Aastad 0 1 2 1. Müügitulu 200,000 200,000 1a Otsekulu -80,000 -80,000 1b Alternatiivkulu -40,000 -40,000 Puhasmüük (1-1a-1b) 80,000 80,000 2. Amortisatsiooni kulu -40,000 -40,000 4. Käibekapital 50000.00 5. Seadmete kulum 350,000 6. = Ärikasum (EBIT) 40,000 40,000 9. RV põhitegevusest (9+(-5)) 40,000 40,000 0 1 2 Rahavood koond 1. Rahavood põhitegevusest 40,000 40,000 2. Puhta käibekapitali muutus -50,000 3. Seadmed -350,000
SUHTARVUDE ANALÜÜS 1. Maksevõime ja likviidsuse analüüs a) Käibekapital- summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Käibekapital=käibevara-lühiajalised kohustused b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta krediitorite lühiajalised nõuded käibevaraga. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja=käibevara/lühiajalised kohustused c) Antud ettevõtte võlakordaja on pikaajalise makse suhtarv. Antud ettevõtte võlakordaja=kogu võlgnevus/varad ehk kohustused kokku/varad (aktiva) d) Omakapitali võlasiduvus näitab, kui palju on võõrkapitali.
· 2011. aasta äritegevuse rahavoo taseme suhtarv: · 2012. aasta äritegevuse rahavoo taseme suhtarv: ICT Support OÜ äritegevuse rahavoo taseme suhtarvud on nelja aasta lõikes väga head, küündides 2012. aastal 1,95-ni. See viitab sellele, et ettevõttel ei ole mingeid probleeme oma käibevara rahaks muuta ning enda lühiajalisi kohustusi sellega katta. Nendest näitajatest võib järeldada, et tegemist on väga maksejõulise ettevõttega. 3.5 Puhas käibekapital Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga, mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks. Puhas käibekapital pole suhtarv, vaid rahaline suurus.
23759€’le, mis tähendab 51 protsendilist kasvu. 100% 80% 60% 40% 20% 0% 2013 2012 Graafik 1. Suurimad muudatused bilanssis. (Kahe aasta tulemused on kokku liidetud ning leitud, kui suure protsenid teatud aasta näitaja sellest summast moodustab) 3.2. Erinevad näitajad Käibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused 2012. aasta käibekapital = 950436 – 750624 = 199812(€) 2013. aasta käibekapital = 854188 – 498715 = 355473(€) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. 2012. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = 950436 / 750624 =1,27. 2013. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = 854188 / 498715 = 1,7. Heaks loetakse kattekordajat 1,6 või enam, nõrgaks 1,1 ja vähem.
4.5.Hankijate võla välde = võlad hankijatele / (realiseeritud kaupade kulu/365) 2011.a. 27 403/(147 608/365)= 67.77 2010.a. 17 429/(100 012/365)= 63.61 2009.a. 24 154/(145 883/365)= 60.43 Näitab, mitme päeva jooksul tasume oma hankijatele võlad. Nordeconil on see tõusnud kolme aastaga tervelt nädala võrra. 5.Pankrotitestid 2011 aasta kohta 5.1.Altermani 2. test nn. ekspressanalüüs: a) -1,0736 x käibekapital/ lühiajalised kohustused 0,3877 b) 0,579 x kohustused/passivad -1.0736*71 525/62 535-0.3877= -1.28 0.579*73 184/101 581= 0.417 Tulemus korral, mis on suurem kui 1 on pankrotioht suur, kuid kui väiksem kui 0, siis on finantsolukord stabiilne. Nende kahe väärtuse vahemikus on olukord määramatu. 5.2. Rahandusliku stabiilsuse määramine 1.Varade tagatus oma käibevaradega = käibekapital varud 2
Likviidusese suhtavud 1. Maksevõime suhtarvud - maksevõime või likviidsuse suhtarvud näitavad ettevõtte võimet enneaegselt oma võlgnevust kustutada. Reeglina kustutatakse lühiajalised võlgnevused käibekapitali arvelt. Likviidsuse alusel jaguneb käibevara nelja rühma. a. Kõige likviidsem vara - sularaha ja pangakontod b. Lühiajalised väärtpaberid c. Lühiajalised nõuded d. Varud Esimene näitaja on puhas käibekapital. See ei ole suhtarv. Puhas käibekapital on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajalisi kohustusi. Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused Mida suurem on puhas käibekapital, seda kõrgem on ettevõtte likviidsus ja ta suudab oma kohustused probleemideta täita. 2. Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad - suhtarv. Näitab ettevõtte võimet katta lühiajalised kohustused.
ettenähtud kohustusi. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varade likviidsusest. Tähtaegselt tuleb katta lühiajalisi kohustusi, neid kaetakse käibevarade arvelt. Järelikult on ettevõtte maksevõime probleem ettevõtte käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahekorra probleem. Likviidsuse alanemine toimub järgmiselt: ·raha; ·väärtpaberid; ·nõuded ostjate vastu; Likviidsuse mõiste ei laiene varudele, ettemaksetele ning põhivaradele. Käibekapital on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summa. Käibekapital = käibevara lühiajalised kohustused Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. Näitab mitu korda on käibevarade kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustused
2015/2016 CpR = (8852+0) / 5034 = 1,8 Et selle kordaja arvuline väärtus peaks olema 0,5 või väiksem, on taas järeldatav,et ettevõtte prognoosid on koostatud kas liiga positiivsed vigaselt või ei oska ettevõte prognoosida oma tulevast raha kasutamist otstarbekalt. 3.1.4. Käibekapitali osatähtsus Iseloomustab ettevõtte varade likviidsust, ehk näitab, kui suure osa käibevahenditest pärast lühiajaliste kohustuste mahaarvamist moodustavad ettevõtte kogu varadest. Käibekapital = käibevara lühiajalised kohustused Käibekapitali osatähtsus = (käibevarad lühiajalised kohustused) / koguvara. OÜ JALIANHE 2012/2013 Käibekapital : 7670 2927 = 4743 10 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine Käibekapitali osatähtsus: 4743 / 18292 = 0,23 ehk~25% 2013/2014 Käibekapital: 11018 3996 = 7022 Käibekapitali osatähtsus: 7022 / 20616 = 0,34 ehk34%
majanduse käekäigu vastu. Investeeri nägi ilmavalgust 2007. aasta sügisel. Ajakiri ilmub neli korda aastas. Selles tutvustatakse säästmis- ja investeerimisvõimalusi ning kirjutatakse ettevõtlusest ja Eesti majandusest. LHV Panga ettevõtete laenudega saab rahastada järgmisi tegevusi: põhivarainvesteeringud laenu tagastamise tähtaeg tuleneb investeeringu majanduslikust elueast, põhivarainvesteeringut tuleb osaliselt finantseerida ka omavahenditest; käibekapital laenu suurus on seotud ettevõtte käibega, võtame arvesse ka hooajalist käibe kõikumist; väärtpaberite ja osaluste omandamine laenu tagastamise tähtaeg on kuni viis aastat, tehtavat investeeringut tuleb osaliselt rahastada omavahenditest. LHV Panga ettevõtete laenud on vahemikus 125 000 kuni 2 000 000 eurot.
Analüüsi ettevõtte ajaloolist ja praegust finantsolukorda Omakapitali rahavoogusid analüüsides vaata puhaskasumit Firma rahavoogude puhul vaata tegevuskasumit peale makse Leia palju firma on tulevaste perioodide kasvu kindlustamiseks investeerinud Investeeringud peaks katma vähemalt amortisatsiooni Ka suurem käibekapital on investeering tulevasse kasvu Omakapitali rahavoogude puhul pööra tähelepanu ka netovõlgade liikumistele (uus võlg võla tagasimaksed) 2 EBIT (1t) (investeeringud amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus = FCFF Amortisatsioon peaks hõlmama kõiki mitterahalisi kulusid sh. goodwill'i ja immateriaalsete varade amortisatsioon Käibekapitali muutuse arvutamisel tuleb välja jätta
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman
Kui saadud näitaja Z on väiksem kui 1,22, on pankroti tõenäosus ülisuur, kui Z = 2,9 või rohkem, on pankrot ebatõenäone. Kui näitaja jääb nende kahe väärtuse vahele, on tegemist määramatu finantsolukorraga, mis võib areneda mõlemas suunas. Andres Laar 2008 2007 PANKROTITESTID Altermani 2. test nn. ekspressanalüüs: a) -1,0736 x käibekapital/ lühiajalised kohustused 0,3877 b) 0,579 x kohustused/passivad Tulemus korral, kui Z on suurem kui 1 on pankrotioht suur, kui Z on väiksem kui 0, siis on finantsolukord stabiilne. Nende kahe väärtuse vahemikus on olukord määramatu. Testid ei ole Eestis küllaldaselt praktikas kontrollitud, seega nende usaldusväärsust näitab aeg, ometigi ei teeks paha kontrollida neid oma ettevõtte näitel. Andres Laar 2008
Võlgnevus tarnijatele 5,000 8,000 3,000 87,000 Varud 25,000 36,000 11,000 11,000 110% -10,000 Põhivarad (neto) 24,000 26,000 Omakapital 20,000 30,000 Lühiajalised pangalaenud 30,000 35,000 5,000 8,000 Käibekapital suurenes 200... (2) aastal järgmise summa võrra: A 6000 0 B 10000 C 13000 D 8000 E mul on erinev arvamus (milline?) 2. Milline alltoodud väidetest on väär? A Vara tasuvus on primaarne tulemuslikkuse mõõtmise näitaja, sest vara tasuvus peab katma nii võlausaldajate intressinõudeid kui omanike dividendiootusi
ettemaksed (likviidsussuhe, maksevõimekordaja) = --------------------------------------- lühiajalised kohustused 2.1. Maksevalmiduskordaja, raha + turustatavad väärtpaberid (vahetu maksevalmiduse kordaja, = ----------------------------------------------- rahaliste vahendite tase) lühiajalised kohustused (Puhas) Käibekapital = Käibevara – lühiajalised kohustused keskmine puhaskäibekapital Puhaskäibekapitali piisavus = ----------------------------------------------- müüdud kaupade kulu päevas Efektiivsuse suhtarvud (toimimissuhtarvud) Müüdud kaupade kulu (müügitulu) 1. Varude käibesagedus = ---------------------------------------
Koosneb: Visioonist, missioonist, eesmärkidest. Eesmärk ongi see, et sellele hiljem toetuda äri luues. 11.Stardikapitaliks nim.: Stardikapital on ettevõtte tegevuse alustamiseks rahalises vääringus vajaminev ressurss, mida on vaja ajani, kuni laekuvad sellised tulud, mis katavad jooksvad kulud. 12.Mis on käibevara? Näited. Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital 13.Mis on põhivara? Näited. Materiaalne põhivara on vara, mida majandustegevuses kasutatakse pikemalt kui 1 aasta jooksul. Näiteks: Ehitised, masinad, seadmed, maa 14.Mis on püsikulu? Too näiteid. Püsikulu on ettevõtte kulu, mis ei ole ettevõtte toodangu mahuga otseses seoses. Näiteks: rendikulud, juhtkonna töötasu. 15.Mis on ressurss? Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. 17
- Intressikulud 10 = Maksude eelne kasum 140 - Tulumaks kasumilt 42 = Puhaskasum 98 Ettevõtte kohta on teada järgmised prognoosid: · Ettevõtte müügitulud, ärikasum ning kulum oodatakse kasvavat 10% aastas igal järgneval kolme aastal. Ettevõtte tulumaksumääraks kujuneb 40% · Ettevõtte puhas käibekapital (va raha) on hetkel 20% müügitulude tasemel ning see suhtarv ei m järgmisel kolmel aastal. · Ettevõte investeeris möödunud aastal põhivarasse 50 milj ning samas summas investeeritakse k järgmistel aastatel · Ettevõttel on üleval pangalaen 100 milj (see on ettevõtte ainus laen) ning see kavatsetakse ühek maksena tagastada teise aasta lõpul. Ettevõte ei kavanda uusi laene järgmiseks kolmeks aastaks.
On võimalik tellida kaks tüüpi kajuti kahekohaline ja nelikohaline. Toitlustus on juba hinne sees. Ruumid. Laeval on 3 tekki, teisel tekkil on restoran, kolmandal tekkil on baar. Baaril ja restoranil on omad köögid.. Laev on varustatud vajaliku elektrivõimsusega (125A) ja kanalisatsioonitrassidega. Laeval on järgmised ruumid: sügavkülmaruum 180C , jaheruum 60.. Tööjõud ja personal. Kvalifitseeritud tööjõud on olemas. Käibekapital. Reisikulude õigeaegseks katmiseks on vajalik omada poole kuu realisatsioonikäibe suurust vaba kapitali. Tootmine tasub ennast ära, kui 12 kruiisi kuus. Üle selle mahu hakkab kasum kiiresti kasvama ja siin on piiriks nõudlus ja tehnilised võimalused maksimaalselt 15 kruiisi kuus. IV. TURUSTAMINE Ettevõte ei tegele ise otseselt turustamisega, vaid teeb seda logistikafirma kaudu. Läbiviidud turu-uuringu alusel on Eesti kogunõudlus 3 kruiisi nädalas, 12 kuus.
väga palju põhivarasid, mille tõttu kasutati panga finantseeringut laenude näol (tabel 10). 3.3. Kaska-Luiga talu finantsaruandluse analüüs Enne aastaaruande koostamist inventeeritakse talu varad, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, tuuakse välja kasum (kahjum) ning vormistatakse aruandetabelid ja aruandelisad. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ( 1.jaanuarist 31. detsembrini). 3.3.1. Maksevõime suhtarvud 13 Talu käibekapital 2001.a. oli 2502415 ja 2002.a. 5267638 krooni, s.o. üle 2 korra suurem kui 2001 a., see suurenemine on tingitud tootmismahtude ja produktiivsuse suurenemisest , seega ettevõtte on maksevõimeline. Joonisel on näha talu käibekapital 2001.aastal ja 2002. aastal. 6000000 5000000 4000000 3000000 Käibekapital 2000000 1000000 0 2001 2002 Talu käibekapital 2001 ja 2002.aastal kroonides
Jaotus näitab, et kõige kergem on tasuda võlga sularahas või pangakontodel oleva raha arvelt. 5 Maksevõime analüüsi tehakse bilansi andmetel. Sealjuures võrreldakse käibevara lühiajaliste kohustustega. Käibevarade ja lühiajaliste kohustuste bilansiline maksumus ning turuväärtus peaksid olema bilansipäeval küllaltki sarnased. Maksevõime indikaatoriteks on: puhas käibekapital, lühiajalise võlgnevuse kordaja, maksevõime kordaja ja maksevalmiduse kordaja. · puhas käibekapital (net working capital) väljendab summat, mille võrra käibevarade maksumus on suurem lühiajalistese kohustuste summast. Ta mõõdab ettevõtte potensiaalset sularahareservi. Puhas käibekapital = Käibevarad Lühiajalised kohustused Mida suurem on saadud näitaja, seda kõrgem on etttevõtte likviidsus
õigeaegselt tasuda oma võlgnevused. Tavaliselt kustutatakse lühiajaline võlgnevus käibevarade arvelt. Vastavalt likviidsusele jaotatakse käibevarad 4 suuremasse rühma: 1. sularaha ja pangakontod 2. lühiajalised väärtpaberid 3. lühiajaline võlgnevus (nõuded) 4. varud 1. rühm. Selle rühma suhtarvud näitavad ettevõtte kreeditoride nõuete katmise võimalust. Esimene näitaja selles rühmas oleks puhas käibekapital summa mille võrra käibevahendite maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summa. Puhas käibekapital = käibevara - lühiajalised kohustused Kui puhas käibekapital on liiga suur siis näitab see seda, et ettevõttel on ilmselt liigsed rahalised vahendid käibekapitali all, mille tõttu jääb firmal osa potentsiaalsest kasumist saamata. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja see on ettevõtte võime katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaradega.
õigeaegselt tasuda oma võlgnevused. Tavaliselt kustutatakse lühiajaline võlgnevus käibevarade arvelt. Vastavalt likviidsusele jaotatakse käibevarad 4 suuremasse rühma: 1. sularaha ja pangakontod 2. lühiajalised väärtpaberid 3. lühiajaline võlgnevus (nõuded) 4. varud 1. rühm. Selle rühma suhtarvud näitavad ettevõtte kreeditoride nõuete katmise võimalust. Esimene näitaja selles rühmas oleks puhas käibekapital summa mille võrra käibevahendite maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summa. 5 Puhas käibekapital = käibevara - lühiajalised kohustused Kui puhas käibekapital on liiga suur siis näitab see seda, et ettevõttel on ilmselt liigsed rahalised vahendid käibekapitali all, mille tõttu jääb firmal osa potentsiaalsest kasumist saamata.
· Ruumiliselt piiratud · Tootmisvõime on piiramatu · Erineb kvaliteedist · Kasutamine mõjutatud asukohast MAA TULU ON RENT 10. Töö · Töö on kehaline või vaimne pingutus, sihipärane tegevus, panus toodete ja teenuste valmistamisse. · Tuleneb töötaja võimetest, oskustest ning vilumustest. 11. Kapital · Kapital on asi või varaline õigus. · Liigitatakse: · Põhikapital on vara. Mille kasutusaeg on üle 1 aasta. Masinad, hooned. · Käibekapital on vara, mille suurus äritegevuse käigus pidevalt muutub. Tooraine, materjal, raha, ka ostjate võlad. ******MAJANDUSE PÕHIKÜSIMUSED******** · MIDA toota? Ja kui palju? · Toota tuleb seda mida on vaja ja mis rahuldab tootja vajadusi. 1.2. KUIDAS toota? * kasutada tööjõudu või tehnoloogiat. Kui tööjõud on odav, ei ole mõtet rakendada kallist kõrgtehnoloogiat. · Kellele toota? 12. Makroökonoomika põhimõisted:
EBIT - intresside ja maksueelne kasum Eb.v omakapitali rp.väärtus
TA koguvara z - krediidihinne <2,7
Em.v omakapitali turuväärtus Z - Z-skoor <1,1
Db.v võla rp.väärtus Bk - pankrotikoefits. <1,81
RE säilitatud tulu 1,81
antud õiged väited (kursiivis) 1. Intressimäär ei olene kliendi finantsseisust, tehingu riskantsusest, tehingu valuutast. Intressimäär oleneb kliendi finantsseisust, tehingu riskantsusest, tehingu valuutast. 2. FIFO meetod ehk lihtjärjekorrameetod, s.t. viimane ost müüakse esimesena ära, ehk varud hinnatakse esimesena sissetulnud hinnas. FIFO meetod ehk lihtjärjekorrameetod, s.t. esimene ost müüakse esimesena ära, ehk varud hinnatakse viimase sissetuleku hinnas. 3. Käibekapital on käibevara ja pikaajaliste kohustuste vahe. Käibekapital on käibevara ja lühiajaliste kohustuste vahe. 4. Kaubad müüakse deebeti ehk „võla peale“ ehk ostjale võimaldatakse tasumistähtaeg x päeva. Kaubad müüakse krediiti ehk „võla peale“ ehk ostjale võimaldatakse tasumistähtaeg x päeva. 5. William Baumoli poolt välja töötatud rahavarude juhtimise mudel on mõeldud ettevõtte poolt vajatavate raha ekvivalentide varude selgitamiseks. William Baumoli
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTS...
25 PASSIVA KOKKU 1,393,125.00 Kontroll, peab = 0 0.00 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = KV/LAK 2.37 Maksevõime kordaja (likviidsuskordaja või happetest) = (KV-VARUD)/LAK 0.69 Käibekapital 458,656 12/31/2018 205,061.49 173,750.00 638,125.00 1,016,936.49 2,025,000.00 525000 põhivara ost -1,305,000.00 720,000.00 1,736,936.49 91,012.50 121,431.27 212,443.77 142,949.85 142,949.85 750,000.00 631,542.87 1,381,542.87 1,736,936.49 0.00 4.79 1.78 804,493
19 Arvelduskrediidi kasutamisel võib näiteks maksevalmiduse kordaja olla 0, mis ei tähenda tegelikkuses alati seda, et ettevõte ei suudaks koheselt täita kohustusi kreeditoride ees (Karu, 2000, lk 52). Oluline maksevõime näitaja on ettevõtte puhaskäibekapital. Antud näitaja korral ei ole tegemist suhtarvuga, vaid rahalise näitajaga (Teearu jt 2005, lk 21): Puhas käibekapital = käibevarad lühiajalised kohustused (4) Puhas käibekapital väljendab summat, mille võrra käibevarade maksumus on suurem lühiajaliste kohustuste summast. Mõõdab ettevõtte potentsiaalset sularaha reservi. Mida suurem on saadud näitaja, seda kõrgem on ettevõtte likviidsus. Maksevõimelise ettevõtte puhaskäibekapital peaks olema positiivne. Puhta käibekapitali põhjal saadakse teada, kui
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 0 Aruandeaasta kasum ( kahjum ) 0 0 Oma aktsiad ja osad ( miinus ) 0 0 KOKKU OMAKAPITAL 0 0 PASSIVA KOKKU 0 0 Lehekülg 7 Bilanss 31.12.2002 31.12.2001 Käibekapital 0 0 Lühiajalise võla kattekordaja #DIV/0! #DIV/0! Likviidsuskordaja #DIV/0! #DIV/0! Rahakordaja #DIV/0! #DIV/0! Tootmisvarudega kaetuse kordaja #DIV/0! #DIV/0! Võlakordaja #DIV/0! #DIV/0! Varude käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Varude käibevälde #DIV/0! #DIV/0! Debitoorse võla laekumine #DIV/0! #DIV/0!
Finantsplaneerimise käigus planeeritakse: alustava ettevõtte korral stardikapitali vajadus, tegutseva ettevõtte korral äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud. Projekti riskifaktorid Makromajandusliku olurkorra muutus; turusituatsiooni muutus; seadusandluse muutus; toorainete ja materjalide hindade muutus; energia, kütuse vms hinnamuutus; ebasoodsad või ebakindlad tarne- ja müügilepingud; ebapiisav käibekapital või lepingute rikkumine; äripartnerite mitteusaldusväärsus; uued konkurendid; ekspordi puhul valuutakursi kõikumised. Finantsprognoosid Kooseneb prognoosidest tavaliselt kuni kolmeks aastaks. Koostatakse majandusaastate kaupa. Kalkulatsioonide objektiivsemaks koostamiseks on mõistlik tutvuda juba tegutsevate analoogilise tegevusala ning suurusega firmade aruannetega käibe, hinnapoliitika ja kasumimarginaalide kohta: kasumiaruanne-bilanss-kassavoog.
Kõrge omakapitali osakaaluga kaasneb tihti madal ROE, madala omakapitali osakaaluga kõrge ROE. Kuna madala omakapitali osakaaluga kaasneb kõrgem risk, siis selle kompensatsiooniks peab ka tootlus kõrgem olema Käibevälted•Käibekapitali analüüsi eesmärgiks on aru saada, kui palju ettevõttel on käibevahendite all raha kinni ning kui suures osas tuleb käibevahendeid finantseerida muudest allikatest (lühiajalised pangalaenud, omakapital)•Käibekapital = ostjate võlg + varud – võlgnevus hankijatele•(Deebitoride, varude, hankijate) käibevälde on periood, mis näitab, mitme päeva jagu keskmiselt ettevõttel on üleval ostjate võlgnevusi, varusid ja võlgu hankijatele•Kõrge hankijate käibevälde (üle 60 päeva) annab indikatsiooni sellest, et ettevõttel on probleeme oma hankijatele tähtaegselt tasumisel Kõrge varude käibevälde (üle 100 päeva) viitab varude ebalikviidsusele
Ettevõtte rahatsükkel iseloomustab ajavahemikku sellest hetkest, mil ettevõtte tasub oma arved kuni selle hetkeni, mil laekub debitoorne võlgnevus. Mida pikem on rahatsükkel, seda suurem on vajalik investeering puhtasse käibekapitali, et ettevõtte igapäevane toimimine sujuks tõrgeteta. Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde – kreditoorse võla välde. 18. Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab? Puhas käibekapital = käibevara – lühiajalised kohutused. Näitab käibevara puudu- või ülejääki võrreldes lühiajaliste kohustustega. Negatiivne puhaskäibekapital näitab, et pikaajalisi varasid finantseeritakse lühiajalistest allikatest. St et kui lühiajalisi kohustisi on palju, käibevara on väike ja lühiajalist raha kasutatakse pikaajalistesse kohustistesse investeerimiseks. Negatiivne puhas käibekapital pigem viitab kõrgemale riskile ja probleemidele.
muutumist, võrreldes teiste ettevõttetega ja tööstusharu keskmisega. Finantssuhtarvud grupeeritakse viide rühma: · likviidsuse suhtarvud (liquidity ratio); · tegevuse efektiivsuse suhtarvud (activity ratio); · finantsvõimenduse suhtarvud (leverage ratio); · tulususe suhtarvud (profit ratio); · turuväärtuse suhtarvud (shareholder-return ratio). Lühiajalise maksevõime hindamine Puhas käibekapital Puhas käibekapital= käibevarad lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajalisi makseid. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral.käibevarade konverteerimisel rahaks
käibevarade arvelt. Järelikult on ettevtte maksevimelisuse probleem ettevtte käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahekorra probleem. ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ON ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE TULEMUS, MITTE VIIMASE PÕHJUS. Trendianalüüs Trendianalüüs kujutab endast praktiliselt horisontaalanalüüsi laiendust, kuna analüüsi meetod on sama, erinevus seisneb selles, et analüüsitakse omavahel kolme või enama aruandeperioodi aruandeid. Maksevõimelisuse näitajad Käibekapital on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. Tootmisvarudega kaetuse kordaja näitab, kui suur osa lühiajalistest kohustustest on kaetud ainult varudega. Maksevõimelisuse näitajad Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. Maksevalmiduse kordaja näitab, millise osa
Viimase aasta keskmine RNV on (42) . Leian keskmise otsekulu (eeldusel, et aastas on 360 päeva). Otsekulud leian (43) kasumiaruandest, loomult on see (44) perioodrea element. Keskmine päevakulu on (45) . Nüüd leian viimase aasta keskmise RNV ja otsekulude suhte (arvutusega) (46) . See suhe näitab teoreetiliselt, mitme päeva otsekulusid suudetakse tasuda. (47) Võrdlussuhtarvud Maksevõime üldine tase ehk käibevara ja lühiajaliste kohustuste suhe on (48) . Järeldus: kuna käibekapital on positiivne, siis on ka maksevõime tase suurem kui 1. Maksevõime tase oleks hea, kui see on 1. Seda arvu 1 nimetatakse sellisel juhul (49) ideaaliks. Leitud maksevõime tase on sellisel juhul (50) hälbimissuhtarv arvu 1 suhtes. Järgnevalt joonistan ja nimetan omal valikul ühe diagrammi, mis aitab võrrelda erinevaid näitajaid ehk koordinatsiooni ning ühe arvjoonise, milline näitab tervikut ja osasid ehk struktuuri.
on püsikulud. Seega võib öelda, et antud kordaja näitab, milline osa müügitulust on kättesaadav püsikulude maksmiseks ja kasumilisaks. Eestis on antud kordaja keskmiseks väärtuseks keskmiselt 13,15 %. · Müügikäibe puhasrentaablus -ostad hoone 5000 EUR ja müüd 6000 EUR siis puhasrent. On 1000! · Võlakordaja Kui ettevõttel raha pole, võtad laenu. Siis võid ka oma ettevõtte aktsiaid tagasi osta. (võtad lisa võla!) · Puhas käibekapital Käibevara-lühiajalised kohustused (Mida teha seisva rahaga ? näiteks kas kogub intressi pangas või investeerida mõte on mitte laste rahal seista!) · Tasuvuspunkt - Tegevuse maht, kus tulud müügist katavad täpselt ära kulud( see hetk kui jõuad omadega nulli) · Piirkasum hetk millest hakkad teenima kasumit. Näiteks kui palju pead müüma, et hakata teenima tulu.
varade piisavust katmaks vajalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu. Teostatakse peamiselt suhtarvude analüüsi kaudu. Lähtealusena vaadeldakse eelkõige rahavoogusid põhitegevusest. 14.Rahandussuhtarvude grupid ja infoallikad nende arvutamiseks (maksevõime, efektiivsus, kapitali struktuur, rentaablus, turuväärtus) 1. Maksevõimeks e likviidsuseks nim võlgneva ettevõime võimet maksta võlad õigeaegselt - maksevõime indikaatoriteks on: puhas käibekapital; lühiajalise võlgnevuse kattekordaja; maksevõime kordaja; maksevalmiduse kordaja. · Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused · Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad/ lüh. ajalised kohustused · Maksevõime kordaja = Raha, lühiajal väärtpaberid, lühiajal nõuded/ lühiajal kohustused · Maksevalmiduse kordaja = raha ja lühiajal väärtpaberid/ lühiajal kohustused 2
39. Kasumimarginaali erisus hinnalisandist: Kasumimarginaal (profit margin) on puhaskasumi ja käibe suhe ning näitab, kui efektiivselt kasutab firma enda varasid. Juurdehindlus (markup, mark-on) on toote maksumuse ja jaemüügihinna vahe. 40. Hubbardi formular Hubbardi valem: määratakse kõik kulud ning lisatakse nendele soovitav kasumiosa (tuleneb nõutavast tulumäärast võttes aluseks investeeringu). Kasutatakse hotellides, toa hinna kujundamiseks. 41. Käibekapital ja puhaskäibekapital Käibekapital (working capital) on käibevara. Puhaskäibekapital (net working capital NWC) on käibevara miinus lühiajalised kohustused. Sisuliselt kujutab puhaskäibekapital endast pikaajalisi investeeringuid käibevarasse, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste ja omakapitaliga. Operatiivne puhaskäibekapital (net operating working capital NOWC) on käibevara miinus lühiajalised mitte intressikandvad kohustused, tegevuseks mittevajalik raha ning
4.1.2 Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad punktid 4.2 Varu hindamise meetodid 4.2.1 Individuaalmaksumuse meetod 4.2.2 Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod 4.2.3 FIFO-meetod 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ehk materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital. Lähtudes majandusüksuse jooksvast majandusarvestusest on käibevaraks majandusüksuse vara, mis realiseeritakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus tavaliselt ühe aasta või tootmistsükli jooksul. 1 KÄIBEVARADE LIIGITUS Käibevarad jagunevad : · Raha 1 Raha kassas 2 Raha pangas 3 Nõudmiseni ja tähtajalised hoiused · Lühiajalised finantsinvesteeringud (kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid ja kindla lunastamistähtajaga väärtpaberid) 1 Aktsia
Hõlmab eri invest võimalustega seotud kulude mõõtmist ja nende võrdlemist proj maksumusega. Invest planeerimise 5 etappi:1.invest proj läbivaatamine;2.rahav arvut;3.nõutava tulumäära e kapitali hinna arvut;4.invest proj efektiivsuse hindamine;5.invest proj valik. Alustatakse proj läbivaatamisega, kus põhitähelepanu proj tehnilistel parameetritel. Edasi võrdlemine. Hindamisvahend-rahavood. Rahv hinnatakse juurdekasvuliselt. Arvesse tuleb võtta ka invest käibekapital. PROJ RAHAVOOD- 3 rühma võib jaotada:1.esialgsed kulud;2.juurdekasvulised rahavood kogu proj kestel;3.lõpetav rahavoog. RAHA AJAVÄÄRTUS- et tuua tuleviku kulud ja tulud käesolevasse momenti, peame arvestama raha alternatiivkulu v intressimäära. Intressimäära suurus on määratud riski-tulu valikuga. Võimaliku hindamismeetodid- diskonteeritud rahv meetod. Võrdlev hindamine. DISKONTEERITUD RAHV MEETOD- fin vara väärtus on võrdnr tulevikus oodatavate rahv nüüdisväärtusega
Riskianalüüs makromajanduslik olukord halveneb- langetada hindu ja teha kavalaid soodusmüügi nippe, mis meelitab ostjaid ostma mitu eset , mitte ühe. Nii on kasum surem tekkima. turusituatsioon muutub- peab mõtlema plaani, kuidas turusituatsioonist ei oleneks ettevõtte. seadusandlus muutub- tuleb kohandada ettevõtte vastavalt seadusandlusele. ebasoodsad või ebakindlad tarne- ja müügilepingud, mistõttu ebapiisav käibekapital ja lepingute rikkumine- hoida usaldusväärseid kontakte ning leida neid võimalikult erinevaid ja palju. äripartnerite usaldusväärsus- kohe alguses veenduda nende kompetentsuses uued konkurendid- pakkuda midagi uut, uuendata tootevalikut
17. Rahatsükkel mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab? Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde kreditoorse võla välde. Rahatsükkel näitab raha liikumist ettevõttes kuni selle hetkeni, kui raha klientidelt laekub. Mida pikem on rahatsükkel, seda rohkem vajab ettevõtte ressursse, et oma igapäevaseid toiminguid teha. Rahatsükkel on seotud puhta käibekapitaliga. 18. Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab? Puhas käibekapital = käibevara lühiajalised kohutused. Näitab käibevara puudu- või ülejääki võrreldes lühiajaliste kohustustega. Negatiivne puhaskäibekapital näitab, et pikaajalisi varasid finantseeritakse lühiajalistest allikatest. St et kui lühiajalisi kohustisi on palju, käibevara on väike ja lühiajalist raha kasutatakse pikaajalistesse kohustistesse investeerimiseks. Negatiivne puhas käibekapital pigem viitab kõrgemale riskile ja probleemidele.
Müügikontseptsiooni üheks olulisemaks strateegiaks on mugav veebipõhine lahendus ehk on-line müük. Üheks tegevusalaks on ka tehnika rent eraisikutele ja firmadele. Ettevõtte suureks eeliseks teiste analoogsete müüjate ees on kaupluse toimiv põhimõte, mille võtmeks on kauba realisatsioon, väiksed kaubakogused ja kiire laokäive, et pidevalt pakkuda uusi tooteid ja kaasaegseid lahendusi. Selle põhimõttega hoitakse käibekapital väiksena ning ei võeta suuri finantsriske. Tegevuse algetapis on fookuses Lääne- ja Ida-Virumaa turg, kuhu suunatakse ettevõtte turunduskommunikatsioon. Esimesel etapil üle Eesti tegevust ei plaanerita. Teistesse Eesti piirkondadesse plaanitakse minna frantsiiskaupluse põhimõttel. 1 1) Omanik Loodava osaühingu omanikeks on -----------------------. Projekti aitavad teostada palgatud töötajad, keda on kaks,
ettevõtluse alustamiseks ja vedude nõuetekohaseks korraldamiseks vajalik rahaline seis. (2) Rahalise seisu hindamisel võetakse aluseks raamatupidamise aastaaruanded. (3) Raamatupidamise aastaaruannete puudumise korral võetakse aluseks: 1) raha pangakontol ja muud rahalised vahendid ning võlad ja laenud; 2) majandustegevuse stabiilsuse tagamiseks ettenähtud vara ja muu vara; 3) sõidukite, kinnistute, seadmete ja varustuse ostukulud või esimesed sissemaksed ning käibekapital ja muud kulud. (4) Tegevusloa omanikul peab esimese sõiduki kohta, millele ta taotleb sõidukikaarti või millele see kaart on juba antud, olema vara vähemalt 140 000 krooni väärtuses, iga järgmise sõiduki korral on see summa vähemalt 80 000 krooni. Vara olemasolu tõendamiseks esitab tegevusloa omanik sõidukikaardi andjale järgmised dokumendid: 1) juriidilisest isikust vedaja esitab oma vara ja kohustuste viimase poolaasta või aasta
on 8% aastas (s.t. intressi peab maksma kohe laenuperioodi alguses), intressi ajabaas on act/360, arvetöötlustasu (ehk komisjonitasu) on 0,5% müügiarvete summalt,. Lepingutasu on 1% taotletavalt faktooringu summalt (lepingutasu maksab klient omavahenditest). Kasutades faktooringut, võib ettevõte vältida ostjate halbu võlgu mahus 1,5% nõuetest ostjate vastu, mida aga ei võimalda käibekapitalilaen. Küsimus: Milline finantseerimisvariant on ettevõttele parem? Käibekapital leevendab hooajalist või ajutist rahapuudust Arvutada lihtintressi valemi järgi Faktooring müügiarvete loovutamine ja nende alusel laenu andmine Arvutada lihtdiskonto valemi järgi Ülesanne 9 Võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot, fikseeritud kupongiintressimäär 5% aastas, intressimaksed peavad toi¬mu¬ma iga poolaasta lõpus, võlakirja lunastamistähtaeg on 3 aastat pärast emi¬tee¬rimist. Küsimused:
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud ...
23. Rahatsükkel mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab? Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde kreditoorse võla välde. Rahatsükkel näitab raha liikumist ettevõttes kuni selle hetkeni, kui raha klientidelt laekub. Mida pikem on rahatsükkel, seda rohkem vajab ettevõtte ressursse, et oma igapäevaseid toiminguid teha. Rahatsükkel on seotud puhta käibekapitaliga. 24. Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab? Puhas käibekapital = käibevara lühiajalised kohutused. · Näitab käibevara puudu- või ülejääki võrreldes lühiajaliste kohustustega. · Negatiivne puhaskäibekapital näitab, et pikaajalisi varasid finantseeritakse lühiajalistest allikatest. St et kui lühiajalisi kohustisi on palju, käibevara on väike ja lühiajalist raha kasutatakse pikaajalistesse kohustistesse investeerimiseks. Negatiivne puhas käibekapital pigem viitab kõrgemale riskile ja probleemidele.
............................................................................ 6 1.2 Meetodid pankrotistumiste prognoseerimiseks .......................................................................... 8 1.3 Finantsstabiilsuse reitingu skoori meetod .................................................................................10 1.4 Likviidsuse näitajad.................................................................................................................12 1.4.1 Käibekapital .....................................................................................................................13 1.4.2 Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja................................................................................14 1.4.3 Likviidsuskordaja .............................................................................................................14 1.4.4 Kiire maksevalmiduse kordaja ...........................................................
Võimalikud riskifaktorid: · makromajanduslik olukord halveneb; · turusituatsioon muutub; · seadusandlus muutub; · toorainete ja materjalide hinnad tõusevad; · tööjõud kallineb; · energia, kütuse vms hinnatõus; · ebasoodsad või ebakindlad tarne- ja müügilepingud, mistõttu ebapiisav käibekapital ja lepingute rikkumine; · äripartnerite usaldusväärsus; · uued konkurendid; · ekspordi puhul valuutakursi kõikumised. Analüüsi, mida oleks võimalik ette võtta nende riskide vähendamiseks? Kuidas plaanitakse nõrkused kõrvaldada, välised võimalused ära kasutada või kui suureks hindate väliste ohtude riski? 34
(38 006 000 + 42 768 000) : 2 40 387 000 31 2009: 19 301 000 = 19 301 000 = 0,46 (46 791 000 + 38 006 000) : 2 42 398 500 2009 2008 Muutus 0,46 0,5 8% Käibekapitali käibesagedus = ___müügi netokäive______ (kordades) käibekapitali * keskmine jääk * Käibekapital = käibevara lühiajalised kohustused 2007 ei saa arvutada! Pole andmeid 2006 aasta kohta! Käibekapital 07 = 95 597 000 116 239 000= - 20 642 000 2008: 20 863 000 = 20 863 000 = -0,9 (-20 642 000 + (-26 621 000)) : 2 - 23 631 500 Käibekapital 08 = 95 930 000 122 551 000 = - 26 621 000 2009: 19 301 000 = 19 301 000 = -0,7
1. Ettevõtte käibevarad liigitakse likviiduse alusel 4 rühma alates kõige likviidsemast. o Sularaha ja pangakontod o Lühiajalised väärtpaberid o Lühiajaline võlgnevus ehk nõuded o Varud maksevõime näitajad iseloomustavad ettevõtte võimalusi täita kreeditoride nõuded puhaskäibekapital on summa mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste summa. Puhaskäibekapital= käibevarad lühiajalised kohustused. Puhas käibekapital 8 võimaldab hinnata ettevõtte üldist maksevõime taset, mida kõrgem on näitaja tase seda parem ettevõtte maksevõime. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja iseloomustab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaradega. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad/ lühiajalised kohustused
annaabi.ee 
