Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Traktorid ja liikurmasinad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Käigukastid.
Astmelised
käigukastid liigitatakse:

  • Hammasülekande tüübi järgi
  • Võllide arvu järgi
  • Hammasrataste hambumise viisi järgi
  • Käiguvahetusmehhanismi järgi
  • Võllide paiknemise järgi
  • Käiguvahetuse järgi
  • Käikude arvu järgi
  • Nihutatavate hammasrataste arvu järgi

Käigud
grupeeritakse.

Traktoritel jaotatakse:
  • Põhikäigud
  • Transpordikäigud
  • Aeglased käigud
    Käigukastide
    üleehitus.

    Mehaanlised
    käiguvahetusseadised koosnevad
    :
    • Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil.


    Traktori
    jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid , mis kannavad
    pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad
    momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda.
    Jõuülekanne
    edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab
    pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tagab ka mootori
    võimsuse kandmise traktoriga ühendatud masinale.
    Jõuülekannet
    on vaja seetõttu, et mootori pöörlemissagedus on traktori
    veorataste (roomikute) pöörlemissagedusest tunduvalt suurem. 
    Sõltuvalt
    pinnase takistusest, tööseadiste koormuste kõikumistest,
    veeretakistuse ja haardevõime muutustest, tee või pinnase tõusudest
    ja langustest võib traktori liikumistakistus muutuda laiades
    piirides ja järelikult on vaja ülekantavat pöördemomenti muuta,
    et ületada takistusi ja kindlustada mootori ökonoomne kasutamine.
    Sisepõlemismootorite
    pöördemomendi nimivarutegur on 20% piires, seega ei ole
    sisepõlemismootorid kuigi hästi kohanevad – nende pöördemoment
    ja pöörlemissagedus ei muutu nii palju kui vaja.
    Tulenevalt eeltoodust tulebki traktoritel kasutada jõuülekannet.
    Jõuülekanded
    liigitatakse  järgmiselt:

    ·       mehaanilised
    ·       hüdromehaanilised
    ·       mahthüdraulilised
    ·       elektromehaanilised
    ·       astmelised
    ·       astmeteta
    ·       automaatülekanded.
    Mehaaniliseks
    nimetatakse traktori jõuülekannet, mis koosneb üksnes
  • Vasakule Paremale
    Traktorid ja liikurmasinad #1 Traktorid ja liikurmasinad #2 Traktorid ja liikurmasinad #3 Traktorid ja liikurmasinad #4 Traktorid ja liikurmasinad #5 Traktorid ja liikurmasinad #6 Traktorid ja liikurmasinad #7 Traktorid ja liikurmasinad #8 Traktorid ja liikurmasinad #9 Traktorid ja liikurmasinad #10 Traktorid ja liikurmasinad #11 Traktorid ja liikurmasinad #12 Traktorid ja liikurmasinad #13 Traktorid ja liikurmasinad #14 Traktorid ja liikurmasinad #15 Traktorid ja liikurmasinad #16 Traktorid ja liikurmasinad #17 Traktorid ja liikurmasinad #18 Traktorid ja liikurmasinad #19 Traktorid ja liikurmasinad #20 Traktorid ja liikurmasinad #21 Traktorid ja liikurmasinad #22 Traktorid ja liikurmasinad #23 Traktorid ja liikurmasinad #24 Traktorid ja liikurmasinad #25 Traktorid ja liikurmasinad #26 Traktorid ja liikurmasinad #27 Traktorid ja liikurmasinad #28 Traktorid ja liikurmasinad #29 Traktorid ja liikurmasinad #30 Traktorid ja liikurmasinad #31 Traktorid ja liikurmasinad #32 Traktorid ja liikurmasinad #33 Traktorid ja liikurmasinad #34 Traktorid ja liikurmasinad #35 Traktorid ja liikurmasinad #36 Traktorid ja liikurmasinad #37 Traktorid ja liikurmasinad #38 Traktorid ja liikurmasinad #39 Traktorid ja liikurmasinad #40 Traktorid ja liikurmasinad #41 Traktorid ja liikurmasinad #42 Traktorid ja liikurmasinad #43 Traktorid ja liikurmasinad #44
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 103 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mairoldd Õppematerjali autor
    Põhjalik konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    92
    docx

    Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

    AUTOD-TRAKTORID ­ I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar

    Autod-traktorid i
    thumbnail
    22
    doc

    Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

    Mootor seisatakse türistori päästikpooli lühistava lülitiga. 25. Jõuülekande otstarve, liigitus ja parameetrid: ülekandearv ja -suhe, kasutegur. (1) lk. 254. Mootori võimsus, pöördemoment, kantakse traktorit vedavatele ratastele läbi siduri, käigukasti ja tagasilla. Kõik see kokku moodustabki jõuülekande. Jõuülekanne võimaldab veel muuta ülekantavat pöördemomenti traktori tööks sobivatesse veojõu ja kiiruse piiridesse, aga ka panna traktor vastassuunas liikuma. Lisaks sellele käivitatakse jõuülekandelt veel vedav esisild ja jõuvõtuvõll/võllid. Transmissiooni põhiosad: Sidur, Käigukast, Diferentsiaal, Vedav telg, Vedav ratas. Jõu ülekandmine mootorilt vedavatele ratastele võib toimuda mitmel viisil: Mehhaaniliselt, Hüdrauliliselt, Elektriliselt, Kombineeritult. Mootori võimsus väljendub teatavasti väntvõllilt saadavas pöördemomendis,

    Autod-traktorid i
    thumbnail
    18
    docx

    Sissejuhatus Erialasse

    ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus ­ Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja vigastatuid üle 100-a) Maailma piki

    Auto õpetus
    thumbnail
    20
    odt

    Autode Ehitus.

    Autode käigukastid. Käigukasti vajab auto mootori omapära tõttu: aeglaselt töötaval sisepõlemismootoril pole jõudu. Seepärast tekib raskusi auto paigaltvõtu ja kiirendamisega. Rataste veo tugevdamiseks suurendatakse vajadust mööda väntvõlli pöördemomenti käigkasti abil. Kui väiksem hammasratas pöörab suuremat, siis moment suureneb kiiruse vähendamise arvel. Käikude vahetamine toimub hammasrataste või hammasratasploki nihutamisega. Sõltuvalt edasikäikude arvust, jagunevad köigukastid kolme-, nelja-, viiekäiguliseks. Igal käigukastil on ka tagasikäik, mis saadakse nihutatava lisahammasrattaga. Sünkronisaatori ehitus. Käigukastis käikude müratuks lülitamiseks kasutatakse eriseadiseid- sünkronisatoreid. Sünkronisaator on ehitatud nii, et liuguri küljes oleva hargiga nihutatav lülitusmuhv tõukab esmalt blokeerrõngast, mis hakkab hammasratast kaasa vedama. Muhv läheb hambumisse alles pärast seda, kui libisev rõngas on hõõrdejõu toimel kiirused

    Traktorid ja liikurmasinad
    thumbnail
    7
    rtf

    R ja T kategooria

    R ja T kategooria Traktor kui töökoht Traktoriga töötades tuleb veeta traktoris väga palju aega.Seega peab traktor olema konstrueeritud , projekteeritud nii et ta põhjustaks võimalikult vähe ebamugavusi . Oleks ohutu ,lihtsalt käsitatav ja hooldatatav ja töökindel.Tähelepanu nõrgenemine ja ohutunde vähenemine on üks peamisi õnnetuse tekke põhjusi.Seepärast on tähtis kõigi nõuete täpne täitmine . Kabiin Traktoristi töökohaks on kabiin , kuhu on koondatud kõik tähtsamad juht ja kontroll organid .Kabiini sisenedes peab traktorist kasutama treppi ja käepidemeid ,ning sees olles

    Materjaliõpetus
    thumbnail
    27
    pdf

    Juhtimisseadmed ja veermik

    E-koolitus aines „Juhtim isseadmed ja veermik“ Juhtimisseadm ed Käesolevas koolitusmaterjalis on juhtimisseadmete all mõeldud sõiduauto rooliseadet. Rooliseadme ülesandeks on võimaldada auto liikumise ajal tema liikumissuunda muuta. Sõiduautodel mõjutab rooliseade liikumissuuna muutmiseks esirattaid. Rooliseade koosneb: 1. Roolimehhanism koos roolirattaga 2. Roolivõimendi 3. Rooliajam 1 – roolivõll ja rooliratas, 2 – roolimehhanism (hammaslattajam), 3 – käänmiku hoob, 4 – kuulliigend, 5 – reguleeritav otsik, 6 – hammaslatt, 7 – roolimehhanismi väljund, 8 – kardaanliigend. 1 – käändhoob, 2 – roolimehhanism, 3 – roolihoob, 4 – pendelhoob, 5 – käänmik, 6 – külgvarras, 7 – põikvarras, 8 – kuulliigend, 9 – külgvarras, 10 - kuulliigend Rataste pööramisel peavad kõikide rataste teljed lõikuma ühes punktis. See saavutatakse rooliajami varraste abil. Näiteks:

    Õppimine
    thumbnail
    200
    doc

    Masina osadest ja kontroll

    Väiksemat rõhku kasutatakse põllutöödel ja suuremat transporditöödel. Mulla tallamist saab vähendada, kui kasutatakse põllutöödel topeltrehve. Paljudel traktoritel on rataste jooksulaius muudetav. Oluline on see vaheltharimistöödel, sest seal määrab rataste jooksulaiuse taimeridade asetus. Klassikalistel traktoritel on ees läbimõõdult väiksemad juhtrattad ja taga suure läbimõõduga veorattad. Kui esimesed rattad ka veavad, siis öeldakse, et traktor on vedava esisillaga. Jõuülekanne vedavasse esisilda võetakse käigukastist. Esisild ei ole koguaeg vedav, vaid lülitatakse sisse vajadusel. See lülitus võib toimuda automaatselt või käsitsi. Automaatjuhtimisel lülitub esisild sisse siis, kui tagumised veorattad hakkavad nühama. Traktori läbivuse parandamiseks kasutatakse veel diferentsiaali lukustamist st seda, et traktori veorattad ei saaks erineva pöörlemissagedusega pöörelda

    Masinamehaanika
    thumbnail
    62
    odt

    Teedemasinate juhtimine ja hooldus

    Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tende

    Teedeehitus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun