VANA-KREEKA FILOSOOFID Vanakreekas oli palju filosoofe,vaatleme neist mõnda. Sokrates(469eKr-399eKr)Ta ise ei kirjutanud midagi,vaid esitas oma tõekspidamisi avalike vaidluste ja vestluste käigus.Sokrates pidas oma ülesandeks õpetada inimest iseennast tundma.Ta tegeles kõlblusse puutuvate küsimustega.Tema mõtteid kirjutas peamiselt Platon.Sokratese kaaslased olid Platon,Aischines,Kebes,Phaidon Elisest,Simmias,Phaidonedes Teebast,Menexenos ja Xenophon. Ta esitas küsimusi näiliselt lihtsate asjade kohta ja näitas omo kuulajatele,kui vähe neist tegelikult teatakse.Sokratese arvates saab inimene käituda õigesti vaid siis,kui ta teab ,mis on õige.Need,kes seda ei tea,võivad õigesti käituda ainult juhuslikult.Paljudele,kes ennast targaks pidasid,ei meeldinud,et Sokrates neile nende teadmatust meelde tuletas ja sellepärast oli Sokratesel palju vaenlasi.Sokratese tsitaadid-
.? Et teenida välja söömaaeg, voodikoht ning alustada järgmine päev uuesti ja viilida nii paljlu kui võimalik. See ongi põhjus, miks me ei püstita ausammast metrooehitajatele, ehkki linnad on rajatud nende kannatlikule südamele ning vastupidavusele. Küsimused Platoni Phaidoni kohta: Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Et seda ei tohi, kuid ta ei tea ise ka miks ei tohi Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui “suremisega” või “surnud olemisega” (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates seletab et filosoof ei hooli maistest naudingutest ega riietest. Filosoof vabastab oma hinge kehast niipalju kui see võimalik on
Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. Sokrates arvas, et surm on hinge kehast vabanemine või siis mitte millekski muutumine. Kumbki variant ei olnud tema jaoks hirmus. Sokratese õpilaste hulgas olid teiste seas Platon, Aischines Sphettosest, Kebes, Phaidon Elisest, Simmias, Phaidondes Teebast, Menexenos ja Xenophon. http://www.hot.ee/i/indrme/sokrates.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Sokrates http://hum.ttu.ee/indrek/pdf/sokrates_pp.pdf http://cmsimple.e-ope.ee/SKA/OIFil_filosoofid/?FILOSOOFID::Sokrates http://miksike.ee/documents/main/referaadid/sokrates.htm 1.1 Sokratese tsitaate Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust. Tarkus on maa ja taeva valitsejanna. Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.
Ühe juhtumi puhul võib olla mitu võrdväärset lahendust. Inimeste väärtused on ebamäärased ja tekitavad kõhklusi erinevate moraaliteooriate vahel . Ükski olemasolev moraal ei saa kindlustada, milline inimese eesmärk tooks kõige rohkem kasu . Küsimused Platoni Phaidoni kohta: · Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Et seda ei tohi, kuid ta ei tea ise ka miks ei tohi · Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates seletab et filosoof ei hooli maistest naudingutest ega riietest. Filosoof vabastab oma hinge kehast niipalju kui see võimalik on
1. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Sokrates ütleb Kebesele, et ise ei tohi end ära tappa sellepärast, et inimene on Jumala vara ning Jumal vihastaks, kui inimene end ilma Jumala otsuseta ära tapaks. On inimesi, kellele jaoks on parem surnud olla, kui elada, ent need inimesed ei tohi endale sellegipoolest seda heategu teha, mis seisneb enesetapus. Tuleb oodata siiski teist heategijat. 2. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Neil, kes on enda elu elanud hästi ning ausalt ja sisutanud selle filosoofiaga, on Hades ees ootamas suured hüved. Nemad jõuvad Jumalate juurde
Mida Sokrates Kebesele vastab? Sokrates vastab Kebesele, et kuigi on inimesi, kellel on parem surra kui elada, kuid neil pole lubatud iseendale head teha (ehk enda päästa enesetapuga), vaid nad peavad ootama heategijat. Sokrates leiab, et inimesed on maailmas elades justkui vangis, kuid nad ei tohi siit põgeneda ega end sellest vabastada, sest jumalad on inimeste hoidjad ja inimesed kuuluvad jumalate vara hulka. Ei tohi ennast tappa, kui jumal on meie peale mingi paratamatuse pannud. 2. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega, mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega". Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Pärast surma läheb inimene jumala ja heade inimeste juurde. Kuna filosoofi tegusus pole seotud kehaga, vaid on suunatud hingele,
Inimeste vahel on päris palju vastastikkust pimedust ja kurtust. See on inimeste loomuses. Kuid siiski tunneme sisemist tähendust, mis ei paista välja. Selline sisemine tähendus kehtib üksnes juhul, kui sisemine rõõm, vaprus ja vastupidavus on seotud ideaaliga. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Ilma reaalse põhjenduste keelab Sokrates inimese õiguse enesetapule. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates selgitas, et filosoof ei näe vaeva naudingutega, nagu on näiteks söömine ja joomine. Filosoof ei
jumala vara" ja inimene ei tohi end ise tappa kuna jumalal on tema elule mingi teine eesmärk. o Inimene ei tohi ennast tappa va juhul kui Jumal on tema peale pannud paratamatuse(nagu näiteks Sokratest ootas ees surmanuhtlus) Ps. Sokrates oli rahul surmaga, sest ta uskus, et peale surma kohtub ta hing heade jumalatega ja võibolla ka teiste heade mõtlejatega Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. o Inimene läheb pärast surma heade inimeste ja jumalate juurde. Jumalad on head valitsejad ja heade valitsejate juures on hea elada
Sokrates Kebesele vastab? Sokrates arvab, et on hetki millal inimesel on parem olla surnud. Kuid on imelik mõelda, et need inimesed ise ei tohi endale seda head teha, vaid peavad ootama millal keegi seda neile teeb. Inimene ei tohi ennast tappa, kuna inimene on jumala vara. Väga halb on kui üks osa varandusest järsku otsustab end ära tappa. Seepärast ongi ilmselt enesetapp keelatud. Tappa võib end alles siis kui jumal on loa selleks andnud ehk pannud inimese mingi paratamatuse ette. 2. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui “suremisega” või “surnud olemisega” (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates loodab surres jõuda heade inimeste juurde ja Jumalate juurde kes on head valitsejad.
Mida 16 Sokrates Kebesele vastab? Sokratese vastus Kebesele väljendab seda, et mõnele inimesele võib surm olla parem kui elu, kuid enesetapp on sel juhul heategu, mida me ise endale teha ei tohiks. Inimestena kuulume jumalate vara hulka ja see ainult pahandaks neid, kui neil poleks oma varanduse lõpliku saatuse üle sõna. 2. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui “suremisega” või “surnud olemisega” (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Headel on oodata palju paremat kui halbadel ning filosoofias elanul on seega lootust pärast
Mida Sokrates Kebesele vastab? Inimesed ei tohi ennast ise sellest vangistusest, elust, vabastada, selle eest ära joosta. Ei tohi ennast tappa enne, kui Jumal seda soovib ning sellest märku annab. Jumal poolt on igale inimesele määratud tema kindel saatus ning see, kellele Jumala poolt pole määratud enesetappu tegema, ei tohiks seda ka teha. Niisiis on Jumala poolt reguleeritud, kellel on enesetapuks õigus ja kellel mitte. 83. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates tõi selgituseks, et erivevalt tavainimesest, filosoof vabastab oma hinge kehast, ta
annaabi.ee 
