Vähendab rooli pööramiseks vajalikku jõudu. Rooliratas Roolivõll Roolirdeuktor Rooliratas on valmistatud terasest ja kaetud materjaliga, mis suurendaks mugavust sõites. Rooliratta sisse on nüüdisajal paigaldatud ka turvapadi ning erinevad mugavusseadmete lülitid (nupud). Roolisammas koosneb erinevatest liigenditest, et seda oleks võimalik ettenähtud kohtadest suunata. Roolisamba kaldenurka saab ka manuaalselt ja elektrooniliselt liigutada nii ette, taha, üles kui ka alla vastavalt juhi vajadustele. Hammaslatt roolisüsteemi kasutuselevõtmise põhimõte: see süsteem on kompaktsem, lihtsam, vastupidavam, täpsem ning võimaldab integreerida roolivõimendit. Parandada auto sõidumugavust ja teelpüsivust. Kui juhtrattad on tugevasti koormatud, raskeneb auto juhtimine, sest rooliratta pööramiseks on tarvis rakendada suurt jõudu, mille väärtus võib saav...
Veovõllid kannavad pöörlemise diferentsiaalilt vedavatele ratastele. Juhtimisseadmed Rool pidurid seisupidur sõidupidur ketaspidur trummelpidur Rool: 1.Muudetakse auto liikumissuunda 2.Jaguneb mehhanismideks ja ajamiteks Roolimehhanism: 1.Algab roolirattaga 2.Lõpeb reduktoriga Rooliajam: 1. Koosneb ajami varrastest 2. Asuvad esisilla küljes Pidurid: Ülesandeks auto kiiruse vähendamine ja paigalhoidmine 1.Sõidupidur 2.Seisupidur Ajamid: Ülesanne käivitada rataste pidurimehhanisme 1.Mehaaniline- varras, tross - hoob 2.Hüdrauliline- vedelik - pedaal- hoob 3.Pneumaatiline- suruõhk - kompressor (veoautod) Mehhanismid: Rataste pidurimehhanismid asuvad rataste küljes - ülesanne liigutada piduriklotse. Ketaspidur: Piduriklotsi ja ketta kokkupuutepind lameda kujuga: 1
1. Mis moodustavad roolisüsteemi? Rooli süsteemi moodustavad Roolimehhanism (Vähendab rooli keeramiseks vajalikku jõudu) ja Rooliajam (Tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta too ebatasasusel) 2. Loetlege hammaslattajamiga roolimehhanismi eeliseid! kompaktne, lihtne konstruktsioon, odav, lihtne toota, väike hõõrdumine ning lõtkud, lihtne piirata max roolinurka 3. Loetlege kruvi-mutter ajamiga roolimehhanismi eeliseid! Saab kasutada jäikade sildade puhul, suudab kanda suuri jõude, võimaldab suur rataste pöördenurka. 4. Mida mõistetakse termini ,,veermik" all?
Vedrustuse elemendid Vedrustuse moodustavad elastsed elemendid, amortisaatorid ja vedrustuse hoovad. Sõltuv- ja sõltumatu vedrustus Sõltuv vedrustus Sõltumatu vedrustus Vedrustuse liigitus Keerdvedrustus, lehtvedrustus, väänd- e. Torsioonvedrustus, pneumovedrustus, hüdropneumovedrustus. ROOLISÜSTEEM Roolisüsteemi ülesanne võimaldab juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil. Roolisüsteemi moodustavad roolimehhanism(roolivõim) ja rooliajam(tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta töö tee-ebatasasustel). Roolilatt Tänapäeval kasutatakse peamiselt hammaslatiga või kruvi-mutter tüüpi rooliajameid Hammaslattajami eelised: · Lihtne konstruktsioon, odav ning lihtne toota. · Väike hõõrdumine ning väiksed lõtkud. · Roolivardad on võimalik kinnitada otse roolilati külge, puudub vajadus lisahoobade järele · Kompaktne. · Lihtne piirata maksimaalset roolinurka.
2. Rooli ülekande põhidetailid (tähistage joonisel) karter kruvi koos kuulidel liikuva mutriga, hammaslatiga varustatud kolb, 3. Rooli vabakäiku põhjustavad lõtkud hammaslati ja sektori hammaste vaheline lõtk 4. Hambumislõtku reguleerimise viis - reguleerimiskruviga Vasakult paremale: 1. Roolilatikaitsekumm 2. Roolilati korpus, laagripesa 3. Hammaslatt 4. Hammasratas 5. Sisemise rooliotsa pesa 6. Roolivarras 7. Roolivarda otsa, välimine rooliots B. Rooliajam 1. Ajami hoovad (tähistage joonisel) 2. Ajami vardad (tähistage joonisel) 3. Kuulliigendi detailid ................................................. .................................................................... 4. Roolitrapetsi moodustavad: Rööpvarras, käändhoovad, esitelg, parem ja vasak käändteljehoob, paralleelvarras 5. Roolitrapetsi otstarve: juhtratast pöördenurkade vahekord oleks õige (Sisemine ratas pöörab suurema nurga all kui välimine.
(enamasti hüdraulilised kaksiktuub tüüpi) koos täiendava vedruga. Suurimaks erinevuseks on aga see, et täiendav vedru on õhkvedru. Selline kombinatsioon võimaldab vedru jäikust reguleerida. See tagab sõiduki kere õige kõrguse iga koormaga. Neid komponente müüakse tavaliselt komplektidena, kuhu kuulub kaks amortisaatorit, painduv õhutoru, T-kujuline ühendus torudele ja manomeeter. 3. Rool 3.1 Roolimehanism 3.2 Rooliajam · hammaslattrool · tiguajam 3. Roolimehhanism Joonis 3. Roolimehhanism Roolisüsteem Roolisüsteem võimaldab autot juhtida esirataste üheaegse pööramisega samas suunas teatud nurga võrra. Rooliratta vabakäik ei tohi ületada 10 kraadi; rooliratas peab vastama valmistajatehase juhendile; rooliseadme kõik detailid peavad olema kinnitatud ja splinditud. Roolisüsteemi riketele viitavad ebaühtlaselt kulunud rehvid, auto "ujumine" või rooliratta raske käsitsemine
...............................................................................................................................................11 Roolisüsteemi otstarve Roolisüsteem on kogum mehhanisme ja ajameid, mis kindlustavad auto liikumise etteantud suunas. Roolisüsteemi ülesanne: Võimaldada juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil. Roolisüsteemi moodustavad: Roolimehhanism (vähendab rooli pööramiseks vajalikku jõudu) ja rooliajam (tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta töö tee- ebatasasustel). Roolisüsteemi põhikomponendid: rooliratas, roolisammas, roolilatt, roolivardad, käänmik ning roolivõimendi. Rooliratas Rooliratas on valmistatud terasest ja kaetud materjaliga, mis suurendaks mugavust sõites. Rooliratta sisse on nüüdisajal paigaldatud ka turvapadi ning erinevad mugavusseadmete lülitid(nupud).
tigureduktor, 4- peaajami sektor, 5- elektrimootor, 6- vedruamortisaator, 7- baller, 8- rool, 9-varuajami sektor, 10- käsijuhtimise tiguülekanne. Joon. 10.1.14. Elektrihüdrauliline rooliajam. 2- rumpel, 11- plunser, 12- hüdrosilinder, 13- pumba käivitustõmmits, 14- pump, 15- kaitseklapp. Iga rooliseade peab olema dubleeritud võimalusega rooli otse roolimasina ruumist (rumpliruumist) käsitsi juhtida. Rooli juhtimise kohtades, seal hulgas ka laevasillas peavad olema üles seatud rooli nurga näitajad. Need on elektrilised, mehhaanilised või muul põhimõttel töötavad tagasisidet andvad seadmed, mis näitavad rooli asendit
välja, rataste pöördenurk on suurem kui sellele vastav auto pöördenurk kurvis. Esirataste summaarne siirdenurk > tagarataste oma. Ülejuhitavus: tagarattad libisevad kurvist välja, esirataste pöördenurk on väiksem kui sellele vastava auto pöördenurk kurvis. Roolisüsteemi ülesanne: võimaldada juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil. Roolisüsteemi moodustavad: roolimehanism(vähendab rooli pööramiseks vajaliku jõudu), rooliajam(tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta töö ebatasasustel). Roolisüsteemi põhikomponendid: rooliratas, roolisammas, roolivarras, roolivõimendi, roolilatt, käänmik. Hammaslattajami eelised: kompaktne, lihtne konstruktsioon, odav, lihtne toota, väike hõõrdumine ning lõtkud, lihtne piirata max. roolinurka. Kruvi-mutter ajami eelised: saab kasutada jäikade sildade puhul, suudab kanda suuri jõude, võimaldab suurt rataste pöördenurka. Roolivõimendi:
Auto veermik on see osa autost, mille kaudu kere toetub pinnale. Enamasti koosneb veermik esi- ja tagasillast koos rataste ja vedrustusega. Mõnel autol on ratta telik kinnitatud otse kere külge. Sellisel juhul silda kui autost eraldatavat sõlme polegi. Sõiduauto esisild koosneb talast ja kahest telikust. Tala kinnitub kere esiosa või selle poolraami külge. Telikud on vedrustusseadised, mis võimaldavad ratastel üles-alla liikuda. Nendega on kokku ehitatud esirataste pidurimehhanismid ja rooliajam. Et ühe ratta õõtsumine teise asendit ei muuda, nimetatakse sõiduauto esisilda sõltumatu vedrustusega sillaks. Klassikalise ehitusega auto tagasild on jäik ja seda ühendavad auto kerega vedrustuse detailid. Kui üks ratas tõuseb või vajub teekonarustel, siis teine kaldub koos sillaga kaasa. Sellist tagasilda nimetatakse sõltuva vedrustusega sillaks. Esiveoga autodel on ka tagavedrustus sageli sõltumatu: kumbki tagaratas kinnitub sel juhul
splinditud. Roolisüsteemi riketele viitavad ebaühtlaselt kulunud rehvid, auto "ujumine" või rooliratta raske käsitsemine. Roolisüsteem on kogum mehhanisme ja ajameid, mis kindlustavad auto liikumise etteantud suunas. Roolisüsteemi ülesanne on võimaldada juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil. Roolisüsteemi moodustavad: Roolimehhanism (vähendab rooli pööramiseks vajalikku jõudu) ja rooliajam (tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta töö tee-ebatasasustel). Roolisüsteemi põhikomponendid: rooliratas, roolisammas, roolilatt, roolivardad, käänmik ning roolivõimendi. Joonis 4. Rooliratas Rooliratas on valmistatud terasest ja kaetud materjaliga, mis suurendaks mugavust sõites. Rooliratta sisse on nüüdisajal paigaldatud ka turvapadi ning erinevad mugavusseadmete lülitid (nupud). Joonis 5. Roolisammas
ÜLES TÕSTETAV hüdrotõstukiga 6x2'/2 26tonni 3 sillaline 6x2/4 Eeljooksusild ja juhitav,ülestõstetav. Roolimine käib mõlemil juhul elektrooniliselt,paraneb auto manööverdus ja väheneb rehvide kulumine ja paraneb haardumine teega. | | ||| 10x2/6 Elekroonika sobitab rataste pöördenurga paindlikust, sõidu situatsioonis vastavalt kiirusele.ja sellega saadakse ladus manööverdus ja stabiilsus. ÜLDRIKKED 1 auto ei hoia otse suunda 2 rooliajam ja kinnitused on lõtvunud. 3 kokkujooks on suur 4 rööpvarras on kõver. 5 auto ei ole täpselt juhitav(rattad pöörduvad üle takistuste veeredes kõrvale) 6 rooli vabakäik on suur. 7 auto kisub ühele poole ( rehv tühi/katki) 8 esiratta kalle vajab reguleerimist. 9 maantee kalle Tigureduktor on valesti reguleeritud. Rooli munakad on sissetöötamata. Rooliratas vibab. BMW 3. SEERIA ROOLIMEHANISM 1hammaslatt 2õlitoru 3õlitoru 4õlitoru 5pump(laba) 6rihmaseib 7kiilrihm 8laager
Juhtratas on ühenduses pingutusseadisega. Pingutusseadis on vajalik roomiku pinguse taastamiseks, sest lülide kulumise tõttu muutub roomik pikemaks. Reguleerimisviisilt eristatakse mehhaanilisi ja hüdraulilisi pingutusseadiseid. Kasutatakse vänt- (b) või liugpingutusseadist (a). Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter,kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja tigu. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu jhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla: · Mehaaniline · Hüdrauliline · elektriline Mehnaanilise ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoovbadele roolitrapetsi kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja tööpvarras. Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra. Rooliajami skeemid võivad olla erinevad: · ühe roolitrapetsiga
· Sõidukil ei ole lubatud A1...A6 kiiruskategooria rehve, ning rehve mille lubatud suurim sõidukiirus on 30km/h · rehvil, millel puudub märge ,,REGROOVABLE", ei tohi mustrit sügavamaks lõigata. Juhtimismehhanismid Rool et auto sõidaks soovitud suunas tuleb rattaid pöörata. Selleks on autol rool, mis koosneb roolimehhanismist ja rooliajamist. Roolimehhanism annab rataste pööramiseks vajalikku jõudu. Rooliajam annab edasi vajaliku jõu roolimehhanismilt juhtratastele. Et auto liiguks pöördel ilma rataste külglibisemiseta, peavad kõik rattad veerema mööda kontsentrilisi koori. Pöördekese asub tagarataste telje pikendusel. Seejuures liigub välimine esiratas mööda suurema raadiusega kaart, kui sisemine ratas. Esirataste pööramise erisuguse nurga võrra tagab roolitrapets, mille külgedeks on esisilla tala, käänmikuhoovad ning rööpvarras.
annaabi.ee 
