teekate kruus, killustik, pinnaseteed, varuvöönd puudub) RAUDBETOON PLAATIDEST TEE Plaatidest tee (ääre poolt kaldu - kalle suureneb ääre pole) ARVESTADA KASUTATAVAT TRANSPORTI 1)projekteerida teede kõverusraadiused vastavalt masinate pöörderaadiusele 2)näha ette ümberpööramiskohad ARVESTADA EHITUSEHNOLOOGIAT 1)laoplatside paigutus 2)autotranspordi liikumise skeem ilma liigse manööverduseta 3)ratastelt montaaz - haagiste seisukohad jne 2.TRANSPORDIVAHENDID EHITUSEL KASUTATAKSE JÄRGMISI TRANPORDIVAHENDEID: 1)kallurid 2)spetsmasinad: haagised, treilerid, paneeliveokid VAJALIK AUTODE ARV Q veoste mass arvutusperioodil, t q auto kandejõud, t l veokaugus, km VAJALIK AUTODE ARV SÕLTUB 1)veoste massist arvutusperoodil, 2)auto kandejõust, 3)veokaugusest, 4)pealelaadimise kestusest, 5)mahalaadimise kestsest, 6)manööverduskestusest, 7)auto tehnilisest kiirusest MONTAAZ RATASTELT
juhtimine, ajutiste teede skeem, liiklusskeem koos liiklusmärkidega, alalised ja ajutised hooned ning rajatised sisselõikamis- või ühendukohad alaliste võrkudega, ehitusmasinate liikumisskeemid, tornkraana tee sidumine hoone telgedega, laod ja laoplatsid, ohtutsoonid ja nende märgistus, tulekustutusvahendite ja hüdrantide paigutus, betooni ja mördi vastuvõtu kohad, piirded, valgustuskohad. 13. Montaaz ratastelt. Milleks kasutatakse, kuidas seda kavandada? Selgita kavandamist täpselt. Meetodi montaaz ratastelt olemus on selles, et monteeritavad elemendid tuuakse ehitusplatsile tunnigraafiku alusel tehnoloogilises järjekorras ja tõstetakse kraanaga transpordivahendilt montaazi kohaile ilma vahepealse ladustamiseta. Ladustatakse ainult väikedetaile, mis tuuakse platsile eraldi kompletidena ja pagaldatakse monaazikraana töötsooni
4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks? / rattaks ( ainsus ) ratasteks rattaiks ( mitmus ) 11.Rajav/ Kelleni?Milleni? / rattani ( ainsus ) ratasteni ( mitmus ) 12.Olev/ Kellena? Millena? / rattana ( ainsus ) ratastena ( mitmus ) 13.Ilmaütlev/ Kelleta? Milleta? / rattata ( ainsus ) ratasteta ( mitmus ) 14.Kaasaütlev/ Kellega? Millega? / rattaga ( ainsus ) ratastega ( mitmus )
käänded 5. Seesütlev kelles? milles? kus rattas ratastes e rattais 6. Seestütlev kellest? millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? rattalt ratastelt e rattailt 10. Saav kelleks? milleks? rattaks ratasteks e rattaiks Ni-na-ta- 11. Rajav kelleni? milleni? rattani ratasteni ga käänd- 12. Olev kellena? millena? rattana ratastena ed 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? rattata ratasteta 14. Kaasaütlev kellega? millega? rattaga ratastega
3. Loetlege kruvi-mutter ajamiga roolimehhanismi eeliseid! Saab kasutada jäikade sildade puhul, suudab kanda suuri jõude, võimaldab suur rataste pöördenurka. 4. Mida mõistetakse termini ,,veermik" all? Auto sillad, vedrustus, rehvid, rattasuunangud ja kandevkere mõned detailid. 5. Loetlege vedrustuse ülesandeid! Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja külgjõududest tingitud reaktsioonijõude. Tagada ratta ning kandekere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissijuhitavuse, teelpüsivuse ja sõidumugavuse vahel. 6. Loetlege vedrustuse elemente Amortisaator ja vedrustuse hoovad, sõltuv ja sõltumatu vedrustus 7. Mille poolest erinevad sõltumatu ja sõltuv vedrustus? 8. Kuidas liigitatakse vedrustust lähtudes elastse elemendi ehitusest?
VEERMIK JA ROOLISÜSTEEM Veermik Auto külge kinnituvad vedrustus ja rattad, moodustades auto Veermiku. Vedrustuse moodustab lülide kogum, mis määravad auto ratta liikumise kandekere e. Raami suhtes. Vedrustuse ülesanded Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja külgjõududest tingitud reaktsioonijõude. Tagada ratta ning kandekere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi juhitavuse, teelpüsivuse ja sõidumugavuse vahel. Vedrustuse elemendid Vedrustuse moodustavad elastsed elemendid, amortisaatorid ja vedrustuse hoovad. Sõltuv- ja sõltumatu vedrustus Sõltuv vedrustus Sõltumatu vedrustus Vedrustuse liigitus Keerdvedrustus, lehtvedrustus, väänd- e
Pilet 7. 1. Jahutusvedelikud Tosool antifriis A- 40 ( -40 C ) A -60 ( -60 C ) Vesi vihmavesi, jõevesi, lumevesi 2. Auto esisild Nimetatakse sõiduauto esisilda sõltumatu vedrustusega sillaks. Pilet 8. 1. Õlitussüsteem Hõõrdumise vähendamiseks ning hoiab pinnad puhtana ja jahutab neid. Mootori kõiki laagreid õlitatakse kanalitest surve abil, kaugele jäävatele osadele tehakse paiskõlitust. 2. Vedrud ja amortisaatorid Kasutatakse selleks, et leevendada ratastelt kerele kanduvaid tõukeid. Vetruvad osad on las leerd-, leht- või väändvedrud. Pilet 9. 1. Mootori õlid Valatakse mootori sisse. On vaja selleks, et vältida hõõrduvate detailide otsest kokkupuudet, peale selle peab oli vältima korrosiooni, tihendama kolbi ja silindrit ega tohi mootoris süttida. Õli tuleks vahetada iga 15 000 km või iga aasta tagant. 2. Auto rattad Koosneb veljest, rehvist ( maantee, sisekumm, sisekummita mantel), ilukilp.
Raami tüübid: redelraam(koosneb: piki- ja põikitaladest, kanduritest), x-raam, platvormraam, ruumraam. ABS- põhikomponendid: ECU, ABS modulaator, andurid. Tööpõhimõte: rataste blokeerumisel, mis tuvastatakse andurite abil, alustab ABS süsteemi ECU hüdraulilise modulaatri abil pidurite töösilindrites mõjuva vedeliku piirama. Veermiku moodustavad vedrustus ja rattad. Vedrustuse lesanded: summutada ja leevendada tee ebatasasustest tingitud lkkoormusi; kanda ratastelt kerele le raskus-, veo-, pidurdus- ja klgjududest tingitud reaktsioonijude; tagada ratta ja kere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi teelpsivuse, juhitavuse, sidumugavuse vahel. Vedrustuse moodustavad: elastsed elemendid, amordid, vedrusutse hoovad, mis mravad ratta liikumise kandekere(raami) suhtes. Vedrustuse phielemendid: amort, vedru, stabilisaatorvarras, vedrustuse hoob. Vedrustamata mass: ratta, rattarummu,
kinni omaenda raskusega, millele lisandub kinnitite ja pingutite poolt tekitatav surve. Sektsioonide vahekohtades laskub ühe sektsiooni kummitihend teise spetsiaalsele äärikule ja pressitakse kinni kiilude abil. Joon. 7.4.11. Luugikatete tihendid. a) tihend luugikrae peal; b) tihend luugisektsioonide vahel: 1- luugi- sektsioon, 2- kummitihend, 3- luugikrae äär,.4- kiil, 7- kõrval- sektsioon. Luugisektsioonide ratastelt maha laskmine võib toimuda väga mitmesuguste võtetega.. Levinuimad neist on kujutatud Joonisel 7.4.12. Joon. 7.4.12. a) ekstsentrilise teljega rattasüdamik võimaldab spetsiaalse võtme abil sektsioon ratastele asetada või tihendile lasta; b) ratas sattub auku luugikrae eendis ja laskub allapoole vajudes tihendile, sektsiooni tõstmiseks tihendilt ratastele täidetakse eendis olev ava ekstsentriku abil nii, et ratas koos sektsiooniga tõuseb eendi tasandile.
9)eelarvekulude struktuur (agregeerituse tase). 6. Millest osadest koosneb ehituse eelprojekt (varem nimetatud tehniline projekt) Eelprojekt - ehitusloa taotlemiseks. Nõuetele vastavalt vormistatud korruste plaanid, vaated, lõige (lõiked), asendiplaan ning seletuskiri. Ehitusloa taotlemisel tuleb eelprojekt kooskõlastada ning tasuda riigilõiv. V.6 1. Loetle vajalik dokumentatsioon montaaziks ratastelt a)montaaziplaan korruste kaupa b)montaazi tunnigraafikud igale töövahetusele c)ehitusplatsi töökorraldusplaani. 2. Loetle ehitusjärelvalve ülesanded 1. Võrdleb lepingu dokumente kavandi dokumentidega 2. Osaleb hoonete mahamärkimisel 3. Esitab loendi töödest ja sõlmedest, mille kohta ehitaja peab tegema tööjoonised 4. Võrdleb tööjoonised kavandi dokumentidega ja annab neile heakskiidu 5
q x ta Q - veoste mass arvutusperioodil, t q - auto kandejõud, t tt - auto töötsükli kestus, min ta - arvutusperioodi pikkus, min (v.a. garaažist kohale- ja tagasisõit) 120 l tt = tpl + + tml + tm , min. v tpl - pealelaadimise kestus, tml - mahalaadimise kestus, tm - manööverduste kestus, l - veokaugus, km v - auto tehniline kiirus, km/h MONTAAŽ RATASTELT VAJALIK VEDUKAUTODE ARV 120 l + t + t ep t v m= a x tm l - teisalduskaugus, km v - veduki sõidukiirus, km/h tep - haagise vahetamise kestus ehitusplatsil tt - haagise vahetamise kestus tehases a - korraga kohaletoodavate detailide arv, tk. tm - detaili monteerimise kestus, min. VAJALIK HAAGISTE ARV mh = m + 2
Ehituse organiseerimise kulud moodustavad 11,99 protsenti hoone kogumaksumusest. 19 Arvestades hoone asukohta on väga hea antud objektil kokku hoida ajutiste teede pealt - nimelt alguses loodud ajutisi teid saab hiljem kasutada asfaltteekatte alustena. Teine võimalus kokku hoidmiseks on nõnda nimetatud "transport ratastelt", kus elemendid tuuakse objektile tunnigraafiku alustel ning paigaldatkse kohe tema lõpliku asukohta - sellega välditakse lisakulutusi. Samuti kiireneb montaažitöö, ei pea tegema tegema väärtust mitte loovaid tegevusi - transpordi vahendilt maha tõstmine laoplatsile ning hiljem sealt edasi tema lõplikku asukohta. 20 10. TÕSTEMEHHANISM EHITUSTEGEVUSE LÄBIVIIMISEKS
mittetöötamist; seepärast tuleb kulunud tihendid asendada uutega või korrasolevatega. Peaülekande või differentsiaali hammasrataste murdumise korral auto enamasti omal jõul edasi liikuda ei saa. 11 9. Tagasilla erinevate agregaatide tööpõhimõte 9.1 Vedrud: Liikumisel on auto pidevalt ebatasasustest tingitud tõukete ja löökide mõju all. Auto liikumisel ratastelt kerele kanduvate tõügete pehmendamiseks kasutatakse autodel tavaliselt keerdvedrusi. Erinevatel automarkidel on tavaliselt erineva pikkusega ja jäikusega keerdvedrud. Vedrud kinnitatakse erinevatele autodele erineval, aga tavaliselt kere ja silla kõljes asuvate lääpade vahele 9.2 Amordisaatorid: Auto õõtsumine mis tekib vedrude deformeerumisel, jätkub teatud aeg pärast ratta takistusele veeremisele saadud tõukest
töötavad masinad ja seadmed, tööohutus (instruktaazid ja õnnetused),defektid, muudatused ja hilinemised koos kommentaaridega, 7)nõuab materjalide vastavusavalduse 92.Loetle vajalik dokumentatsioon "montaazi ratastelt" esitamist, 8)keelab mittevastavate materjalide kasutamise, puhul. 9)kontrollib ettenähtud testimiste läbiviimist (kvaliteediplaan), Montaaz ratastelt eeldab spetsiaalse ehituskavandi 10)kontrollib ladustamiseeskirjade täitmist, 11)tagab (ehituskorralduse projekti) koostamist, mis peab haarama täitedokumentatsiooni vormistamise, 12)kontrollib inspektorite
91. Loetle võrkgraafiku ja joongraafiku erinevused. Joongraafik: lihtne ja ülevaatlik, puuduvad seosed tööde vahel, kõrvalekaldumine nõuab inseneri sekkumist, analüüsi ja prognoosi vahendid puuduvad. Kasutatakse kalenderplaanina (täitmiseeskiri). Võrkgraafik: keerulisem, seosed tööde vahel selgelt näidatud, kõrvalekaldumine ajas ei nõua ümbertegemist, efektiivsed analüüsi ja prognoosi vahendid. 92.Loetle vajalik dokumentatsioon "montaazi ratastelt" puhul. Montaaz ratastelt eeldab spetsiaalse ehituskavandi (ehituskorralduse projekti) koostamist, mis peab haarama a)montaaziplaane korruste kaupa, kus detailid on nummerdatud montaazi järjekorras, b)montaazi tunnigraafikud igale töövahetusele, kus on kirjas -kuupäev, -valmistajatehas, -reisi number, detaili number, -detaili mark, -detailide arv reisil, -detailide mass, -saadetise tehasest väljumise ja platsile saabumise aeg, c)ehitusplatsi töökorraldusplaani. 93
Kõik materjalid ja konstruktsioonid saabuvad ehitusplatsile võimalikult kõrges valmidusastmes vastavalt materjalide saabumise graafikule. Materjalide saabumise graafikut korrigeeritakse ja täpsustatakse ehitusplatsi üldkoosolekul ja ka vajadusel jooksvalt, arvestades ehitustegevuse tegelikku kulgu. Kõikide suuremahuliste valmisdetailide nagu kannvundamentide, karkassielementide (postid, talad), vahelaepaneelide, trepielementide ning välisseina- ja soklipaneelide montaaz toimub ratastelt ning saabuvad platsile vahetult enne nende paigaldamist. Põhimaterjalid, tõsteseadmed, ja transpordi organiseerib peatöövõtja. Alltöövõtja hangib abimaterjalid, kooskõlastades materjali tüübi ja margi peatöövõtjaga, kes omakorda kooskõlastab need tellijaga esitades vajaliku kehtiva dokumentatsiooni (sertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid, kasutusjuhendid ning hooldusjuhendid). 8.1 Toodangu väljastamine 8.1.1 Ladustamine tehases ja transport
Kui ta üritas juua või süüa, siis need kadusid. aa. Pelops ja Hippodamea, - Tantalose poeg, Isa tappis ta ja pakkus jumalatele eineks. Puuduva tüki asendasid nad elevandiluuga, pärast seda, kui Hermes oli ta hinge Hadesest tagasi toonud. Võitis kaarikusõidus Oinomaose ning sai naiseks tema tütre Hippodameia. Seda kaarikusõitu peeti antud olümpiaala valduseks. Sai Peloponnesose kuningaks. Pani Myrtilosele ülesandeks eemaldada Oinomaose kaariku ratastelt poldid. Ei maksnud selle eest, vaid lükkas Myrtilose hoopis merre. bb. Paris ja Helena, Priamose poeg, kes pidi ennustuste järgi Trooja langemise põhjustama. Priamos jättis poja surema, ent karjused kasvatasid ta üles. Zeus andis Hermesele käsu paluda Parisel otsustada, kes on kauneim jumalannadest. Helena oli Menelaose, Sparta valitseja naine. Paris võrgutas ta, kui Menelaos viibis võõrsil. Nad põgenesid Trooja ning põhjustasid niiviisi sõja. Trooja
Sellist tagasilda nimetatakse sõltuva vedrustusega sillaks. Esiveoga autodel on ka tagavedrustus sageli sõltumatu: kumbki tagaratas kinnitub sel juhul eraldi teliku külge, mis on ühendatud vahetult auto kerega. Autode vedrustus Auto vedrustuse hulka kuuluvad vetruvad, suunavad ja summutavad osad. Vetruvad osad on kas keerd-, leht- või väändvedrud. Vetruvate osade hulka kuuluvad ka õhkpadjad. Need leevendavad ratastelt kerele kanduvaid tõukeid. Kui auto sõidab läbi augu või üle konaruse, hakkab kere vedrudel õõtsuma. Korduvate tõugete korral võiks õõtsumine suureneda kuni vedrude läbilöökide ja isegi purunemiseni. Seda väldivad summutavad osad amortisaatorid, mis pärsivad õõtsumise. Vedrustuse suunavad osad on vardad ja hoovad, annavad ratastele või sillale ettenähtud asendi. Kui tagasilda ühendavad kerega lehtvedrud, siis hoiavad nad seda ka kohal. Kui
Tala otstes olevatesse silmadesse käivad käänmikupoldid, mis omakorda ühendavad esisilla tala ja käänmikke. Tala toetub laagrile ja käänmikupolt on vertikaalkoormusest vaba. Esiratta rumm pöörleb käänmikutapil kahel laagril. Sõltumatu vedrustusega esisillad on kasutusel väikeveoautodel. See on ehituselt sarnane sõiduautode harkvedrustusega, mille põhiosad on alumine ja ülemine õõtshark ning nende vahele läbi käänmikupoldi seotud käänmik. Auto liikumisel ratastelt kerele kanduvate tõugete pehmendamiseks kasutatakse vedrusid. Suurveoautodel kasutatakse põhiliselt lehtvedrusid, millised asetatuna sildade ja raami vahele, võtavad ühtlasi vastu auto kiirendusel ja pidurdusel tekkivad jõud. Vedrustuse liigitused: Lehtvedrud: 1) Poolellipsvedru ( tagasillal reeglina koos abivedruga ) 2) Paraboolvedru, mis on kergem, pehmem, kulub vähem ( vedrulehed puutuvad kokku ainult otstest ja keskelt ) 3) Õhkvedrustus kasutatakse juba 1935
· Jõusilinder (-id) · Paak · Torustik Roolivõimendi rakendatakse tööle roolireduktoris oleva teo telgnihkejõu mõjumisel jaoturi siibrile. Jaoturis paiknevad vedrudega kolvid viivad siibri neutraalasendisse. Sulgklapp hoiab vedeliku jõusilindri mõlemas ruumis, kui liikumissuunda ei muudeta. Kuluklapp hoiab vedeliku etteande jaoturi siibrisse ühtlasena igasuguse pöörlemissageduse korral. Õlirõhu tekitab hammasrataspump, millist on võimalik käitada ka traktori ratastelt seisva mootori korral. Jõusilinder kindlustab traktori poolraami pööramise. Traktori otseliikumise või muutumatu pöörderaadiuse korral on rooliratas paigal ja siiber neutraalasendis. Pumbatav vedelik läheb kuluklapi ja jaoturi kaudu paaki tagasi. Kuna sulgklapid on suletud, ei pääse vedelik jõusilindri ruumidest välja. Mahthüdrauliline rooliseade Mahthüdraulilise ülekandega roolidel on kaks tüüpskeemi: · Üheharuline · Kaheharuline.
- PEHME ALUSPADJA RAJAMINE - TORUDE NIIDIKS KEEVITAMINE - ISOLATSIOONITÖÖD - PEHME TÄIDE - PINNASE TAGASITÄIDE 2) PERIOODILISTE TÖÖDE VOOL: - PUMBAJAAMADE EHITUS - SILDADE EHITUS - JÄRVEDE LÄBISTUSED - RAUD- JA MAANTEEDE ALLA LÄBIVIIKUDE EHITUS KIRJELDATUD KAKS VOOLU ON VAJA SIDUDA ÜHEKS KOMPLEKSVOOLUKS 5.7. MONTAAZ RATASTELT SUURED DETAILID TUUAKSE PLATSILE TUNNGRAAFIKU ALUSEL JA TÕSTETAKSE TRANSPORDIVAHENDILT OTSE EHITUSKEHASSE ILMA VAHELADUSTAMISETA VÄIKEDETAILID LADUSTATAKSE EELNEVALT KRAANA TÖÖTSOONI 57 1) HOIAME KOKKU LADUDE EHITAMISE , PEALE- JA MAHALAADIMISTÖÖDE NING HOIDMISKULUDE ARVEL 2) TÕUSEB TÖÖVILJAKUS TEHASEKONVEIERI PEALESUNNITUD RÜTMI TÕTTU VAJALIK SPETSIAALNE EHITUSKORRALDUSE KAVAND:
poolt blokeeritud. 132-Milliste lisaseadmetega on varustatud pneumoratas käiguosal IL kraanad? Kõik pneumoratas käiguosal kraanad omavad lisaseadmetena töötamise ajaks väljatõmmatavad külgtoed, millega masin tõstetakse üles, vabastades tema käiguosa töötamisel tekkivatest koormustest ning suurendades ühtlasi selle toetuskontuuri mõõtmeid e püsivust. Autokraanadel, millel on reeglina olemas vedrustus, kasutatakse ratastelt töötamisel vedrustuse blokeeringut 133-Mis on roomikkraanade eelised pneumoratas kraanadega võrreldes?on varustatud jäiga roomikkäiguosaga, mistõttu puudub vajadus külgtugede kasutamiseks ja nad võivad koos ülestõstetud lastiga ka horisontaalselt liikuda. 134-Milleks kasutatakse raudtee kraanasid? raudteekraanad ( vt lk 22 joon 4.5) on paigaldatud standardsetele raudtee veerev koosseisu kuuluvatele platvorm-tüüpi vagunitele ja kasutatakse peamiselt raudtee või sellega vahetult
-- mootori ja juhikabiini kohal lastiga liikumine on ohutusseadmete poolt blokeeritud. Kõik pneumoratas käiguosal kraanad omavad lisaseadmetena töötamise ajaks väljatõmmatavad külgtoed, millega masin tõstetakse üles, vabastades tema käiguosa töötamisel tekkivatest koormustest ning suurendades ühtlasi selle toetuskontuuri mõõtmeid e püsivust. Autokraanadel, millel on reeglina olemas vedrustus, kasutatakse ratastelt töötamisel vedrustuse blokeeringut. Nokkadega varustatud noolte korral või masinal olla kaks paralleelset tõstemehhanismi -- üks põhitõstemehhanism, mis seotud põhinoolega ja teine nokaga seotud abitõstemehhanism. Enamik kaasaegseid iseliikuvaid noolkraanasi on varustatud individuaalajamitega Iseliikuvate noolkraanade tõstevõimed küündivad 500 tonnini ja enamgi, tõstekõrgused enam kui 100 meetrini ja konksu väljaulatused kuni 70 meetrini, mis aga ei tähenda, et
sees. Siin on kohane rääkida ka MacGregor süsteemi luugikatete veetiheduse tagamisest ja nende ratastele tõstmise mehhanismist. Veetihedus tagatakse kummitihendite abil, mis toetuvad luugikrae servale ja surutakse kinni omaenda raskusega, millele lisandub kinnitite ja pingutite poolt tekitatav surve. Sektsioonide vahekohtades laskub ühe sektsiooni kummitihend teise spetsiaalsele äärikule ja pressitakse kinni kiilude abil. Luugisektsioonide ratastelt maha laskmine võib toimuda väga mitmesuguste võtetega. a) ekstsentrilise teljega rattasüdamik võimaldab spetsiaalse võtme abil sektsioon ratastele asetada või tihendile lasta; b) ratas sattub auku luugikrae eendis ja laskub allapoole vajudes tihendile, sektsiooni tõstmiseks tihendilt ratastele täidetakse eendis olev ava ekstsentriku abil nii, et ratas koos sektsiooniga tõuseb eendi tasandile. Kasutatakse jällegi spetsiaalset kangi-võtit.
Siin on kohane rääkida ka MacGregor süsteemi luugikatete veetiheduse tagamisest ja nende ratastele tõstmise mehhanismist. Veetihedus tagatakse kummitihendite abil, mis toetuvad luugikrae servale ja surutakse kinni omaenda raskusega, millele lisandub kinnitite ja pingutite poolt tekitatav surve. Sektsioonide vahekohtades laskub ühe sektsiooni kummitihend teise spetsiaalsele äärikule ja pressitakse kinni kiilude abil. Luugisektsioonide ratastelt maha laskmine võib toimuda väga mitmesuguste võtetega. a) ekstsentrilise teljega rattasüdamik võimaldab spetsiaalse võtme abil sektsioon ratastele asetada või tihendile lasta; b) ratas sattub auku luugikrae eendis ja laskub allapoole vajudes tihendile, sektsiooni tõstmiseks tihendilt ratastele täidetakse eendis olev ava ekstsentriku abil nii, et ratas koos sektsiooniga tõuseb eendi tasandile. Kasutatakse jällegi spetsiaalset kangi-võtit.
sees. Siin on kohane rääkida ka MacGregor süsteemi luugikatete veetiheduse tagamisest ja nende ratastele tõstmise mehhanismist. Veetihedus tagatakse kummitihendite abil, mis toetuvad luugikrae servale ja surutakse kinni omaenda raskusega, millele lisandub kinnitite ja pingutite poolt tekitatav surve. Sektsioonide vahekohtades laskub ühe sektsiooni kummitihend teise spetsiaalsele äärikule ja pressitakse kinni kiilude abil. Luugisektsioonide ratastelt maha laskmine võib toimuda väga mitmesuguste võtetega. a) ekstsentrilise teljega rattasüdamik võimaldab spetsiaalse võtme abil sektsioon ratastele asetada või tihendile lasta; b) ratas sattub auku luugikrae eendis ja laskub allapoole vajudes tihendile, sektsiooni tõstmiseks tihendilt ratastele täidetakse eendis olev ava ekstsentriku abil nii, et ratas koos sektsiooniga tõuseb eendi tasandile. Kasutatakse jällegi spetsiaalset kangi-võtit.
Seda riket ei teki peaaegu seetõttu pidevat seisukorra kontrollimist ning korrapärast kunagi, kui pedaali alguses vajutatakse sujuvalt. Ham- määrimist. maste väiksema vigastuse korral aitab nende lihvimisest^ Eriti hoolikalt tuleb jälgida sellise keti seisukorda, mis Tugeva kulumise korral tuleb sektor vahetada või remon- paikneb kattes. Lahtise keti katkemine või mahajooks keti- tida pealekeevitamisega, millele järgneb hammaste kuju ratastelt tähendab enamasti vaid peatust ja ajakaotust keti käsitsi taastamine. parandamiseks või uue paigaldamiseks. Kätte olemasolu Tagastusvedru purunemisel pedaal ei pöördu algseisu teeb keti katkemisest õnnetuse, kuna kett kulub peaaegu tagasi. Purunenud vedru asendatakse. alati keüratta ja kätte vahele kinni. Kinnikiilutud tagara-
annaabi.ee 
