LK 36 Tööpõhimõte-Aut.kasti õli paikneb ka hüdrotrafos.Pumbaratas on kinnitatud sidurikorpuse kaudu hooratta külge(6polti).Selle pumbaratta pöörlemisel kui mootor käib paisatakse õli tänu ratta sees olevatele labadele turbiini ketast pannes viimase pöörlema samas suunas.Turbiinikettal on rummunuudid,millel on istatud võll.Kui mootor töötab tühikäigul siis õliliikumine ketaste vahel on nõrk ja jõumomenti üle ei kanta.Reaktorratas(juhtratas) on istatud vabajooksu siduriga käigukasti korpuse külge. Kui mootoris on jõumoment väike ja mõlemad kettad pöörlevad võrdse kiirusega siis õli pääseb juhtratta labade vahelt läbi takistuseta,kui aga turbiiniratta pöörded vähenevad võrreldes pumbaratta omaga siis õli mis turbiini ratta labadelt tagasi paiskub püüab reaktorratast pöörlema panna vastassuunas liikuma panna,aga seda takistab vabajooksu sidur.Sellega tekitaksegi lisajõumoment.(Reaktiivjõud)' Siduri võimendi
m. Läbinduskilbid on varustatud kõigi pinnase töötlemiseks ja töötsoonist eemaldamiseks vajalike seadmetega. Seadmete komplekt sõltub läbindatava pinnase töödeldavuse kategooriast. Pinnase väljaveoks kasutatakse transportööre, vagonette või spetsiaalseid allmaatöödeks ettenähtud väikesegabariidilisi veokeid. 3)Ehitusmasinate käiguosad Roomikkäiguosa. Roomikkäiguosa koosneb: 1 --tugirullikud, 2 --vedav tähtratas, 3 --kanderullikud, 4 --juhtratas, 5 --roomikvanker, 6 --roomikkett koos taldmikega. Sõltuvalt rullide kinnitamise viisist roomikuvankri külge ja vankrite kinnitamise viisist raami külge eristatakse jäika, pooljäika, balansiir- ja elastset vedrustust. Roomik kujutab lülidest koosnevat suletud ketti, mis on omavahel sõrmedega liikuvalt ühendatud. Roomiku paneb liikuma tähtratas ning teda pingutatakse pingutusseadisega.
C2 otseülekande sidur B1 teise käigu mootorioidurduse pidur B2 päikeseratta pidur B3 tagumise sateliitide raami pidur F1 päikeserataste vabakäigusidur F2 tagumise sateliitide raami vabakäigusidur Hüdrotrafo ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub motori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtratast ehk rektorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahel moodustuvad rõhgakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vehendusel. Mootori pöörlemisageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiinratta labasid ja paneb selle võlliga pöörlema. Turbiinratta labad
· Sidur on õli sees Tsentrifugaalsidur · Töötab tsentrifugaaljõu mõjul, mootori pöörete tõustes liiguvad raskusvihid vastu trummlit ja see paneb liikuma tööorgani. Hüdrotrafo · Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtrattast ehk reaktorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. · Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiiniratta labasid ja paneb selle koos võlliga pöörlema
Hüdrosüsteemi laitmatu töötamise eelduseks on õli puhtus. Kuna juba väiksemadki mustuse osakesed võivad häirida juhtklappide tööd, tuleb koos õli vahetamisega vahetada või pesta ka filter. 2.2 Hüdrotrafo Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtrattast ehk reaktorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. Hüdrotrafo Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade
Lindi pingutamisel trumm blokeerub. Kui lintpiduri tsilindri alla antakse lisurve,siis tsilindri kolb koos kolvi vardaga, tekitabki lintpiduri lindile vajaliku pingitus ju. P- ketaspidur,parkimislukusti R- esimene sidur,ketaspidur,lint on vaba N- thjus D1- tagumine sidur vabajooksusidur D2-tagumine sidur,lintpidur tl D3- esimene.tagumine sidur, lintpidur vaba 2- tagumine sidur, lint tl 1- SAMA Hdrotrafo: Hdrotrafo-sidur 1.veetavvll 2.autom. kasti karteri otsasein 3.juhtratas-reaktor 4.pumpratas 5.turbiinratas 6.hdrotrafo 7.mootori vntvll ja hooratas Hdrotrafo koosneb: 1.pumpratas - ON HENDATUD HOORATTAGA 2.turbiinratas -VABAJOOKSU SIDUR(veovll) 3.reaktor -PAIGUTATUD VABAJOOKSU SIDURILE Kikide rataste sisepinnad on labad. Erineva kujuga. Hdrotrafo trattad moodustuvad kestas ringleva li ruumid. Mootori ttamine tidab liruumi liga. Pumpratas paneb oma labadega li prlema. Tekkinud tsentrifugaal ju toimel hakkab li lisaks prlemisele ka ringi kima
Ta kaitseb lohvi vigastuste eest. Rehvide mõõtmed kantakse mantli külgedele kas tollides või millimeetrites. Näiteks tähistuses 6.5 13 näitab esimene number profiili laiust B, teine ratta pöia läbimõõtu d tollides (1 toll 25,4 mm). Mantli küljele kantakse ka tähtedega rehvi tüübi tähised. Tuuakse ka koormuse ja kiiruse tähised ning valmistajatehase andmed. Roomikkäituri osad on: · Roomik · Tähtratas (veoratas) · Tugirullid · Pingutusseadisega juhtratas · Kanderullid Roomik moodustatakse omavahel elastselt või liigendiliselt ühendatud lülidest. Roomikud jagunevad ehituslikult: · lahtisteks · kinnisteks. Lahtiste liigenditega roomiku korral on lülidesse ühendussõrmede jaoks tehtud avad. Lihtne lahti võtta. Kinniste liigenditega roomikuil on nii sõrmed kui ka lülide avad töödeldud ja avadesse pressitakse puksid. Keeruline lahti ja kokku monteerida. Roomikulülid võivad olla nii valatud kui stantsitud.
17. Teehöövli esisilla ehitus, hooldamine. Pöördesilinder, tala, juhtrattad, rooli käänak 18.Täispöördelise hüdroekskavaatori ehitus,hooldamine Hüdrosilindrid, vastukaal, pöördering, kopp, koppa vars, juhi kabiin, hüdrosüsteem Hooldus: õlitaseme kontroll, määrdeniplid, vaatama, et poleks lekkeid ja oleks hermeetiline 19.ekskavaatori roomikkäiguosa ehitus, hooldamine. Vedav tähik, reduktor, juhtratas, tugirullikud, kanderullikud, raam, roomikud, hüdromootorid mis panevad käiguosa tööle, Hooldamine: tugirullikudte kontroll, roomiku pingsuse kontroll kõva pind 270- 290mm pehme pind 360-340mm 20.Täispöördelise ekskavaatori paigaldamine transportimiseks treilerile. • Roomiku puhtus • Paigaldada rambid (15°) • Plokeerida treiler • Peale sõitmine • Vaatevälja nähtavus • Pöördering lukku ja sõidusuunda • Kopp maha ja puit alla
Üldjuhul on bukseerimine lubatud ainult väikese kiirusega ja lühikest teepikkust. 4 5 10. Nimeta hüdrotrafo detailid! Pumbaratas Turbiiniratas Juhtratas ehk reaktor 11. Mis on hüdrotrafo juhtratta ülesanne? Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades niiviisi turbiinirattale ja pumbarattale täiendavat pöördemomenti. Pöördemomendi muutuse suurus sõltub hüdrotrafo rataste mõõtmetest ja labade kujust. Turbiiniratta ja pumbaratta pöördemomentide suhet nimetatakse trafoteguriks ja auto liikumahakkamisel on see u. 1,8...2,5. 12. Mida tähendab "hüdrotrafo lülitushetk"?
ketaspidur ning üks vabakäigusidur. Mõlemal planetaarülekandel on ühine päikeseratas. Reduktor on kolmekäiguline, neljanda või viienda käigu saamiseks tuleks sellisele reduktorile lisada veel üks planetaarülekanne. Joonis 18. Tagarattaveolise auto automaatkäigukasti planetaarreduktori skeem: 1 hüdrosüsteemi õlipump, 2 juhtratta vabakäigusidur, 3 hüdrotrafo juhtratas, 4 hüdrotrafo turbiinratas, 5 hüdrotrafo pumpratas, 6 eesmine sidur, 7 lintpidur, 8 tagumine sidur, 9 eesmine planetaarülekanne, 10 tagumine planetaarülekanne, 11 tagumise planetaarülekande satelliitide raam, 12 ketaspidur, 13 vabakäigusidur,14 parkimislukusti, 15 veetav võll, 16 tagumise planetaarülekande kroonratas, 17 ühine päikeseratas mõlemale planetaarülekandele, 18 satelliidid, 19 eesmise
liikumise muutmine masina kulgevaks liikumiseks. Toetuselementide tüübi alusel liigitatakse käiguosad: a) röömas b) pneumoratas c)roomik d)sammuv e) tigu Roomikkäiguosa on väljaarenenud rööbaskäiguosast ning kujutab endast tegelikult rööbasteed, mida masin edasiliikudes endale ise ette paigaldab. Roomikkäigu osa koostus on: 1) tugirullikud 2) vedav tähtratas 3) kanderullikud 4) juhtratas 5) roomikvanker 6) roomikkett koos taldmikega Buldooserite liigitus hõlma järgi. Konstruktiivsete tunnuste järgi: • Risthõlmaga buldooser – hõlm asetseb masina pikitelje suhtes risti ja ei ole pööratav. • Pöördhõlmaga (angeldooserid) buldooserid – hõlma saab horisontaalpinnas seada nurga alla kummalegi poole pikiteljest ja sellega risti.
müratu, kompaktsus. HÜDROSIDUR Transmissiooni kompaksed koositisosad. Koosneb PUMBARATTAST, mis on sisestatud primaarse jõuallika võlliga, ja TURBIINIRATAS, mis on sisestatud väljuva võlliga. MASINATE KÄIGUOSAD, OMADUSED. Masina raskusjõudu kannab pinnasele üle käiguseade(veermik). Veermik koosneb käiturist, tarindist(ühendab käiturit raamiga). Roomikud, metallratas, pneumoratas, sammuv, rööbastel liikuv, õhkpadjal. Roomik-tugirull, vedav tähtratas, kanderullik,juhtratas, roomikvanker,roomikkett. Levinud masinatel, mis liiguvad teedeta maastikul. OMADUSED: väike erisurvee pinnasele ja selle ühtlane jaotus, puudub vajadus eriliste tugede järgi, väike pöörlemisraadius, sõidab suurtel kalletel, hea siduvus pinnasega, hea läbivus. PUUDUSED: mass ja maksumus, väike kiirus, pinnase deformatsioon, suur takistus liikumisel, madal kasutegur, kiire kulumine, nõrgal pinnasel vajab alusparve.
Ülerõhuga rehvil ilmneb keskkoha kiirem kulumine. Roolihoovastiku ehitus Rooli abil suunab juht autot. Rooli abil saab masinat pöörata või tagada tema sirgjooneline liikumine. Pööramiseks kasutatakse esirattaid, poolraame või tagarattaid. Kui pööramiseks kasutatakse tagarattaid, siis on juhtratasteks tagarattad. Mõningail juhtudel pööravad kõik rattad, s.t. kõik rattad on juhtrattad. Pööramisel veereb sisemine juhtratas väiksema raadiusega kaart mööda kui välimine, seega tuleb sisemist juhtratast pöörata suurema nurga võrra. Kui seda tingimust ei arvestata, hakkab ratas üheaegselt veeremisega ka läbi libisema. See aga raskendab pööramist ja kulutab rehve. Rooliratta paigutuse järgi jagunevad roolid: · Vasakpoolseteks · Parempoolseteks Rool jaguneb: · Mehhanismiks · Ajamiks Roolimehhanismi põhiosa on reduktor, reduktor koos võimendiga või hammaslattmehhanism
andud eri juhised, mis sisalduvad auto kasutusjuhendis. Tavaliselt on erandkorras pukseerimine lubatud lühikese vahemaa ja hästi väikese sõidukiiruse (alla 30 km/h) puhul. 2.5 Hüdrotrafo Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtrattast ehk reaktorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv
võllil, Case, annab kokku 3 edasi ja 1 tagasikäigu, pluss igale käigule neli astet. Selliste kastide hüdrosüsteemid võivad olla täiesti iseseisvad, alates õli pumpamisest, jahutamisest kuni juhtimiseni käigukasti. 30. Hüdrotransformaator, selle karakteristik. Hüdrotransformaator on edasiarendatud ja täiustatud variant tavalisest eespool kirjeldatud hüdrosidurist. Põhiline erinevus seisneb selles, et pumba- ja turbiiniratta juurde on paigutatud labadega varustatud lisaratas juhtratas ehk staatorratas. Kui staator seisab paigal, saavutatakse maksimaalne moment, kui aga staatorit järk-järgult vabaks lasta, siis näeme, et vabaduse arvel väljastatav pöördemoment samavõrra väheneb. Põllumajandustraktoritel neid enamasti ei kasutata. 31. Automaatkäigukastid. Planetaar- ehk satelliithambumine tähendab seda, et ülekande vedav ja veetav hammasratas on paigutatud teineteise sisse ning neid ühendavad omavahel vahe- ehk sateliithammasrattad,
· läbivus- masina omadus liikuda nõutud kiirusega mitmesugustes teeoludes. Arvuliselt hinnatakse seda erisurvega, masina haardejõuga ja puksimisteguriga. · mobiilsus - masina võime liikuda teatud aja jooksul ühelt objektilt teisele. Hinnatakse liikumiskiirusega. · Manööverdusvõime - masina võime muuta liikumissuunda. Hinnatakse pöörderaadiusega. Roomikkäiguosa koosneb: tugirullikud, vedav tähtratas, kanderullikud, juhtratas, roomikvanker, roomikkett koos taldmikega. Eelised võrreldes teiste käituritega : · väike erisurve pinnasele ja selle suhteliselt ühtlane jaotus · puudub vajadus eriliste väljaulatuvate tugede järgi. · väike pöörderaadius · sõidab suurtel kalletel · hea siduvus pinnasega · hea läbivus Puudused: · suur mass ja maksumus · väike kiirus (3..10 kuni 20 km/h ja sõjaväe otstarbelistel transportööridel ja tankidel kuni 60 km/h)
annaabi.ee 
