Oskus ennustada, millisele varjule järgneb missugune. Varjude vahelduvuses seaduspärasuste nägemine. Õiglus on see, et Sokrates pannakse vangi, sest ülempreester ütleb nii. Pistis uskumise tasand, ma juba liigun varjudest tehislike elementide juurde, mis neid varje heidavad ja kunstliku valguse allika poole tänu millele neid varje heidetekse. Sokrates pannakse vangi, sest Sokrates on kurjategija (me ei tea, kas Sokrates tegelikult on kurjategija). Dianoia tegelik teadmine, loodulike asjade varjud. Olemas olevate asjade koopiad. Matemaatilised objektid. Ma tean, miks kurjategijaid üldiselt (k.a. Sokrates) pannakse vangi. Saan aru, miks on mõistlik, et Sokrates vangi läheb. Sellegi poolest ei tea ma veel õiglusest midagi. Noesis tegelikud asjad, see, mis on tegelikult, mis ei muutu. See, mis ei näi vaid on ja on see, mis ta on. Looduslikud asjad ideed. Teades, mis on õiglus kui selline, tean juba ise,
5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Eikassia kujutlemine sellest, mis on tõeline teadmine tavateadvuse jaoks. Seaduspärasused varjude vahelduses. Nt: Õiglus, et Sokrates pannakse vangi, kuna ülempreester ütleb nii (ma tegelikult ei tea). Pistis uskumise tasand. Varjudest tehislike elementide juurde liikumine. Nt: Sokrates pannakse vangi, kuna ta on kurjategija (ma ei tea, kas ta on kurjategija, et kas ta on süüdi). Dianoia tegelik teadmine. Looduslike asjade varjud, tegelikult olemas olevate asjade koopiad, ka matemaatilised objektid. Nt: Ma usun, et ma tean, miks kurjategijad vangi pannakse. Noesis see tegelikkus, mis kunagi ei muutu. Looduslikud asjad koopajutus need on ideed. Nt: Kui tean, mis on õiglus, saand aru, miks Sokrates tuleb vangi panna. 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme
Kohates midagi senitundmatut, otsime sellele midagi sarnast oma varasemast kogemusest ja kanname tuntu tõenäosuse alusel üle tundmatule. Selline sarnasus võib aidata asja paremini mõista, mis võib olla ka õigustuseks võrdpiltidele, mida Platon oma teostes oma õpetuse selgituseks ohtralt kasutab. Mõtlemise valdkond jaotub samuti kaheks. Seda vastavalt mõtlemisvõimele, mis teadmise kujundamisel kunati tegev on. Madalamaks mõtlemisvõimeks on dianoia, kõrgemaks nous kitsamas mõttes, kus tema tegevuse tulemuseks on episteme – teadmine ranges tähenduses. Kasutan dianoia eestikeelse vastena sõna “aru” ja nous`i vastena sõna “mõistus”. Niisiis võivad inimlikud teadmised Platoni järgi pärineda kahest mittevõrdväärsest allikast: arupärasest mõtlemisest ja mõistuspärasest mõtlemisest. Nende mittevõrdväärsus ilmneb Platoni silmis kahes asjaolus.
peaaegu eranditult dialoogidest. 34 Platonile omistatud teosest peetakse 25 suure tõenäosusega ehtsaks. Pütaagoraselt võttis ta usu matemaatiliselt täpsesse mõtlemisse ja dualismi. Parmenideselt võttis ta veendumuse, et puhas mõtlemine on olemine. Sokrateselt sai ta dialoogilise meetodi. Polyteia sisaldab kõiki Platoni filosoofia põhiseisukohti. Tunnetus areneb läbi kolme staadiumi, mis vastavad hinge kolmele tasandile: 1. DOXA - Arvamas, kui paljas uks tuleneb otse meeltest. 2. DIANOIA - Ratsionaalne arusaamine 3. NOESIS - Otsene intuitsioon ideedest. Platon pooldas hingederändamise õpetust: Jumal lõi hinged ja asustas nendega tähed. Igal tähel on üks hing, hingesi juurde ei looda. Hinged toituvad ideede vaatlusest. Ideedemaailmas näeb hing ideaalset ilu ja õiglust. Hingega on nagu sõjavankriga, mille üks ratsu perutab ja kisub materiaalse maailma poole. Tõeline maailm on ideede maailm.
Looming koosneb eranditult dialoogidest. 34 on säilinud (kirjarull, 7m). 25 neist on kindlasti ehtsad. ! Platoni kolm allikat: Pütaagorlastelt võttis ta usus matemaatiliselt täpsesse mõtlemisse ja dualismi. Parmenideselt võttis mõtlemise, et puhas mõtlemine = olemine. Sokrateselt sai ta dialoogilise meetodi. ! Tunnetusteooria: Tunnetus areneb läbi kolme staadiumi, mis vastavad hinge kolmele tasandile: DOXA arvamus, kui paljas usk tuleneb otse meelest. DIANOIA ratsionaalne arusaam. NOESIS - otsene intuitsioon ideedest. Ta pooldas hingederändamise õpetust. Jumal lõi hinged ja nendega asustanud tähed, igal tähel üks hing, mida juurde ei looda. Nad toituvad vaatlusest. Ideede maailmas näeb hing ideaalset ilu ja õigust. Hinged on nagu sõjavankrid, mille üks ratsu kisub mateeria poole. Teine ideede maailma poole. Tõeline maailm on ideede maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada ja neid ei teki juurde.
5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Kujutlemise tasand - Kõik see, mida tavateadvus peab tõeliseks teadmiseks, oskus ennustada, millisele varjule järgneb missugune jne. Uskumise tasand - Varjudest liigutakse tehislike elementide juurde, mis neid varje heidavad ning kunstliku valgusallika poole, tänu millele tehislikud elemendid varje heidavad. Nii uskumise kui kujutlemise vahendusel mingeid teadmise tõelisest ei saa. Dianoia tasand - Tegeletakse looduslike asjade varjude ehk nende asjadega, mis tegelikult olemas on. Noesise tasand - See, mis kunagi ei muutu, see, mis on tegelik. Looduslikud asjad ehk ideed. 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Objektivism - Tegelikkus on midagi muud kui meile paistab, kuid teatud meetoditega on võimalik seda näha
Kõik see millele saan mõelda.Mida näen mõtlemise kaudu. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Eikassiia- Kujutlemine. Kõik see mida tavateadvus peab tõeliseks teadmiseks- oskust ennustada millisele varjule järgneb missugune ja mängude varjus seaduspärasusi näha. Pistis- Uskumise tasand, kus liigutakse varjudest tehislike elementide juurde, mis neid varje heidavad. Kunstliku valgusallika poole tänu milllele tehislikud esemed varju heidavad. Dianoia tegeletakse nende asjadega , mis tegelikult ka olemas on. Nende asjade koopiatega, mida on näiteks matemaatilised objektid. Noeesis- puudutab seda mis on tegelikult, mis ei muutu, mis ei näi vaid on ning on see, mis ta on. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism).
valda kuuluvad lõke koopas, mis sümboliseerib Päikest. Tehislikud esemed sümboliseerivad empiirilise maailma olendeid ja esemeid. Ning tehislike esemete varjud sümboliseerivad empiiriliste esemete kujutisi. 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Platon eritab nelja teadmise astet. eikasia - kujutlen ennast teadvat. Näiteks, tuba tuleb koristada kuna ema seda käsib. pistis - usun millessegi. Näiteks, kuna tuba on must peab seda koristama. dianoia - Oskan seostada mingi õigluse printsiibist lähtudes. Näiteks, tuba tuleb koristada kuna ema käsib seda, sest tuba on must. noesis - jõuan printsiipide sisu ja tähenduse mõisteni. Näiteks, ma pean tuba koristama kuna muidu ma ei leia enam midagi ülesse ja kõik asjad, mis tuppa satuvad lähevad mustaks. 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism).
· Ta on kirjutanud geomeetria õpiku, teinud taevagloobuse · Tunnetus areneb läbi kolme staadiumi, mis vastavad eelkäija. hinge kolmele tasandile: · ANAXIMANDROS · DOXA Arvamus, kui paljas usk tuleneb otse meeltest. · Joonistas esimesena maailma kaardi. · DIANOIA Ratsionaalne arusaamine · Ilmselt babüloonlaste eeskujul. · NOESIS Otsene intuitsioon ideedest. · ANAXIMENES · PLATONI TUNNETUSTEOORIA 585 527 E.Kr. · Platon pooldas hingederändamise õpetust. · Ta näeb ürgainena ÕHKU. Täpsemalt hingeõhku. · Jumal lõi hinged ja asustas nendega tähed, igal tähel on
* Eikassia ehk kujutlemine – Platoni järgi madalaim teadmise aste. Kõik see, mida tavateadvus peab tõeliseks ehk suutmatus mõelda, et tajutav on tekitatud millegi muu poolt. Näiteks koopa allegooria järgi seinal tantsivatele varjudele algolemuse andmine, et nad eksisteerivad seal iseenesest. * Pistis ehk uskumine – Tajutava uskumine läbi võltstõenduse. Näiteks koopa allegooria järgi lõkkevalguse pidamine tõeliseks valguseks. * Dianoia ehk tegelik teadmine – Teadmise aluste loomine matemaatiliselt, looduslikult. Põhjus-tagajärg seoste loomine. Näiteks koopa allegooria järgi teadmine, et varjud koopa seintel eksisteerivad seetõttu, et väljast langevale valgusele jääb miskit ette, mis need tekitab. * Noesis – Kõrgeim teadmise aste Platoni järgi. Teadmine ekisteerivatest tegelikest asjadest ja ka muutumatutest asjadest, ideedest. Näiteks koopa allegooria kohaselt koopast väljunu
Selgitage neid eristusi näidetega. · Kujutlemine- Sokrates peab surema sellepärast, et ülempreester ütleb, et see on õige. Ma kujutlen, et ma tean, miks on vaja teda karistada, tegelikult ma ei tea. · Uskumine- Sokrates pannakse vangi sellepärast, et ma usun, et ta on kurjadegija. Käitun küll printsiibi alusel, kuid ma ei saa kindel olla, et ma tean, kas ta on kurjategija, see ei tähista teadmist. Usun seda kuulutava allika autoriteeti. · Dianoia- Usun, et ma tean miks õigluse printsiibist lähtudes pannakse kurjategija/ Sokrates vangi. Olen mõistnud, miks on minul mõistlik toetada Sokratese vangiminekut. Samas ei tea ma mis on õiglus, selle printsiipi. · Noesis- Teades, milles seisneb õiglus, saan ma hinnata kellegi tegu ning anda hinnang tema rikkumistele. Jõuan järelduseni enda teadmiste kaudu. Mõistab algprintsiipe. Tõe printsiibile toetudes tean, et Sokrates on vaja mõista süüdi. 94
Kuivõrd erinevalt Platonist ei tunnista Aristoteles indiviidi hinge surematust, siis üksikisiku õnnelikkus on võimalik vaid siinpoolses elus. Kas inimene on tegelikult elanud õnnelikuna, saab selgeks alles elu lõpus, isegi järeltulijate käekäik on selles hinnangus oluline. Kõige täiuslikum õnnelikkus on autarkiline, iseenda loodud, maailmast maksimaalselt sõltumatu, õnnelikkus. Aristoteles eristab dianoeetilisi (dianoia aru) ja eetilisi voorusi. Dianoeetilised voorused on teoreetilise tegevuse voorused ja neid saab kujundada üksnes õpetamisega. Eetilised (ethos tavade ja kommete kaudu kujundatud eluviis) voorused kujunevad inimese sotsialiseerimise protsessis kooseluliste tavade ja kommetega harjudes; need, erinevatel rahvastel erinedes, peavad andma inimeste loomupärastele püüdlustele (vaadeldavas olukorras Aristotelese käsituses - mateeriale) kohase vormi
annaabi.ee 
