rohelistena valgusstaadiumi täpne kirjeldus: 1) klorofülli molekulid püüavad kinni punase ja sinise valguse, mille energia ergastab klorofülli molekuli 2) ergastunud molekulilt kaldun ergastunud elektron edasi valkudele, mis on valmis teda vastu võtma 3) ergastunud elektron antakse ühelt molekulilt teisele edasi, kusjuures iga taolise andmise käigus (iga astme käigus) väheneb elektroni energiahulk 4) seda energiat kasutatake H+ pumpamiseks stroomast lamelli sisekeskkonda 5) nii tekitatakse H+gradient (H+gradient on olukord, kui vesinikioonide konsentrarsioon lamelli sees on suurem kui stroomas.) H+gradienti kasutatakse ATP sünteesiks 6) toimub klorofülli (selle, kelle molekul ringlusesse läks) restabiliseerimine st. et klorofüll otsib uut elektroni ning saab selle H2O molekuli lõhkumisel 7) selles ülalmainitud protsessis eraldub O2 8) toimub NADPH süntees (NADP + H+ NADPH) : klorofüllilt alguses eraldunud
Miinusklemm ühendatakse auto kere kaudu käiviti kerega. Käiviti tööd juhitakse süütelülitist. Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee tõmbe- ja hoidemähise ühise klemmi. Harjad toetuvad elektrimootori pöörleva osa ankru- mähiste otstega ühendatud lamellidele. Lamellid koos harjadega moodustavad kommutaatori, mille abil juhitakse mähises kulgeva voolu suunda. Ühe harja ja lamelli kaudu kulgeb vool akust mähisesse ning teise harja ja lamelli kaudu mähisest maandusse. Hoidemähise teine ots on ühendatud maandusega läbi kere, tõmbemähise teine ots saab maanduse aga läbi ergutus ja ankrumähise. Vool läbib mõlemat mähist ja tekkiva tugeva magnetvälja toimel viib tõmberelee vabakäigusiduri hammasratta hoorattaga hambumisse ja ühendab peavoolukontaktid. Peavool kulgeb akust otsa süütelülitit läbimata käivitile ja hakkab hooratast ringi ajama. Mootori käivitumisel, (pöörlemissagedus ületab käiviti
() l /_*.-__/ /*,' - . . - ' " '1 f".-_-.--./ teiskasvanud '. .;-r' ktoroptast . kujunev r- l) klotoplast lamelli* kogumik _' - - - l 3.37. Uuedplastiididmoodustuvadproplastiididest. Itlendestarenevadnii kloro-, kromo- kui ka leuko- Flastid.Lisakssellelesaavadplastiididka iiksteiseks 0le minna. Nii v6ib kloroplastisthiljem arenedakromo- plast.Yiimasestsaab aga vastavatestingimustes moodustudakas kloro-v6i leukoplast. 3.38. Kloroplastiehitus. liili
Käiviti poole pingemõõtmine Ühenduskoha pingelang ei tohi ületada 0,1V. See oleks pingelangude mõõtmine juhtmetes. Käiviti elektromootori kontrollimine Ankru kontrollimine Ankru mähis ei tohi olla lühises kerega. Juhul kui väärtus on Moom siis rike on kollektoris, väiksem takistus aga lühis. Ankru mähise ja kommutaatori katkestus Mõõdetakse lamellide vahelist takistust. Lamellide seisukord Kontrollitakse visuaalselt. Lamelli pind ei tohi olla kulunud üle 0,2 mm. Pind ei tohi olla mustunud. Lamellide viskumine - viskumine ei tohi olla üle 0,4 mm. Pinda taastatakse treimisega. Lamellide osa läbimõõdu muutus.
Taimerakk · Plastiidid, vakuoolid, rakukest. · Kest- tselluloosist ja veest. Tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon (juhtukude otsad lagunevad torukesteks, ühendades organeid) · Kloroplast- roheline ja kollane, kromoplast- punane, leukoplast- värvusetu · Kloroplast. Klorofüll ( lehed ) · Kromoplast- karotinoidid · Leukoplast- varuained · Proplastiid- võivad ümber muuta oma tüüpi · Kloroplast- 2 membraani, lamelli ( klorofülli molekulid ) , DNA , RNA , valgud, ribosoomid. · Fotosüntees 6H20 + 6CO2 - C6H12O6 + 6O2 · Vakuoolid- põied, varu- ja jääkained. Raku vananedes- tsentraalvakuool. Taime siserõhk- turgor. Seened · Eukarüoodid · Heterotroofid- kasutavad teiste sünteesitud aineid energia saamiseks · Seeneniit- hüüf , seeneniidistik- mütseel · Eosed viljakehas · Kandseened- puravikud, pilvikud, riisikad ja sampinjonid.
Vaakumtorudega päikesepaneelid ehk kollektorid - Vaakumtorudega päikesepaneelide eeliseks on nende suur päikesekiirguse neelatavus ning väliskeskkonna madal temperatuuri ning tuule vähene mõju neile. Vaakumtorudega päikesepaneel toimib osaliselt ka hajuspilvisuse korral. Vasktorudest soojusvaheti asub vaakumtorudes , kus ringleb külmakindel vedelik. Sisemise toru välispinnale on kantud selektiivne neelav kiht. Kogutud energia juhitakse spetsiaalse lamelli kaudu vasktorus asuva vedelikuni. Tänu neelava pinna torukujulisusele säilib efektiivne tööpindala ka päikese liikumisel. . Üha rohkem on põhjamaades populaarsust koguma hakanud just vaakumtorud ja seda lihtsal põhjusel, et siin on välistemperatuur madal. Vaakum ei juhi temperatuuri ja seega ei saa välistemperatuur kollektorit mõjutada. Vaakumtorudega päikesekütte süsteem toodab soojust stabiilselt ja
Külmkambrites, mille temperatuur on üle 2 °C, sulatatakse aurusti pinnale tekkinud jää õhuga. Kui jahutamine lõpetatakse sulab jää ümbritseva õhu toimel. Kui kambris on madalam temperatuur või suur niiskus, kasutatakse elektrilist sulatamist. Sel juhul on aurustiplokki paigaldatud elektrilised küttekehad, mis vajaduse korral sulatavad aurustisse kogunenud jää Külm- ja sügavkülmruumides kasutatakse ventilaatoraurus- teid. Külmkambrites on lamellisamm 4-10 mm. Suurt lamelli- sammu (8-10 mm) kasutatakse, kui külmruumis on suur niis- kuskoormus. Sügavkülmruumides kasutatakse hõredamat lamellisammu (7-12 mm), et aurustiploki pinnale kogunenud härmatis ei vähendaks liigselt õhuvoolu läbi aurusti ja seega ka külmutusvõimsust.Külmkambrites,sulatatakse ventilaatoraurustid tavaliselt õhksulatusega. Sulatamise ajal hoitakse ventilaatorid töös, et sulatamise aeg oleks võimalikult lühike. Selleks et külmutus- ja külmkambrite sulatamine toimuks
elektronitranspordiahelasse. Nende asemel tõmmatakse uued elektronid vee fotooksü lõhustavatest vee molekulidest. Elektronitranspordiahela moodustavad valgud, mis annavad elektrone üksteisele edasi ja kannavad seda f I molekulideni. Seda protsessi nim aktsükliline transpordiks. Elektronide ülekandes vabanevat energiat kas. H+ ioonide konts. lamellide sisemusesse. Tulemusena tekib lamellimebraani eri poolte vahel vesinikuioonide gradient, mis sunnib neid liikuma lamelli sisemusest välja poole. H+ioonid pääsevad välja läbi mebraanis paikvena ensüümi , mis vesinikuioonide voolu mõjul sünteesib ATP-d Fotosüsteem I vee fotooksüdatisoonis ei osale, selle põhiülesandeks on NADPH2 moodustamine. Süsteemis valgusenergia toimel ergatunud elektronid liiguvad vesinikukandja nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaadi molekulidele, mis seejärel seovad ümbritsevast keskkonnast H+ ioone. Moodustanud NADPH2 on vesiniku allkaks fotosünteesi pimedusstaadiumis
· Cuvier juhad. Veri koosneb vereplasmast, erütrotsüütidest ja leukotsüütidest. Vereloome toimub põrnas ja neerus. Kaladel ei ole eraldi suurt ja väikest vereringet. Verd on võrdlemisi vähe 6 kuni 2% kehakaalust (imetajatel üle 6%), vererõhk madal (45-60 mm). Vere hapnikusisaldus liigiti erinev. Peamiseks hingamisorganiks on lõpused. Lõpused koosnevad kaartest, liistakutsest ja lamellidest. Tihedus on 10 kuni 30-40 lamelli 1 mm kohta, pind 500-10 000 mm 2 kehakaalu (g) kohta. Vee liikumise suund läbi lõpuste on vastupidine vere liikumise omale. Lõpuse on efektiivsemad hingamisorganid kui kopsud, sest vees omastatakse kuni 60% hapnikku. Täiendavatateks hingamisorganiteks on labürint (ronikalal) ja ujupõis. · Füsostoomsetel ehk avapõielistel kaladel pääseb õhk neelust ujupõide s.t kala saab hingata ujupõie abil. Valdavalt on need primitiivsed kalad (hulkuim, vaaphaug jne);
jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. 5 Liimpuidust elemente võib teha nii konstantse kui ka muutuva ristlõikega, samuti sirgete või kõverjoonelistena. Võimalik on valmistada suhteliselt suuri ristlõikeid, näiteks Eestis laiusega kuni 22 cm ja kõrgusega kuni 2 m. Lamelli paksus on tavaliselt 33...45 mm. Väiksema paksusega lamelle tuleb normide järgi kasutada välistingimustes ning kaarkonstruktsioonides. Viimaste puhul on lamelli paksus seotud raadiusega. Liimpuitu valmistatakse põhiliselt kuusest või männist. Mändi kasutatakse siis, kui detaili tuleb immutada. Liimpuidu kasutusala on väga mitmekülgne. Liimpuidust valmistatakse pakettristlõikega tala, raam- ja kaarkonstruktsioone, poste jne. Laialdaselt kasutatakse liimpuidust kandekonstruktsioone
Kommutaatormootori tööpõhimõte seisneb magnetvälja ja elektrivoolu vastastikuses toimes. Kui laseme magnetväljas asuvasse juhtmesse elektrivoolu, hakkab see liikuma. Juhtmes tekib elektromagnetjõud. Kommutaatormootoril on juhtmeteks rootori mähise keerud. Juhtides harjade kaudu elektrivoolu mähisesse, pöördub rootor staatori magnetväljas mingi nurga võrra. Koos rootoriga pöördub ka kommutaator ning ühendab lamelli abil järgmise rootorimähise keeru, mis sunnib rootorit jällegi edasi liikuma. See protsess kordub pidevalt ning tekibki rootori pöörlemine. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks vahetatakse harjadele mineva voolu poolused vastava lüliti abil. 2 Ekstsentriklihvmasinas kasutatav kommutaatormootor Reduktor on hammasratastest ülekandemehhanism, mis on mõeldud pöörlemise edasiandmiseks ühelt võllilt teisele. Mootori võlli
valmistamiseks __________________________________________________________ _______________________ b)Liimpuit (Glue Laminated Valmistatakse vähemalt neljast massiivpuidu lamellist (mis võivad olla ka Suurte ehitiiste Timber ehk Glulam) sõrmjätkatud), liimides nad kokku selliselt, et lamelli süü on samasuunaline kandekonstruktsioonides; glulami pikisüüga; ___________________________________________________________ _________________________ c) Liimplaat (Edge Glued Massiivne puitplaat, mis saadakse, liimides serviti kokku palju hööveldatud Sisseehitatud mööbli Panel) saematerjalist väljasaetud ning hööveldatud lamelle valmistamiseks; mööbli
valmistamiseks __________________________________________________________ _______________________ b)Liimpuit (Glue Laminated Valmistatakse vähemalt neljast massiivpuidu lamellist (mis võivad olla ka Suurte ehitiiste Timber ehk Glulam) sõrmjätkatud), liimides nad kokku selliselt, et lamelli süü on samasuunaline kandekonstruktsioonides; glulami pikisüüga; ___________________________________________________________ _________________________ c) Liimplaat (Edge Glued Massiivne puitplaat, mis saadakse, liimides serviti kokku palju hööveldatud Sisseehitatud mööbli Panel) saematerjalist väljasaetud ning hööveldatud lamelle valmistamiseks; mööbli
13.00.09 11 Paigaldustüübel Ø8 x 40 14 okaspuit Standartsed tooted 12 Kruvid 0,4 x16 mm 4 13 Kruvid 4x50 mm 1 14 Kruvid 5x30 mm 3 Liimi arvestus Liimi mark: PVA Liimitavad pinnad Lamelli mõõtmed mm Liimitav pindala m2 jrk.nr detail arv pikkus laius detail 1 Peamine plaat 1 500 420 0,21 2 Küljeplaat 1 630 400 0,252 3 Põhjaplaat 1 380 440 0,1672 4 Vaheplaat 1 400 440 0,176
P - Kuulub fosfaatsuhkrute, nukleiinhapete, nukleotiidide, koensüümide, fosfolipiidide koostisse. Tähtis roll reaktsioonidel, mis seotud ATP-ga. Puudusel nooremate taimede kasv pidurdub. Vanemad lehed surevad. K - Vajalik rohkemale kui 40 ensüümile kofaktorina. Peamine katioon tagamaks raku rõhk ja säilitada elektroneutraalsus. Puudusel tekib kloroos. Lehed kähardunud ja kortsus. Varred võivad olla peenikesed. Ca - Kuulub rakukesta kesk lamelli koostisse. Vajalik mõndadele ensüümidele kofaktorina, mis on seotud ATP ja fosfolipiidide hüdrolüüsiga. Osaleb rakukestade sünteesil. Puudus nekroosilaigud. Noored lehed võivad ilmneda moonutustega, juurestik võib olla pruunikas. Na - Seotud 2-fosfoenoolpüruvaatide taastamisel C4 ja CAM taimedes. Asendab kaaliumi mõningatel funktsioonidel Mg - Vajalik paljudele ensüümidele, mis osalevad fosfaadi ülekandel. Klorofülli molekuli koostisosa
Tagab rakukesta mehaanilisi omadusi, elastsuse ja jäikuse. B Kuulub mannitooli, mannaani kompleksi rakukestas. Seotud nukleiinhappe metabolismiga. 3. grupp Toitained, mis jäävad ioonilisekujuna K Vajalik rohkemale kui 40 ensüümile kofaktorina. Peamine katioon tagamaks raku rõhk ja säilitada elektroneutraalsus. Ca Kuulub rakukesta kesk lamelli koostisse. Vajalik mõndadele ensüümidele kofaktorina, mis on seotud ATP ja fosfolipiidide hüdrolüüsiga. Mg Vajalik paljudele ensüümidele, mis osalevad fosfaadi ülekandel. Klorofülli molekuli koostisosa. Vajalik fotosünteesi reaktsioonidel. Cl Vajalikud hüdrogenaasi, dekarboksülaasi, kinaasi, oksidaasi, peroksidaasi tegevuses. Mn Seotud 2-fosfoenoolpüruvaatide taastamisel C 4 ja CAM taimedes
trabecularis) Trabekulaarveenist suubub veri põrnaveeni (v. lienalis). 29. Osteoni ehitus Haversi süsteem e. osteon on silindriline struktuur, mille pikitelg on parallelne luu pikiteljega. Osteoni keskele jääb osteoni e. tsentraal e. Haversi kanal, kus kohevas sidekoes kulgevad luud toitvad veresooned ja ka närvikiud. Osteoni kanaleid ühendavad neile ristsuunaliselt paiknevad perforeerivad e. Volkmanni kanalid. Osteoni kanalit ümbritsevad kontsentrilised luulamellid, kusjuures ühe lamelli piires paiknevad kollageensed kiud enam-vähem paralleelselt. Osteotsüüdid paiknevad lamellide vahel olevates luulakuunides ja on omavahel ühenduses luukanalikestega, kus paiknevad osteotsüütide jätked. Lisaks osteoni lamellidele esinevad veel välimised ja sisemised üldlamellid, mis katavad luu kompaktollust selle sise- ja väispinnal ning osteonite vahele jäävad interstitsiaalsed e. vahelamellid, mis kujutavad endast osaliselt hävinud osteonite fragmente. 30
liimimise ja pressimiseni. Liimpuidu valmistamise põhietapid on kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. Liimpuidust elemente võib teha nii konstantse kui ka muutuva ristlõikega, samuti sirgete või kõverjoonelistena. Võimalik on valmistada suhteliselt suuri ristlõikeid, näiteks Eestis laiusega kuni 22 cm ja kõrgusega kuni 2 m. Lamelli paksus on tavaliselt 33...45 mm. Väiksema paksusega lamelle tuleb normide järgi kasutada välistingimustes ning kaarkonstruktsioonides. Viimaste puhul on lamelli paksus seotud raadiusega. Liimpuitu valmistatakse põhiliselt kuusest või männist. Mändi kasutatakse siis, kui detaili tuleb immutada. Liimpuidu kasutusala on väga mitmekülgne. Liimpuidust valmistatakse pakettristlõikega tala-, raam- ja kaarkonstruktsioone, poste jne. Laialdaselt kasutatakse liimpuidust
G0.05 580 630 690 740 480 580 630 690 Tihedused kg/m3 Tihedus gk 380 410 430 450 350 380 410 430 gmean 450 490 510 540 420 450 490 510 Liimpuidu maksimaalsed mõõtmed: Laius: 60-220, kõrgus 120-2000, laiuse samm 20mm, kõrguse samm 40mm(lamelli paksus). PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 7/106 KASEVINEER Vineeri paksus t= 4 6.5 9 12 15 18 21 24 27 30 35 40 45 50 Kihtide arv n 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 25 29 32 35 Keskmine t= 3.6 6.4 9.2 12.0 14.8 17.6 20.4 23.2 26.0 28
mootori käivitamise momendil. Käiviti töötamine Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee peavoolukontaktid ja vool kulgeb läbi elektrimootori ergutusmähise. Harjadele. Harjad toetuvad elektrimootori pöörleva osa ankru mähiste otstega ühendatud lamellidele. Lamellid koos harjadega moodustavad kommutaatori, mille abil juhitakse mähises kulgeva voolu suunda. Ühe harja ja lamelli kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise harja kaudu mähisest maandusse. Samal ajal lükkab tõmberelee käiviti vabakäigusiduri hammasratta mootori hoorattaga hambumisse ja käiviti pöördemoment kantakse üle mootori väntvõllile. Mootori käivitumisel, kui hooratta pöörlemissagedus ületab käiviti pöörlemissageduse, avaneb vabakäigusidur ja väldib pöördemomendi ülekandumise vastupidises (hoorattalt käivitile) suunas. Käivitite rikked ja hooldamine 1. Käiviti rikked a
5. Gotreeitud ja pertoreeritud vineer-gotreerimise korral on vineerilehed pressitud laineliseks vastavalt pressiklaaside korral.Pertoreeritud vineer omab erineva kujuga läbivaid avasi .Esimene juhus suurendab materjali jäikust,teine vähendab 6. Kertopuit-valmistatakse jalapeal kuivanud kuusepuu puidust,spoonilehe paksus 3,25 mm.Materjal on ristvineeriga võrreldes kergem,kasutatakse ehituses vermide ja kandetalade valmistamiseks. 7. Laiemat lamelli mööda kokku liimitud ristvineer,või ka vineeritud liimplaat- kasutatakse töötasapindadeks mööbliusteks.Tavaliselt teostatakse vineeri ja ümarmaterjalidest,teatud plaadid kui küljed on vineeritud võib neid kutsuda tisleri plaatide erivormiks. Iseseisev töö Plaatmaterjalid-puitlaastplaadid ja nende eriliigid.tähtaeg viimase nädala teisipäev Laudseppa või ka tisleriplaadid
B.2.1)Fotosünteesivad väävlibakterid (rohelised ja punased)- obligatoorsed anaeroobid. Fotosünteesivad siis, kui hapnikku pole. B.2.2) sinivetikad-tsüanobakterid-Vesinikku saavad veest-elavad merevees, magevees ja epifüütidena maismaal. Ehk igalpool, kus leidub vett. Fotosüntees toimib nagu eukarüootidel, kuid pigmentide mitmekesisus suurem kui eukarüootsetel vetikatel. Värvuselt sinakasrohelised või roosad, oliivrohelised, mustad. Ca 2000 liiki. Rakuservades esineb kloroplasti lamelli sarnaseid struktuure. Rakk on kaetud kestaga(kitiinist) ning seda katab limakapsel.Osa liikidest suutelised siduma õhulämmastikku (fosfori olemasolul)- suurendavad veekogu produktsiooni. Kujult on kerajad, pulkjad, sageli koloniaalsed (niitjad,võib esineda hulkraksuse tunnuseid). Koloonias on kõik rakud võrdsed (kuna bakterid nii lihtsa ehtusega, teevad ühte asja koos), hulkraksuses rakkude funktsioonid erinevad. Kolonnil on ühine limakapsel
B.2.1)Fotosünteesivad väävlibakterid (rohelised ja punased)- obligatoorsed anaeroobid. Fotosünteesivad siis, kui hapnikku pole. B.2.2) sinivetikad- tsüanobakterid-Vesinikku saavad veest-elavad merevees, magevees ja epifüütidena maismaal. Ehk igalpool, kus leidub vett. Fotosüntees toimib nagu eukarüootidel, kuid pigmentide mitmekesisus suurem kui eukarüootsetel vetikatel. Värvuselt sinakasrohelised või roosad, oliivrohelised, mustad. Ca 2000 liiki. Rakuservades esineb kloroplasti lamelli sarnaseid struktuure. Rakk on kaetud kestaga(kitiinist) ning seda katab limakapsel.Osa liikidest suutelised siduma õhulämmastikku (fosfori olemasolul)- suurendavad veekogu produktsiooni. Kujult on kerajad, pulkjad, sageli koloniaalsed (niitjad,võib esineda hulkraksuse tunnuseid). Koloonias on kõik rakud võrdsed (kuna bakterid nii lihtsa ehtusega, teevad ühte asja koos), hulkraksuses rakkude funktsioonid erinevad. Kolonnil on ühine limakapsel. Samblik on seene ja
B.2.1)Fotosünteesivad väävlibakterid (rohelised ja punased)- obligatoorsed anaeroobid. Fotosünteesivad siis, kui hapnikku pole. B.2.2) sinivetikad- tsüanobakterid-Vesinikku saavad veest-elavad merevees, magevees ja epifüütidena maismaal. Ehk igalpool, kus leidub vett. Fotosüntees toimib nagu eukarüootidel, kuid pigmentide mitmekesisus suurem kui eukarüootsetel vetikatel. Värvuselt sinakasrohelised või roosad, oliivrohelised, mustad. Ca 2000 liiki. Rakuservades esineb kloroplasti lamelli sarnaseid struktuure. Rakk on kaetud kestaga(kitiinist) ning seda katab limakapsel.Osa liikidest suutelised siduma õhulämmastikku (fosfori olemasolul)- suurendavad veekogu produktsiooni. Kujult on kerajad, pulkjad, sageli koloniaalsed (niitjad,võib esineda hulkraksuse tunnuseid). Koloonias on kõik rakud võrdsed (kuna bakterid nii lihtsa ehtusega, teevad ühte asja koos), hulkraksuses rakkude funktsioonid erinevad. Kolonnil on ühine limakapsel. Samblik on seene ja
c. Veri koosneb vereplasmast, erütrotsüütidest ja leukotsüütidest. Vereloome toimub d. põrnas ja neerus. Kaladel ei ole eraldi suurt ja väikest vereringet. Verd on võrdlemisi vähe kuni 2% kehakaalust (imetajatel üle 6%), vererõhk madal (45-60 mm). Vere e. hapnikusisaldus liigiti erinev. f. Peamiseks hingamisorganiks on lõpused. Lõpused koosnevad kaartest, liistakutsest ja g. lamellidest. Tihedus on 10 kuni 30-40 lamelli 1 mm kohta, pind 500-10 000 mm2 h. kehakaalu i. (g) kohta. Vee liikumise suund läbi lõpuste on vastupidine vere liikumise omale. Lõpuse on j. efektiivsemad hingamisorganid kui kopsud, sest vees omastatakse kuni 60% hapnikku. k. Täiendavatateks hingamisorganiteks on labürint (ronikalal) ja ujupõis. · Füsostoomsetel ehk avapõielistel kaladel pääseb õhk neelust ujupõide s.t kala l. saab hingata ujupõie abil
annaabi.ee 
