kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 2 ja kauba B ühe ühiku hind on 1,5 . Järelikult: ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses. MUA / PA = MUB / PB 100/2 =75/1,5 50 = 50 Kauba A hinnatõus: vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust. Kahanev piirkasulikkus näitab, et nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Eelarvejoon näitab kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral. PIIRASENDUSNORM PAN ( delta A / delta B) Tarbimise tasakaal PAN = MRS = qy /qx = Px /Py Lahutades laekumistest (sissetulekutest) maha kogu raamatupidamisliku kulu (nimetatakse vahel ka ilmutatud kuluks), saame ettevõtte raamatupidamisliku (bilansilise) kasumi. SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD Piirtoodang (MP) näitab kui palju kasvab kogutoodang tööjõu/kapitali suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu näitab kui palju kasvab kogukulu tootmismahu suurenemisel ühe ühiku
Teine seadus: tarbija käitub ratsionaalselt siis, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüvede viimaste ühikute võrreldavad piirkasulikkused võrdsed. Kauba hinna tõusuga, ceteris paribus, nõutav kaubakogus väheneb ning tarbija nõudluskõver langeb. LOENG2 - TARBIJATEOORIA - Ükskõiksuskõver, eelarvejoon Määra, mille võrra üht kaupa saab teisega asendada üldist kasulikkust muutmata, nimetatakse piirasendusnormiks e. marginaalseks asendusnormiks. PIIRASENDUSNORM: PAN1 = AB / BC ja PAN2 = PQ / QR Tarbimistasakaal punktis C saavutatakse, kui kahe kauba hindade suhe võrdub piirasendusnormiga. PANc = Qx / Qy = Py / Px Tarbija hinnavaru kujutab endast vahet hüvise tegeliku väärtuse ja hinna vahel, mida tarbija on nõus maksma. LOENG 3 - ETTEVÕTLUSE ALUSED Klassikalise käsitluse järgi olid tootmissisenditeks vaid maa, kapital ja töö. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER, ISOKVANT, TOOTMISFUNKTSIOON
20 töölist ja 10 instrumenti. 18 töölist ja 20 instrumenti 16 töölist ja 30 instrumenti Selliselt on võimalik koostada kahe kauba kõikvõimalikud kombinatsioonid, mis annavad võrdse (fikseeritud) kogukasulikkuse ilma, et kasulikkuse arvulist väärtust oleks vaja määrata. Taolised eelistused (suhtelised väärtushinnangud) võib esitada graafiliselt ükskõiksuskõverana. Joonis 9.1 Ükskõiksuskõver ja piirasendusnorm Ükskõiksuskõver kulgeb vasakult paremale alla. Liikudes ükskõiksuskõveral ühest punktist teise ühe kauba kogus suureneb ja teisel väheneb. Määra, millega üht kaupa saab teisega asendada ilma
annaabi.ee 
