate .
Plaat koosneb pliirestist ja restisilmadesse pressitud aktiivmassist. Pliirest koosneb 94% pliist ja 6% antimonist. Aktiivmass koosneb pliihapendist ja pliimennikust või pliipulbrist. Negatiivseid plaate on ühe võrra rohkem. Plaatide vahel olevate separaatorite ribiline külg on pööratud + plaadi poole. Kombineeritud separaatorite korral on + plaadi poolsel küljel õhuke klaasvilla kiht.
Valmistamisel täidetakse restisilmad täiteainega, mis koosneb vastavalt pliist ja pliioksiidist. Töötlemise (formeerimise) tulemusena saadakse urbne aktiivaine. Laetud plussplaatidesse tekib pliidioksiid PbO2 ja miinusplaatidesse urbne plii Pb. Töövedelikuks on elektrolüüt. Elektrolüüdina kasutatakse väävelhappe ja destilleeritud vee lahust.
Aku töötamist võib keemilise protsessi alusel kirjeldada järgmiselt:
Aku tühjenemisel muutub aktiivmass H2SO4 toimel pliisulfaadiks,
väävelhappejääk SO4 ühineb aktiivmassiga, eraldub vesi H2O.
seega tühjenemisel elektrolüüdi tihedus väheneb (läheneb 1-le, vee
tihedusele ).
Aku laadimisel muutub pliisulfaat PbSO4 positiivsetel plaatidel
uuesti pliioksiidiks PbO2 ja negatiivsetel urbseks pliiks Pb,
happejääk SO4 ühineb veega H2O. Laadimisel tekib H2SO4,
järelikult elektrolüüdi tihedus suureneb. Kui nüüd laadimist
jätkata, algab vee elektrolüüs, vesi laguneb vesinikuks ja
hapnikuks.
Akude rikked
1. Plaatide sulfateerumine
Sulfateerumisel kattuvad plaadid jämedate pliisulfaadi
kristallidega. Pliisulfaat juhib halvasti voolu ja takistab
elektrolüüdi pääsu aktiivaine pooridesse.
Sulfateerumise tunnused:

Pinge ja temperatuuri kiire tõus laadimisel
Laadimise algul gaaside eraldumine
Aku kiire tühjenemine kasutamisel

Sulfateerumise põhjused:

Vähene laadimine
Liigne tühjenemine
Madal elektrolüüdi tase
Säilitamine laadimata, tühjalt
Liiga suure tihedusega elektrolüüt
Elektrolüüdi kõrge temperatuur

2. Kiire isetühjenemine
Kui aku tühjeneb ööpäevas üle 1% nimimahutavusest, siis on tegemist kiire isetühjenemisega.
Põhjuseks võib olla must elektrolüüt või mustunud aku välispinnad.
3. Plaatidevaheline lühis
Kui laadimisel tihedus ei suurene, element ei talu koormust ja elemendi pinge on madalam teistest ning elektrolüüdi tihedus on väike, siis on tegemist plaatidevahelise lühisega.
4. Plaatide lagunemine
Aktiivaine langeb välja teatud määral igal laadimis-tühjenemistsükli jooksul. Väljalangemist põhjustab veel rappumine, suure vooluga tühjenemine. Eriti lagunevad + plaadid. Lagundamist soodustab suurlaadimisvool, ülelaadimine, plaatide sulfateerumine, elektrolüüdi külmumine.
5. Praod anumas
Põhjus: halb kinnitus, tuulutusavade ummistumine, elektrolüüdi külmumine.
6. Plaatide kaardumine
Põhjused: suur laadimis-tühjendusvool, lühis, plaatide sulfateerumine.
7. Klemmide mustumine
Kaitsemäärdeta klemmid oksüdeeruvad.
Akude hooldamine, säilitamine, laadimine
1. Elektrolüüdi taseme kontrollimine
Tase peab ulatuma 10…15 mm üle plaatide kaitsevõrgu. Kui tase on madalam ettenähtust, tuleb lisada akusse destilleeritud vett.
NB! Elektrolüüsi toimel eraldub akust vesinik ja hapnik. Eralduv vesinik võib moodustada paukgaasi. Akule on lahtise tule lähendamine keelatud! Elektrolüüdi taset kontrollitakse kontrollpulgaga või klaastoruga. Võib kasutada ka spetsiaalset seadet.
2. Elektrolüüdi tiheduse mõõtmine
Elektrolüüdi tihedust mõõdetakse happemõõdikuga ehk areomeetriga.
Elektrolüüdi tihedus peaks Eesti Vabariigis aastaringselt laetud aku korral olema 1,27g/cm3 ehk 1270 kg/m3.
Tiheduse mõõtmisel arvestatakse ümbritsevat temperatuuri.
Toodud väärtus kehtib + 15°C juures.
Aku võib tühjeneda talvel 25%, s.o. tiheduseni 1,23 g/cm3.
Aku võib tühjeneda suvel kuni 50%, s.o. tiheduseni 1,19 g/cm3.
3. Aku laadimine, hoidmine
Aku laadimine võib toimuda püsival pingel (nagu see toimub masinal) või püsival voolutugevusel (nagu see toimub laadimisseadmega laadimisel).
Aku laadimisvoolu tugevus valitakse võrdseks 1/10 aku nimimahutavuse arvväärtusest.
Näide:
Aku nimimahutavus on 55 Ah, siis aku laadimisvool on 5,5A.
Laadimine tuleb lõpetada, kui algab intensiivne gaaside eraldumine. Pinge ja tihedus ei tohi viimase kahe tunni jooksul muutuda. Akusid on soovitav hoida temperatuuril 0 kuni -4°C. Hoidmisel kord kuus kontrollida laetust. Säilitamine madalal temperatuuril väldib keemiliste protsesside aktiivsuse.
Tähelepanu!
Laadimisel hoiduda lahtise tulega lähenemisest!
Plii on mürgine!
Elektrolüüt on söövitav!
Hapet kallata vette, mitte vastupidi!
Hapet saab neutraliseerida sooda või nuuskpiiritusega.
Vahelduvvoolugeneraatorite ehitus ja tüübid
Vahelduvvoolu generaatoreid on kolme tüüpi:

püsimagnetist rootoriga vahelduvvoolugeneraator
sõltumatu (võõr-) ergutusega vahelduvvoolugeneraator, harjadega
endaergutusega vahelduvvoolugeneraator, harjadeta .

Sõltumatu ergutusega vahelduvvoolugeneraatori töötamine
Kolmefaasilise elektromagnetilise ergutusega sünkroongeneraatoril ehk kontaktseadisega vahelduvvoolugeneraatoril on ergutusmähisesse juhitud kontaktseadise kaudu vool välisvooluallikast. Kuna vool ergutusmähises (alalisvool) ei muutu ükskõik missuguses mähise asendis (mähis pöörleb koos rootoriga), siis tekkiv vool staatori mähistes muutub nii suuruselt kui ka suunalt. Rootori pöörlemisel lähenevad poolused vaheldumisi staatori poolide südamikele (poolustele, pooluskingadele), mistõttu südamikes tekib magnetvoog , mis oma suuruselt ja suunalt muutub rootori ühe pöörde vältel. Südamikes magnetvoo muutumise tagajärjel indutseerub poolide mähistes emj.
Generaatorid töötavad kõik samal põhimõttel, elektromagnet pöörleb ja paigalseisvas mähises – staatorimähises - tekib muutuva magnetvälja mõjul vahelduvvool . Staatorimähiste ja vahelduvvoolu alalisvooluks muutvate dioodide arv sõltub generaatori tüübist.
Süüte sisselülitamisel läbib rootori ergutusmähist väike vool. Ergutusmähist läbiv vool tekitab ümber mähise magnetvälja ja rootor muutub elektromagnetiks. Mootori käivitamisel hakkab rootor koos magnetväljaga pöörlema. Magnetvälja jõujooned lõikavad ümber rootori oleva staatori mähiseid ja indutseerivad sellesse pinge, s.t. tekitavad muutuva magnetvooga kinnises ahelas elektrivälja. Kuna koos rootoriga pöörleva magnetvälja polaarsus staatori suhtes pidevalt muutub, siis tekib staatorimähistesse vahelduvpinge. Osa voolust suunatakse läbi rootorimähise (ergutusmähise). Voolu suurenemine ergutusmähises põhjustab magnetvälja suurenemise, mis omakorda suurendab voolu staatorimähises. Generaator hakkab akut laadima .
Sõltumatu ergutusega vahelduvvoolugeneraatori ehitus.

Staatorist
Rootorist
Staatorimähistest
Rootorimähisest
Kontaktrõngastest
Harjadest
Harjahoidikutest
Ventilaatorist
Otsakaantest
Alaldiplokist
Integreeritud releeregulaatorist

Kolme- või viiefaasilisel elektromagnetilise (sõltumatu-, võõr-) ergutusega generaatoril on lihtsam ehitus ja väiksemad gabariidid sama võimsuse juures võrreldes alalisvoolu generaatoritega (viimaseid tänapäeva masinatel enam ei kasutata).
Ergutusmähisesse (rootorimähisesse) juhitakse vool välisvooluallikast, seega saab sõltumatu ergutuse. Harjad ja kontaktrõngad on vajalikud seetõttu, et ergutusmähis on tähekujuliste rootoripoolte vahel ja pöörleb koos rootoriga.
Ergutusvoolu suurus on 2 kuni 3 A.
Kaasajal on sellist tüüpi generaatorid leidnud laialdasemat kasutamist autodel ja mõnedel liigendtraktoritel.
Endaergutusega vahelduvvoolugeneraatori ehitus
Generaator koosneb:

Staatorist, mis on valmistatud elektrotehnilise terase plekkidest
Staatori mähisest
Rootorist
Ergutusmähisest (1 või 2)
Alaldist
Otsakaantest
Rihmarattast
Ventilaatorist
Integraalskeemil regulaatorist

Staatoril on üheksa või rohkem poolust, mille ümber on mähised. Mähised on ühendatud kolmekaupa jadamisi (kolmefaasilisel). Faasid on ühendatud kolmnurka.
Rootoril on kuus poolust. Rootori kõrval on paigalseisev ergutusmähis. Jahutatavasse otsakaande on paigutatud alaldiplokk.
Endaergutusega vahelduvvoolugeneraatori skeem ja töötamine
Endaergutusega vahelduvvoolu generaator ehk kontaktivaba generaator töötab analoogselt võõrergutusega generaatoriga. Erinevuseks on see, et kontaktivabal vahelduvvoolu generaatoril pöörlevad rootori poolused, mis magnetiseeruvad spetsiaalse (- sete ) elektromagnet (-tite) abil, s.t. ergutusmähis (-sed) on paigal. Rootori pöörlemisel magnetiseerunud poolused kutsuvad esile generaatori staatori südamikes muutuva magnetvälja ja staatori mähistes indutseeritakse vahelduvvool.
Vahelduvvoolugeneraatorite rikked
1. Generaatorite rikked

Mähiste isolatsiooni riknemine
Staatorimähisel
Rootorimähisel
Alaldi rikked
Generaator ei lae
Juhtmete halb kinnitus
Harjade halb kontakt
Rihm libiseb

2. Generaatorite kontroll ja katsetamine
Ergutusmähise ja staatorimähise katkematuse kontroll
Kui lamp süttib, on mähis korras.
Ergutusmähise ja staatorimähise isolatsiooni kontrollimine
Ergutusmähise keerdudevahelise lühise kontrollimine
Takistuse väärtus peab olema 7 oomi piires.
Alaldi kontrollimine
Päripidi lamp süttib, vastupidi ei. Teistel juhtudel on alaldi
Rikkis.
Traktoritel ja liikurmasinatel kasutatavad elektriseadmed
8.3.1 Käivitamisele esitatavad nõuded
Mootori käivitamiseks peab käivitussüsteem pöörama väntvõlli piisava pöörlemissagedusega. Mida külmem on mootor, seda suurem peab olema pöörlemissagedus. Minimaalne käivitamiseks vajalik väntvõlli pöörlemissagedus -20°C juures on:

väntkeps-ottomootoril 60...90 p/min
pöördkolb-ottomootoril 150...180 p/min
ilma hõõgküünaldeta otsepritsediislitel 80... p/min
hõõgküünaldega otsepritsediislitel 60... 140 p/min
jaotatud põlemiskambritega ilma hõõgküünaldeta diislitel 100...200 p/min
jaotatud põlemiskambritega hõõgküünaldega diislitel 60... 100 p/min.

Käivitite ehitus ja töötamine
1. Ehitus
Käivitid on ette nähtud väntvõlli pöörlema panemiseks mootori käivitamisel. Käivitite liigitamine toimub lülitus- ning ajammehhanismi järgi:
1. Vahetu juhtimisega käiviti
2.Distantsjuhtimisega käiviti
Käivitina kasutatakse peavoolu-(otsevoolu) elektrimootorit, s.o mootorit, mille ergutusmähis on ühendatud jadamisi ankrumähisega. Sellisel mootoril on voolutugevus võrdne mõlemates mähistes.
Käiviti koosneb kolmest osast:

elektrimootor , millele võib olla lisatud ka pöörlemissagedust vähendav ja pöördemomenti suurendav ülekanne.
Sidurmehhanism
Lülitusmehhanism, millele on mõnikord lisatud veel juhtrelee.

Käivitina kasutatakse peavoolu- (otsevoolu-) elektrimootorit, s.o. mootorit, mille ergutusmähis on ühendatud jadamisi ankrumähisega. Sellisel mootoril on voolutugevus võrdne mõlemates mähistes.
Käiviti koosneb kolmest osast:

elektrimootor, millele võib olla lisatud ka pöörlemissagedust vähendav ja pöördemomenti suurendav ülekanne;
sidurdusmehhanism;
lülitusmehhanism, millele on mõnikord lisatud veel juhtrelee.

Käiviti põhiosad on:
1. Kere
2. Pooluskingad
3. Ergutusmähis
4. Ankur ehk rootor
Rootor koosneb:
· Südamikust
· Mähisest
· Kollektorist ehk kommutaatorist
5. Otsakaaned
6. Harjad
7. Lülitushoovastik
8. Lüliti
9. Ajammehhanism
Ajammehhanism koosneb:
· Puksist
· Vedrust
· Vabajooksusidurist
· Hammasrattast
Vabakäigusiduri põhiosadeks on:
1. Rumm, mis on nihutatav käiviti võlli nuutidel
2. Välisvõru, mis on jäigalt ühendatud käiviti hammasrattaga. Välisvõrul on kiilukujulised süvendid.
3. Rullid ja vedrud, mille abil toimub rummu ja välisvõru ühendamine ühiseks tervikuks mootori käivitamise momendil .
Käiviti töötamine
Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee peavoolukontaktid ja vool kulgeb läbi elektrimootori ergutusmähise. Harjadele. Harjad toetuvad elektrimootori pöörleva osa – ankru – mähiste otstega ühendatud lamellidele. Lamellid koos harjadega moodustavad kommutaatori, mille abil juhitakse mähises kulgeva voolu suunda. Ühe harja ja lamelli kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise harja kaudu mähisest maandusse.
Samal ajal lükkab tõmberelee käiviti vabakäigusiduri hammasratta mootori hoorattaga hambumisse ja käiviti pöördemoment kantakse üle mootori väntvõllile. Mootori käivitumisel, kui hooratta pöörlemissagedus ületab käiviti pöörlemissageduse, avaneb vabakäigusidur ja väldib pöördemomendi ülekandumise vastupidises (hoorattalt käivitile) suunas.
Käivitite rikked ja hooldamine
1. Käiviti rikked
a. Käiviti ei tööta.

Kontrollida ühendusjuhtmeid.
Harjade halb seisukord.
Tõmberelee kontaktide kulumine .

b. Käiviti töötab aeglaselt

Kommutaatori klemmide lühis
Mähise lühis
Laagrite kulumine
Juhtmete ühendus halb
Kulunud harjad
Nõrgad harjavedrud
Must kommutaator
Tõmberelee kontaktide kulumine.

c. Tõmberelee ankur ei püsi lülitatud asendis

Vigane või laadimata aku
Vigane hoidemähis
Lülitusrelee vale reguleering
Käiviti ei pööra väntvõlli
Vabakäigusiduri rike
Hammasratta puudulik hambumine
Sidurdusmehhanismi vale reguleering
Nõrk vedru
Käiviti on lahti.

d. Käiviti ei lahutu

Kulunud käiviti puksid (laagrid)
Vabakäigusiduri rike
Sidurimehhanismi rike
Nõrk tagastusvedru
Kontaktide kokkukeevitumine
Viga süütelukus.

2.Käiviti hooldamine
a. Käiviti reguleerimine
Koostatud käivititel seatakse õigeks hammasratta algasend ja tingimata ka lülitusasend, mille puhul kontaktketas puutub vastu kontakte.
b. Käiviti kontrollimine
Kontrollitakse ettenähtud läbisõidu järel kommutaatori ja harjade seisukorda. Puhastatakse suruõhuga käiviti sisemus. Vajadusel vahetatakse harjad. Vajadusel õlitatakse puksid ja võll. Käiviteid katsetatakse stendis tühikäigul ja täielikul pidurdamisel . Tühikäigul mõõdetakse tarbitav vool, klemmipinge ja ankru pöörlemissagedus.
Täielikul pidurdamisel mõõdetakse ankru pöördemomenti, tarbitavat voolu ja klemmipinget.
Magneeto skeem
Käivitusmootorite töösegu süütamiseks kasutatakse spetsiaalset seadist – magneetot. Magneeto toodab madalpingelist voolu, muudab selle kõrgepingeliseks ning suunab siis vajalikul momendil süüteküünlasse.
Katkesti -jaotur
Katkesti jaotur on kokku ehitatud madalpingevoolu katkesti ja kõrgepingevoolu jaotur. Katkesti lahutab primaarahela sel hetkel, kui süüteküünlas peab tekkima säde. Jaotur jaotab aga kõrgepinget küünaldele mootori tööjärjekorras. Kuna sobivaim süütehetk sõltub mootori koormusest ja pöörelmissagedusest, on katkesti jaotur kokku ehitatud süüteregulaatoritega.
Katkesti jaotur peab olema töökindel ja vastupidav, tagama madalpinge perioodilise katksetamise ja kõrgepingevoolu täpse jaotamise nii väikese kui ka suure püürlemissageduse korral, kindlustamata eelsüüte täpse ja kindla reguleerimise ning hooldamise lihtsuse.
Kontaktide põlemise vältimiseks ühendatakse kontaktidega rööbiti kondensaator, mis salvestab endainduktsioonvoolu ja kontaktide sulgumisel tühjeneb läbi madalpingemähise.
Kondensaator võib olla valmistatud alumiiniumlindist või tina ja vase kihiga kaetud lindist. Viimast tüüpi kondensaator on võimeline läbilöögi korral ise taastuma. Kondensaatorimahutavus on 0,17-0,25 mikrofaradit.
Liikuvat kontakti nimetatakse vasaraks ja liikumatut alasiks. Kontaktid on volframist. Vasar on šarniirselt teljel ja surutakse vastu alasit lehtvedruga.
Kontaktide vahel peab avatud asendis olema pilu 0,35…0,45 mm.
Jaoturiks on nukkmuhvile kinnitatud rootor ja külgkontaktidega kaas.
Nukkmuhv on sidestatud võlliga läbi tsentrifugaalregulaatori.
Süüteregulaator on tavaliselt tsentrifugaaltüüpi.
Tsentrifugaalregulaatori üheks osaks on nukkmuhvi küljes olev piklike avadega plaat. Väntvõlli pöörlemiskiiruse suurenedes suureneb ka vihtide pöörlemiskiirus. Kasvab tsentrifugaaljõud ja vihid lähevad laiali, pöörates tihvtidega veetavat plaati. Veetav plaat pöörab nukkmuhvi pöörlemise suunas ja kontakte hakatakse varem lahutama – eelsüütenurk muutub varasemaks. Pöörlemiskiiruse vähenedes eelsüütenurk väheneb.
Süüteküünlad
Süüteküünla töötingimused on rasked küünlale mõjuvad:

soojus
mehaaniline koormus
elektriline koormus
põlemisjääkide korrosioon.

Küünlal on teraskere, millesse on valtsitud elektriisolaator. Isolaator on valmistatud keraamilisest materjalist. Isolaatorit läbib keskelektrood. Kere küljes on külg elektrood (-id). Kõrgepinge läbib sädemena keskelektroodi ja külgelektroodi vahelise pilu ning süütab küttesegu.
Magneetosüütesüsteemi töötamine
Elektrivoolu tekitamiseks peab juhet liigutama magneti suhtes või magnetit juhtme suhtes. Elektrivool tekib juhtmes siis, kui magnetvälja jõujooned lõikavad juhtme keerdu. Pinge suurus sõltub keerdude arvust, magnetvoo tugevusest.
Magneti (rootori) paneb pöörlema mootor. Magneti pöörlemisel lähenevad poolused vaheldumisi sammastele.
Ühe pöörde jooksul magnetvoog tekib ja kaob pooli (transformaatori) südamikus kaks korda, muutudes suunalt ja suuruselt.
Elektromagnetiline induktsioon on pööratav, st. vool tekitab magnetvälja ja magnetvälja muutmisega saab tekitada voolu. Indutseeritud emj. suurus on võrdeline magnetvoo muutumise kiiruse ja pooli keerdude arvuga. Elektromagnetiline induktsioon tekitab lülitamisel või lahutamisel poolis emj., mida nimetatakse endainduktsiooni elektromootorjõuks. Endainduktsiooni emj. püüab oleku muutust takistada sarnaselt inertsile.

.ODT Laadi alla originaalfail 44 lk · .odt · 107 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

107 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mairoldd Õppematerjali autor

Põhjalik konspekt

traktor liikurmasin mootorite käigukastid

Sarnased õppematerjalid

docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar

Autod-traktorid i

doc

Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

Mootor seisatakse türistori päästikpooli lühistava lülitiga. 25. Jõuülekande otstarve, liigitus ja parameetrid: ülekandearv ja -suhe, kasutegur. (1) lk. 254. Mootori võimsus, pöördemoment, kantakse traktorit vedavatele ratastele läbi siduri, käigukasti ja tagasilla. Kõik see kokku moodustabki jõuülekande. Jõuülekanne võimaldab veel muuta ülekantavat pöördemomenti traktori tööks sobivatesse veojõu ja kiiruse piiridesse, aga ka panna traktor vastassuunas liikuma. Lisaks sellele käivitatakse jõuülekandelt veel vedav esisild ja jõuvõtuvõll/võllid. Transmissiooni põhiosad: Sidur, Käigukast, Diferentsiaal, Vedav telg, Vedav ratas. Jõu ülekandmine mootorilt vedavatele ratastele võib toimuda mitmel viisil: Mehhaaniliselt, Hüdrauliliselt, Elektriliselt, Kombineeritult. Mootori võimsus väljendub teatavasti väntvõllilt saadavas pöördemomendis,

Autod-traktorid i

docx

Sissejuhatus Erialasse

ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja vigastatuid üle 100-a) Maailma piki

Auto õpetus

odt

Autode Ehitus.

Autode käigukastid. Käigukasti vajab auto mootori omapära tõttu: aeglaselt töötaval sisepõlemismootoril pole jõudu. Seepärast tekib raskusi auto paigaltvõtu ja kiirendamisega. Rataste veo tugevdamiseks suurendatakse vajadust mööda väntvõlli pöördemomenti käigkasti abil. Kui väiksem hammasratas pöörab suuremat, siis moment suureneb kiiruse vähendamise arvel. Käikude vahetamine toimub hammasrataste või hammasratasploki nihutamisega. Sõltuvalt edasikäikude arvust, jagunevad köigukastid kolme-, nelja-, viiekäiguliseks. Igal käigukastil on ka tagasikäik, mis saadakse nihutatava lisahammasrattaga. Sünkronisaatori ehitus. Käigukastis käikude müratuks lülitamiseks kasutatakse eriseadiseid- sünkronisatoreid. Sünkronisaator on ehitatud nii, et liuguri küljes oleva hargiga nihutatav lülitusmuhv tõukab esmalt blokeerrõngast, mis hakkab hammasratast kaasa vedama. Muhv läheb hambumisse alles pärast seda, kui libisev rõngas on hõõrdejõu toimel kiirused

Traktorid ja liikurmasinad

rtf

R ja T kategooria

R ja T kategooria Traktor kui töökoht Traktoriga töötades tuleb veeta traktoris väga palju aega.Seega peab traktor olema konstrueeritud , projekteeritud nii et ta põhjustaks võimalikult vähe ebamugavusi . Oleks ohutu ,lihtsalt käsitatav ja hooldatatav ja töökindel.Tähelepanu nõrgenemine ja ohutunde vähenemine on üks peamisi õnnetuse tekke põhjusi.Seepärast on tähtis kõigi nõuete täpne täitmine . Kabiin Traktoristi töökohaks on kabiin , kuhu on koondatud kõik tähtsamad juht ja kontroll organid .Kabiini sisenedes peab traktorist kasutama treppi ja käepidemeid ,ning sees olles

Materjaliõpetus

pdf

Juhtimisseadmed ja veermik

E-koolitus aines „Juhtim isseadmed ja veermik“ Juhtimisseadm ed Käesolevas koolitusmaterjalis on juhtimisseadmete all mõeldud sõiduauto rooliseadet. Rooliseadme ülesandeks on võimaldada auto liikumise ajal tema liikumissuunda muuta. Sõiduautodel mõjutab rooliseade liikumissuuna muutmiseks esirattaid. Rooliseade koosneb: 1. Roolimehhanism koos roolirattaga 2. Roolivõimendi 3. Rooliajam 1 – roolivõll ja rooliratas, 2 – roolimehhanism (hammaslattajam), 3 – käänmiku hoob, 4 – kuulliigend, 5 – reguleeritav otsik, 6 – hammaslatt, 7 – roolimehhanismi väljund, 8 – kardaanliigend. 1 – käändhoob, 2 – roolimehhanism, 3 – roolihoob, 4 – pendelhoob, 5 – käänmik, 6 – külgvarras, 7 – põikvarras, 8 – kuulliigend, 9 – külgvarras, 10 - kuulliigend Rataste pööramisel peavad kõikide rataste teljed lõikuma ühes punktis. See saavutatakse rooliajami varraste abil. Näiteks:

Õppimine

200

doc

Masina osadest ja kontroll

Väiksemat rõhku kasutatakse põllutöödel ja suuremat transporditöödel. Mulla tallamist saab vähendada, kui kasutatakse põllutöödel topeltrehve. Paljudel traktoritel on rataste jooksulaius muudetav. Oluline on see vaheltharimistöödel, sest seal määrab rataste jooksulaiuse taimeridade asetus. Klassikalistel traktoritel on ees läbimõõdult väiksemad juhtrattad ja taga suure läbimõõduga veorattad. Kui esimesed rattad ka veavad, siis öeldakse, et traktor on vedava esisillaga. Jõuülekanne vedavasse esisilda võetakse käigukastist. Esisild ei ole koguaeg vedav, vaid lülitatakse sisse vajadusel. See lülitus võib toimuda automaatselt või käsitsi. Automaatjuhtimisel lülitub esisild sisse siis, kui tagumised veorattad hakkavad nühama. Traktori läbivuse parandamiseks kasutatakse veel diferentsiaali lukustamist st seda, et traktori veorattad ei saaks erineva pöörlemissagedusega pöörelda

Masinamehaanika

odt

Teedemasinate juhtimine ja hooldus

Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tende

Teedeehitus

Rohkem sarnaseid