R ja T kategooria (0)

1 Hindamata

R ja T kategooria
Traktor kui töökoht
Traktoriga töötades tuleb veeta traktoris väga palju aega.Seega peab traktor olema konstrueeritud , projekteeritud nii et ta põhjustaks võimalikult vähe ebamugavusi . Oleks ohutu ,lihtsalt käsitatav ja hooldatatav ja töökindel.Tähelepanu nõrgenemine ja ohutunde vähenemine on üks peamisi õnnetuse tekke põhjusi.Seepärast on tähtis kõigi nõuete täpne täitmine .
Kabiin
Traktoristi töökohaks on kabiin , kuhu on koondatud kõik tähtsamad juht ja kontroll organid .Kabiini sisenedes peab traktorist kasutama treppi ja käepidemeid ,ning sees olles kasutama juhtimisseadmeid. Õnnetuste põhjused võivad olla 1)Käepidemete ja treppide vale konstruktsioon ja asetus
2) Juhtorganite vale asetus
3)Libedad kulunud trepid,põrandad
4)Traktoristi väsimus,hõivatus,tähelepanu hajumine
Trepiaste ei tohi oli üle 50 cm maapinnast .Astmete vahe mitte üle 30 cm .
Kui soetada traktor tuleb jälgida et oleks täidetud järgmised põhi tingimused.
1)hea väljavaade igas suunas,väikesed külg toed ,mitte segav sisustus
2) hea vertikaalsus nii ette kui taha
3)hea juhtrataste nähtavus
4)korralike valgustusseadmete olemasolu
5)hea taha vaade nii töötamisel kui sõidul , peeglite suurus ja asetus
Armatuurlaud
1) Saada kõige olulisemat infot minimaalselt jälgitavate vahenditega.
2) Traktorist omaks täielikku ülevaate mõõteriistade näitudes normaalses tööasendis olles.
3) Traktorist saaks kiirelt analüüsida armatuur laualt saabuvad infot.
Juhtismisseadmed
Tänapäeva traktoril on 20-30 juhtimiseks ettenähtud kangi,hooba,pedaali,käepidet,nuppu,lülitit,klahvi jne. Kangi ja hoobade juhtimiseks vajaminev jõud on maksimaalselt 5-20 neutonit . Suuremat jõudu tarbivad juhtorganid peavad olema varustatud võimendiga. Pedaalid mis käivad raskelt olgu 70 kraadise nurga all ja neile rakendatav jõud ei tohiks ületada 45 neutonit.Sagedama reguleerimised olgu lihtsalt teostatavad ja kergelt fikseeritavad. Sagedamini kasutatavad kangid ja hoovad asetsegu traktoristile lähemal.Juhtimis seadmete liikumissuunad ja neile rakendatavad jõud olgu loogilised . Juhtimisseadmete tähistamiseks kasutatagu lihtsaid kuid arusaadavaid sümboleid . Juhtimisorganid asetsegu nii et neid saab ka sõidu ajal ühe käega kasutada .
Juhitööasend
Traktorist peab traktori kabiinis viimia tunde tema tervise seisukohalt on oluline kuidas ta istub ja kuidas on koormatud tema keha erinevad lihased .
Hüdraulika
Pumpasid võib jaotada :muutumattu ja muudetava tootlikusega pumbad . Üldiselt on traktoritel ühte moodi pumbad , kuid ei ole välistatud ka vastupidine olukord. Kõik sõltub ülessandest mida üks või teine süsteem peab täitma . Tööd teevad süsteemis tavaliselt kas hüdromootorid või hüdrosilindrid . Need mõlemad muudavad õlirõhu energia mehhaaniliseks tööks.
Hüdromootorid tekitavad pöörlevaliikumise , hüdrosilindrid tekitavad sirgjoonelise liikumise. Pöörlemise või sirgjoonelise liikumisesuund aga sõltub sellest , mis otstarbeks liikumist kasutatakse . Silindreid valmistatakse kas ühepoolse toimega või kahepoolse toimega . Ühepoolse toimega silindrid saavad töötada ainult ühepoolsele survele , tavaliselt tõstmisele (nt haagise kasti tõstmine ) . Kahepoolne silinder saab aga survet tekitada mõlemas suunas. Kui on vaja saad hästi pika töökäiguga , kuid algmõõdult lühikest ühepoolset silindrit , võetakse kasutusele teleskoop hüdrosilinder . Üks variant silindreid on veel rootorhüdrosilindrid , mis tekitab välja pöörlevaliikumise, kuid see liikumine pole pidevalt ühe suunaline nagu hüdromootoril . Hüdromootorid moodustavad omaette seadmeterühma , mis erinevalt hüdrosilindritest peavad väljastama pöörlevat liikumist , neid liigitatakse : Hammasratasmootorid , Radiaalkolbmootorid , Aksiaalkolbmootorid , Hammaslattmootorid . Radiaalkolbmootori kasuks räägib eelkõige tema võime arendada suurt pöördemomenti . Kõige erinev on siin hammaslattmootor , mis põhimõtteliselt meenutab tavalist hammasratas hüdromootorit , kui erinevused on järgmised : Üks hammasratas on ehitatud sirgeks hammaslatiks , Õli juhitakse hammaslati otstesse , Algselt hakkab edasi-tagasi liikuma hammaslatt ja pöörab hammasratast . Seda mootorit kasutatakse nt ekskavaatori noole pöörlemismehhanismi käivitamiseks . Hüdrosilindrites kasutatakse suurt õlirõhku , siis on tähtis et ei toimuks õli väljavoolu silindri ja kolvivarre vahelisest alast . Selleks on kolvivarred tihendatud tihendusseadmetega . 1) Spetsiaalsest materjalist rõngad 2) Spetsiaalselt isesuruvad tihendid ehk manšetid .
Hüdrovoolikud ja nende ühendamisvõimalused
Torude ja voolikute ülessanne on ühendada üheks terviklikuks süsteemiks traktori erinevates kohtades paiknevad agregaadid. Madal või kõrgsurve torudeks või voolikuteks. Materjalideks võiad olla kumm , tekstiil , metall või kapron . Oluline et nad oleks tugevad elastsed ja õlikindlad. Kõrgsurve voolikute tugevuse tagajaks on ühe või kahekordsed metallkarkassi. Ühendamisel on oluline jälgida, et 1) voolikud oleks tugevalt ühendatud
2)voolikutel ja torudel ei oleks järske üle minekuid ega liiga tervaid pained kohti. 3)voolikud ei oleks keerdus
4)ei toimuks liigset ja pikaajalist ülekuumenemist
Hüdrovoolikud ühendatakse otsikute abil, mis on kinnitatud voolikute otstele, kas lahti monteeritaval või mitte lahti monteeritaval kujul. Kusjuures mitte lahti monteeritavad otsikud on pressitud kõrgsurvevooliku otstele .Tänapäeva traktorite hüdrovoolikute ühendamine toimub spetsiaalsete kuullukustidega ja tagasivooluklappidega varustatud otsikute abil.Lisaks kuullukustidega ühendusmuhvidele võib kasutada tavalisi keermesliitega muhve .Ühendus muhvide valik sõltub süsteemis valitsevad töörõhust ja voolikute ühendamise lahti võtmise sagedusest .Kuullukusteid ei tohiks lahti ühendada surveall .Keermesliiteid on võimalik ka surveall ühendada.Tänapäeva traktorid on varustatud spetsiaalse kraaniga , mille abil on võimalik vabastada süsteem survest enne voolikute ühendamist .Praegu kasutatakse nii veneaegseid voolikud ja ühendusmuhve kui ka euroopa standartitele vastavaid kiirühendusmuhve.
Põllumasinate kahe või kolme punktilised riputus seadmed
Erinevatest asjaoludest tingituna võivad erinevate maade traktorid olla varustatud 2 või 3 punktilise riputussüsteemidega .Kuid ka siin on allutatud süsteemid ühtsele standardile nii et on võimalik traktoriga haakida erinevate maade põllumasinaid .Põhinõueteks on :
1)Põllumasinat peab saama traktori suhtes pöörata
2)Põllumasin peab olema traktoriga jäigalt ühendatud nii et ta ei kaldu pikitelje sihist kõrvale
Ripputus seade on keeruliste hoobade, varraste ,tõmmitsate,lattide ühendatud süsteem , mis on ühenduses traktori hüdrosüsteemi tõstesilindriga ja selle kaudu toimub põllutöömasina tõstmine ja langetamine .
Stabiilsus
Ei piisa teadmisest et traktor suudab seda või teist koormat tõsta .Traktori stabiilsuseks on vaja
1)Teada palju ta tohib tõsta
2)Kasutada teatud kogust lisa raskusi
3)Teada kuidas toimub lisakoormuste jagunemine ,esiratastele minimaalselt 40 % raskusekst
Lisaraskused võib ka jaotada rataste külgedele.
Hüdrosüsteemide seadistamine
Hüdrosüsteemid varieeruvad traktorite lõikes isegi samal traktori tüübil võivad olla erinevad süsteemid.
Hüdrosüsteem on traktori juurde kuuluv loomulik osa.Peaks kontrollima kas riputus seade sobib korralikult hästi ühendatava põllumasinaga.Veolattide pingutus ketid ärgu olgu liigse pinge all , haakeriist ei ole kunagi järel väga täpselt , anna talle võimalus väikeseks liikumiseks .Traktori juhtimisstabiilsuse tagamiseks , kasuta alati lisaraskusi .
Rattad ja rehvid
Traktori rattad täidavad järgmisi ülessandeid:
1)mootorilt saadav pöördemoment muuta ratasteveojõuks
2)võtta vastu traktori,korma ja põllumasina raskus
3)pöörata ja juhtitda traktorit
4)kindlustada traktori liikumist halval pinnasel
Selle kõige tõttu peab traktori käiguosa taandama:
1.Head haakumis omadused
2.Traktori ühtlast jagunemist rataste vahel .
3.Head juhtumis omadused
Põllumajandus traktorite hüdrosüsteemid
Enamike tänapäeva traktorite hüdrosüsteemid on sentraalsed avatud tüüpi, mis tähendab seda et koguaeg toimub õlipumpamine läbihüdrojaoturi tagasi paaki . See tähendab et pump töötab kogueg ehki süsteem ei tarvitse tööd teha tõsta, langetada . Kasutatakse ka suletud sentraalset süsteemi , see tähendab et kui süsteem ei tööta siis ka õli hüdrojaoturisse ei juhita . Sellise süsteemi hüdro pumbal on muudetav tootlikus 0- kuni antud pumba maximumini ja ta võib automaatselt lõpetada õlipumpamise , kui õlirõhk saavutama mingi kindla väärtuse . Esimesel juhul nimetatakse seda süsteemi konstantse vooluhulgaga süsteemiks ja pumba töötamise seisu kohalt ei ole jaoturi hoova asend selge. Õlirõhk on selles süsteemis muutuv ja suureneb niipea kui jagaja siiber viiakse tööasendisse . Õlirõhk süsteemis saavutab maksimumi kui lõppeb silindris kolvi aktiivne käik või traktorist viib jagaja siibri neutraalasendisse . Möödavoolu klapp jaoturis avaneb ja õli hakkab jälle tagasi paaki voolama , ning rõhk süsteemis langeb , selliselt töötavad enamik vene traktorite hüdrosüsteemid , sest need kasutavad rõhutekitamiseks hammasratas pumpasid , mille tootlikus on mitte muudetav ehk konstantne .Teisel juhul nimetatakse seda süsteemi konstantse rõhuga süsteemiks, mis tähendab seda et pumba tootlikus on reguleeritav ja suurendab seda niipea kui selleks tekib vajadus. Tootlikuse muutmine võib toimuda rõhu kaudu traktoristi kaasabil või mõnel muul viisil. Selline pump on täielikult koormatud kui ta maksimaalse rõhu juures arendab suurimat tootlikust . Kui nüüd veel avada jagajasiiber tööasendisse , on ka kogu süsteem antud hetkel vajaliku rõhu all. Koormusregulaatoriga süsteemid on sellised , kus pumba töörõhk on reguleeritav ja see võib toita üheaegselt mitut tarbijat, milleks on suurematel masinatel hüdromootorid.
Hüdraulilise töösügavuse reguleerimine
Et täielikult ära kasutada traktori mootori võimsust ja paindlikumalt reageerida põllumasina asendi ja veotakituse muutustele võeti kasutusele hüdraulilised asendi ja jõuregulaatorid.Põllutöömasina töösügavuse reguleerimiseks on mitu võimalust : 1)Kopeerrattad 2) Hüdrosüsteemi abil asendi kaudu 3) Hüdrosüsteemi abil veojõu kaudu 4) Mõlema eelmise üheaegsel kasutamisel 5) Pilootrattaga 6) Pöördemomendi muutuste kaudu mootori ja veorataste suhtes.
Kopeerrattaga reguleerimisel on töösügavuse määrajaks kopeeriva rattasend, mida vanadel atradel reguleeriti käsivändast pöörates. Uuematel atradel on käsivänt asendatud hüdrosilindriga, mida saab kabiinist lülitada.Asendi ehk positisoonireguleerimisel säilitab ader ühesuguse asendi traktori suhtes tagades muutuva töösügavuse. Andur mis reguleerib liikumist on ühenduses tõstevõlliga, sellelt antakse liikumine edasi elektroonilisse juhtimispulti, mis omakorda annab käsu elektromagnet klapile vatava hüdrojaoturi juures .

.RTF Laadi alla originaalfail 7 lk · .rtf · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mimm123 Õppematerjali autor

traktor hüdro asend põllumasin pump põllumasina tootlikus hammasratas raskus hüdrosüsteemid voolikud hüdromootorid

Sarnased õppematerjalid

doc

R ja T kategooria

R ja T kategooria Traktor kui töökoht Traktoriga töötades tuleb veeta traktoris väga palju aega.Seega peab traktor olema konstrueeritud , projekteeritud nii et ta põhjustaks võimalikult vähe ebamugavusi . Oleks ohutu ,lihtsalt käsitatav ja hooldatatav ja töökindel.Tähelepanu nõrgenemine ja ohutunde vähenemine on üks peamisi õnnetuse tekke põhjusi.Seepärast on tähtis kõigi nõuete täpne täitmine . Kabiin Traktoristi töökohaks on kabiin , kuhu on koondatud kõik tähtsamad juht ja kontroll organid .Kabiini sisenedes peab traktorist kasutama treppi ja käepidemeid ,ning sees olles kasutama juhtimisseadmeid. Õnnetuste põhjused võivad olla 1)Käepidemete ja treppide vale konstruktsioon ja asetus 2)Juhtorganite vale asetus 3)Libedad kulunud trepid,põrandad 4)Traktoristi väsimus,hõivatus,tähelepanu hajumine Trepiaste ei tohi oli üle 50 cm maa

R ja t kategooria

doc

Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasin või elektrimootor. 1860 1900 si

Autod-traktorid i

odt

Traktorid ja liikurmasinad

Käigukastid. Astmelised käigukastid liigitatakse: · Hammasülekande tüübi järgi · Võllide arvu järgi · Hammasrataste hambumise viisi järgi · Käiguvahetusmehhanismi järgi · Võllide paiknemise järgi · Käiguvahetuse järgi · Käikude arvu järgi · Nihutatavate hammasrataste arvu järgi Käigud grupeeritakse. Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülek

Traktorid ja liikurmasinad

pdf

John Deere 8R

8R seeria traktorid 217 kuni 291 kW (295 kuni 395 hj) 97/68EC intelligentse võimsusjuhtimisega val uses saada Lis avarust n D eere iv se Joh ka ek sk lusi mand ActiveComega roolimis 2 | 8R seeria traktorid sissejuhatus Sõit tulevikku Maaharimiseks ühest horisondist teiseni, vajate

Põllumajandus

doc

OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL

Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool Maamajanduse Mehhaniseerimine Siim Jaansoo OPTIMAALNE MASINAPARK 300- HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE LÕPUTÖÖ Juhendas: Ants Siitan 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 1.MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST............................................4 2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES.................5 2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid.....................................................................................5 2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad.......................................................................9 2.3. Külvikud ja väetusamasinad...................................................................................19 2.4. Taimekaitse

Põllumajandus

odt

Teedemasinate juhtimine ja hooldus

Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tende

Teedeehitus

docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar

Autod-traktorid i

200

doc

Masina osadest ja kontroll

Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:

Masinamehaanika

Rohkem sarnaseid