TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Autotehnik I PÜSIMAGNET ERGUTUSEGA. ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE Iseseisev töö Juhendaja: Toomas Sommer Tartu 2009 PÜSIMAGNET ERGUTUSEGA EHK ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE Püsimagnetitel on alati kindlad jõujooned, kui nende jõujoonte vahele panna juhe, mida läbib elektrivool, siis tekib jõud, mis mõjub risti juhtmes oleva voolu suuna ja magnetvälja jõujoonte suhtes, seda jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks. Tänu taolisele elektromagnetisminähtusele on meil võimalik ehitada elektrimootor. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva
PÜSIMAGNET ERGUTUSEGA ALALISVOOLU MOOTOR TÖÖTAB NII... Magnetvälja jõujooned liiguvad põhjapoolusest N lõunapoolusesse S, kui need üksteise lähedusse asetada siis nad tõmbuvad, kuid kui asetada üksteise lähedusse kaks samanimelist poolust, siis need tõukuvad. Sellest saab järeldada, et magnetväljal on omad kindlad jõujooned, mida saab ära kasutada elektrimootori tekitamiseks. Selleks, et tekitada elektrimootor, peab olema teadlik Lorentzi jõu omadustest. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvaks jõudu. Lorentzi jõud mõjub risti voolu suuna ja magnetvälja jõujoontega, selle suund on määratud vasaku käe reegliga. Selleks, et tekitada elektrimootor on vaja püsimagnetit, mähist, kommutaatorit ja elektrivoolu. Kui elekter liigub mööda positiivset juhet negatiivsesse (kokkuleppeliselt) ja sealt edasi mähisesse, siis mähisele mõjub Lorentzi jõud, risti magne...
ELEKTRIAJAMID väikelaevas Alalisvooluajameid käitavad mitmesugused alalisvoolu mootorid Alalisvoolu mootorid · Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori ehitus
ELEKTRIAJAMID väikelaevas Jaotuvad: 1.Alalisvoolu ajamid (meie kursuses enamasti jaht- ja purjelaevadel) 2.Vahelduvvoolu ajamid (väikelaevadel, pikkus alla 24m) Alalisvoolu mootorid · Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori tööpõhimõte Lihtne alalisvoolu mootor lahtivõetult
4. Mis on elektrimasina põhiosad? Ergutusmähis, ankur, hari, lamell, kommutaator, ankrumähis. 5. Kuidas tekitatakse püsiergutusega elektrimootoris magnetväli? Magnetväli tekitatakse nn poolustega, selleks on ergutusmähis, mis on keritud ferromagnetilisest ainest südamikule. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge (joonisel ei ole näidatud), mis on ühtlasi elektrimootori kereks ja magnetahela osaks. Ergutusmähise või püsimagnetite abiga. 6. Kuidas tekitatakse sõltumatu ergutusega elektrimootoris magnetväli? Ergutusmähise või püsimagnetite abiga. 7. Kuidas tekitatakse rööpergutusega elektrimootoris magnetväli? Ergutusmähise või püsimagnetite abiga. 8. Kuidas tekitatakse jadaergutusega elektrimootoris magnetväli? Ergutusmähise või püsimagnetite abiga. 9. Kuidas saab püsiergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust? Ankrumähise voolutugevuse muutmisega. 10. Kuidas saab sõltumatu ergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust?
Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine.Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. 5. Kuidas tekitatakse püsiergutusega elektrimootoris magnetväli? Püsiergutusega: elektrimootoris tekitab magnetvälja püsimagnet/ Magnetväli tekitatakse nn poolustega, selleks on ergutusmähis, mis on keritud ferromagnetilisest ainest südamikule. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge 6. Kuidas tekitatakse sõltumatu ergutusega elektrimootoris magnetväli? Sõltumatu ergutus- ergutusmähist toidetakse generaatorivälisest allikast/ Sõltumatu ergutusega elektrimootori (vt joonis 6.6) karakteristikud on samalaadsed kui püsiergutusega mootoril. Kuna toited on eraldatud, siis on võimalik neid eraldi muuta. Mootori reverseerimiseks tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust. Pöörlemiskiirust saab muuta kas muutes ankruvoolu või ergutusvoolu tugevust, reeglina
Tartu Kutsehariduskeskus Auto remondiosakond Otto Kontro Alalisvoolu mootori tööpõhimõte Iseseisev töö Juhendaja: Toomas Sommer Tartu 2012 Püsimagnet ergutusega ehk alalisvoolu mootori tööpõhimõte Magnetvälja jõujooned liiguvad põhjapoolusest N lõunapoolusesse S. Kui need üksteise lähedusse panna siis nad tõmbuvad kokku, kui asetada üksteise lähedusse kaks samanimelist poolust, siis need tõukuvad. Tänu magnetvälja kindlatele jõujoontele ja Lorentz´i jõu omadustele saab valmistada elektri mootori. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvaks jõudu. Elektri mootori tegemiseks on vaja püsimagnetit,
kohvikutesse, tantsusaalidesse ja teatritesse. Tänapäevaks on tango muutunud. See on segunenud paljudest kultuuridest, mõtetest ja moevooludest. Nii on ka võistlustel tantsitav tango saanud oma kuju Euroopas, mis erineb paljuski sellega, mida armastatakse tantsida näiteks Ameerikas. Isloomustus Kõikidest standardtantsudest erinev tango oma temperamendiga, see on tugeva rütmiga ja energiline. Ajalooga seostab tango noavõitlustega ja seksuaalse ergutusega. Tantsu ennast aga saatis tavaliselt viiul, kitarr ja flööt. Algselt tantsiti tangot igasuguse muusika järgi, mis tangole omast rütmi omandasid. Hiljem aga hakati looma spetsiaalselt tangole sobivaid palasi. Üldiselt saatsid tangot viiul, klaver, kitarr, flööt ja akordion. Tango tempoks on 33 takti minutis, saatemuusika on 4/4 taktimõõdus ja umbes 120 lööki minutis. Sammud on järsud ja teravad, rütmiskeemiks on aeglane-aeglane-kiire-kiire aeglane
induktoriga alalisvoolugeneraatorite valmistatakse võimsaid generaatoreid ka 4, 6 või 8 poolusega ning sel juhul on generaatoritel ka 4, 6 või 8 harja. 3. Alalisvoolumasinate liigid Alalisvoolumasinad liigitatakse sõltuvalt ergutusmähise ühendamise viisist ankrumähise suhtes see kehtib nii generaatorite kui ka mootorite kohta. Ergutusmähis (-mähised) on paigutatud induktori poolustele. Alalisvoolumasinaid on neli liiki (joonised 6A 6D). 1. Sõltumatu ergutusega e võõrergutusega alalisvoolumasinal (joonis 6A) toidetakse ergutusmähist, milles on ergutusvool I e , sõltumatust alalispingeallikast. Võõrergutusega alalisvoolumasin on kasutatav nii mootori kui ka generaatorina. Sisuliselt sarnane püsimagnetiga masinaga. 2. Rööpergutus- e haruvoolumasinas (joonis 6B) on ergutusmähis, milles voolab vool I er , ühendatud rööbiti ankrumähisega. Generaatortalituses I = I a - I er , mootortalituses aga I = I a + I er .
kompenseerima. SK-d on vaba mehaanilisest koormusest, mis võimaldab neid valmistada kergentatud konstruktsiooniga ja väjendab nende maksumust. Käivitus sama, mis sünkroonmootoritel. SK-del pole võlli väljaulatuvad osa, mis võimaldab teha nende kere hermeetiliseks. See on oluline nende jahutamisel (vesinikuga). Reaktiivne sünkroonmootor-rootoril ei ole ergutusmähist. Kuna sünkmootori moment M=Mpõhi+Mreaktiivne ja Mpõhi=(m1*U1*Eo/1*x*d)sin fii ning jättes mootori ergutusega ehk Eo=0 siis põhi momenti ei ole ja järgi jääb ainult reaktiivne pool.Rootor püüab võtta asendi mis vastaks magnetvälja minimaalsele takistusele. Reaktiivmootorite puudus on väiksem võimsus kui sama suurel ergutusmähisega sünkmootoril,heaks on aga et on mugav ja kaalub vähem, konstruktsioonilt lihtsam ja käivitamine on lihtne kuna ei ole vaja alalispinget. Sammmootor: Kas. elektriliste signaalide muundamiseks mootori liikuva osa diskreetseks liikumiseks.Eristatakse kaks liiki:1
Säilitamine madalal temperatuuril väldib keemiliste protsesside aktiivsuse. Tähelepanu! Laadimisel hoiduda lahtise tulega lähenemisest! Plii on mürgine! Elektrolüüt on söövitav! Hapet kallata vette, mitte vastupidi! Hapet saab neutraliseerida sooda või nuuskpiiritusega. Vahelduvvoolugeneraatorite ehitus ja tüübid Vahelduvvoolu generaatoreid on kolme tüüpi: · püsimagnetist rootoriga vahelduvvoolugeneraator · sõltumatu (võõr-) ergutusega vahelduvvoolugeneraator, harjadega · endaergutusega vahelduvvoolugeneraator, harjadeta. Sõltumatu ergutusega vahelduvvoolugeneraatori töötamine Kolmefaasilise elektromagnetilise ergutusega sünkroongeneraatoril ehk kontaktseadisega vahelduvvoolugeneraatoril on ergutusmähisesse juhitud kontaktseadise kaudu vool välisvooluallikast. Kuna vool ergutusmähises (alalisvool) ei muutu ükskõik missuguses
jadaergutusmähis. Ergutusvoog tekitatakse peamiselt rööpergutus- mähisega. Jadamähis ühendatakse peamiselt nii, et ta magneetimisergutus liituks rööpmähise ergutusega , mis võimaldab saavutada G jäika väliskarakteristikut. Tühijooksul on G-l ainult rööpergutus, seest vppl I=0. Koormusega tekib jadamähise magneetimisergutus, mis kompenseerib täie-likult
mistõttu seade on ise võimeline vooluahelat katkestama. Kui rikkevoolukaitselüliti ülesandeks on kaitsta inimesi ja loomi ohtliku elektrivoolu eest, siis valitakse vabasti rakendusvooluks enamasti 30 mA. Kaitselüliti väljalülitusaeg on seejuures tavaliselt 0,1 sekundit. Konspektist info eksami küsimuste kohta: Alalisvoolu mootorid - ehitus, tööpõhimõte, liigitus Alalisvoolumootoreid liigitatakse vastavalt ergutusviisile: Püsimagnetergutusega Elektrilise ergutusega Sõltumatu ergutusega (toidetakse eraldi allikast) Jadaergutusega (ergutusmähised on ankrumähisega jadaühenduses) Rööpergutusega (ergutusmähised on ankrumähisega rööpühenduses) Segaergutusega (osad ergutusmähised on ankrumähisega jadaühenduses, osad rööpühenduses) Tööpõhimõte: Vooluga mähistraadile mõjub püsimagnetite tekitatud väljas Lorenzi jõud. Jõu suund on määratud
1.3.Sünkroonmootor Sünkroonmootor on vahelduvvoolumootor, mille pöörlemissagedus on sünkroonis voolu sagedusega Joonis 1. Sünkroonmootori tööpõhimõte Sünkroonmootor on sünkroonmasin, mida kasutatakse elektrilise võimsuse muundamiseks mehaaniliseks võimsuseks. Sünkroonmootor (samuti ka asünkroonmootor) staatorimähis tekitab pöörleva magnetvälja (joonis 1). Erinevalt asünkroonmootoritest tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnet ergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (st. Staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole.
mis on nihutatud üksteisest 120° võrra Staatorimähised on ühendatud kas tähte või kolmnurka Generaator pannakse pöörlema primaarmootori (nt. diiselmootor) abil kiirusega Rootoril asetseva ergutusmähise puhul tekitatakse sellega ühendatud erguti (alalisvooluallikas) abil ergutuse magnetväli Staatori 3- faasilises mähises indutseeritakse , ja , mis on üksteise suhtes 120° nihutatud Rootorile paigutatud püsimagnetid lihtsustavad oluliselt ergutusega seonduvaid tehnilisi probleeme, sest jäävad ära kontaktrõngad ja harjad Ergutusmähise puudumine vähendab kadusid ja suurendab kasutegurit Püsimagnetite kasutamine teeb aga keerukamaks generaatori emj. reguleerimise Konstruktsioon Aeglased hüdroturbiinid (n = 60 ... 500 p/min) ehitatakse reeglina vertikaalse võlliga 4 Suure pöörlemiskiirusega (kuni n = 3000 p/min)
1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mooto...
M KT1 KE2 M KT1 A2 KE2 E2 A2 Joonis 4.9. Sõltumatu ergutusega mootori pöörlemissuuna muutmine ankrumähise (a) või ergutusmähise (b) ümberlülitamisega Jadaergutusega alalisvoolumootori reverseeritav juhtimislülitus on näidatud joonisel 4.10. Pöörlemissuuna muutmine toimub ankrumähise ümberlülitamisega. Ergutusvoolu suund jääb seejuures samaks. Jadaergutusega mootorid on kasutusel elektersõidukite veoajamites. a) Ua
KM1 ja KM2 mähiste toiteks. Nüüd saab, lülitades käskluskontrolleri asendisse - 45º või + 45º pingestada vastavalt kas kontaktori KM1 või KM2 mähise. Kui toitepinge kaob, tagastuvad nii kontaktor KM1 või KM2 kui nullpingerelee KA. Selleks et peale toitepinge taastumist uuesti sisse lülitada nullpingerelee KA ja seega luua tingimused kontaktorite mähiste uuesti pingestamiseks, tuleb kõigepealt lülitada käskluskontroller S1 asendisse 0. Rööp- või sõltumatu ergutusega alalisvoolumootori ergutusahela katkemisel kaob mootori tööks vajalik magnetväli ja selle tulemusena kasvab osalise koormusega või tühijooksul töötava mootori kiirus lubamatult suureks, täiskoormusega mootor võib aga hoopiski peatuda ja sattuda seega lühistalitlusse või aktiivse staatilise momendi korral hoopiski sattuda vastulülituspidurduse talitlusse raske koorma langetamisel. Joonis 1.22
6* m duvvoolugeneraatoreid. Väikesed ja töökindlad pooljuht- alaidid on võimaldanud rakendada keskmistel (M^K-II «Sport») ja rasketel mootorratastel (M-67 ja MT-10) 'ka võimsaid (100... 150 W) kolmefaasilisi elektromagnetilise ergutusega vahelduvvoolugeneraatoreid. Väikesed püsimagnetitega vahelduvvoolugeneraatorid on ühitatud hoorattaga; neid käsutatakse mopeedidel «Riga-12»f «Verhoviina-4» jt. r motorolleril B-150M ja «Elektron» ning mootorrattal «Pannonia-T5». 84 8 5 magnetit
käivitusreostaat, sest see on mõeldud vaid lühiajaliseks tööks, 4) magnetvoogu ergutusahelasse lülitatud takisti abil või ergutusmähise sildamise teel takistiga 5) üheaegselt mitut suurust. Nii võime saada mistahes tööpunkti mehaaniliste karakteristikute n=f(M) tasapinnal pöõrlemiskiiruse ja momendi reaalses muutumispiirkonnas, mis on määratud mootori mehaanilise tugevusega ning jahutus- ja kommutatsioonitingimustega. Rööpergutusmootori (ka sõltumatu ergutusega mootori) ja kompaundmootori pöörlemiskiiruse suurendamiseks üle nimikiiruse on ratsionaalne vähendada magnetvoogu ergutusahelasse lülitatud reostaadi, sest ergutusvool on suhteliselt väike (ca 3% mootori nimivoolust}. Pöörlemiskiirust võib aga vähendada ankruahelasse lülitatud lisatakistiga R, milles eralduv soojus on märkimisväärne. Nimetatud meetodite üheaegsel, rakendamisel on võimalik muuta ka vaid mehaanilise karakteristiku jäikust nii, et nimikiirus ei muutu.
= - . (5.37) kc kc Vastavalt alalisvoolumootori mehaanilisele ja kiiruskarakteristikule, mida esitavad valemid (5.36) ja (5.37), langeb mootori kiirus koormuse suurenedes. Üleminekul tühijooksult nimikoormusele langeb kiirus 5 kuni 10%. Seda põhjustavad pingelang ankrumähisel ja ankrureaktsiooni mõju ergutusväljale. Erinevalt konstantse ergutusega rööpergutusega mootorist (haruvoolumootorist) on jadaergutusega mootoril (peavoolumootoril) ergutusmähis ühendatud ankrumähisega jadamisi. Selline ühendus annab madalatel kiirustel suure momendi. Antud mootoreid kasutatakse seetõttu veomootoritena elektertranspordi seadmetes. Need mootorid töötavad * Juht- regulaator lülitus M
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
