Klapi paisumispilu kontroll ja reguleering Klapi paisumispilu on vajalik sellesks, et kui mootor kuumeneb siis klapp pikeneb ja et tal oleks kuhu pikeneda.Klapi paisumispilu suuruse annab autodata.Tavaliselt antakse vahemik(nt: sisse 0,25 0,30, välja 0,35 0,40).Klapi paisumispilu kontrollimiseks tuleb eemaldada klapikambrikaas sammuti ka kõik juhtmed, voolikud jne..Seda tehakse vastaval teenendusvihikule ettenähtud läbijooksul.Paisumispilu kontrollitakse tavaliselt jahtunud mootoril.Tea, et suurem paisumispilu takistab mootoril normaalset tööd ja väiksem pilu, mis on ohtlik, võib klapitaldriku ära põletada.Klapi paisumispilu saab kontrollida siis kui silindris(kontrollitavas) on survetakti lõpp.Teades töö järjekorda, reguleeritakse kas: 1) Reguleerpoldi pikendamise või lühendamisega või 2)reguleerseibide paksuse muutmisega.Reguleerpolti saab keerata siis kui vastumutter eelnevalt vabastada.Et leida õige reguleerpol...
Hammasrihma ja keti pingsuse kontroll, reguleering ja vahetus Kett: Iga teenenduse korral on ettenähtud keti pingsuse kontrollimine. Samuti kontrollitakse keti väljavenivust visuaalselt.Kui ketti pingutab hüdrosilindrist kolb siis võib kett lõtv olla st. Keti kontrollimiseks tuleb eemaldada klapikambrikaan.Kui ketipingutus toimub vedru jõul siis tuleb eelnevalt keerata väntvõlli, et keti vastaspool oleks pingul, seejärel vabastada pinguti hoide mutter pool ringi.Ning keerates veel väntvõlli sulgeda uuesti hoidekapsel. Hammasrihm: Hammasrihma õige pingsuse määrab tavaliselt pingutusrulli hoidevedru.Rihma saab kontrollida kui selle katted eemaldada.Katete eemaldamiseks tuleb eemaldada generaatori rihm jne. rihmad.Sammuti ka mootori väntvõlli rihma seib.Rihm ei tohi olla õline, kui on siis vahetada ja nukkvõlli otsatihend.Enne rihma eemaldamist leidke kõik pöörlevate rataste märgid.Kui märgid on leitud siis ...
P-mootori ja jõuülekanne B-kere C-alusvanker U-määramatu (infoedastus rike) Rikkekoodi teine tähis näitab alarühma: 0-kõikidele märkidele ühtne SAE rikkekood. 1-valmistaja rikekood 2-kõikide markide ühtne SAE rikkekood 3-valmistaja rikkekood Rikkekoodi kolmas tähis täpsustab rikke asukohta: 1-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 2-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 3-süütesüsteem. 4- heitgaaside ohutustamine. 5-kiiruse ja tühikäigu pöörlemissageduse reguleering 6-juhtplokk ja väljundsignaalid 7-käigukast (Rikkekoodi viies ja kuues tähis rikkis seadistaja rikke olemust.) Infoedastamise protokollid Infoprotokoll on auto ja diagnoostestri vaheline standardiseeritud suhtluskeel. Standardiseerimisest hoolimata on kasutatud mitmeid protokolle. Suurimateks erinevusteks on protokollide vahel infoedastamise kiirus. See muutub 10kb/s...1Mb/s. Kaasajal on eriti tähti info edastamine juhtplokile ja see peab toimima kiiresti.
Jõuülekanne II KRISTJAN TEEARU Siduri ajamid Mehaaniline: Mehaaniline ajam millesse kuuluvad ainult mehaanilised seadised, kasutatakse tänapäeva autodel vähe. See kujutab endast lihtsat hoovastikku, mis kannab jõu pedaalilt siduri lahutuskäppadele või lamellvedrule. Mehaanilise ajami puudused on detailide võimalikud deformatsioonid ning liigendite ja liidete hõõrdumine ja kulumine, mistõttu reguleering muutub kiiresti ja vajab kasutamiseks jõudu. Hüdrauliline ajam: Kuulub vastavalt hüdrauliline seadis mis koosneb tavaliselt peasilindrist ja töösilindrist ning nende vahel asuvast painduvast ühendusest (voolikust) Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. Käiguvahetamisel tuleb sidur lahutada 0,15... 0,25 sekundiga. Hüdrauliline ajam 1. õlimahuti 2. peasilinder 3. tõukur 4.siduripedaal 5. ühendus toru (voolik). 6.õhutusnippel
käigukasti õlil jahtuda. Jahutamiseks tuleb lasta mootoril töötada mõned minutid tühikäigul. P0753 B = Kere (body) C = Alusvanker (chassis) P = Mootor/jõuülekanne (powertrain) U = Muud süsteemid (undefined) Esimene number: 0 = Valmistajast sõltumatu kood 1, 2 = Valmistaja määratud kood Teine number : Rikkerühmad 1,2 = Toitesüsteem ja õhu mõõtmine 3 = Süütesüsteem 4 = Muud heitgaase mõjutavad süsteemid 5 = Kiiruse ja tühikäigu reguleering 6 = Juhtplokk ja väljundsignaalid 7,8 = Käigukast Viimased 2 numbrit: Rikke täpsustav info
kauasest kasutamisest vähenenud. Pinge madaldub nii palju, et tõmberelee lahutub. 6 Käiviti ei pööra väntvõlli- käiviti undab aga väntvõll ei pöörle, on viga vabakäigusiduris, mis libiseb läbi. Vabakäigusidur asendatakse uuega. Põhjuseks võib veel olla vigane hammasvöö, sidurdusmehhanismi vale reguleering, käiviti vildak asend. Käiviti ei lahutu- nõrgalt kinnitatud või kulunud puksidega käiviti hammasratas paikneb hooratta hammasvööga nurgiti ja jääb hambumisse- tagajärjeks pendiksi kulumine. Vabakäigusidur võib nii palju kuumeneda, et kiilub kinni. Ankur hakkab nii kiiresti pöörlema, et mähis võib läbi kärsata. Kui kontakt ketas keevitub kontaktide külge, tuleb vool otsekohe katkestada.
o. 1 või 6. Suletud mikrolülitite korral on signaalpinge ahle ühendatud maandusega, erinevus võrdluspingega maksimaalne ning juhtplokk tõlgendab seda arvuna0. avatud mikrolülitit korral on võrdlus- ja signaalpinge omavahel võrdsed ja juhtplokk tõlgendab seda arvuna1. Mikrolüliti tüüpiline viga on kontaktide kulumisest tingitud suurenenud pingelang ja pinge värelemine. Gaasiklapi asendianduri puhul on sageli rikke põhjuseks hoopis gaasiklapi vale reguleering või mustumine. Kontrollimisel tuleb mõõta ostsiloskoobiga pingesignaali mikrolüliti mõlemas asendis.Erilist tähelepanu tuleb pöörata lülitamishetke pinge värelemisele ja pingelangule. Potensiomeetereid ehk muuttakisteid kasutatakse asendi määramiseks.Tüüpilisemaid kasutuskohti on näiteks gaasiklapi asendianduris ,kütuse tasemeanduris ja vanemattüüpi õhumõõturites. Võrreldes mikrolülititega on potensiomeetri eelieks see, et võimaldab mõõta ka asendi muutumuise kiirust
Auto juhitavus ja ABS pidurid Kaido Tammepõld Lühendid ABS blokeerumisvastased pidurid ASR kaapimisvastane süsteem EBV elektrooniline pidurdusjõu kontroll EDS elektrooniline diferentsiaali kontroll ESP elektrooniline stabiilsuse kontroll MSR mootori pidurdusmomendi reguleering Auto juhitavus ja ratta haardumine Auto liikumissuuna või kiiruse muutumine, pidurdamine, kiirendamine või pööramine sõltub ratta ja maapinna vahelisest haardumisest Haardejõu ületamisel hakkab ratas libisema Auto juhitavus ja ratta haardumine Rehvi ja maapinna vaheline haardejõud koosneb külgsuunalisest ja pikisuunalisest haardejõust
Kuna gaasipedaali ja - klapi vahel enam mehaanilist ühendust ei ole siis on mootori pöördemomenti väga lihtne vähendada. Selleks tuleb gaasiklapp sulgeda. Juhul kui veotelje rataste pöörlemissagedus muutub mittevedavatest ratastest suuremaks, saadab ASR-i juhtplokk mootori juhtplokile "palve" vähendada mootori pöördemomenti. Seejärel hakkab mootori juhtplokk kuni kaapimise lõppemiseni sulgema gaasiklappi. Tavaliselt toimub juhtplokkidevaheline suhtlemine läbi CAN võrgu ja ASR-i reguleering on väga kiire ja täpne. 3.3 ASR-i töötamine diiselmootoritel Tänapäeva diiselmootoritel töötab ASR analoogiliselt bensiinimootori omaga. ASR juhtplokk võrdleb vedavate ja mittevedavate rataste pöörlemissagedust ja erinevuse korral "palub" mootori juhtplokil vähendada pöördemomenti. Seepeale vähendab mootori juhtplokk kuni kaapimise lõppemiseni pritsekogust. 4. BAS - Hädapidurduskorrektor
........................................................20 2 ProDiags 1. ABS - pidurid Lühendid: ABS blokeerumisvastased pidurid ASR kaapimisvastane süsteem EBV elektrooniline pidurdusjõu kontroll EDS elektrooniline diferentsiaali kontroll ESP elektrooniline stabiilsuse kontroll MSR mootori pidurdusmomendi reguleering Auto liikumissuuna või kiiruse muutmine, pidurdamine, kiirendamine või pööramine sõltub ratta ja maapinna vahelisest haardumisest. Haardejõu ületamisel hakkab ratas libisema. Rehvi ja maapinna vaheline haardejõud koosneb külgsuunalisest ja pikisuunalisest haardejõust. Nende jõudude summa on
· Harjade halb seisukord. · Tõmberelee kontaktide kulumine. b. Käiviti töötab aeglaselt · Kommutaatori klemmide lühis · Mähise lühis · Laagrite kulumine · Juhtmete ühendus halb · Kulunud harjad · Nõrgad harjavedrud · Must kommutaator · Tõmberelee kontaktide kulumine. c. Tõmberelee ankur ei püsi lülitatud asendis · Vigane või laadimata aku · Vigane hoidemähis · Lülitusrelee vale reguleering · Käiviti ei pööra väntvõlli · Vabakäigusiduri rike · Hammasratta puudulik hambumine · Sidurdusmehhanismi vale reguleering · Nõrk vedru · Käiviti on lahti. d. Käiviti ei lahutu · Kulunud käiviti puksid (laagrid) · Vabakäigusiduri rike · Sidurimehhanismi rike · Nõrk tagastusvedru · Kontaktide kokkukeevitumine · Viga süütelukus. 2.Käiviti hooldamine a. Käiviti reguleerimine
Ajam võib olla mehaaniline, hüdrauliline ja elektromagnetiline. 12 Mehaaniline ajam Mehaaniline ajam millesse kuuluvad ainult mehaanilised seadised, kasutatakse tänapäeva autodel vähe. See kujutab endast lihtsat hoovastikku, mis kannab jõu pedaalilt siduri lahutuskäppadele või lamellvedrule. Mehaanilise ajami puudused on detailide võimalikud deformatsioonid ning liigendite ja liidete hõõrdumine ja kulumine, mistõttu reguleering muutub kiiresti ja vajab kasutamiseks jõudu. Joonis 16:Siduri mehhaaniline ajam Hüdrauliline ajam Kuulub vastavalt hüdrauliline seadis mis koosneb tavaliselt peasilindrist ja töösilindrist ning nende vahel asuvast painduvast ühendusest (voolikust) Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. Käiguvahetamisel tuleb sidur lahutada 0,15... 0,25 sekundiga. Joonis 17:Siduri hüdrauliline ajam. 1
Hammasrataste hambumise külglõtku ei kontrollita tehnohooldusel selleks, et korvata kulumist reguleerimisega, sest see rikuks hambumise õigsust. Kontrollimine on vajalik vaid selleks, et otsustada, kas koonuspaar on edasiseks tööks kõlblik. Hammastevahelist külglõtku kontrollitakse pliiplaadiga, mis asetatakse nende vahele. Pärast hammasrataste pööramist mõõdetakse plaadi paksus. See võrdubki lõtku suurusega. Laagrite väär reguleering ja korratused tehakse kindlaks laagrikerede kuumenemise järgi. Peaülekande laagrite lõtku kindlaksmääramiseks mõõdetakse indikaatoriga võlli telgnihe. Indikaator paigaldatakse mõõtmiseks erilisse statiivi, nii et tema mõõtevarras toetub vastu veetava koonushammasratta lauppinda. Laagrite lõtku näitab indikaatorkella osuti hälve. 5. Hammasülekanne Hammasülekanne on ülekanne, mis koosneb kahest või enamast hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist
2., parandatud trükk. Tallinn. Kull, Rein 2000. Õigusterminoloogia päevaprobleemid ja kitsaskohad. -- Õiguskeel, nr 1, lk 1520. Kull, Rein 1958. Eesti kohanimede ortograafiast. -- Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 556563. Laasi, Helga 2000. Mõnest põhjusest, miks ärinimed on niisugused, nagu nad on. -- Õiguskeel, nr 4, lk 3435. Must, Aadu 2000. Eestlaste perekonnaloo allikad. Ajalooarhiiv. Tartu Ülikooli arhiivinduse õppetool. Kleio, Tartu. Mõistlik, Piret 2001. Isikunime õiguslik reguleering Eestis. Bakalaureusetöö. Akadeemia Nord, Tallinn. Nurm, Ernst 1959. Võõrkohanimede ortograafiast. -- Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 547551. Pall, Valdek 1971. Eesti kohanimede ortograafia päevakorrale. -- Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 138142. Pall, Valdek 1976. Eesti kohanimede normimine. -- Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 454466, nr 9, lk 537540. Pall, Valdek; Simm, Jaak 1977. Kuidas kirjutada eesti kohanimesid. -- Keelevoos 75. Tallinn, lk 5254. Peep, Viljar 1996
dusega peadoseersüsteem, tühikäigusüsteem ning iseseisev segurikastusseadis -- kütuskorrektor. Karburaatori kerel on neli tsingisulamist valatud osa: segukambri südamik 16 koos ujukikambriga l, segukamrjri kest 11 ja ujuki- ning segukambri kaaned 3 ja 7. Kuna segukambri südamik, milles paiknevad kõik düüsid ja pihustid ning nende kütuse- ja õhukanalid, valatakse ühes tükis ujukikambriga, siis on välditud lisaõhu kontrolli- matu sissepääs ja karburaatori tehases tehtud reguleering ei muutu ekspluatatsioonis. Samuti ei ole düüside puhasta- miseks vaja karburaatorit mootorilt maha võtta; tuleb vaid välja keerata vastavad kruvikorgid. Segukambri südamik kinnitatakse segukambri kesta külge kruvidega, liitepindade vahel käsutatakse fiiber- tihendit. Segukambri kaant 7, milles paiknevad segusiibri ja -rikastusnõela trossajami nippelmutrid, hoitakse köhal vedruklambritega 8. U-kujulisel lamedal valgevasest segusiibril 12 on õhu
annaabi.ee 
