.......................................................................................5 1.6 Õhkvedrustus....................................................................................................................5 1.7 Sõltuv vedrustus...............................................................................................................6 1.8 Sõltumatu vedrustus.........................................................................................................6 2. Amortisaatorid...............................................................................................7 2.1 Amortisaatori põhifunktsioonid .................................................................8 2.2 Amortisaatori peamised erinevused .............................................................8 2.3 Gaasiamortisaatorid ..............................................................................8 2.4 Esiamortisaatorid ..............................................................
Autode pesemine Hooldamisega hoiad auto korras ja väldid roostetamist. Pesemine ja vahatamine kaitsevad autod välismõjude eest. Sagedane pesemine ja vahatamine, kaitsevad värvipinda ja keskkonda kahjustavate tegurite nagu ultravioletne kiirgus temp muutus, sademete aga ka õhus olevate tahma ja väävli ühendite eest. Kasutada autopesuks selleks ette nähtud aineid. Ainult siis võib olla kindel lõpptulemuses. Kasutada ei tohiks kodu ja ega üldpesuaineid. Need vähendavad liigselt veepind pinevust: Vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle. Jäätumisel võib vesi tekitada värvipinnal pragusid. Müüakse väga palju erinevaid autopesu vahendeid. Kasutada tasuks tuntud kaubamärkidega tooteid. Need annavad hea tulemuse. Tänapäeval ei ole põhjust kasutada põlemis vedelikeks mõeldud aineid lahusti pesuks. Seega bensiin, nafta ja petrooleum ei ole auto pesuks sobilikud. Ei ole soovitatav lahustid pääseksid kanalisatsiooni ja pinnavette. Kui pesutulemus...
ja tagatelje vahel? 1. Mida rohkem kaalu ümber jaotub, seda väiksem on summaarne sidestustegur 2. Kui kaalu ümberjaotumine on näiteks suurem esiteljel on auto teoreetiliselt alajuhitavusele kalduv kui kaalu ümberjaotumine on suurem tagateljel siis ülejuhitavusele kalduv. Mis mõjutab kaalu ümberjaotumise kiirust? 1. Sõiduki inertsimoment vastava telje suhtes mille ümber kaalu ümberjaotumine toimub 2. Amortisaatorid 3. Vedrud ja stabilisaatorivardad mõjutavad kere liikumise amplituuti ja kiirust Kaalu ümberjaotumisest tingitud kurvi sisemiselt rattalt ära võetud kaal on võrdne kurvi välimisele rattale juurdepandud kaaluga Summaarne kaalu ümberjaotumine : Wt = Flat* Hcg/tr tot Vedrustatud massi kaalu ümberjaotumise saab jagada omakorda kaheks: 1. Geomeetriline kaalu ümberjaotumine Jõud lähevad läbi vedrustuse hoobade 2. Elastne kaalu ümberjaotumine
Autode vedrustus Auto vedrustuse hulka kuuluvad vetruvad, suunavad ja summutavad osad. Vetruvad osad on kas keerd-, leht- või väändvedrud. Vetruvate osade hulka kuuluvad ka õhkpadjad. Need leevendavad ratastelt kerele kanduvaid tõukeid. Kui auto sõidab läbi augu või üle konaruse, hakkab kere vedrudel õõtsuma. Korduvate tõugete korral võiks õõtsumine suureneda kuni vedrude läbilöökide ja isegi purunemiseni. Seda väldivad summutavad osad amortisaatorid, mis pärsivad õõtsumise. Vedrustuse suunavad osad on vardad ja hoovad, annavad ratastele või sillale ettenähtud asendi. Kui tagasilda ühendavad kerega lehtvedrud, siis hoiavad nad seda ka kohal. Kui kasutatakse keerdvedrusid, võtavad piki- ja külgjõude vastu eraldi vardad. Esivedrustuse muudab keerukaks asjaolu, et rattaid peab saama pöörata ja nende vastastikune asend peab olema äärmiselt täpne. Muidu ei hoia auto suunda ja rehvid kuluksid kiiresti.
Veermik Veermiku kaudu toetub autokere maapinnale. Kandekerega sõiduauto veermik koosneb sildadest või kerega eraldi ühendatud telkiutest koos ratastega. Sõiduautotel kasutatakse põhiliselt keerdvedrustust. Autokere õõtsumise summutamiseks kuuluvad vedrustusse veel amortisaatorid. Autodel kasutatakse teleskoop tüüpi vedelik amortisaatoreid ja gaasiamortisaatoreid. Viimased hoiavad autorattaid suurepäraselt teel. Amortisaatorid leevendavad teekonarustel tekkivaid autokere kõikumisi ja muudavad sõitmise mugavaks. Samuti on nad tähtsad liiklus ohutuse seisukohalt. Amortisaatorid valitsevad rehvidele mõjutsevaid püstjõudusid ja vedrustuse liikumist , ning hoiavad nii autorattaid pidevalt konktaktis teega. Rikkis amortisaator võib kurvis põhjustada külglibisemist. Rehvid Rehvid jagunevad turvise mustri tüüpi järgi talve-ja suverehvideks. Turvavöö Peab olema kinnitatud ja pingutatud nõuetekohaselt
See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator. Amortisaatori põhifunktsiooniks on juhtida vedru liikumist, mille tulemusena: 1. Püsivad rattad kontaktis teepinnaga 2. Sõiduki kere on stabiilne 3. Mugavus on tagatud Joonis 1. Lehtvedrud Joonis 2. Spiraalvedrud 2. Amortisaatorid 2.1 Amortisaator ja tööpõhimõte Amortisaatorid on põhimõtteliselt õlipumbad. Kolvivarre otsa on kinnitatud kolb, mis töötab rõhutorus olevale hüdraulilisele õlile vastu. Kui vedrustus liigub üles-alla, pressitakse õli läbi kolvis asuvate pisikeste avade. Avad lasevad läbi vaid väikese koguse õli. See aeglustab kolvi liikumist, mis omakorda aeglustab vedru tööd ja vedrustuse liikumist. Amortisaatori takistus
................................. 5 1.5 Aktiiv vedrustus ............................................................................................. 6 1.6 Adaptiivne vedrustus ..................................................................................... 6 1.7 Sõltuv vedrustus ............................................................................................ 7 1.8 Sõltumatu vedrustus ...................................................................................... 7 2. Amortisaatorid ................................................................................................ 8 2.1 Amortisaator ja tööpõhimõte ......................................................................... 8 2.2 Esiamortisaatorid ........................................................................................... 9 2.3 Tagaamortisaatorid ........................................................................................ 9 2.4 Gaasiamortisaatorid ...................................
Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 HÜDRAULIKA KASUTAMINE AUTODES Iseseisev Töö Juhendaja: Paul Kütimaa Tartu 2009 HÜDRAULIKA KASUTAMINE AUTODES Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures, hüdraulikat kasutatakse väga paljudes kohtades. Ühe lihtsama näitena võime tuua töökojas oleva hüdraulilise tungraua. See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. Autodes on hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites, roolivõimendis, jahutussüsteemis ning ka õlitussüsteemis. Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö. Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitu...
Koostas: Marko Illus Vana-Võidu 2011 Vedelikamortisaator Amortisaatorite ülessanne on summutada vedrude (kere) võnkumist. Nende töö põhineb vedeliku (õli) läbi väikeste avade voolamise takistusel, takistades sellega amortisaatori kolvi ja kogu vedrustuse vaba liikumist. Amortisaatori takistus on suurem tema pikenemisel. Amortisaatorid leevendavad teekonarustel tekkivaf autokere küikumist ja muudavad sõitmise mugavamaks. Amortisaatorid on ka üks tähtsaim auto esmase ohutuse tagaja- olulise poolest võrreldav rehvide ja piduritega, neil on auto juhitavuse, pidurdamise ja teelpüsimise seisukohalt lausa võtmeroll. Amortisaatorid valitsevad rehvidele mõjuvaid püstjõudusid ja vedrustuse liikumist, ninghoiavad nii auto rattaid pidevalt kindlasti kontaktis teega. Tavaoludes teeb amortisaatori kolb 1200 käiku läbitud kilomeetri kohta. Sellise raske töö tagajärel amortisaatorid
6. Kuidas nimetatakse joonisel kujutatud vedru? A. See on paraboolne üheleheline lehtvedru B. See on tavaline lehtvedru C. See on väändevedru D. See on abivedru 7. Milline vedrustuse tüüp on joonisel kujutatud? A. Väändevedruga tagasilla sõltuv vedrustus B. Väändevedruga tagasilla sõltumatu vedrustus C. Väändevedruga esisilla sõltuv vedrustus D. Väändevedruga esisilla sõltumatu vedrustus 8. Mis on kõige olulisem põhjus, et veermikus on amortisaatorid? A. Amortisaatorid pehmendavad auto liikumist ebatasasel teel B. Amortisaatorid muudavad vedrustuse jäigemaks C. Amortisaatorid kustutavad vedrude järelõõtsumise D. Amortisaatorid hoiavad rataste suunanguid stabiilsetena 9. Mida tuleb ette võtta, kui välisel vaatlusel märgatakse amortisaatori lekkimist? A. Sellise rikke korral pole midagi vaja ette võtta B. Amortisaator tuleb lahti võtta ja lekkiv tihend vahetada C
. . . . . . . . . . . . . . . .12 2.4.2. Gaasiamortisaatorid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12 1. Madalrõhk (kaksiktuub) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12 2. Kõrgrõhk (monotuub) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .13 2.4.3. Asenditundliku summutuse (PSD) tehnoloogia . . . . . . . . . . . . . . .14 2.4.4. Koormust kompenseerivad amortisaatorid . . . . . . . . . . . . . . . . . .15 1. Mehaaniline vedru . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .15 2. Õhkvedru . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .16 3. Isetasakaalustuv Nivomat süsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .17 2.4.5. Reguleeritavad amortisaatorid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .18 1
vedrustus Vedrustussüsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega. Vedrustussüsteem kannab sõiduki koormust (massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolt tekitatud sõidukikere kõikumisi, parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. Vedrustuse põhikomponendid: · 1) Vedru · 2) Põikstabilisaator (valikuline) · 3) Hoovastik · 4) Puksid/kinnitused · 5) Amortisaatorid Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See
Amortisaatori takistus sõltub vedrustuse ülesalla liikumise kiirusest ja kolbides olevate avade arvust ning suurusest, samuti klapiketaste arvust ja paksusest kolvi juures. Mida kiiremini vedrustus liigub, seda suurem on amortisaatori takistus. Tulemusena vähendavad amortisaator ja vedru: • Ratta põrkumist • Autokere õõtsumist või kõikumist • Autokere noogutusefekti pidurdamisel • Esiosa tõusu kiirendamisel Füüsikaseaduste kohaselt energia ei teki ega kao, vaid muundub – amortisaatorid muundavad soojuseks kineetilise energia, mida vedrud on kokkusurumise ajal kogunud. Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist. • Tagab püsiva juhitavuse ja pidurdusvõime • Hoiab ära rehvide enneaegse kulumise 5 • Aitab hoida rehve kontaktis teepinnaga • Hoiab dünaamilist rataste seadenurka • Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist
Käänmikku ja alumist harki või hooba ühengab sel juhul kuulliigennd, kuid käänmiku ülemine ts on amortisaatori silindriks, mis saab pöörduda ümber kolvivarre. Just MONROE töötas välja ja tootis 1951.a. esimese teleskoopamortisaatori Monro-Matic. Aja jooksul on autovedrustuse konstruktsioonid täienenud ja koos sellega on tekkinud ka mitmed erinevad amortisaatoritüübid. Oma ehituselt võivad amortisaatorid olla: tavalise, traditsioonilise ehitusega, ·I MacPherson tüüpi täisamortisaator ehk jalgamortisaator, ·II MacPherson tüüpi vedrustuse padrunamortisaator, ·III vedrualusega ehk vedruamortisaator, kusjuures võivad nende kinnitused olla erinevad (silm, vars, risttapp jne.). Õli amortisaator- Kõige tavalisem õliamortisaator koosneb korpusest, mis moodustab samas ka välimise surveanuma (silindri), põhjaklapisüsteemist, sisemisest silindrist, kolvist
Raami suhtes. Vedrustuse ülesanded Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja külgjõududest tingitud reaktsioonijõude. Tagada ratta ning kandekere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi juhitavuse, teelpüsivuse ja sõidumugavuse vahel. Vedrustuse elemendid Vedrustuse moodustavad elastsed elemendid, amortisaatorid ja vedrustuse hoovad. Sõltuv- ja sõltumatu vedrustus Sõltuv vedrustus Sõltumatu vedrustus Vedrustuse liigitus Keerdvedrustus, lehtvedrustus, väänd- e. Torsioonvedrustus, pneumovedrustus, hüdropneumovedrustus. ROOLISÜSTEEM Roolisüsteemi ülesanne võimaldab juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil. Roolisüsteemi moodustavad roolimehhanism(roolivõim) ja rooliajam(tagab juhtrataste
· Pukseerimisel tuleb arvestada: painduva ühenduslüliga peab sõidukite vahemaa olema 4-6m. Painduva ühenduslüli keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Nb: Mootorrattaid tohib pukseerida ainult jäiga ühenduslüli abil ON VALE! · SÕIDURADA on: Sõidutee pikiriba, mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. · Suurim kaugus sõidutee äärest asulateel parkival autol on 0,2m · Külglibisemise tekkimist kurvides võib soodustada: Rikkis amortisaatorid, Erinev rehvirõhk. · Juht on kohustatud andma teed sõiduteed ületavale jalakäijale ... pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites ; tagurdades. · Millal on silma kohanemiseks kuluv aeg pikem? Valgustatult teelt pimedasse sõitmisel. · Mis on mootori ülekuumenemise tunnus? Jahutusvedeliku termomeeter näitab ülekuumenemist. Mootori võimsus võib väheneda. Mootoris tekib detonatsioon.
1. Vedrustussüseem Vedrustus süsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega Vedrustus süsteem kannab sõiduki koormust(massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolet tekitatud sõidukikere kõikumis , parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. 2. Vedrustuse põhilised osad · Vedru · Põikistabilisaator (valikuline) · Hoovastik · Puksid /kinnitused · Amortisaatorid 3. Vedru · Olemata selllest,kas tegemist on keerd-,kummi-,leht,õhk või torsioonvedrudega,on just vedrud need,mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. 4. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompresioonil teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada.See põhjustab sõiduki kiire liikumise ja muudab sõiduki
Pilet 1. 1. Auto üldehitus. Auto üldehituse alla kuulub: 1) Mootor 2) Shassii a) Põhi , alus koosneb: kandekere, esisild , tagasild, rattad, vedrud, amortisaatorid b) Juhtimismehhanismid - * Rool * Sõidupidurid * Seisupidur ehk käsipidur 3) Jõuülekanne a) sidur b) käigukast suurendab rataste veojõudu kiiruse arvel c) autokere 2. Auto valgustus ja signalisatsiooniseadmed Kaug- ja lähituled, need on põhilaternad. Ääretuli märguandeks teistele autodele, nendega ei sõideta. Suunatuled suuna näitamiseks, merevaigukollast värvi.
ülekandmine tee ja sõiduki vahel ning rataste õige asendi säilitamine kere suhtes. Puksid - Elemendid, mis takistavad rehvide ja tee poolt tekitatud müra kostumist kabiini. Amortisaator - Amortisaatori põhifunktsiooniks on summutada kere ja rataste vibratsioone ning tagada rataste pidev kontakt teepinnaga. Vedrustuse põhikomponendid: 1) Vedru 2) Põikstabilisaator (valikuline) 3) Hoovastik 4) Puksid/kinnitused 5) Amortisaatorid 1.3. Vedru Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. 1.3.1. vedru töö Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Koormatud sõiduk ilma vedruta Koormatud sõiduk koos vedruga 1.3.2 vedrude ja amortisaatorite koostöö Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt
Auto on mootorsõiduk, millel on 3, 4 või rohkem ratast ja mis on mõeldud sõitjate oma veoste veoks, haagiste veoks või eriotstarbeliste tööde tegemiseks. Kui auto liigub aeglasemalt kui 25 km/h, siis ei ole ta auto. Autoks loetakse ka elektrikontaktliidetega rööbasteta sõidukit. Üldehitus Mootor: Ülesanne on muuta vedelkütuse põlemisel tekkinud soojusenergia mehhaaniliseks energiaks. Mootori üldehitus: 2 mehhanismi: väntmehhanism ; gaasijaotusmehhanism. 4 süsteemi: jaotus; õlitus; toite; elektri. Shassii: on autole aluseks või baasiks, mille külge kinnituvad kõik autoosad. 1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere:...
siduriga, õli-viskoossussiduriga. Nõuded jahutusvedelikule: Intensiivne soojusülekanne Madal külmumistemperatuur Kõrge keemistemperatuur Vähene viskoossus Suur soojusmahtuvus Ei tohi korrodeerida metalle Ei tohi mõjuda sööbivalt tihenditele, voolikutele Peab olema võimalikult vähe tule ohtlik ja mürgine Veermik Veoauto veermiku moodustavad raam, esi ja tagasild, vedrustus, amortisaatorid, rattad ja rehvid. Volvo uuendatud mudelitel FH ja FM on nüüd kokku 3 erinevat alusvankrit: 1) sadulveok 2) veoauto 3) ehitusveok. Veokiseeria on tervikuna kujundatud ühiste komponentide baasil. Ehitusveokit FM tehakse rattavalemiga 6x4, 8x4, 4x4 ja 6x6. Kõigil õhkvedrustusega autodel kasutatakse üksnes ketaspidureid, neile lisandub mootorpidur ja aeglusti. Alusvanker muutus endisest 160kg kergemaks. Külgpaneelid on kergesti eemaldatavad ja tagavad hooldusel
vähendavad hõõrdumist. Kaubalift · Kasutatakse kaupade transportimiseks vertikaalsuunas. · Liftikäik ehk saht võib asetseda hoone sees või väljas. · Sahtis on juhtrelsid kabiini ja vastukaalu liikumise suunamiseks. · Hoone ülakorrusel asub masinaruum, kus on elektrivints ja juhtimisseadmed. · Vints koosneb mootorist, reduktorist ja veorattast. · Üle veoratta on paigutatud trossid, mille ühes otsas on kabiin ja teises vastukaal. · Sahti põhjas on amortisaatorid, mis pehmendavad laskumist. · Elektrimootor ühenduses reduktoriga, mis vähendab liikumiskiirust. · Lift on varustatud piduritega, mis kindlustavad kabiini kindla pidurduse selle mistahes asendis. · pidurid hakkavad tööle ka siis, kui puruneb tross, pingsus ei ole võrdne või katkeb vool. · Sahtil igal korrusel uksed, mis avanevad väljapoole. · ustel on automaatblokeeringud, mis ei võimalda lifti käivitada lahtiste ustega. · Liftiga tohivad töötada kodanikud alates 18
Esisilla ja sadula vahe 3000 mm (H2) VEDRUSTUS Esisild Semi-elliptiline paraboolvedrud Anti -roll bar Tagasild Kvartal elliptilise õhuga lõõtsad on mõlema teljel, sassii kõrgust võib tõsta või langetada, et aidata laadimist. Pneumaatilised tagumised teljed tõstukiga . Double acting teleskoop amortisaatorid on paigaldatud kõikidele telgedele. 2.2. Haagis. Mark, mudel, tüüp (täis-, pool- või kesktelghaagis). Telgede arv. Mõõtmed. MEILLER KIPPER MHKA 12/27 LOSS1 Telje tüüp poolhaagis Telgede arv 3 telge Haagise üldpikkus 10 220 mm Haagis pikkus kinnituskohast 8610 mm Kinnitsukoha ja haagise
FT suunab, tagab keskteljelisuse, kergendab. Passiivne harjutus- Lihaste aktiivne kontraktsioon puudub. Parandab vere-lümfiringet. Aitab luua õiget liigutuste skeemi. Stimuleerib aktiivset liikumist. Vähekoormav, sobivad trauma varajases staadiumis, tugiliikumisaparaadi haigestumisel. 7) Kergendavad ja raskendavad tingimused harjutuse sooritamisel Kergendavad tingimused- Raskusjõu mõju vähendamine, hõõrdejõu vähendamine Raskendavad tingimused- Amortisaatorid, vastupanu ületamine, trenažöörid 8) Kehalise koormuse iseloomustus, selle doseerimise võimalused liikumisravis. Kerge koormus- Elementaarsed harjutused, kätele ja jalgadele, isoleeritud lihasgruppidele või lihastele, mõõdukas tempos. Mõõdukas koormus- Lai harjutusvara, erinevad lähteasendid, optimaalne tempo, ei kasutata jooksu, hüppeid ja keerulisi harjutusi. Intensiivne (raske) koormus- Harjutuste valik ei ole kitsendatud.
· Piduri hoob, pedaal, trossid, vardad · Pidurivõimendi, - peasilinder ja ratta töösilinder · Piduritorustik 5) Rehvid ja veljed: · Rehvi tehnoseisund · Rehvi kasutamine · Naastrehvid · Taastatud rehvid · Veljed · Velgede kinnitus 6) Veermik ja kere: · Kere · Klaasid, klaasipuhastid ja aknapesurid · Kere/kabiini sisustus · Korrosioon ja välimus · Esi- ja tagatelg · Vedrud, amortisaatorid ja stabilisaatorid · Haagise/veduki haakeseadmed ja ühendusjuhtmed · Veokastid ja furgoonid 7) Mootor: · Mootor · Toitesüsteem ja kütusepaak · Gaasi toiteseadmed · Väljalaskesüsteemid · Heitgaaside toksilisuse vähendamise seaded · Katalüsaatorita ottomootorite heitgaasid · Lambda -anduriga ja katalüsaatoriga ottomootorite heitgaasid · Diiselmootori heitgaaside suitsusus · Müra · Elektrisüsteem 8) Jõuülekanne
kergelt ette kallutatud, küünarliigesest kõverdatud käed silmade kohal otsmiku ees. Iseloomulik on faasilisus: 1. Ettevalmistav faas- käte liikumine pallile vastu. 2. Põhi-ehk tööfaas- palli ja sõrmede kokkupuude, palli liikumishoo pidurdamine ning pallile uue liikumishoo pidurdamine ja suuna andmine. 3. Palli saatmine kätega, minnakse üle uuele tegevusele. Tehnika: · Randmed- on söödu sooritamisel amortisaatorid ja regulaatorid. Peatatakse palli hoogu ning antakse nõrgale pallile hoogu juurde. · Küünarliiges- söödu sooritamise peamine vahend. · Ülaltsööt enda kohale- analoogne ettesööduga · Ülaltsööt selja taha- lähteasendis on käed pea kohal, kui tabatakse palli · Hüppelt sööt- hüpe analoogne ründelöögiga. Olulisim on söödu õige ajastamine. (hüpe, siis sööt) Ründesööt Ründesööt erineb ülaltsöödust, käte töö ja trajektoorist
Või kui nõiteks kurvis pidurdada, kulutatakse osa haardejõust pidurdamisele ja külgsuunaliseks haardumiseks jääb liiga vähe haardejõudu ja algabki külglibisemine. Seetõttu tuleb auto kiirust vähendada (pidurdada) enne kurvi, kui auto liigub veel otse, kurvis mitte pidurdada. Kurvi lõpus, kui auto rattad on juba otsesuunda keeratud, on soovitav tasahaaval kiirust suurendada. Külglibisemist soodustavad veel erinev rehvirõhk ühe telje ratastel ja mittetöötavad amortisaatorid. Auto ümberpaiskumine tekib suure külgjõu mõjul, kui auto raskuskese on suhteliselt kõrgel. Raskuskeskme asukoha viivad kõrgeks auto konstruktsioon (suured rattad, kõrge pealisehitus jms) või katusele paigutatud koorem. Peale selle aga soodustab auto ümberpaiskumist veel väike rööbe (rattavahe) ja külgtuul. Auto juhitavus Juhitavuse all mõistetakse auto omadust liikuda täpselt autojuhi poolt määratud trajektoori mööda. Juhitavust
10. Õliti (kus asub ja milleks vaja on) Õli lisamiseks enne tarbijat. Õhuettevalmistusplokis. 11. Jääkrõhu väljalase (kus asub ja milleks vaja on) Õhuettevalmistusplokis. Jääkrõhu välja laskmiseks. 12. Täiturid (tingmärk, silindri amortisaatori eesmärk ja tööpõhimõte) Lineaarliikumisega pneumosilindrid Ühepoolse toimega silindrid Membraansilinder Kahepoolse toimega pneumosilindrid Kahepoolse toimega silindri amortisaatorid Kui silindri kolb on jõudnud piirasendi lähedale, sulgeb amortisaatori kolb väljavoolava õhu otseväljavoolu. Õhk suunatakse välja drosseli kaudu. Silindri liikumisel teises suunas pääseb õhk kolvi taha moodavooluklapi (vastuklapi) kaudu. Erikonstruktsiooniga pneumosilindrid Läbiva kolvivarrega pneumosilinder Lame- (lapik) tandem-, kompaktne tandemsilinder Mitmepositsioonsilinder Kolmepositsioon-, juhikutega-, stoppersilindrid Teleskoopsilinder
aastal 1970. Alumiiniumit saab kasutada autotööstuses luua kerepaneele kergemaks. Alustades Acura NSX 1990ndate alguses paljud superautod ehitatud läbi alumiiniumi, sealhulgas hõõguv Audi R8. Rattad on ka sageli valmistatud alumiiniumist. Alumiiniumi saab kasutada erinevate auto osades: Kere-paneelid (40% kergem auto kere kui terasest) Soojusvahetid mootoriplokk amortisaatorid Rattad (kuni 35% kergemad kui teras veljed) Vedrustus osad (30-35% kergemad kui teras eelkäijad) Sisekujundus & dekoratsioon Klaas Mis kasu on autost, kui sa ei näe välja? Nagu ka kumm, on klaas üks Unustatud kangelane autotööstuses. Samuti on see tugevalt seotud autotööstusega - kui äri langeb oluliselt autotööstuses, siis klaasi tootjad saavad ka kogeda töökohtade kaotusi. Klaas on kasutusel paljudes kohtades autos
Mootor Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid, mis muudavad vabaneva soojusenergia tööks. Nende levinum tüüp on kolbmootor. Selles põleb kütuse ja õhu segu põlemiskambris. Põlemisel tekkiva gaasirõhu võtab vastu kolb, selle edasi-tagasi liikumise aga muudab väntmehhanism pöörlemiseks.Kolbmootorid jagunevad otto- ja diiselmootoriteks. Otto- ehk bensiinimootoris seguneb bensiin õhuga kas karburaatoris (karburaatormootor) või sisselaskekollektoris (pritsemootor). Küttesegu süüdatakse kõrgpinge-elektrisädemega. Diiselmootoris pritsitakse diislikütust kõrgel rõhul põlemiskambrisse, kus kütus seguneb kuuma õhuga ja süttib. Õlitussüsteem. Õli vähendab hõõrdumist, eemaldab kulumissaadusi ning jahutab mootori hõõrduvaid pindu. Mootoris tuleb tarvitada ainult ettenähtud õlisid. Juht peab olema alati kindel, et mootoris on küllalt õli. Õli taset mõõdetakse enne...
Jahutus- ja pidurivedelikud Võib koguda koos Pliiakud Nii plii kui väävelhape on kahjulikud; hoida soojas laos, välitingimustes hoida happekindlates konteinerites, et purunemisel ei lekiks hapet pinnasesse Õlisisaldusega metallijäätmed ( filtrid, Kogutakse koos ühte konteinerisse amortisaatorid, jms.) Õlisisaldusega muud jäätmed ( paber, Kogutakse koos ühte konteinerisse kaltsud, absorbent jms.) Päevavalgus- ja säästulambid Kogutakse tervelt eraldi konteinerissse Patareid ja akud Kogutakse pliiakudest eraldi konteinerisse Liivaeraldaja jäätmed Sisaldavad õli; kogutakse nagu ohtlikke jäätmeid
autod olid ala loojate sünnikohas Jaapanis amatööride soosikuiks. Põhimõtteliselt saab igast tagaveolisest esimootoriga autost ehitada eduka driftinguauto. Eriti USA-s, kus autotehased on asunud toetama driftingus võistlejaid, leidub tippmargi driftinguautode hulgas näiteks palju Ford Mustangeid. Ka Mopar ja General Motors on tehases valmistanud driftingu võistlusautosid. Muudatused autode juures on tehtud selleks, et saavutada maksimaalset kontrolli (reguleeritavad amortisaatorid, rataste kalded), suuremat libisemisnurka roolimuutuste kaudu ja laia väändeala mootori kohandamise osas. Kuigi suur võimsus iseenesest ei too küll õndsust ega ava uksi edule, on vabalt hingavad 1600 cc 4A-GE mootoritega varustatud Toyota Corollad püsivarustuseks isegi D1 tippvõistlustel. Siiski on suuremas osas võistlusautod võimsamad kui 300 hobujõudu. Eriti kõrgetasemelistel võistlustel on väga oluliseks näitajaks ka rehvid. Halvasti pidavate rehvidega ei ole võimalik
Veermik on auto alusvanker. Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude. Autoreaktiiv momente võtavad vastu...
Husqvarna) on tagumine käepide jäigalt ühendatud kütusepaagiga ja moodustab sellega ühtse koostu. Niimoodi on saadud lihtne, töökindel ja vibratsiooni hästi summutav käepide, kütusepaak käepidemes muudab selle raskemaks ja kustutab vibratsiooni. Mitmetel saemarkidel on vibratsiooni summutamiseks tagumine käepide koostatud mitmest detailist, mille vahel on kummipuhvrid. Käepidemete hooldamine seisneb kinnituspoltide kontrollimises ning vajaduse korral pingutamises. Käepidemete amortisaatorid “väsivad” aja jooksul ja võivad rikneda siis, kui nendele satuvad bensiin ja õli. Seda tuleb vältida. Riknenud amortisaatorid vahetada. Saagide teenindamine Saagide tööiga Saagide kasutamisel vastavalt tehasejuhendile on saagide iga pikk. Kui kasutatakse ettenähtud oktaaniarvuga bensiini ja ettenähtud õli, puhastatakse regulaarselt õhufiltrit, peetakse kinni ettenähtud hooldusvälpadest ning ei koormata saagi üle, peab mootor vastu aastaid. Kiiresti kuluvad lõikeaparaadi osad
Raamita toes koosneb mootori ja jõuülekande jäigalt ühendatud karteritest. Kasutatakse väiketraktoritel. 2. Vedrustus Vedrustus ühendab toese elastselt traktori sildadega või käiguosaga. Vedrustus koosneb: · juhikseadisest, mis suunab rataste või roomiku liikumist traktori toese suhtes. · elastsest elemendist, mis vähendab traktorile mõjuvaid dünaamilisi koormusi. · summutusseadisest, mis summutab võnkeid. Amortisaatorid on ette nähtud kere võnkumise kiireks summutamiseks. Juhikseadise järgi jagunevad vedrustused: · Hoobvedrustuseks · Teleskoopvedrustuseks Elastse elemendi järgi jaguneb vedrustus: · lehtvedrudega · keerdvedrudega · taldrikvedrudega · väändevedrudega (torsioon-) · kummivedrustus · pneumovedrustus · hüdropneumovedrustus Roomiktraktorite vedrustus liigitatakse juhikseadise järgi: · jäikadeks · pooljäikadeks · elastseteks
(kütuse viskoossus või pumba tootlikkus suur), siis kütuse osakesi vastu ülemist taldrikut ei paisata ja kõik kütuse osakesed liiguvad jõu D mõjul mööda trajektoori ,,b" koos puhta kütusega separaatorist välja. Taldrikseparaatori põhiosad ja kinemaatiline skeem. 1. Separaatori kaas (kogur) 2. Pöörlev trummel 3. Vertikaalvõlli amortisaatorid 4. Tugipukk ja kere 5. Horisontaalvõll 6. Friktsioonsidur 7. Elektrimootor 8. Verikaalvõlli tugilaager 9. Tiguülekanne 10. Kütuse pumbad 11. Elastne ühendusmuhv
Sundvõnkumine - resonants: Keha võnkumise amplituudi kasv välise jõu mõjul. Mõjub perioodiline väline jõud, mille sagedus langeb kokku süsteemi omavõnkesagedusega Mehaaniliste sundvõnkumiste resonantsi näited: Kiik, muusikariistade korpus, raadiotehnikas signaalide selektiivne vastuvõtt. Vibratsioon on väikese amplituudiga kiire mehaaniline võnkumine, värisemine. Vibratsiooni vähendamiseks kasutatakse summutavat e. amortiseeruvat lüli: kummirattad, autokere ja istemete amortisaatorid, kummipuksid, poroloonikiht istme all. Mootorsael kummiklots käepideme ja kere vahel. Vibratsiooni mõju: Enamasti ohutu, kuid oluline teatud elukutsetel: kaevurid, ehitajad Kestev vibratsioon tekitab lokaalsed vereringe häireid, häiritud närvilõpmete tegevust ja vibrotõbe. Kui kogu keha kestvas vibratsioonis: peavalu, iiveldus, nõrkus. Võnkumised looduses: Vabavõnkumised: Puud tuules, lehtede värisemine
veenduda et sinna ei jää purunenud metallide tükke. Võllide kokkupanekul tuleb tööpinnad määrida kokku käigukasti õliga et peale kokkupanekut saaksid detailid kohe määritud. Seejärel vastavalt tööjuhistele mondeerida käigukast. Peale reomonti kontrollida kõikide käikude lülitumist. 7.juhtrataste reguleerimine (sillastend) Sõita sillastendile veenduda et esisilla liigendites ja laagrites puuduvad loksud ja silmanähtavad vigastused et õõtshoovad on sirged ja amortisaatorid korras. Rehvi rõhk peab olema paigas. Seejärel valitakse vastava auto mõõtarvud . Seejärel paigaltatakse igale rattale peegel või laser seadmed mille abil reguleer stend töötab. Seejärel mõõdetakse ettejooksu keerates rooli paremale ja vasakule. Peale ettejooksu mõõtmist pannakse rool otseks ja fikseeritakse seejärel pinkile ilmuvad hetke mõõtarvud. Ebatäpsed mõõdud reguleeritakse. Vastavalt autotootja poolt ette nähtud juhistele
-elementide süstematiseeritud loetelu (klassifikatsioon). Liitedetailid: lahtivõetavad ja kinnisliited nt. keermes-, liist-, neet-, keevis-.liim- jt liited) Tugi- ja kandedetailid teljed, võllid, laagerdused,juhikud, korpused nt. raamid,kronsteinid,toed. Ühendus- ja ülekandedetailid: sidurid, hõõrdülekanded, hammasülekanded, muud (nt. rihm-, kett-, kruviülekanne ja nukkmehhanismid). Elastsed detailid (peamiselt vedrud) Talitluselemendid (ajamid, reduktorid, pidurid, amortisaatorid jt). 2.Liite määratlus, liidete klassifikatsioone (tuua näiteid iga liiteliigi kohta - nimetus ja eskiis). Liide on masina või aparaadiosade, üldjuhul mis tahes konstruktsiooniosade suhtelist liikumist mittevõimaldav ühendus (erandiks on neljakandilise vardaga ühendatud neljakandilise avaga klots ehk liugur,kus säilib teljesihiline liikumine). 1)Liited jagunevad: lahtivõetavad liited (keermes-,liist-,hammas-,tihvt-,profiililiited) ja mittelahtivõetad e
20 Väntvõlli laagrid on rippuvat tüüpi. Laagri kaaned kinnitatakse alt ja küljedelt hüdrauliliste poltidega mis on pingutatud hüdraulilise tungraua abil. Õlivann on tehtud terasest, keevitatud kokku ja on kinnitatud altpoolt poltidega plokk-karteri külge. Õlivanni otsas on äravoolutoru, mille kaudu õli saab valguda peamasina all asuvasse õlitanki. Plokk- karter on ühendatud vundamiga kinnituspoltide abil läbi sfäärilise kiilu amortisaatorid. 2.2.2 Silindrid, silindriplokk, silindrihülsid Masinate silindrid koosnevad silindrihülssidest, mis on pressitud veega jahutatavasse silindrisärki. Silindrisärk on integreeritud silindriplokki. Silindrihülss on valmistatud spetsiaalsest valuterasest ja seest hoonitud. Silindriploki ja hülsi vahel tsirkuleerib jahutusvesi. Ülevalt on silindri krae silindriplokile soveldatud, alumises osas kasutatakse tihendamiseks kahte kummist O-rõngast, sellega on ka
läbimõõduga silindri kolvivars ei ole piisava jäikusega, tuleb valida suurem pneumosilinder, mille kolvivarre läbimõõt oleks piisav. 52 Sele 58 - Kolvivarre läbimõõdu leidmine 5.3.3 Kolvi liikumiskiirus Kolvi liikumiskiiruse määravad ära koormus, töörõhk, pneumojaoti ja silindri vaheliste lõdvikute pikkus, liidete mõõde ning kasutatava pneumojaoti läbivoolu takistus. Samuti mõjutavad kolvi liikumiskiirust kolvi amortisaatorid. Silindrile vajaliku pneumojaoti ja lõdvikute leidmiseks saab kasutada nomogrammi (sele 59). Standardsilindrite kolvi liikumiskiirus on 0,1-1,5m/s. Lööksilindritel ulatub see kuni 10m/s. Kolvi liikumiskiirust on võimalik vähendada drosselite abil ja suurendada kasutades kiirväljalaskeklappe. 53 Sele 59 - Pneumojaoti ja lõdvikute valimine 5.3.4 Seadme tööks vajaliku õhu vooluhulga leidmine
läbimõõduga silindri kolvivars ei ole piisava jäikusega, tuleb valida suurem pneumosilinder, mille kolvivarre läbimõõt oleks piisav. 52 Sele 58 - Kolvivarre läbimõõdu leidmine 5.3.3 Kolvi liikumiskiirus Kolvi liikumiskiiruse määravad ära koormus, töörõhk, pneumojaoti ja silindri vaheliste lõdvikute pikkus, liidete mõõde ning kasutatava pneumojaoti läbivoolu takistus. Samuti mõjutavad kolvi liikumiskiirust kolvi amortisaatorid. Silindrile vajaliku pneumojaoti ja lõdvikute leidmiseks saab kasutada nomogrammi (sele 59). Standardsilindrite kolvi liikumiskiirus on 0,1-1,5m/s. Lööksilindritel ulatub see kuni 10m/s. Kolvi liikumiskiirust on võimalik vähendada drosselite abil ja suurendada kasutades kiirväljalaskeklappe. 53 Sele 59 - Pneumojaoti ja lõdvikute valimine 5.3.4 Seadme tööks vajaliku õhu vooluhulga leidmine
eespool, siis suurem. Nii on tagatud niinimetatud roolitrapetsi tekkimine esisillast, paralleelvardast ja pöördhoobadest. Rataste pöördenurgad vastavad pöörderaadiustele ja ei teki juhtrataste läbilibisemist ning on tagatud liikumise stabiilsus kurvis ja väheneb rehvide kulumine. 42. Veermik: Ratasmasina veermik: rattad (velg, rehvid ehitus, omadused, arengusuunad), sõltuvad, poolsõltuvad ja sõltumatud vedrustused, amortisaatorid (ehitus, töötamine). 43. Pidurid. Piduritele esitatavad nõuded, autodel ja traktoritel nõutavad pidurisüsteemid Pidurite tähtsus liiklus- ja tööohutuse seisukohalt on väga tähtis. Traktoritel olevad pidurid peavad täitma kolme ülesannet: peatama liikuva traktori, neid nimetatakse sõidupiduriteks; vajadusel aitama traktorit juhtida, need on juhtimispidurid; hoidma traktorit paigal sõltumata koormas, need on seisupidurid. Sõidupidurid peavad seisma jätma liikuva traktori nii, et
Traktoril võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. Diferentsiaal blokeermehhanismi ajamid jagunevad mehhaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks. 72. Veermik ja selle otstarve Veermik on see osa autost, mille kaudu kere toetub pinnale: esi- ja tagasild; rattad ja vedrustus Koosneb: Raam , Vedrustus, Sillad, Rattad, Vedrud, hoovastik (telik), Amortisaatorid Sõidumugavus (vibrokoormus reisijatele ja veosele) ja liiklusohutus (jõudude jaotumine teele koormuse kõikumisel) määratakse vedrustusega. Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. 73. Terasvedrude tüübid
resonantsõõtsumine. Kaliibritud ava ja varre ning kääne vahelise pilu läbinud õli valgub anumasse, kust ta imetakse uuesti silindrisse tagasi. «Jawa» esihargi amortisaatorid erinevad kirjeldatust selle poolest, et amortisaatori silinder on kinnitatud liiku- matu põse külge, klapivars aga on ühendatud õõtsotsaku põhjaga (pärast 1964. a. toodetud^ masinail). Õõtsotsaku põhjas on koonilise otsaga muhv
amortisaatoritega . Osaliselt tasakaalustamata mootorite vibratsiooni tööjärjekorra skeemi valimisega piirides, mis ei kahjusta tabelitena teatmikes. pehmendamiseks kasutatakse mootori alusraami ja vundamendi turbokompressori tööd ja tööprotsessi kvaliteeti. Hoorattad konstrueeritakse nii, et tema massi tsenter oleks vahelisi amortisaatoreid. Kõik amortisaatorid kujutavad endast võimalikult kaugel pöörlemise teljest st. võimalikult suure kummist, terasvedrust või muust elastsest materjalist mootori ja Tehnilistest seadmetest pikki- ja väändevõngete vähendamiseks diameetriga. Maksimaalne hooratta diameeter peab vastama