Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nr. Nimetus Täpsus Vahemik 1. Sisekruvik 0,01 mm 75-88 mm 2. Diesella 0,005 mm 70-80 mm 2. Töökäik: 1. Mõõta detaili siseläbimõõt sisekruvikuga kolm korda kahes risttasapinnas ning kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada eri mõõtesihtide keskmine mõõt K. 2. Mõõta rõnga siseläbimõõt kolmepunktilise sisekruvikuga Diesella kolm korda muutes mõõtmise sihti ja kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada keskmine mõõt K. Joonis 1. Sisekruvikuga mõõtmine Joonis 2. Mõõteskeem Tabel 1. Mõõtetulemused: Mõõtesiht Mõõde 1 Mõõde 2 Mõõde 3 Keskmine K
Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus 1. Digitaalne kõrgusmõõdik Töö käik: 1.Mõõta digitaalse kõrgusmõõdikuga graniitaluslaual mõõt M abijuhendi mõõteskeemi alusel kolme traadi abil kahes risttasapinnas 3 korral. Selleks viige kõigepealt mõõdiku mõõteotsik vastu graniitaluslauda ja nullige digitaalskaala. Nüüd võib alustada mõõtmisi. Pöörake tähelepanu, et mõõtevahend paikneks graniitlaual stabiilselt, vajadusel muutke keermega detaili ja kõrgusmõõdiku asukohta. 2.Kandke kõik mõõdetud tulemused mõõtetulemuste Tabelisse 1. Arvutage mõõt M, mis on eri mõõtekohtade 6 mõõdu keskmine. 3.Arvutada keerme keskläbimõõt d2teg valemiga
14.5. Millise kujuga on kõvera varda ristlõike paindepinge epüür? 14.6. Millal võib kõvera varda painde tugevusarvutustes kasutada sirge varda metoodikat? Väikese kõverusega varraste tugevusanalüüsiks 14.7. Kumb annab konservatiivsema tulemuse tugevusanalüüs kõvera või sirge varda metoodika järgi? Kõvera varda oma, sest sirge omaga leiame liialt väikse koormuse. Ei vasta reaalsusele. 14.8. Missugune on tihe keerdvedru? iga vedru keerd loetakse paiknevaks telje risttasapinnas 14.9. Millised sisejõud mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedru ristlõigetes? Põikjõud Q, väändemoment T 14.10. Millised pinged mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedrus? Lõikepinge ja väändepinge 14.11. Kus paikneb teljesihiliselt koormatud silindervedru ristlõike ohtlik punkt? Kõige seespoolne punkt ringjoone serval. 14.12. Miks on keerdvedru sisekülg rohkem koormatud, kui väliskülg? Sest seal on suhteline väändedeformatsioon suurem. 14.13
mehaaniline energia muundub elektrienergiaks. 57 4.6 Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks Kui vooluga juhe liigub elektromagnetilise jõu mõjul magnetväljas, toimub elektrienergia muundumine mehaaniliseks energiaks. Juhtmele mõjub jõud F =B I l , mille suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui see jõud on suurem hõõrdejõust, hakkab juhe jõu suunas liikuma. Kui juhe liigub jõujoontega risttasapinnas kaugusele b, siis tehakse elektrienergia arvel mehaaniline töö Ameh = F b = B I l b , 2 samal ajal kulub osa energiat I R t juhtme soojendamiseks. Siin R on vooluringi kogutakistus ja t juhtme edasiliikumise aeg. Seega vooluga juhtme liikumisel magnetväljas muundub toiteallikast saadav elektrienergia välja jõudude mõjul mehaaniliseks energiaks ja soojusenergiaks. Magnetväljas liikuvat juhet, mida toidetakse
mehaaniline energia muundub elektrienergiaks. 57 4.6 Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks Kui vooluga juhe liigub elektromagnetilise jõu mõjul magnetväljas, toimub elektrienergia muundumine mehaaniliseks energiaks. Juhtmele mõjub jõud F =B I l , mille suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui see jõud on suurem hõõrdejõust, hakkab juhe jõu suunas liikuma. Kui juhe liigub jõujoontega risttasapinnas kaugusele b, siis tehakse elektrienergia arvel mehaaniline töö Ameh = F b = B I l b , 2 samal ajal kulub osa energiat I R t juhtme soojendamiseks. Siin R on vooluringi kogutakistus ja t juhtme edasiliikumise aeg. Seega vooluga juhtme liikumisel magnetväljas muundub toiteallikast saadav elektrienergia välja jõudude mõjul mehaaniliseks energiaks ja soojusenergiaks. Magnetväljas liikuvat juhet, mida toidetakse
millele juht tunnetab rooli (teed). Suurim rooliratta pöiale rakendatav jõud ei ületa 100N; võimendi hakkab tööle 20N jõu korral. Kui autojuht katkestab rooliratta pööramise, katkeb ka juhtrataste pöördumine, sest roolikarpi tulev õli nihutab hammaslattkolbi ühes kruviga ning viib siibri keskseisu, mille tagajärjel hammaslattkolvi liikumine katkeb. Rataste seadenurgad. Rooli hooldamine Ratta kaldenurka mõõdetakse masina risttasapinnas. Et rattad veeremisel ei libiseks ja neid oleks kergem pöörata, asetatakse nad teatud määral kaldu sellist asendit iseloomustabki ratta kaldenurk. Kalle on vajalik sellepärast, et käänmiku tapi välimine ots on seesmisest madalamal. See kalle vähendab välimise rattalaagri koormust ja parandab juhitavust. Nurga suurus kuni 2º. Käänmiktelje külgkallet väljendab nurk , mis asub masina risttasapinnas. Nurga suurus 6...8º
HW Katmata kõvasulam-teras HC Kaetud kõvasulam-teras ST Stelliit DP Polükristalliline teemant (tehisteemant) Terituspingid Terituspingid on ette nähtud mitmesuguste tööriistade teritamiseks abrasiivketastega. Need liigitatakse universaal- ja eripinkideks. Esimestel neist teritatakse igat liiki tööriistu, teistel aga ainult üht kindlat liiki tööriistu. Universaalsete terituspinkide iseärasuseks on asjaolu, et teritatav tööriist võib nihkuda abrasiivketta suhtes kolmes risttasapinnas. Terituspinkidel võib teritada mitmesuguseid tööriistu: hõõritsaid, avardeid, freese, lõiketeri, hambalõiketööriistu jne. Pingid on varustatud ühe, kahe või enama abrasiivkettaga. Näiteks kausskettaga tööriistade tasaste tahkude teritamiseks otspinnaga ja silindrilise lihvkettaga pöördkehade teritamiseks silinderpinnaga. Joonisel 5.1.2.1 a, b on näha lauaterituspingid, mida valmistatakse erinevates modifikatsioonides pöörete
Sellisel moel võtab siiber neutraalasendi ja õli pääseb paaki tagasi. Järelikult rooliratta mingile pööramisnurgale vastab kindel rataste pööramisnurk. Selline hüdrauliline roolimehhanism tagab kerge juhitavuse ka rasketes tingimustes. Hüdrojaoturi siibri juhtimiseks võime lisada juhtsiibri, millele annab õli roolirattaga ühendatud dosaatorpump. Rataste seadenurgad ja rooli hooldus. Ratta kaldenurka mõõdetakse masina risttasapinnas. Et rattad veeremisel ei libiseks ja neid oleks kergem pöörata, asetatakse nad teatud määral kaldu sellist asendit iseloomustabki ratta kaldenurk. Kalle on vajalik sellepärast, et käänmiku tapi välimine ots on seesmisest madalamal. See kalle vähendab välimise rattalaagri koormust ja parandab juhitavust. Nurga suurus kuni 2º. Käänmiktelje külgkallet väljendab nurk , mis asub masina risttasapinnas. Nurga suurus 6... 8º
µ= = = = 2,56 . L 1 - 0,8(1 + 2 ) + 0,61 2 1 - 0,8 (0,519 + 1) + 0,6 0,519 1 Posti nõtkepikkuseks raami tasandis saame Leff , y = µ h = 2,56 6,0 = 15,4 m. 6.2.4 Sõrestike surutud varraste nõtkepikkus Sõrestike surutud varraste nõtkepikkuse kohta vt standardi EVS-EN 1993-1-1 Lisa BB jaotis BB.1. o toruprofiilidest sõrestiku vöö nõtkepikkuseks Lcr võib nii sõrestiku tasapinnas kui ka risttasapinnas toimuva nõtke puhuks võtta 0,9L, kus L on geomeetriline pikkus vaadeldavas tasapinnas. Geomeetriliseks pikkuseks sõrestiku tasapinnas loetakse sõlmede vahekaugust, risttasapinnas põiksuunaliste tugede vahekaugust; o paralleelvöödega1 torusõrestike puhul, mille võrguvarraste ja vöö diameetrite või laiuste suhe ei ületa 0,6 ja kus võrguvarraste otsad ei ole lapikuks deformeeritud ning on keevitatud
bh bh 0.04 0.02 2 0.04 0.02 Sirge varda tugevustingimus on täidetud Vastus: Kinnitushaagile suurim lubatav koormus on 12kN. 14.2. Keerdvedrude tugevus ja jäikus 14.2.1. Tiheda silindervedru tugevus Tihe silindervedru = iga vedru keerd loetakse paiknevaks telje risttasapinnas (vedru samm = 0) Keerdvedrude tugevusanalüüs põhineb A.M.Wahl'i teoorial (1929), mis käsitleb vedru materiali lõikepingete laotumist ja arvestab ka varda kõverust. 14.2.1.1. Staatiliselt koormatud keerdvedru Ümarmaterjalist (tasakaalus) tihe silindervedru on staatiliselt koormatud teljesihilise tõmbejõuga (Joon. 14.12):
Üheteljeline tõmbeteim tehakse kas lamedate, või torukujuliste teimikutena. Lamedad teimikud on enamasti plaadid ( kasutatakse pikisuunas kiududega armeeritud materjalide puhul) või labidakujulised (purunevad tööosas ja neid kasutatakse ristsuunaliste kiududega armeeritud komposiitide katsetamiseks). 23. Liimide peamised omadused. a) Liimide siduvustugevus. Liimid töötavad hästi nihkele ja halvasti rebimisele ehk risttasapinnas mõjuvatele jõududele. b) Liimi koostise eluiga. Aeg mille jooksul liimitud ühenduskoht säilitab oma normaalse sitkuse, tugevuse sõltub liimi koostisest ja säilitamise tingimustest. 24. Süsinikteraste kaitse korrosiooni eest. Süsinikterased, vähe legeeritud kroomnikkel terased ei suuda end kaitsta korrosiooni eest ja nendest valmistatud detailid vajavad kaitsvat pinnakatet, et säilitada oma tehnilised omadused konstruktsiooni töös
mehaaniline energia muundub elektrienergiaks. 57 4.6 Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks Kui vooluga juhe liigub elektromagnetilise jõu mõjul magnetväljas, toimub elektrienergia muundumine mehaaniliseks energiaks. Juhtmele mõjub jõud F =B I l , mille suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui see jõud on suurem hõõrdejõust, hakkab juhe jõu suunas liikuma. Kui juhe liigub jõujoontega risttasapinnas kaugusele b, siis tehakse elektrienergia arvel mehaaniline töö Ameh = F b = B I l b , 2 samal ajal kulub osa energiat I R t juhtme soojendamiseks. Siin R on vooluringi kogutakistus ja t juhtme edasiliikumise aeg. Seega vooluga juhtme liikumisel magnetväljas muundub toiteallikast saadav elektrienergia välja jõudude mõjul mehaaniliseks energiaks ja soojusenergiaks. Magnetväljas liikuvat juhet, mida toidetakse
parameetritega auru. Võimsates auruturbiinides on mitukümmend rõhuastet, mis konstruktsioonilistel põhjustel võivad olla jaotatud mitme korpuse vahel. Tüüpiliselt moodustavad võimsate auruturbiinide kõrgrõhuosa aktiivastmed ja madalrõhuosa reaktiivastmed. Enamik nüüdisaegsetest auruturbiinidest on nn aksiaalturbiinid, milles aur voolab rootori pikitelje sihis. Märgatavalt vähem kasutatakse nn radiaalturbiine, milles aur voolab telje risttasapinnas keskelt väljapoole või vastupidi. Auruturbiine kasutatakse nii statsionaarsete soojusjõumasinate kui ka laeva soojus- jõuseadmetena. Auruturbiinid on muutunud põhiliseks soojusmootoriks soojuselektrijaamades ning praktiliselt täielikult asendanud aurumasina, sest tal on kõrgem termiline kasutegur ja suurem võimsus massiühiku kohta. Statsionaarsed auruturbiinid jagunevad kondensatsioon- turbiinideks, millest kogu atmosfäärirõhust madalama rõhuni paisunud aur suunatakse
annaabi.ee 
