Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond MARTI POOLAK Juhtimisseadmed ja veermik Iseseiseev töö Juhendaja:Kaido Voitra Tartu 2011 Vaz 21043 1. RATTA SEADENURGAD JA REGULEERIMINE Lada 21043 puhul kontrollitakse esisilla juures pöördtelje pikikallet, rattakallet ja ka kokkujooksu. Nendest reguleerida saab reaalselt kokkujooksu, mida saab kõigil autodel teha ja ka rattakallet. Ennem seadenurkade kontrollimist tuleb kontrollida muid asju , nagu näiteks rehvirõhk, amortisaatorite korrasolekut , roolilõtku ja pukside korrasolekut. Ziguli puhul peab autot koormama ka raskusega, kui kontrollitakse seadenurki. Selleks tuleb
Aerodünaamika IV töö 1. Sirgelabalise propelleri korral a) iseloomustab sama seadenurk kõiki propelleri elemente, samm iseloomustab kogu propellerit b) erinevate elementide jaoks on seadenurgad erinevad, samm iseloomustab kogu propellerit c) erinevatel elementidel on erinevad seadenurgad ja ka erinevad sammud d) seadenurk on sama kõigi propelleri elementide jaoks, iga elemendi jaoks on samm erinev e) seadenurk on sama kõigi elementide jaoks ja ta samm on sama kõigi elementide jaox 2. Propelleri kasulikuks võimsuseks nimetatakse a) seda osa võimsusest mis läheb tõmbe tekitamiseks b) propelleri pöörlemiseks tarvisminevat võimsust c) propelleri poolt ajaühikus lennuki liigutamiseks tehtavat tööd
Sillanurka mõõdetaksesõiduki esi ja tagasillal; kuid tagumist sillanurka ei tohi segamini ajada aksiaalsurvenurgaga. Mõõtühikuks on kraad. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 43 See on nurk, mis moodustub sõiduki sümmeetriatelje ja tagasilla Iiikumissuuna vahel Mõõtühikuks on kraad. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 44 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 45 Rooli pööramisel mõjutavad kõik seadenurgad üksteist ja need muutuvad pidevalt. Nii näiteks muutub pöördtelje külgkaldest tingituna pööramisel rattakalle ja ka pöördtelje pikikalle. Positiivse pöördtelje pikikalde korral pööramisel sisemise ratta pöördtelje pikikalle suureneb, välimise oma aga väheneb. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 46 Roolitrapetsi tõttu pöördub sisemine ratas rohkem kui välimine, mistõttu muutub ka sisemise ratta kalle rohkem
Keskmine rehvirõhk 2,0 kG/cm piires . · Rehvid , mis on taastatud ja puudub taastaja firma märk on lubatud kasutada kuni 50 km/h. · Ühel teljel peavad olema ühtemoodi rehvid (erinevus võib olla esi -ja taga telje vahel). · Talverehvide kasutamine on kohustuslik 01.12. - 01.03. Talvel eelistada naastrejve , võib 01.10 - 01.05. · Rehvide kuluvust suurendab madal siserõhk ; ülekoormus ; kiire sõit; blokeeritud ratastega pidurdamine , esiratastel · valed seadenurgad (kokkujooks ; külgkalle) . Veeretakistus - sõltub rehvide ja teekatte vahelisest deformatsioonist. See on vähim kõva kattega teel (asfalt) ja · suurim pehmel pinnasel (liivas) , samuti auto massist ja auto kiirusest. Õhutakistus - sõltub auto voolujoonelisusest ja sõidukiirusest. Õhutakistus suureneb võrdeliselt kiiruse ruuduga . · Auto teelpüsivus ja kurvide läbimine Liiklusvahendi teelpüsivuseks nimetatakse tema omadust liikuda teel juhi poolt
Rehvimõõt: 185/65 R15 Kiirusindeks ja max lubatud sõidukiirus km/h: T ( 190 km/h ) Koormusindeks ja max lubatud koormus 2,5 barise rõhu korral: 88 ( 560 kg ) Karkassi ehitus: RADIAL Valmistamise aeg: Tehnoseisund (protektori jääksügavus, vigastused, rehvirõhk): sügavus 100 %, vigastused puuduvad, rehvirõhk 2,2 bar Velje põhitähis: 6J x 15 Velje nihutus: ET 45 Kinnitusvalem koos nõutud pingutusmomendi ja järjekorraga: kinnitus risti 103Nm 5. Rataste seadenurgad: Stoppermutriga fikseeritav pööratav sisemine rooliots 6. Lisaküsimus Millise kiirusega liigub uuritav auto kui tema tagaratas pöörleb pöörlemissagedusega 1500 p/min. Ratta diameeter = Velg 38,1 cm + rehvi kõrgus (185x 65%) 12,025 cm x 2 = 0,622 m Ratta ümbermõõt = 0,622 m x 3,14 = 1,95 m 1500 p/min x 1,95 m = 2925 m/ min = 175,5 km/h Auto kiirus on 175,5 km/h / 2 = 87,75 km/h 7. Rooliseadme iseloomustus (roolimehhanismi reduktori tüüp, võimendi tüüp)
tundub,et hakatakse neljaratta pööramist kasutama enam ja enam. RATTA SUUNANG See on ratta erinevate seadenurkade summa. Et muuta auto juhitavus võimalikult mugavaks ja ohutuks. Rattasuunang mõjutab: 1peale pööramist rooliratta tagastumist 2rehvide kulumist 3pöörderaadiust 4roolipööramise raskust 5rehvide haardumist 6rooliseadmete koormust Auto rattad peavad veerema ilma libisemata. Ja võime säilitada otse liikumiseks vajalikku asendit. RATASTE SEADENURGAD Rataste õiged suunad saavutatakse järgmiste seadenurkadega: 1ratta kalle 2pöördtelje pikkikalle 3pöördtelje külgkalle 4kokku-või lahkujooks 5pöördtelje nihe 6pöörderaadius 7roolitrapets Ratta kalle: (Camber) Rattakalle on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk. Rattakalle loetakse posit. kui ratta ülaserv on kaldunud autost eemale, ja negatiivne kui ratta ülaserv on kaldunud auto poole. Üldjuhul on rattakalle reguleeritav. Postiivse rattakalde eelised on:
Toyota Avensis tagasild 7 Sele 13. Toyota Avensis tagasild Vedrustuse kinemaatiline skeem: Sele 14. sildade kinemaatiline skeem (autori joonis) Antud sõiduk on varustatud hammaslattreduktoriga. 8 1.3. Rataste ja käändtelje seadenurgad Tabel 3. Nimetus, ühikud EES TAGA Ratta külgkalle -0º21’ -0º31’ Kokkujooks 1 mm 2 mm Käändtelje pikikalle (Caster) 1º20’ - Käändtelje põikikalle (SAI) 13 º22’ -
Pöördtelje pikikallet loetakse positiivseks, kui telg kaldub ülevalt tahapoole ja negatiivseks, kui telg kaldub ülevalt ettepoole. Mõju sõiduomadustele: hoiab paremini sõidusuunda, suure pöördenurga korral aitab tagastada rooli otsesesse asendisse, ei mõjuta rehvide kulumist, väikesel sõidukiirusel muuda rooli keeramise raskemaks. Kokkujooks Toe in või out. Vale kokkujooks põhjustab intensiivse rehvi kulumise. Rooli geomeetria Erinevate rataste seadenurgad. Sageli muutuvad ratta ühe seadnurga reguleerimisel ka ülejäänud nurgad, kokkujooks seadenurki ei muuda. Silla reguleerimisel tuleb vaadata, et kütusepaak oleks täis. 4 ratta suunang: kui esiveolise auto tagasild läheb kõveraks, siis on tavaliselt midagi viltu (hoovad tavaliselt). Rooli võimendajate vahetus Ülekande arv: Sõiduautod 10-20 Veoautodel ja bussidel 20-40 Sportautodel ja võistlusautodel 1-2 Pöördhoova pikkus mida pikem pöördhoov, seda suurem ülekande arv
Selle abil toimub tööhõlma pööramine horisontaaltasapinnas. Pöörderingi juhitakse hüdrosilindrite ja pöördesektori abil. Vertikaalsuunalist pilu reguleeritakse reguleerplaadiga, mida saab eemaldada vastavalt kulumisele. Horisontaalsuunas reguleeritakse sektoreid poltidega, mis fikseeritakse mutritega. Reguleerimise lõppedes kinnituspoldid pingutatakse ja fikseeritakse topeltmutritega. 41. Teehöövli tööhõlma seadenurgad, nende mõju tootlikkusele. Hõlma pöördenurk, lõikenurk ning kaldenurk. Pöördenurga muutmisega saab käänakuteslt teisaldada teemassi ning vältida järskude konaruste teket teekatte vahetumisel. Kaldenurga muutmisel saab anda teele vajalik põikkalle. Lõikenurga muutmisel saab valida vajalikku kogust, mida eemaldada töödeldavast pinnast. 42. Tööraami ülesanne, kinnitus, ehitus, hooldus.
tagasi keskasendisse. Samaaegselt suureneb ka rooliratta pööramiseks tarvilik jõud, tänu millele juht tunnetab rooli (teed). Suurim rooliratta pöiale rakendatav jõud ei ületa 100N; võimendi hakkab tööle 20N jõu korral. Kui autojuht katkestab rooliratta pööramise, katkeb ka juhtrataste pöördumine, sest roolikarpi tulev õli nihutab hammaslattkolbi ühes kruviga ning viib siibri keskseisu, mille tagajärjel hammaslattkolvi liikumine katkeb. Rataste seadenurgad. Rooli hooldamine Ratta kaldenurka mõõdetakse masina risttasapinnas. Et rattad veeremisel ei libiseks ja neid oleks kergem pöörata, asetatakse nad teatud määral kaldu sellist asendit iseloomustabki ratta kaldenurk. Kalle on vajalik sellepärast, et käänmiku tapi välimine ots on seesmisest madalamal. See kalle vähendab välimise rattalaagri koormust ja parandab juhitavust. Nurga suurus kuni 2º. Käänmiktelje külgkallet väljendab nurk , mis asub masina risttasapinnas
· Rattalaagrites on suur lõtk · Roolihoovastikus on suured lõtkud Rehvide üldist läbijooksu saab suurendada kui: · Hoida rehvirõhk nõuetekohane · Vältida järske pidurdusi · Vältida sõitu vastu kõnnitee äärekivi ja läbi teravaservaliste aukude Rehvide kulumist lubatud piirmäärani näitab paljudel rehvidel kulumismärgise (TW1) kohal tekkiv kulumisjälg. Esirataste seadenurgad Auto juhtimise kergendamiseks, rehvide kulumise vähendamiseks ja liiklusohutuse suurendamiseks on esirattad seatud teatud kindlasse asendisse. Kui auto seisab paigal ja rattad on seatud otsesõidu asendisse, siis ratastel on külgkalle, st et rataste vahekaugus ülal on suurem kui all. Enamasti on see kaldenurk suurveoautodel 0...3°. Rataste väär külgkalle kulutab tugevasti rehvi turvist. Kui kalle on liiga suur siis kulub turvise
Samal ajal pööramissilindri ruumist D surutakse õli välja, mis läheb kaksiksilindri ruumi B, lükates siibrit. Sellisel moel võtab siiber neutraalasendi ja õli pääseb paaki tagasi. Järelikult rooliratta mingile pööramisnurgale vastab kindel rataste pööramisnurk. Selline hüdrauliline roolimehhanism tagab kerge juhitavuse ka rasketes tingimustes. Hüdrojaoturi siibri juhtimiseks võime lisada juhtsiibri, millele annab õli roolirattaga ühendatud dosaatorpump. Rataste seadenurgad ja rooli hooldus. Ratta kaldenurka mõõdetakse masina risttasapinnas. Et rattad veeremisel ei libiseks ja neid oleks kergem pöörata, asetatakse nad teatud määral kaldu sellist asendit iseloomustabki ratta kaldenurk. Kalle on vajalik sellepärast, et käänmiku tapi välimine ots on seesmisest madalamal. See kalle vähendab välimise rattalaagri koormust ja parandab juhitavust. Nurga suurus kuni 2º. Käänmiktelje külgkallet väljendab nurk , mis asub masina risttasapinnas
süsteemis ja juht ei sutnud piisavalt traktorit juhtida. Ka MTZ-l, eriti vanematel traktoritel, esineb olukordi, kus mootori töötamisel madalatel pööretel väheneb õlirõhk võimendi süsteemis niivõrd, et takistab juhtrataste normaalset pööramist. Olukorra teeb veel halvemaks see, et traktori juhtrattaid pöörab mõnel mudelil üks hüdrosilinder, mis on aga ebapiisav süsteemi madalatel survetel. 41. Juhtrataste seadenurgad. Et juhtrattad tagaksid kindla ja hea juhtimise, peavad nad olema õigesti paigutatud ehk asetsema õigete nurkade all. Neid nurkasid nimetatakse juhtrataste seadenurkadeks, mis on järgmised: juhtrataste vertikaalkalded väljapoole traktorit, käändtelgede sisepoole ja tahapoole kalded, juhtrataste kokkujooks. Esimene neist tagab olukorra, kus juhtrattad pöörduvad tagasi otsesõidusuunda traktori raskuse arvel. Teise ülesanne on tagada juhtrataste stabiilsus otsesõiduasendis
käivad läbi d) Hammaslattreduktor hammasratas jookseb mööda hammaslatti SAAB KA NII: · Juhi lihasjõul käitatav rooliülekanne · Võimendiga rooliülekanne (rattaid pööratakse juhi lihasjõul ning mehaanilise energiaallika jõul) · Hüdrostaatiline rooliülekanne (rattaid pööratakse üksnes sõiduki energiaallika jõul 80. Rataste seadenurgad Rooli kinemaatika ja esisilla ehitus peavad tagama, et juht saaks tagasisidet rataste teekattega haardumise kohta. Roolile ei tohi mõjuda vedrustuse jõud ega veojõud esiveo korral. · Pöördtelje külgkalle kutsub esile auto esiosa kerkimise rataste pööramisel. See tagab rataste stabiliseerimise otsesuunas (koormuslik stabiliseerimine). · Rataste kokkujooks pingestab hoovastiku ja tagab külgjõu kiire kasvu rooli
lubatust märksa suuremaid pöördeid. See on mootorile («Velorex»). ohtlik, sest et ta detailid võivad ülekoormuse tõttu puru- Külghaagise tühimass 250-... 350-cm 3 mootoritel on neda. Esmajoones on ohus kepsulaagrid ja neljataktilistel 60 . . . 90 kg, rasketel mootorratastel (650 . . . 750 cm3) mootoritel gaasijaotusmehhanism. 100... 110 kg. Peale selle on raskete mootorrataste (K-650 ja «Uraal-3») Rataste seadenurgad külghaagisega mootorrattal. Külg- vedrustus soolosõiduks liiga jäik. See ei vähenda üksnes ratta veeretakistus tekitab mootorratta otseliikumisel taga- sõidumugavust, vaid mõjutab ka mootorratta juhitavust ratta toetuspunkti suhtes momendi, mis püüab mootorra- ja stabiilsust. Sellise masinaga on ohtlik kiiresti sõita. tast pöörata haagise poole. Vastukaaluks sellele pööratakse
annaabi.ee 
