Rehvi kulumine Põhjus Lahendus Kontrollige kas rehv lekib Mõlemad ääred Vähene rehvirõhk kulunud või lisage rehvirõhku Keskelt kulunud Liiga suur rehvirõhk Laske rehvi tühjemaks Laske rataste kokkujooksu Ühelt poolt kulunud Rataste kokkujooks on vale kontrollida sillastendis Ratas on tasakaalust väljas või Laske rattad tasakaalustada ning Ebaühtlasel kulunud rataste kokkujooks on vale kontrollige kokkujooksu sillastendis Liiga madala rehvirõhuga rehvid kuluvad kiiremini, põhjustavad suuremat kütusekulu ning raskendavad juhitavust. Liiga suure rehvirõhuga rehvid lähevad kergemini katki, kuluvad
Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 24 a positiivsest rattakaldest tingitud veeremissuund b negatiivsest rattakaldest tingitud veeremissuund c soovitud veeremissuund Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 25 Rataste kokkujooksu hinnatakse kauguste A ja B vahena. Kokkujooksu korral on rattad suunatud eest kokku ja mõõt A on väiksem kui mõõt B. Lahkujooksu korral on mõõt A suurem kui mõõt B. Kokkujooks antakse tehase andmetes kas millimeetrites või kraadides. Miinus märk arvsuuruse ees tähendab, et tegemist on lahkujooksuga. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 26 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 27 Vale kokkujooks põhjustab rehvide intensiivse kulumise. Liiga suure kokkujooksu korral tekivad rehvi kulumispinna siseservadele kõrgemad randid. Suure lahkujooksu korral tekivad randid rehvi kulumispinna väliskülgedele
raskust). Kontrollitakse Zigulil: Pöördtelje pikikallet See peab olema koormatud auto puhul 4 +/- 30´ ja koormamata auto puhul 3 30´+/-30´. Pöördtelje pikikallet saame muuta, paigutades ümber õõtshardi kinnituspoltide vahele käivaid seibe. Rattakalle Koormatud auto puhul peab see oelma 0 30 +/- 20´ja koormamata autol 0 5´+/- 20´. Külgkallet saame muuta niiviisi, et esiratta õõtshargi kinnituse vahele saame panna reguleerlehti ja neid ära võtta. Kokkujooks kokkujooks peab olema 3+/- 1 ja koormamata autol 4 +/- 1 . Reguleerida saab kokkujooksu järgmiselt:tuleb lõdvendada paralleelvarda reguleermuhvi kinnitusklambrid, seejärel pöörata mõlema külgvarda reguleermuhve ühepalju vastassuundades, kuni saame vastava kokkujooksu. 2. RATASTE JUHTIMINE ROOLISEADME POOLT Sõiduautol Ziguli, on roolisüsteem tehtud väga lihtsalt. Roolisüsteem koosneb roolirattast, roolivardast, roolikarbist, pendelhoovastest ja
Tehnohooldusel kontrollime sõiduauto tehnilist seisundit, jahutusvedeliku, pidurivedeliku ja klaasi pesuvedeliku taset. Hoolduse juurde kuulub ka õlivahetus ja õhufiltri ja õlifiltri vahetus Kevad ja sügis hooajal on aga peamiseks asjaks rehvivahetus. Rehvivahetuse juures peab olema päris ettevaatlik, et mõne ,,bemarivenna" ülikallist 17 tollist valuvelge ära ei lõhu või ilukilpi mis on tegelt väga õrn. Tihtipeale käiakse ka sillastendis, kus pannakse auto kokkujooks ja külgkalle. Kokkujooksu reguleeritakse roolivarda otsast. Tõõkojas on veel väga palju omapäraseid tõid.
raskemaks. Reguleerimine tavaliselt reguleeritav suurematel sõiduautodel ja reguleeritakse kahe õõtshoova variandil samadest kohtadest kust rattakalletki Kokku-ja lahkujooks (toe-in ja toe-out) Rattakallestest tingitult tekivad jõud, mis püüavad panna rattaid veerema mööda teineteisest eemalduvaid kaari. Selle nähtuse kõrvaldamiseks kasutatakse rõhttasapinnas ratase kokku-ja lahkujooksu, millega saavutatakse soovitud veeremissuund. Vale kokkujooks põhjustab rehvide intensiivse kulumise. Pöördtelje külgnihe Pöördtelje külgnihkeks nimetatakse: pöördtelje kujuteldava pikenduse ja ratta püstteljelise kesktelje vahelist kaugust maapinnal. Pöördtelje külgnihe on positiivne kui pöördtelje kujuteldav pikendus kohtub maapinnaga ratta keskteljest seespool. Pöördtelje külgnihe on negatiivne kui pöörtelje kujuteldav pikenuds kohtub maapinnaga ratta keskteljest väljaspool.
käänmiku mõlemat kuulliigendit või ühtib käänmikupoldi teljega. Küünalvedrustuse korral ühtib pöördtelg amortisaatori teljega. Pöördteljel on teatud külg- ja pikikalle. Külgkallet näeb eestvaates: pöördtelgede alumised otsad lähevad rataste poole laiali. Pikikalle tähendab seda, et pöördtelje alumine ots asub ülemisest eespool. Kui pöördteljel pikikallet poleks, siis ei läheks rattad pärast pööret iseenesest otseasendisse tagasi. Veel olulisemad on esirataste kokkujooks ja kalle. Kokkujooks tähendab seda, et seisva auto korral on rataste vahekaugus eespooltelge väiksem kui tagapool. See antakse teatud kohtade kauguste vahena millimeetrites. Sõidu ajal kokkujooks kaob, sest mitmesugused jõud pööravad liigendlõtkude arvel rattaid laiali. Kalle on ratastel selline, et nad on ülalt õige vähe laiali. See aitab rattaid telje otsas hoida. Väikese kokkujooksu korral ei hoia auto otsesuunda, suur kokkujooks kulutab rehve.
kutsutakse kaldenurga summaks. Kokku ja lahkujooks Posit. rattakalde korral tekivad jõud mis püüavad panna rattaid veerema mööda teineteisest eemalduvaid kaari. Ja neg. rattakalde korral mööda teineteisele lähenevaid kaari. B- eemalduv, C-ideaalne, A-kokkujooksev. Selle nähtusega saavutatakse soovitud veeremis suund. Rataste kokkujooksu hinnatakse kauguste A ja B vahedena. Kokkujooksu korral on A mõõt väiksem kui B mõõt. Mõõdetakse millimeetrites. Vale kokkujooks põhjustab rehvide intensiivse kulumise. Liiga suure kokkujooksu korral tekivad rehvi kulumispinnal siseservadele kõrgemad randid. Kokkujooksu reguleerimisel reguleeritakse eelnevalt seadenurgad. Seda reguleeritakse, sest teiste nurkade reguleerimisel muutub ka kokkujooks. Pöördtelje külgnihkeks nim. pöördtelje kujuteldav pikenduse ja ratta püsttasapinnalise kesktelje vahelise kaugust maapinnast. Kui enamikel masinatel on see rattakeskteljest veidi seespool. Ja seda nim. posit. nihkeks
kulumine. Pöördtelje pikikalle Ehk caster, on pöördtelje kõrvalekalle püstteljest ette- või tahapoole. Pöördtelje pikikallet loetakse positiivseks, kui telg kaldub ülevalt tahapoole ja negatiivseks, kui telg kaldub ülevalt ettepoole. Mõju sõiduomadustele: hoiab paremini sõidusuunda, suure pöördenurga korral aitab tagastada rooli otsesesse asendisse, ei mõjuta rehvide kulumist, väikesel sõidukiirusel muuda rooli keeramise raskemaks. Kokkujooks Toe in või out. Vale kokkujooks põhjustab intensiivse rehvi kulumise. Rooli geomeetria Erinevate rataste seadenurgad. Sageli muutuvad ratta ühe seadnurga reguleerimisel ka ülejäänud nurgad, kokkujooks seadenurki ei muuda. Silla reguleerimisel tuleb vaadata, et kütusepaak oleks täis. 4 ratta suunang: kui esiveolise auto tagasild läheb kõveraks, siis on tavaliselt midagi viltu (hoovad tavaliselt). Rooli võimendajate vahetus Ülekande arv: Sõiduautod 10-20 Veoautodel ja bussidel 20-40
Liiklusohutus Auto liikumist mõjutavad tegurid Veojõud - mõjub veorataste ja tee kokkupuute punktis ning paneb auto liikuma . Veojõu allikaks on mootor . Veojõudu saab reguleerida juht: Ø Muutes mootori pöördemomenti (gaasipedaali vajutamisega) . Ø Muutes käigukasti ülekandearvu (käikude vahetamisega). Veojõu abil tasakaalustatakse kõik liikumist takistavad jõud , nagu veere -, õhu -ja tõusutakistus , inerts Kui veorattad hakkavad kohapeal ringi käima, on veojõud ületanud veorataste ja teepinna vahelist haardejõudu . Haardejõud - sõltub veorattale langevast massist ja haardetegurist. Haardetegur - iseloomustab auto rataste ja teekatte vahelist haardumist. See näitab , kui suur on libisemise tekitamiseks vajaliku jõu suhe auto kaaluga . Tee olukorda iseloomustavad haardeteguri väärtused . Auto peatumisteekonnad meetrites 1-sek. reageerimisaja puhul. Tee olukorda iseloomustavad haardeteg. väärtus...
2. Rooli korrasoleku kontroll. Roolisamba raputamine edasi-tagasi, rooli pööramine 360 kraadi. :D Pilet 13. 1. Bensiin. On naftasaadus, mis koosneb mitmesugustest süsivesinikest ja põleb aurustunud olekus. Tähtsaim bensiinile on detonatsioonikindlus, selle rikke korral võib mootor üle kuumeneda. Detonatsioonikindlust saab vaadata oktaanarvu järgi näiteks A95 arv näitab oktaanarvu mootormeetodil. 2. Rooli rikked Auto ei hoia otsesuunda Kokkujooks on liiga suur, Rööpvarra kõveraks paindunud Auto pole täpselt juhitav ( rattad pöörduvad üle takistuste veeremisel kõrvale) Rooliratta vabakäik liiga suur Auto kisub ühele poole Rehv tühjeneb, esirataste kalle vaja reguleerimist, tee on ühele poole kaldu. Rattad ei pööra ennast otse Pöördtelje kalle vajab reguleerimist Rooliratas pöördub raskelt Vigaste katetega liigendid saastunud, uued liigendid sisse töötamata Pilet 14. 1. Toitesüsteemi rikked
Suurema pöördenurga korral pöördtelje külgkaldemõju väheneb ja seda kompenseerib pöördtelje pikikalle. Positiivse rattakalde korral tekivad jõud, mis püüavad panna rattaid veerema mööda teineteisest eemalduvaid kaari ja negatiivse rattakalde korral mööda teineteisele lähenevaid kaari. Selle nähtuse kõrvaldamiseks kasutatakse rõhttasapinnas rataste kokku- või lahkujooksu millega saavutatakse soovitud veeremissuund. Vale kokkujooks põhjustab rehvide intensiivse kulumise. Liiga suure kokkujooksu korral tekivad rehvi kulumispinna siseservadele kõrgemad randid. Suure lahkujooksu korral tekivad randid rehvi kulumispinna väliskülgedele. Pöördtelje külgnihkeks nimetatakse pöördetelje kujuteldav pikenduse ja ratta püsttasapinnalise kesktelje vahelist kaugust maapinnal. Enamikel masinatel kohtub pöörtelje kujuteldav pikendus maapinnaga ratta keskteljest veidi seespool. Sellisel
Kolviga akuga terasvedru gaasis kolb õli koormuse suurenemisel omavõnkesagedus suureneb, progressiivne karakteristik, gaasi ruumala määrab karakteristiku, gaasi survestatakse vedeliku abil sõiduki koormusega 76. Sildade vedrustuse tüübid Sõltuv vedrustus Lehtvedrudega, A-kujulise vardaga, Õõtshoobadega lehtvedrudega - Klassikalise tagaveoga auto tagasillal, Veokite esi- ja tagasillal, Konstantsed rööbe, kokkujooks ja rattakalle, ka kere kaldumisel, Odav, Suur vedrustamata mass, Ebasoodne deformatsioon külgjõu ja väändumise korral A-kujulise vardaga Konstantsed rööbe, kokkujooks ja rattakalle, ka kere kaldumisel, Kere ei liigu õõtsumisel külgsuunas, Ratas ei nihku piki- ega külgjõudude mõjul ega väändumisel, Nõuab palju ruumi, Suur mass, Kõrge hind. Õõtshoobadega Poolsõltuv Väändetalaga sild,
teistest teguritest. Läbivus iseloomustab masina võimet teha töid või liikuda koormaga mitmesugustes tingimustes. Käändteljepoltide(käänimtelje)- kalle tagab esisilla ülespoole tõusmise pööramise ajal, seetõttu püüavad rattad pöörduda raskusjõu mõjul alati tagasi otseliikumise asendisse. Käändteljepoldi pikikalle tagab masina liikumise stabiilsuse. Ratta külgkalle tagab ratta kergema pööramise (väheneb pöördeõlg) ja vabastab rattapoldid koormusest. Esirataste kokkujooks väldib külgkaldega rataste laialijooksu õõtsumisel. Kokkujooksu reguleeritakse rooli rööpvarda abil. 1. Toesed Traktoritel kasutatavad toeseid on kolme liiki: · raamiga · poolraamiga · raamita. Raamiga toes koosneb keevitatud või needitud raamist. Raam on moodustatud pikitaladest ja vaheprussidest. Raamtoest kasutatakse roomik- ja liigendtraktoritel. Liigendtraktoritel kasutatav raam on kaheosaline.
Vedrustuse kinemaatiline skeem: Sele 14. sildade kinemaatiline skeem (autori joonis) Antud sõiduk on varustatud hammaslattreduktoriga. 8 1.3. Rataste ja käändtelje seadenurgad Tabel 3. Nimetus, ühikud EES TAGA Ratta külgkalle -0º21’ -0º31’ Kokkujooks 1 mm 2 mm Käändtelje pikikalle (Caster) 1º20’ - Käändtelje põikikalle (SAI) 13 º22’ - Järeljooks 1480 mm 1450 mm Käänuraadius Millised on näidissõidukil ratta ja käändtelje seadenurkade reguleerimis võimalused?
käiguossa. Tagarataste rummud Iga rummu telje otsas on 1 määrdenippel rattalaagrite määrimiseks. Esisillad Esisilla abil toimub höövli juhtimine. Koosneb: 1. Sillatala 2. Käändhoovad 3. Paralleelvarras ehk rööpvarras 4. Hüdraulilised juhtsilindrid 5. Kallutusmehhanismi hüdrosilinder 6. Kallutusmehhanismi hoovastik Käändhoovad + Tala + Paralleelvarras = Roolitrapets (võimaldab ratastel pöörata erinevate nurkade all) Esirataste kokkujooks Esirataste kokkujooksu tuleb kontrollida siis, kui ratastega on põrgatud vastu takistust või kui rattaid on vahetatud. Kui höövli roolile alumises märgatakse mingeid muutusi, tuleb esirataste kokkujooksu ja roolimehhanismi kontrollida vahepeal. Rehvide ebaühtlane kulumine viitab vajadusele kontrollida esirataste kokkujooksu. Töö käik 1. Sõites höövliga tasasel pinnal otse edasi, pööra esirattad otse ning peatu 2
Rahvakultuuri on Eestis jaotatud kaheks: vaimne kultuur (seda uurib folkloristika) ja materiaalne kultuur (seda uurib etnograafia) Rahvaluulet mõistetakse kui kollektiivset, traditsioonilist, suuliselt levivat vaimset (kunsti)loomingut, kuhu kuuluvad: laulud, jutud, lühivormid, tantsud, mängud, usund, kombestik. Pärimus ehk traditsioon on põlvest põlve edasikantav lugu läbielatust või pealtnähtud sündmustest. Pärimusliku ajaloo seaduspärasused Aegade kokkujooks inimesed räägivad kaugemast ajast, perepärimuses näiteks. Domineeriv isikuseadus üks tähtis isik, ei ole meeles kes täpselt. Peeter I jne Ajaloolise mälu dünaamika Ajaloo teooria tugineb tegelike ajalooliste muutumiste põhjalikule uurimisele. 3 ajaloo teooriat skeptiline teooria- tugineb väitel, et ajaloost pole võimalik objektiivseid teadmisi saada perspektiivteooria- perspektiivi teoora järgi on objektiivsus ajaloos mingil määral võimalik, sest ajaloo uurimine tugineb
Reguleerimine: sõita tasasel pinnal otse edasi ning pöörata rattad otseks ning peatuda. Teha selge märk kummagi rattakilbi ettepoole jäävale siseküljele rattatelje kõrgusele ning mõõta mõõtevarda abil märkidevaheline kaugus. Sõita höövliga nii palju edasi, et rattad pöörduksid 180 kraadi st. Märgid kilpidel jääksid tahapoole rattatelgede kõrgustele ja mõõta mõõtevardaga märkidevaheline kaugus. Kui mõõdud vastavad, siis kokkujooks on õige, kui mõõtudevahe erineb, siis reguleeritakse rööpvarda pikkust. Selleks lõdvendatakse fikseerimispolte, mis asuvad rööpvarda otstes. Peale reguleerimist pingutatakse fikseerimispolte. 44. Tasandushõlma kasutamine teedeehituses, ehitus. Suurendab teehöövli jõudlust kruusakattega teede hööveldamisel ja sügavtöötlemisel ning ka kraavist väljatõstetud pinnase töötlemisel. Tasandushõlm kinnitub höövli
Miks? Aatomi kõrgema energiataseme saavutamiseks on vaja aatomit ergastada, et tal oleks mida välja kiirata. 7. Kas aatomid saavad vastu võtta igasugust energia hulka? Põhjenda. Ei, aatomid saavad energiat vastu võtta vaid kindlate osade kaupa. Kõik neelatavad energia kogused peavad jääma kindlate energiatasemete vahedele. 8. Mis on interferents? Mis on difraktsioon? Interferents on kahe või enama ühesuguse lainepikkuse kokkujooks, mis tekitab uue lainemustri. Difraktsioon on aga nähtus, mille puhul laine paindub ümber takistuste. 9. Kirjelda lühidalt, millest järeldub, et elektronid omavad laineloomust? Elektronid siirduvad energiatasemete vahel, mida kajastavad spektrid, niisiis peaksid elektronid olema seisulainete olekus, milleks peavad need omama laineloomust. Seda iseloomustavad ka interferentsi ja difraktsiooni katse, sest kõrvutades valguse
Pöördtelje pikikalle. Käänmikupoldi ülemine ots on kallutatud tahapoole. See aitab pärast pööret rattaid otseasendisse tagasi tuua. Viimast nurka on õhkvedrustuse korral koos esisilla tala asendi muutmisega võimalik ka reguleerida. Auto liikumisel püüavad esirattad esirataste kalde ja hõõrdejõu toimel laiali minna, põhjustades ratasete libisemist ja rehvide liigset kulumist. Selle vältimiseks on ratastel kokkujooks, mis tagab sõidul esirataste rööpse asendi ja väldib rehvide ülemäärast kulumist. Seega esirataste vahekaugus, mõõdetuna ees ja taga ratta keskmete kõrgusel, on erinev (ees väiksem kui taga). Kokkujooksu seatakse rooliajami rööpvarda pikkuse muutmisega. Veoauto esirataste kokkujooksu suuruseks diagonaalrehvide korral on 2...5mm ja radiaalrehvide korral 0...2mm. Üldnõuded ratastele: · Võib kasutada valmistaja poolt ettenähtuid
vedrustus KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA www.monroe-eu.com vedrustus SISUKORD I TEHNILINE KIRJELDUS 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.1. Mis on vedrustussüsteem? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.2. Millised on vedrustuse osade põhifunktsioonid? . . . . . . . . . . . . .1 1.3. Vedru . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 1.3.1. Kuidas vedru töötab? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA 1.3.2. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? . . . . . . . ...
tantsud, mängud; usund, kombestik. Pärimus vaimne, suuline kultuur, mis vastandub ametlikule kultuurile . 31 Pärimusliku ajaloo seaduspärasused Aegade kokkujooks: räägivad kaugemast ajast, perepärimuses näiteks. Ja pole ebatavaline, kui aastad segunevad DOMINANTNE ISIK idealiseeritakse ja halb unustatakse ära) põhja sõjani välja oma sugupuud, aga kui hakata uurima, siis tuleb välja, et osad on tähtsamad (talu rajaja) ja vahepeal mitte nii tähtsad sugulased üldistatakse ja mäletatakse oma vanavanemaid. Peeter I osad teod, mis tehtud tavainimese poolt, poogitakse talle külge.Pätsu tammedsaatis
tantsud, mängud; usund, kombestik. Pärimus vaimne, suuline kultuur, mis vastandub ametlikule kultuurile . 31 Pärimusliku ajaloo seaduspärasused Aegade kokkujooks: räägivad kaugemast ajast, perepärimuses näiteks. Ja pole ebatavaline, kui aastad segunevad DOMINANTNE ISIK idealiseeritakse ja halb unustatakse ära) põhja sõjani välja oma sugupuud, aga kui hakata uurima, siis tuleb välja, et osad on tähtsamad (talu rajaja) ja vahepeal mitte nii tähtsad sugulased üldistatakse ja mäletatakse oma vanavanemaid. Peeter I osad teod, mis tehtud tavainimese poolt, poogitakse talle külge.Pätsu tammed saatis
Olukorra teeb veel halvemaks see, et traktori juhtrattaid pöörab mõnel mudelil üks hüdrosilinder, mis on aga ebapiisav süsteemi madalatel survetel. 41. Juhtrataste seadenurgad. Et juhtrattad tagaksid kindla ja hea juhtimise, peavad nad olema õigesti paigutatud ehk asetsema õigete nurkade all. Neid nurkasid nimetatakse juhtrataste seadenurkadeks, mis on järgmised: juhtrataste vertikaalkalded väljapoole traktorit, käändtelgede sisepoole ja tahapoole kalded, juhtrataste kokkujooks. Esimene neist tagab olukorra, kus juhtrattad pöörduvad tagasi otsesõidusuunda traktori raskuse arvel. Teise ülesanne on tagada juhtrataste stabiilsus otsesõiduasendis. Kolmanda ülesanne on seada juhtrattad otseasendisse sõidu ajal, kui kalletest tulenevalt mõjuvad juhtratastele lisajõud. Roolitrapetsi ülesandeks on tagada juhtratastele erinevad pöördenurgad, mis on tingitud erinevatest pöörderaadiustest traktori kurvis sõidul
Sel põhjusel jugaprintereid tootvad firmad soovitavad eriliste paberisortide kasutamist. Sama nõue kehtib ka värviprintimise puhul. Nagu mainitud, jugaprinteri trükikvaliteet sõltub tugevasti paberi valikust, sest värvaine (tint) on paberile kandmise hetkel märjas olekus. Selle tulemusena võib esineda kahte tüüpi defekte: 1. Sulgimine (feathering), mis seisneb trükimärkide ebapuhastes servades, 2. Värvide kokkuvalgumine (bleeding), mida iseloomustab värvide kokkujooks nende kokkupuutepindadel Maksimaalse prindikvaliteedi tagab ikkagi vaid erilise paberisordi kasutamine, eeldades seejuures, et eripaberi kasutamine on määratletud ka arvutiprogrammis. Seda tuleb teha Windowsis või mingis muus vastavas operatsioonisüsteemis koos printeri talitlusparameetrite täpsustamisega. Konstruktiivse lahenduse seisukohalt võib jugaprinterite mudeleid jagada kahte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
