ROE 159,91 12,30 7,49 ROA 78,47 6,04 3,88 Keskmine näitajad on tegevusaladel kokku olnud suuremad kui põllumajanduse aladel. Keskmine müügitulu on tegevusaladel kokku suurem 1,44 korda. Ärikasum on suurem 1,01 korda. Puhaskasum on suurem 1,15 korda. 18 Maksevõime üldine tase, käibekapitali osatähtsus varadest ja puhaskäibekapital Põllumajandus, metsandus ja jahindus Tabelis toodud näitajad on leitud järgmiste valemitega: Maksevõime üldine tase =käibevarad/lühiajalised kohustused Käibekapitali osatähtsus varadest =puhaskäibekapital/varad Puhaskäibekapital =käibevara-lühiajalised kohustused aasta 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 maksevõime üldine tase 1,59 1,48 1,33 1,17 1,54 1,64 1,72 1,58 1,54 1,51 1,54 1,66 1,63 käibekapitali
Kokku käibevara 2 020 000 Pikaajalised kohustused 1 300 000 Põhivara 1 905 000 (1730000+175000) Kohustused kokku 2 525 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva: 3 925 000 Kokku passiva: 3 925 000 b) Maksevõimet näitavad rahandussuhtarvud enne laenu võtmist: · Ettevõtte puhaskäibekapital = käibevara lühiajalised kohustused = 1 870 000 1 400 000 = 470 000 · Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused = 1 870 000 / 1 400 000 = 1,336 (rahuldav) · Likviidsuskordaja = (käibevara varud - ettemaksud) / lühiajalised kohustused = (1 870 000 - 860 000 - 0) / 1 400 000 = 0,72 (rahuldav) Maksevõimet näitavad rahandussuhtarvud pärast laenu võtmist:
8. Raha mitteküllaldane laekumine põhitegevusest ja võlgade tagasimaksed kaetakse põhivara jm investeeringute müügiga. 14. Pankrot ja selle hindamine (mitte valemi funktsionaalne kuju, vaid nimetus ja mõjutegurid) - Pankrotti ei minda mitte kahjumi, vaid rahapuuduse tõttu. Pankroti pronoosimiseks kasutatakse Altmani Z-skoori, mida leitakse kindla valemi abil. Valemisse on kaasatud mitmed mõjutegurid, mille abil lõplik tulemus saadakse. Nendeks on: NOWC puhaskäibekapital A varad RE eelmiste perioodide jaotamata kasum EBIT ärikasum E omakapital D kohustused 15. Probleemid suhtarvudega analüüsil Võrdluseks majandusharu või ettevõte Harukeskmised näitajad sobilikud vaid üldiseks mitte detailseks analüüsiks. Raamatupidamismeetodid Erinevalt arvutatud suhtarvud (nt õpikutes ja STAT) Vitriiniefekt - tekib siis, kui firma otsustab oma raamatupidamistulemusi ilustada. Aruannetes kajastatakse vaid möödunud sündmusi
2008 2009 3,2 0,1 · MAKSUVALMIDUSE KORDAJA: Näitajat nimetatakse ka: rahaliste vahendite tase. Maksevalmiduse kordaja näitab millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline koheselt tasuma. · PUHASKÄIBE KAPITAL: käibevara-lühiajalised kohustused 2008 2009 5 313 548 2 642 541 Näitajat nimetatakse ka: töökapital. Puhaskäibekapital ei ole küll suhtarv vaid rahaline suurus, aga likviiduse kohta saab hinnangu anda alles siis, kui on analüüsitud käibekapitali juhtimist, vaadates seoseseid firma varade ja kohustuste komponentide vahel. Käibekapitali eesmärgiks on luua tingimused ja eeldused ettevõtte jooksvaks tegevuseks. Puhaskäibekapital iseloomustab investeeringuid käibekapitali. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi, mis on kasutatav
Arvutatakse ettevõtte võimet katta oma lüh saab hinnata kui mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidusega käibevara iga lühiajalise võlakohustuse krooni kohta. Maksevalmiduse kordaja (Cash Ratio) * näitajat nimetatakse ka: rahaliste vahendite tase Maksevalmiduse kordaja näitab millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline koheselt tasuma Puhas käibekapital (Net Working Capital) * näitajat nimetatakse ka: töökapital Puhaskäibekapital ei ole küll suhtarv vaid rahaline suurus, aga likviiduse kohta saab hinnangu anda alles siis, kui on analüüsitud käibekapitali juhtimist, vaa vahel. Käibekapitali eesmärgiks on luua tingimused ja eeldused ettevõtte jooksvaks tegevuseks. Puhaskäibekapital iseloomustab investeeringuid käibekapi varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis või konverteerimisel rahaks
lühiajalised kohustused 2.1. Maksevalmiduskordaja, raha + turustatavad väärtpaberid (vahetu maksevalmiduse kordaja, = ----------------------------------------------- rahaliste vahendite tase) lühiajalised kohustused (Puhas) Käibekapital = Käibevara – lühiajalised kohustused keskmine puhaskäibekapital Puhaskäibekapitali piisavus = ----------------------------------------------- müüdud kaupade kulu päevas Efektiivsuse suhtarvud (toimimissuhtarvud) Müüdud kaupade kulu (müügitulu) 1. Varude käibesagedus = --------------------------------------- (varude käibekordaja) keskmised varud müüdud kaupade kulu 1
Näha on kordaja väärtuse tõusu ehk soovituslikust optimaalsest tulemusest liigutakse vastupidises suunas. See tähendab, et ettevõtte juhtkonnal on mõtteainet kõrglikviidsete varade efektiivsemaks kasutamiseks. Samas saab nendest näitajatest järeldada, et olemasolevad ja potentsiaalsed kreeditorid võivad tunda ennast turvaliselt kuna ettevõte on võimeline tasuma suurema osa oma lühiajalistest kohustustest vajadusel ka koheselt. 3.4 Puhaskäibekapital Selle arvnäitaja põhjal saame ülevaate, kuidas on kasutatud ettevõttes käibevahendite finantseerimiseks pikaajalisi allikaid: pikaajalisi kohustusi ja omakapitali. Maksevõimelise ettevõtte puhaskäibekapital peaks olema positiivne.1 Puhaskäibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused Ettevõtte XXX OÜ puhaskäibekapital: • 2012. aasta 446 877 - 171669 = 275 208 • 2013. aasta 393 696 - 119 800 = 273 896 • 2014. aasta 430 033 - 188 076 = 241 957
00 99.38 2014 10888 178.00 61.17 2015 17169 91.00 188.67 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja FADN = 33863/11581= 2,92 Sellest suhtarvust me näitame, et ettevõttes X on praktiliselt ei ole kohustused, sest ei ole riskid, et ettvõtte ei või neid maksta, sest maksevõime tase on hea. Puhaskäibekapital pakub lühiajalistele kreeditoridele huvi seetõttu, et näitab, kui suures summas on käibevara finantseerimiseks kasutatud omakapitali ja pikaajalist võõrkapitali. Heaks tulemuseks loetakse kui puhaskäibekapital on 5-6 korda väiksem müügitulust. Puhaskäibekapital = Käibevara - lühiajalised kohustused Taabel 7.Puhaskäibekapital 2006-2015 a. aasta Käibevara L/kohustused Vastus
Omakapitali turuväärtus 1 150 mln 1 300 mln Omakapitali raamatupidamisväärtus 896 mln 840 mln MVA = turuväärtusraamatupidamisväärtus 254 mln 460 mln 52 Ettevõtte kohta on teada järgmised andmed (tuh EEK): (1) kasumiaruandest: müük 550; omakulu 275; müügi ja üldkulud 75; maksud 70; (2) bilansist: puhaskäibekapital (käibevara miinus lühiajalised kohustused) 80; hooned ja seadmed 1 170; kulum 360 ning muud varad 110. Ettevõtte kapitali hind on 12%. Määrata lihtsustatud meetodil selle ettevõtte majanduslik lisandväärtus (EVA). 53 EVA = (ROI WACC) kapital EVA = (NOPAT / kapital kapitali hind) kapital EVA = NOPAT (WACC x kapital) 54
Kvaliteediaudit Tööjõukulu testimiseks Pakendi kontroll Kvaliteedikulud on nii takseerimiskulud, Ettevõttesiseselt avastatud puudustest tingitud kulud, kui ka väliselt-. Ennetuskulude alla käib kvaliteedikontroll ja muu sarnane.. (harjutust. 13) Rahavoogude leidmine kaudsel meetodil - võtad aluseks kasumi ja hakkad tagurpidi arvutama. Otsesel meetodil - võtad põhitegevuse tulud ja hakkad sealt liikuma edasi Puhaskäibekapital kui palju käibevara ületab lühiajalisi kohustusi Lühivõlgade üldine kattekordaja ehk maksevõime tase käibavara / lühiajalised kohustused Kiire maksevalmiduse kordaja ehk happetest käibevara ilma varude ja ettemakseteta ehk siis igasugune raha + fin inv + laekumata arved. Vahetu maksevalmiduse kordaja happetestist on laekumata arved ka maha võetud. Ehk (raha+väärtpaberid) / lühiajalised kohustused Tuleb erinevad populaarseimad kordajad üle vaadata.
mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades ja/või kroonides. Tähtis vastata järgmistele küsimustele: kuidas arvutada, mida suhtarv mõõdab, millistes näitajates väljendatakse, mida ütlevad näitaja kõrged ja madalad väärtused, kuidas vastavat näitajat parandada. Arvutatud suhtarvude alusel tehakse trendianalüüsi ja neid võrreldakse normidega (toot- misharu keskmised näitajad, konkurentide näitajad..) Raamatupidamisaruandluse analüüs Puhaskäibekapital = Käibevara Lühiajalised kohustused Raamatupidamisaruandluse analüüs 1.Likviidsusuhtarvud peavad vastama küsimusele: kuidas firma suudab oma lühiajalised kohustused tasuda? Selleks on kaks lähenemist: I lähenemine: võrdleb raha ja muid käibevarasid - võlgadega , mis kuuluvad aasta jooksul tasumisele. Levinuimad: A Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja e lühiajaliste kohustuste kate e Current ratio (CR) KÄIBEVARA LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Rusikareegel: v
Finantssuhtarvud grupeeritakse viide rühma: · likviidsuse suhtarvud (liquidity ratio); · tegevuse efektiivsuse suhtarvud (activity ratio); · finantsvõimenduse suhtarvud (leverage ratio); · tulususe suhtarvud (profit ratio); · turuväärtuse suhtarvud (shareholder-return ratio). Lühiajalise maksevõime hindamine Puhas käibekapital Puhas käibekapital= käibevarad lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajalisi makseid. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral.käibevarade konverteerimisel rahaks 2006 2007 2008
oma kohustusi. Likviidsust võib omakorda vaadelda lühiajalise ja pikaajalise likviidsusena. Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise likviidsuse näitajatest on eelkõige huvitatud organisatsioonid või isikud kes annavad firmale lühiajalist laenu. Lühiajalise likviidsuse näitajad on järgmised: Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhaskäibekapital polegi suhtarv vaid rahaline suurus ja sellest tulenevalt ei ole ta firma suurust ja tegevusmahtu arvestamata otsehinnanguteks kohane vaid teda tuleb vaadata seoses firma teiste varade ja kohustustega.
suurele sõltuvusele varudest. Maksevalmidus on hea kui see on vähemalt 0,9. Jaekaubanduses 0,6 ilma, et sellega kaasneksid riskid. Muret tekitavad seisvad varud. Kui varude osatähtsus osutub suureks siis tuleb edasi analüüsida varude liikumist kajastavaid suhtarve. 3. Puhta töökapitali osatähtsus koguvarades (net working capital to total assets) Mida suurem tulemus seda parem. Rusikareegel: puhaskäibekapital peaks olema 5-6 korda väiksem müügitulust. 4. Vahetu maksevalmiduskordaja (cash ratio) näitab kui suures osas on lüh.kohustised kaetud kõrglikviidse varaga (raha ja rahalähendid). Rusikareegel: piisavaks loetakse, kui see kogusumma moodustab 5-10% koguvaradest. Hindamisskaala võiks olla: Hea üle 0,05; rahuldav 0,03-0,05 vahel; mitterahuldav alla 003. Efektiivsuse e. Varade kasutamist näitavad suhtarvud (asset utilization ratios)
spordiasutuste majandamist ja ülalpidamist. XXX linn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kohtla-Järve linn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 4.1 Lühiajalise maksevõime hindamine Puhaskäibekapital: käibevara-lühiajalised kohustused 2013. aasta – 5546-5859=-313 (3,13) 2012. aasta – 4614-4249=365 (3,65) 2011. aasta – 4673-5065=-392 (3,92) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: käibevara/lühiajalised kohustused 2013. aasta – 5546/5859=0,95 2012. aasta – 4614/4249=1,09 2011. aasta – 4673/5065=0,92 Happetest ehk likviidsuskordaja: käibevara-varud-ettemaksed/lühiajalised kohustused 2013. aasta – 5546-57/5859=0,94 2012
Rahatsükli komponentideks on varude välde, debitoorse võla välde ning kreditoorse võla välde. Ettevõtte rahatsükkel iseloomustab ajavahemikku sellest hetkest, mil ettevõtte tasub oma arved kuni selle hetkeni, mil laekub debitoorne võlgnevus. Mida pikem on rahatsükkel, seda suurem on vajalik investeering puhtasse käibekapitali, et ettevõtte igapäevane toimimine sujuks tõrgeteta. Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde – kreditoorse võla välde. 18. Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab? Puhas käibekapital = käibevara – lühiajalised kohutused. Näitab käibevara puudu- või ülejääki võrreldes lühiajaliste kohustustega. Negatiivne puhaskäibekapital näitab, et pikaajalisi varasid finantseeritakse lühiajalistest allikatest. St et kui lühiajalisi kohustisi on palju, käibevara on väike ja lühiajalist raha kasutatakse pikaajalistesse kohustistesse investeerimiseks
17. Rahatsükkel mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab? Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde kreditoorse võla välde. Rahatsükkel näitab raha liikumist ettevõttes kuni selle hetkeni, kui raha klientidelt laekub. Mida pikem on rahatsükkel, seda rohkem vajab ettevõtte ressursse, et oma igapäevaseid toiminguid teha. Rahatsükkel on seotud puhta käibekapitaliga. 18. Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab? Puhas käibekapital = käibevara lühiajalised kohutused. Näitab käibevara puudu- või ülejääki võrreldes lühiajaliste kohustustega. Negatiivne puhaskäibekapital näitab, et pikaajalisi varasid finantseeritakse lühiajalistest allikatest. St et kui lühiajalisi kohustisi on palju, käibevara on väike ja lühiajalist raha kasutatakse pikaajalistesse kohustistesse investeerimiseks. Negatiivne puhas käibekapital
kompromiss, et hilise maksmisega mitte rikkuda häid ärisuhteid. 5.3. Likviidsuse ja maksevõime analüüs Likviidsuse ja maksevõime analüüs on üks olulisemaid analüüse, sest ettevõtete pankrotte põhjustab valdavalt maksevõimetus. Varade likviidsuse all mõeldakse ettevõtte varade võimet muutuda (konverteeruda) rahaks kui kõige likviidsemaks maksevahendiks. Teisest küljest võib varade likviidsust vaadelda kui õigel ajal arvete tasumise võimet. Ettevõte on likviidne siis, kui puhaskäibekapital on positiivne. Tihti ei eristata kogukäibekapitali, käibekapitali ja puhaskäibekapitali. Teoreetiliselt on õige võtta kogukäibevara võrdseks kogukäibekapitaliga. Puhaskäibekapital (net working capital) on summa, mille võrra on käibevara maksumus suurem lühiajalistest kohustustest. Seda on võimalik leida järgmise valemiga: (5.13) NWC = CA - CL, kus NWC puhaskäibekapital, CA käibevara, CL lühiajalised kohustused.
likviidsete varade olemasolule. 23. Rahatsükkel mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab? Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde kreditoorse võla välde. Rahatsükkel näitab raha liikumist ettevõttes kuni selle hetkeni, kui raha klientidelt laekub. Mida pikem on rahatsükkel, seda rohkem vajab ettevõtte ressursse, et oma igapäevaseid toiminguid teha. Rahatsükkel on seotud puhta käibekapitaliga. 24. Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab? Puhas käibekapital = käibevara lühiajalised kohutused. · Näitab käibevara puudu- või ülejääki võrreldes lühiajaliste kohustustega. · Negatiivne puhaskäibekapital näitab, et pikaajalisi varasid finantseeritakse lühiajalistest allikatest. St et kui lühiajalisi kohustisi on palju, käibevara on väike ja lühiajalist raha kasutatakse pikaajalistesse kohustistesse investeerimiseks. Negatiivne puhas käibekapital
Kui aktsia nimiväärtus on suurem, siis see peab olema 10 sendi täiskordne. Võlakirjade emiteerimine on tegevus, mille käigus lastakse välja tagatud (harilikult tagatiseks ettevõttele kuuluv vara) või tagamata võlakirju. Kapitali hind on tulunorm, mida ettevõte peab teenima, et rahuldada ettevõttesse investeerijaid antud riskitaseme juures. Käibekapital on käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe Puhaskäibekapital = käibevara - lühiajalised kohustused. Neli tuntuimat varude juhtimise mudelit on ABC mudel, EOQ mudel, materjalide planeerimise mudel ja õigeaegsuse mudel. Väheusaldatavale klientidele krediiti müües võivad tekkida mitmed kulutused: 1) võla tasumata jätmise tõenäosus (kliendi kontroll, analüüs); 2)maksejõuetusega seotud kulutused; 3)sissenõudmiskulud. Krediidi- ja sissenõudepoliitika saab jagada neljaks osaks: 1)
Maksevõime on ettevõtte võime tasuda tähtaegselt oma kohustused. Lühiajalised kohustused tasutakse tavaliiselt käibevarade arvelt. 1. Ettevõtte käibevarad liigitakse likviiduse alusel 4 rühma alates kõige likviidsemast. o Sularaha ja pangakontod o Lühiajalised väärtpaberid o Lühiajaline võlgnevus ehk nõuded o Varud maksevõime näitajad iseloomustavad ettevõtte võimalusi täita kreeditoride nõuded puhaskäibekapital on summa mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste summa. Puhaskäibekapital= käibevarad lühiajalised kohustused. Puhas käibekapital 8 võimaldab hinnata ettevõtte üldist maksevõime taset, mida kõrgem on näitaja tase seda parem ettevõtte maksevõime. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja iseloomustab ettevõtte võimet katta kreeditoride
2008 2007 Muutus 2009 2008 Muutus 0,03 0, 03 0% 0,03 0, 03 0% 10. 8. Pankrotianalüüs - Z skoor Kui Z skoor on suurem kui 2,6, on ettevõtte finantsolukord hea ja pankrotioht puudub. Juhul kui Z skoor on vahemikus 1,1 2,6 , on finantsseis ebastabiilne, Z väärtuse korral alla 1,1 on ettevõttes suur pankrotioht. Zskoor = 6,56 x1 + 3,26 x2 + 6,72 x3 + 1,05 x4 kus X1 = Puhaskäibekapital Varad 39 X2 = Eelmiste aastate jaotamata kasum Varad X3 = Ärikasum Varad X4 = Omakapital Kogu võlgnevus Puhaskäibekapital = Käibevara lühiajalised kohustused 2007 aasta : X1 = 95 597 000 116 239 000 = - 0,1 196 590 000 X2 = 19 081 000 = 0, 10 196 590 000
meetodi abil on võimalik vältida IRRst tulenevaid probleeme. Ekvivalentne annuiteet, ühtlane NPV (equivalent annuity, EA) - Meetod, mida kasutatakse ebavõrdse pikkusega investeeringute vahel valimiseks. Parim on projekt, mille EA on suurim (see projekt omab suuremat riskineeldumise võimet). Kogukäibekapital (gross working capital) - Sisuliselt on tegemist ettevõtte käibevaraga (st. käibevarasse investeeritud kapital, mis ei saa seetõttu olla suurem käibevarast). Puhaskäibekapital (net working capital) - Käibevara soetamiseks kasutatud omakapitali osa ehk nn. omakäibekapital. Matemaatilise tehtena avaldub järgmiselt: puhaskäibekapital = käibevara - lühiajalised kohustused. Silvia Kuusk Püsiv käibevara (permanent current assets) - Käibevara tase, mis ei sõltu hooajalisusest. Ajutine käibevara (temporary current assets) - Käibevara tase, mis sõltub sessoonsusest.
RP089 ETTEVÕTTE RAHANDUS Õppejõud V. Arhipov Loengukonspekt 2009 Võtta raamatukogust ja lugeda ükskõik mis rahanduse õpiku omal valikul. ETTEVÕTTE VAHENDITE RINGKÄIK 21.09.2009 Ettevõtte rahandus on riigirahanduse osa. Informatsioon on finantsaruannetes ja sellepärast raamatupidamisel on ettevõtte rahanduses oma tähtis osa. Iga ettevõtte peab omama mingeid tootmistegureid; igasugune tootmisprotsess vajab tootmistegureid. Neid liigitatakse järgnevalt - tootmisprotsess vajab püsivaid tegureid, mida kasutatakse ühes või mitmes tootmistsüklis ja mille väärtus kandub üle tootele (muutumatul kujul): C+V+m=T kus ,,T" on toode ,,C" on konstantne suurus (ingl. ,,constant") näiteks tooraine/seadmed/põhivara ,,V" on varieeruva väärtusega tootmistegur (ingl. ,,variable"); see varieeruv suurus/tegur on, näiteks, p...
pakuvad teoreetikud 0,2-0,4, mis tähendab, et on soovitav, kui käibevarad ületaksid lühiajalisi kohustusi null koma kaks kuni null koma neli korda (Karu 2000, lk 52). 19 Arvelduskrediidi kasutamisel võib näiteks maksevalmiduse kordaja olla 0, mis ei tähenda tegelikkuses alati seda, et ettevõte ei suudaks koheselt täita kohustusi kreeditoride ees (Karu, 2000, lk 52). Oluline maksevõime näitaja on ettevõtte puhaskäibekapital. Antud näitaja korral ei ole tegemist suhtarvuga, vaid rahalise näitajaga (Teearu jt 2005, lk 21): Puhas käibekapital = käibevarad lühiajalised kohustused (4) Puhas käibekapital väljendab summat, mille võrra käibevarade maksumus on suurem lühiajaliste kohustuste summast. Mõõdab ettevõtte potentsiaalset sularaha reservi. Mida suurem on saadud näitaja, seda kõrgem on ettevõtte likviidsus. Maksevõimelise ettevõtte
Järgneval aastal kasutati ettevõttes raha otstarbekamalt ja maksevalmiduskordaja oli 0,15 ning raha kontol 596 957 eurot. Järgnevas tabelis 2.4. esitavad töö autorid eelpool välja toodud ning analüüsid suhtarvud ühes tabelis koos nende numbriliste väljenditega. 14 Tabel 2.4. Likviidsuse suhtarvud aastatel 2009 2011 Suhtarvud 2009 2010 2011 Puhaskäibekapital (NWC) 1 303 613 1 710 807 1 480 913 Lühiajaliste võlgnevuse kattekordaja (CR) 1,29 1,44 1,34 Likviidsuskordaja (QR) 1,28 1,43 1,33 Kiire maksevalmiduse kordaja (CAR) 0,87 0,15 0,53 Allikas: autorite koostatud. Ettevõtte lühiajaliste võlgnevuse katte- ja likviidsuskordaja asuvad 2009. ja 2010. aastal
püütakse hinnata, kuivõrd ettevõte saab oma lühiajalised kohustised tasutud. Firma võime lühiajalisi võlgu tähtajaliselt tasuda sõltub suuresti sellest, kas firmal on küllaldaselt raha ja/või kergesti rahaks muudetavat vara. Kõige likviidsem vara on raha kassas või pangakontol, järgnevad kõrglikviidsed väärtpaberid, kolmandal kohal likviidsuse pingereas on ostjate debitoorne lühivõlg (ehk ostjate tasumata arved). kogukäibekapital = käibevara puhaskäibekapital = käibevara – lühiajalised kohustised * puhaskäibekapital pakub lühiajalistele kreeditoridele huvi seetõttu, et näitab, kui suures summas on käibevara finantseerimiseks kasutatud püsivallikaid (omakapitali ja pikaajalist võõrkapitali) lühivõlgade üldine kattekordaja ehk maksevõime tase = käibevara / lühiajalised kohustised * näitaja arvväärtus peaks jaekaubanduses olema suurem kui hulgikaubanduses või tootmissfääris
likviidsete varade olemasolule. 23. Rahatsükkel mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab? Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde kreditoorse võla välde. Rahatsükkel näitab raha liikumist ettevõttes kuni selle hetkeni, kui raha klientidelt laekub. Mida pikem on rahatsükkel, seda rohkem vajab ettevõtte ressursse, et oma igapäevaseid toiminguid teha. Rahatsükkel on seotud puhta käibekapitaliga. 24. Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab? Puhas käibekapital = käibevara lühiajalised kohutused. Näitab käibevara puudu- või ülejääki võrreldes lühiajaliste kohustustega. Negatiivne puhaskäibekapital näitab, et pikaajalisi varasid finantseeritakse lühiajalistest allikatest. St et kui lühiajalisi kohustisi on palju, käibevara on väike ja lühiajalist raha kasutatakse pikaajalistesse kohustistesse investeerimiseks. Negatiivne puhas käibekapital
CCC=DSO ¿ + DIH -DAPO Mida pikem on ettevõtte finantseerimistsukkel, seda suurem on luhiajaline likviidsusrisk. Efektiivne oleks klientidelt raha katte saada nii kiiresti kui võimalik ja tarnijatele tasuda nii hilja kui võimalik, lahtudes kokkulepetest. Põhjus on selles, et osaliselt võib tarnijatele raha kasitleda tasuta allikana. Siiski tuleks leida kompromiss, et hilise maksmisega mitte rikkuda haid arisuhteid. Allpool on kujutatud konversioonitsukli kujunemine. 18. Puhaskäibekapital (osata kujutada ka joonisel) Puhaskaibekapital (net working capital NWC) on see osa kaibevarast, mis on finantseeritud pikaajaliste allikatega. Tõlgendus: naitab, mil maaral on kaibevara suurem luhiajalistest kohustustest. Ettevõte on likviidne siis, kui puhaskaibekapital on positiivne (uldtunnustatud kriteerium: NWC>0). Juhtimisotsus: teha CR. Tihti ei eristata kogukaibekapitali, kaibekapitali ja puhaskaibekapitali
bilansi passivapoolel kohus- tuste osas. Kitsamas mõistes on kreeditorideks laenuandjad, rendileandjad jms., kellele firma peab intresse maksma. Erist. lühi- ja pikaajal. kreeditore. 1) Lühiajal. kreeditoridele on tähtis raha õigeaegne laekum. võlgnikult. Neid huvitab nii lühivõl- gade kattevõime, varade neto realis.maksumus kui ka rentaablus. Põhitähelep. firma jooksval tege- vusel ja finantsseisundil. Neid huvitavad järgmised näitajad: · puhaskäibekapital (omakäibekapital), · lühivõlgade üldine kattekordaja, · kiire maksevalmiduse kordaja (happetest - kajast. kõrgema likviidsusega käibevara suhet lühi- ajal. kohust.; näitab, mitu korda käibevara kogumaksumus ület. lühiajal. kohust. kogusumma), · vahetu maksevalmiduse kordaja, · vahetu maksevalmiduse muutumise kordaja, · varude käibesagedus ja käibevälde, · ostjate debitoorse võla laekumissagedus ja laekumisaeg, · kasutamata laenulimiit, mis loet. rahalähendiks.
Netomüük 550 Toodete omahind 275 37 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Üldkulud 75 Maksudeeelne kasum 200 Maksud 70 Puhaskasum 130 Kapitali hind WACC 12% Puhaskäibekapital 80 Põhivara 1170 Kulum 360 Puhasinvesteering 890 Muud varad 110 Kapital kokku 1000 EVA = 130 (0,12*1000) = 10 000 krooni 38 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 6. KAPITALI EELARVESTAMINE
kõrvaldatud. (7 lk 34 ) Likviidsuse enamkasutatud näitajad on järgmised: - Käibekapital; - Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja; - Likviidsuskordaja; - Kiire maksevalmiduse kordaja; 1.4.1 Käibekapital Käibekapital on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused (1) Mida suurem on puhaskäibekapital, seda suurem on ka ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Maksevõimelisel ettevõttel peaks see näitaja olema positiivne, vastasel juhul annab näitaja märku, et ettevõte on lühiajalisi laene tõenäoliselt ebaotstarbekalt kasutanud. (7 lk 33) 13 1.4.2 Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja näitab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalisi
tehnilistele parameetritele ning nende sobivusele. Rahavoogude arvutamine Investeeringuga seotud rahavood jagunevad 3 rühma: · esialgsed kulud ehk puhas investeering; · juurdekasvulised rahavood; · lõpetav rahavoog. Kõik rahavood tuuakse välja tulumaksujärgsetena. Esialgsete kulude arvutamise skeem on järgmine: Soetatava vara hind + transpordi-, montaazi- ja häälestamiskulud + täiendav puhaskäibekapital - laekum vananenud vara müügist +/- maksuefekt vananenud vara müügist (tulumaksu suurenemine või vähenemine) 65 Juurdekasvulisteks rahavoogudeks nimetatakse positiivsete rahavoogude kasvu, mis tekivad projekteeritava investeeringu tulemusel. Nende rahavoogude summa võib projekti eluea jooksul muutuda ning muutumine võib toimuda ka aasta jooksul. Üldiselt eeldatakse muutumise toimumist aasta lõpul.
annaabi.ee 
