Pleki- ja puidukruvidel on eriprofiiliga keere. Keermed jagunevad: • mõõtesüsteemi järgi meeter- ja tollkeermeiks, • kruvijoone aluspinna järgi silinder- ja koonuskeermeiks, • kruvijoone pealekerimissuuna järgi parem- ja vasakkeermeiks, • keermeprofiili ristlõike kuju järgi kolmnurk- ja ümarkeermeiks. Käigukeermed on trapetskeere, tugikeere ja ümarkeere. Nende abil saab muuta pöördliikumise sirgliikumiseks (nt roolireduktor) või vastupidi. Joonisel 6 on kujutatud kolmnurkkeerme profiili tähtsamad geomeetrilised parameetrid. Kruvijoon tekib kaldpinna mähkimisel ümber silindri. D – keerme nimiläbimõõt, P – keerme tõus, ISO- meeterkeerme tähistus: M 20, kus M – meeterkeere, 20 – keerme läbimõõt, ISO- peenmeeterkeerme tähistus: M 16 X 1,5, kus 1,5 – keerme tõus. Peenkeere on sama pingutusmomendi juures suurema eelpingestusjõuga ja isepidurduvusega. Tal on ka parem tihendusvõime.
Roolikarp (autori foto) Roolikarbi eelised: Suudab üle kanda suuremaid jõude, saab kasutada jäikade sildade puhul, võimaldab suuremat rataste pöördenurka. 14 2.1. Hüdraulilise roolivõimendi tööpõhimõte ja ehitus Tööpõhimõtte skeem: Sele 7. Hüdraulilise roolivõimendi skeem [6] Põhiosad[4]: Hammaslatt-roolireduktor Väändevardaga pöördsiiber Õlipump, -paak ja –torustik Töö: Rooli keeriamisel kandub käejõud väändevarda kaudu hammasrattale. Seejuures pöörab varras väändudes pöördsiibrit teda ümbritsevas tüürpuksis, suunates hüdroõli kas paremale või vasakule poole töökolbi. Õlirõhk tekitab siin võimendusjõu, mis liitub hammasratta tekitatud mehaanilise jõuga hammaslatil[4].
Auto paigal seismisel on rooli pööramine raskem. Liikumiskiiruse suurenemisel muutub kergemaks. Auto mugavaks juhtimiseks peaks rooliratta pööramine kõikidel kiirustel olema sobiva raskusega,aga peab säilima roolitunnetus. Mõningate autode korral kasutatakse muutuva võimsusega võimendeid. Muudetakse õlirõhku vastavalt võimsuse muutmiseks. Sõidukiirusest sõltub süsteem. 1 roolivõimupump 2 kiirusklapp 3 jõusilindri otsakud 4 elektromagnet klapp 5 roolireduktor 6 juhtplokk Selle süsteemi juures kasut. õli rõhu muutumiseks sõltuvalt sõidukiirusest,mõjutakse juhtplokki. Roolitunnetuse säilitamiseks vähendatakse õlirõhku. Õlirõhureguleerimiseks, juhitakse osa õli läbi pöördsiibri kõrval kanali kaudu tagasivoolu. Juhtplokk saab kiirendusandurilt signaali autokiiruse kohta ja juhib selle põhjal elektromagnetklapi tööd. Osa õlist pöörleb klapi tagasivoolu kanalisse. Rõhk langeb ja säilib hea roolitunnetus.
Kasutatakse nii hüdro- kui õhkvõimendit. Roolide hüdrovõimendid liigitatakse: · kasutusvaldkonna · agregaatide paigutuse · töötamise järgi Pumpade kasutuse järgi jaotatakse võimendeid: · autonoomseteks · ühitatud Agregaadid võivad moodustada ühtse terviksõlme, osa detaile on eraldi või kõik osad on eraldi. Töötamisviisi järgi liigitatakse võimendid: · töötab koos mehaanilise ajamiga · töötab ilma mehaanilise ajamita Võimendita roolireduktor. Roolireduktori tööpaari moodustavad tigu ja rull. Tigu on keskelt nõgus. Sellist tigu nimetatakse gloiboidaalseks teoks. Teorull on valmistatud kolmeharulisena. Tigu on ühenduses roolirattaga. Tigu on vasakkeermeline. Rull on võllil viimane aga ühendatud roolihoova ja pikivarda kaudu roolitrapetsiga. Traktoritel kasutatakse nii liigendatud kui ka terviklikku roolitrapetsit. Kas asukoha järgi kasutatakse nii eesmise- kui ka tagumise paigutusega roolitrapetsit.
ja pöörduda. Lattrooli külgvardad võivad kinnituda hammaslati külge poltide ja kummipukside abil. Liigendites ei tohi olla lõtke, mis muudaksid kokkujooksu ja raskendaksid auto täpset juhtimist. Seepärast on kuulliigendid pingutatavad. Veoautode roolid 1. Eesmiste juhtratastega roolid Roolivõimendiga rooliseade koosneb tavaliselt mehhaanilise ajamiga mehhanismist ja hüdrovõimendist. Valmistatakse ühtse sõlmena või eraldi osadena. Võimendiga rooliseadme osad on: · roolireduktor, · jaotur, · hüdrosilinder · ja mõnel juhul ka diferentsiaali automaatblokeeringu andur. Roolitrapetsi üheks osaks on esisild. Roolitrapets on rooli ajamiks. Hüdrovõimendi koosneb: · pumbast, · jaoturist, · jõusilindrist · ja õlianumast. Jaoturi siibrit käitab teo telgjõud, mistõttu avatakse ja suletakse vastavad kanalid paremale või vasakule pööramisel. Auto vasakule pööramisel nihkuvad tigu ja siiber tahapoole
Et auto liiguks pöördel ilma rataste külglibisemiseta, peavad kõik rattad veerema mööda kontsentrilisi koori. Pöördekese asub tagarataste telje pikendusel. Seejuures liigub välimine esiratas mööda suurema raadiusega kaart, kui sisemine ratas. Esirataste pööramise erisuguse nurga võrra tagab roolitrapets, mille külgedeks on esisilla tala, käänmikuhoovad ning rööpvarras. Rooli on raske pöörata kui roolireduktoris puudub õli, roolireduktor on reguleeritud liiga pingule, rooliliigendid on määrimata, käänmiku tugilaager on purunenud või käänmikupoldid on kinni kiilutud. Rooliratta vabakäik peab olema N2 ja N3 kategooria autodel 20°. Kui valmistaja on ette näinud väiksemad väärtused, siis peab rooliratta vabakäik vastama valmistaja juhendile. Mõõdetuna roolirattal moodustub suurim lubatud vabakäik 50...60mm.
annaabi.ee 
