ETTEVÕTLUSTEOORIA: * Mis on püsikulu, muutuv kulu, kogukulu..missugused näitajaid kuludega seoses arvutatakse? *Mida on vaja teha ettevõtte kasumi maksimeerimiseks? Majandamise kuldreegel: kasum maksimeeritakse tootmiskoguse juures mille puhul piirkulu on võrdne piirtuluga..mida teha kasumi maksimeerimisega kui piirkulu on kõrgem kui piirtulu?või vastupidi. Kasum- 1)arvestuslik, kus tuludest lahutatakse otsesed kulud..2)kui arvestuslikust lahutada normaalkasum ehk alternatiivsel alal tegutsemise kasum, siis saadakse majanduskasum. 3)normaalkasum-alternatiivne kasum, mida teisel alal tegutsemisel saadaks. * Firma saab normaalkasumit siis kui tema kogutulu ja kogukulu on võrdsed. TEGUTSEMINE KONKURENTSI SITUATSIOONI: 4 tüüpi-täielik, monopolistlik, monopol, oligo. tunnused! Kõige efektiivsem ressursside annab täieliku konkurentsi situatsioonis toimimine.Mis iseloomustab mittetäielikku konkurentsi? Milline situatsioonidest
AFC=FC/TP TC(total cost, kogukulud)- on kõikide antud hüviste valmimiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogukulu on firma püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel.TC=FC+VC 14. Mis on lühi- ja pikaperioodi erinevused ja kuidas seda näitavad firma kulud? Pikal perioodil ei ole püsikulusid, kogukulutused on võrdsed muutuvkulutustega. 15. Defineerige majandus-, arvestuslik ja normaalkasum. Arvestuslik kasum on kogutulude ja kulude vahe. See tulu, mida firma reaalselt saab. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse arvesse lisaks otsestele kulutustele ka kaudsed kulutused ( mida ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral) Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Normaalkasum on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida
d) koorejäätise hind langeb 4. Liikumisel piki nõudluskõverat allapoole, kogutulu kasvab, kui a) nõudlus on mitteelastne b) nõudlus saab ühikuelastseks c) nõudlus on täielikult elastne d) nõudlus on täielikult mitteelastne 5. Kui monopolistlikult konkureeriv firma on pika perioodi tasakaalupunktis siis a) toodab ta minimaalse keskmise kogukuluga b) piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga c) normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga d) majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga 2 osa ÜLESANDED 1) Otsusta igal konkreetsel juhul, kas n'udluse ja pakkumise muutus toob kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja tasakaalukoguse(q) kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?). Näita muutused joonisel: a) Nõudlus kasvab, pakkumine väheneb (10 punkti) b) Pakkumine kasvab, nõudlus jääb samaks (5 punkti)
· Elastne (nõudlus/pakkumine) · Elastsuskoefitsent- kajastab nõudluse/pakkumise elastsuse taset · Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid · Lühiperiood ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmissisenditest on fikseeritud · Kogutulu kogutulu ja toodetud koguse jagatis · Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe · Majanduskasum arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa · Normaalkasum tootmistegevusest saadud tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks · Kaudsed kulud mõõdab tulu, mida vaadelvav ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral · Muutuvkulud kulu, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub · Otsesed kulud tegelik rahaline kulu, mida firma teeb ressursside muretsemiseks
Otsesed kulud – on kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile. Kaudsed kulud – on kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga ja nende otsene arvestamine kuluobjektile ei ole põhjendatud. Arvestuslik kasum – on firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – on arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum – on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Koguprodukt – on kõik kulud või kulutused kokku. Keskmine produkt – on koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud ressursihulga jagatis. Piirprodukt – on täiendav toodang, mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral
alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum: On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutatakse just selles firmas. Välismõju: On kolmandale osapoolele tekitatud kulu või tulu, kus juures
alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum: On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutatakse just selles firmas. Välismõju: On kolmandale osapoolele tekitatud kulu või tulu, kus juures
15. Arusaam, et pika perioodi tasakaalupunktis saab MKF null majanduskasumit, põhineb eeldusel, et: Piirkulud kasvavad Firma toodangu nõudlus on täiesti elastne Turu sisenemisbarjäärid on nõrgad Tegemist on diferentseeritrud toodanguga 16. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis siis: Toodab ta minimaalse keskmise kogukuludega Piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga Normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga Majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga 17. Kui mõned firmad lahkuvad MKT-lt, siis allesjäänud firmade nõudluskõverad: Nihkuvad vasakule Jäävad paigale Väljendavad elastsemat nõudlust Nihkuvad paremale. 18. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis, siis: P=MC=ATC MR=MC ja minimaalne ATC >p MC>MR ja p= minimaalne ATC
g) ÕIGE; kasumilävel tootmine tähendab, et kogutulud TR ja kogukulud TC on võrdsed, mistõttu firmal ei ole majanduskasumit, kuid ei ole ka kahjumit; kui aga hind P=ATC, siis ongi tegemist kasumilävele vastava hinnatasemega; 5.d; hinnavõtjast täielikult konkureerivad firmad TKF saavad lühiperioodil valida optimaalse toodangu koguse kooskõlas kuldreegliga, turuhinda üksik firma mõjutada aga ei saa (seda tähendabki ,,hinnavõtmine"); 6.b; normaalkasum on selline kasumi tase, mille korral firmal on mõtet antud tegevusvaldkonnas edasi tegutseda, kuna mujal teenitavaid tulusid näitavad kaudsed kulud; seega normaalkasum = kaudsed kulud; 7. d; täieliku konkurentsi turul tegutseva üksiku firma e TKF-i korral on P=MR=A(T)R, sellele viitab ka TKF-i täielikult elastne (horisontaalne) individuaalne nõudluskõver dTKF; 8.d; TKF kogutulu TR=P×Qrealiseeritud, kuna aga täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P
Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast • alternatiivkulusid; alternatiivkulusid; • kaudseid kulusid; • otseseid kulusid; • ei kaudseid ega otseseid kulusid 9. Mis alljärgnevast on õige? • arvestuslik kasum + majanduskasum –fikseeritud kulud = normaalkasum; • majanduskasum -arvestuslik kasum + muud kulud = otsesed kulud; • majanduskasum = arvestuslik majanduskasum kasum = arvestuslik -kaudsed kasum kulud -kaudsed - normaalne kulud kasum; - normaalne kasum;
Otsesed kulud on tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest mis muretsetakse ressursside turult. Nt firma palgakulud, toormaterjali ostukulud jne. Kaudne kulu mõõdab seda mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum-firma kogutulude ja otseste kulude vahe Majanduskasum- kogutulude ja kõigi (otseste ja kaudsete) kulude vahe Normaalkasum- kui firma arvestuslik kasum piisavalt suur ja katab firma kaudsed kulud. See kindlustab selle et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum- see arvestusliku kasumi osa mis ületab normaalkasumi Püsi ehk fikseeritud ressurss on selline firma poolt muretsetud tootmistegur mille suurust firma muuta ei suuda. Nt lühiperioodil on selleks firma tootmishooned
6. Oletades, et minimaalselt efektiivne mastaap tootmisharus suhtes kohalikule tarbimisele on 5%. See eeldab, et harus: a. Saab olla 5 efektiivset ettevõtet b. Ei saa olla efektiivne ja konkurentsivõimeline samaaegselt c. Efektiivsuse saavutamine nõuab kõrget tootmise kontsentratsioonitaset d. Saab olla 20 efektiivset ettevõtet 7. Alljärgnevast on õige: a. arvestuslik kasum + majanduskasum = normaalkasum b. majanduskasum - kaudsed kulud = arvestuslik kasum c. majanduskasum - arvestuslik kasum = otsesed kulud d. majanduskasum = arvestuslik kasum – alternatiivkulud 8. Keskmine produkt on maksimaalne, kui on palgatud (vaata tabel): a. Viis töötajat b. Kaks töötajat c. Kuus töötajat d. Kolm töötajat 9. Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: a
varieerida nii kapitali kui ka töösisendite suurust. Keskmise kulu kõver koosneb lühiperioodi keskmiste kulude miinimumidest ning selle järgi tehakse firma tegevuse plaane. 15. Majanduskasum-arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. arvestuslik kasum-firma kogutulu ja otseste kulude vahe normaalkasum- tootmistegevusest saadab tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuludega, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas(harus) 16. Täielik konkurents on turusituatsioon, kus ükski individuaalne tootja või tarbija ei suuda turuhinda üksinda mõjutada. a. Firmade suur arv b. Homogeenne kaup c
Vali üks: a. AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole b. AFC ja AVC kõverad langevad allapoole c. AFC, AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole d. kõik variandid on valed Küsimus 18 Küsimuse tekst Alljärgnevast on õige: Vali üks: a. majanduskasum - kaudsed kulud = arvestuslik kasum b. majanduskasum = arvestuslik kasum - alternatiivkulud c. majanduskasum - arvestuslik kasum = otsesed kulud d. arvestuslik kasum + majanduskasum = normaalkasum Küsimus 19 Küsimuse tekst Pika perioodi keskmiste kulude kõver (LAC): Vali üks: a. on alaneva iseloomuga kahaneva mastaabiefekti, e. mastaabikulu korral b. põhineb eeldusel, et kõik ressursid on muutuvad c. on kasvava iseloomuga püsiva mastaabiefekti korral d. on tõusva iseloomuga mastaabisäästu korral Küsimus 20 Küsimuse tekst Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid kulusid: Vali üks: a. tootmistöötajate otsepalk b. tulumaks c
KULUD (Puhas) MAJANDUSKASUM MAJANDUSKASUM = KOGUTULUD TR (OTSESED KULUD + KAUDSED KULUD) e ARVESTUSLIK KASUM KAUDSED KULUD NORMAALKASUM peab võrduma vähemalt sissetulekuga, mida ettevõtja võiks saada, kui ta investeeriks oma raha mujale. Ev saab normaalkasumit juhul, kui arvestuslik kasum katab kaudsed kulud. 12
tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksebilansi puudujääk, Mikroökonoomika – Mikroökonoomika (microeconomics) on teoreetiline majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade) poolt. Muutuvkulu – (variable cost, VC) muutuvad koos toodangu mahu muutusega. Normaalkasum – On firmal siis, kui arvestuslik kasum (kogutulu-otsesed kulud) on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Nõudlus – Nõudlus (demand) on seos hinna ja nõutava koguse vahel, mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). Nõutav kogus – Nõutav kogus (quantity demanded) on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. Otsene kulu – Tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse
ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADUS MUA = MUB = MUC = ... Sel juhul käituvad tarbijad ratsionaalselt.saavutatakse tingimusel, et MU A / PA = MUB / PB = MUC / PC = ... = MUN / PN , kus MU piirkasulikkus, P hind KAUDNE KULU = NORMAALKASUM KASUM (Ettevõtte): T (enamasti kasumi tähiseks TT) = TR-TC, kus T on (kogu) kasum, TR - kogutulud toodangu müügist ja TC - tootmise kogukulud. KASUMILÄVI e TASUVUSPUNKT. Kasumilävel TR = TC, kus TR kogutulu, TC kogukulu. KESKMINE KOGUKULU ATC või AC: ATC = TC / TP = TC / Q, kus ATC keskmine kogukulu, TC tootmise kogukulud, TP kogutoodang, Q kogus ATC = AC = TC / TP = TVC + TFC / TP = TVC / TP + TFC / TP = AVC + AFC,
transport, ruumide üür jne. Kaudsed kulud on seotud ettevõtte administreerimise (büroo- ja sidekulud, töötajate palgad,täiendõpe jne), turunduse (reklaamikulud jt) ning kasumiga. Kaudsete kulude puhul kasutatakse sageli teatud protsenti muutuv- ja püsikulude summast. Tavaliselt kõigub see 15-30 % vahel, olenedes ettevõtte kasumisoovist, nõudlusest, konkurentsist, hooajast ja paljudest muudest teguritest. 33. Mis on arvestuslik kasum, normaalkasum ning majanduslik kasum? V: Normaalkasumina käsitletakse sageli oodatavat keskmist kasumit. Tootmistegevusest saadav tulu, mis võrduv nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Arvestuslik kasum – firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa
summa lahutamisega; majanduskasum = TR- (otsesed kulud + kaudsed kulu) = arvestuslik kasum kaudsed kulud; 8. 1. 50500 (firma kogukulud on otseste ja kaudsete kulude summa); 2. 28000 (arvestuslik e raamatupidamislik kasum on kogutulu TR otsesed kulud); 3. 4500 (majanduskasum on arvestuslik kasum kaudsed kulud); 4. 21000 (firma omaniku aja alternatiivkulu on võimalik mõõta saamatajäänud töötasu suurusega); 5. 23500 (normaalkasum on sisuliselt võrdne kaudsete kuludega ehk teisisõnu sellega, kui palju oleks võinud saada tulu alternatiivsetest tegevustest); Ülesande lahendamisel on keskseks küsimuseks kaudsete kulude (nende laias, üldises mõistes) väljatoomine ehk sisuliselt alternatiivkulude (loobumiskulude) kindlaksmääramine. Kaudsed kulud võrduvad alternatiivsetest võimalustest loobumise tõttu saamata jäänud tuludega, seega saamatajäänud töötasu + saamata jäänud
Märgista küsimus Vali üks: a. kolmas töötaja b. neljas töötaja c. teine töötaja d. kuues töötaja Küsimus 23 Alljärgnevast on õige: Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. arvestuslik kasum + majanduskasum = küsimus normaalkasum b. majanduskasum kaudsed kulud = arvestuslik kasum c. majanduskasum arvestuslik kasum = otsesed kulud d. majanduskasum = arvestuslik kasum alternatiivkulud Küsimus 24 Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid Õige kulusid:
Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Firma aastatulu oli 65000 eurot. Arvuta, kui suured on ettevõtte kogukulud? 60 500 eurot(Õige! Vale kogukulud leitakse TC = 10000 + 27000 + 21000 + (25000x0,1) = 60500 ) Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Normaalkasum on 10000 Firma aastatulu oli 65000 eurot. Arvuta, kui suur on ettevõtte majanduskasum. 4 500 eurot(Õige, ettevõtte majanduskasum leitakse 65000 60500 = 4500 eurot) Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Firma aastatulu oli 55000 eurot ja majanduslik kasum on 2000 . Arvuta, kui suur on ettevõtte normaalkasum. 2 500
Otsene kulu tegelik rahaline väljamakse (firma palgakulud, toormaterjali ostukulud). Kaudne kulu mõõdab, mida oleks ressurss võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisikorral (firma omanik investeerib oma aega firmasse, kui võiks samal ajal teenida mujal palka). Arvestuslik kasum firma kogutulude ja otseste kulude vahe. Majanduskasum kogutulude ja kõikide (otsesed + kaudsed) kulude vahe. Normaalkasum arvestuslik kasum katab firma kaudsed kulud. Lühiperiood: Püsi- ehk fikseeritud ressurss tootmistegur, mile suurust firma muuta ei saa (lühiperioodil on selleks ntx tootmishooned). Muutuv- ehk varieeruv ressurss tootmistegur, mille suurust saab vähendada (lühiperioodil on selleks palgatud töötajad). Koguprodukt (TP) teatud perioodil valmistatud toodand. Keskmine produkt (AP) TP ja valmistamiseks kulunud muutuvressursi jagatis.
Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu normaalkasum- arvestusliku kasumi osa, mis katab ressursside alternatiivkulu maj.kasum- arvestusliku kasumi osa, mis ületab norm.kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hind) kogukulu(TC) = FC + VC
Mikroökonoomika uurib individuaaltarbijate ja firmade majanduskäitumist. Mikroökonoomiline seisukoht on näiteks eelmisel kuul oli kala hind kõrgem. Millise tootmisteguriga on tegemist: laohoone- kapital; nafta leiukoht- maa; autoosad- kapital; karjamaa- maa; pangaametnik- töö; printer- kapital. Mudelit koostades majandusteadlased eevad lihtsustavaid eeldusi. Nahktagide pakkumise vähenemist põhjustab näiteks naha hinna tõus. Nappus eksisteerib alati ja igas ühiskonnas. Normaalkasum kindlustab firma kaudsete kulude katmise. Normatiivne seisukohavõtt on näiteks tuul on mereleminekuks liiga tugev. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent väljendab tarbijate reaktsiooni hinna muutustele. Nõudluse muutus tähendab seda, et nõudluskõver on nihkunud. Nõudluskõver kajastab seost (suhet) kauba hinna ja nõutava koguse vahel. Oletame, et kalkulaatorite nõudlus on kasvanud. Järelikult hinna tõus on seda suurem, mida mitteelastsem on pakkumine.
(kasulikumat) rakendust. Arvestuslik e raamatupidamislik kasum on ettevõtte kogutulu (kogulaekum e kogutulem TR), millest on maha võetud ainult otsesed (e ilmutatud) kulud. Majanduskasum on summa, mis jääb järgi, kui ettevõtte kogutulust lahutada kõik majanduslikud kulud, see on kõik alternatiivkulud e teisisõnu otseste ja kaudsete kulude summa. Kasutatakse ka nimetusi lisakasum e supernormaalne kasum. Normaalkasum e normaalne kasum on termin, mida mõnikord kasutatakse iseloomustamaks tootmistegutite kasutamise alternatiivkulusid. See on osa arvestuslikust kasumist, mis on piisavalt suur, et ahvatleda ettevõtjat tootmist jätkama. Normaalkasum peab võrduma vähemalt sissetulekuga, mida ettevõtja võiks saada, kui ta investeeriks oma raha mujale Koguprodukt e kogutoodang on ettevõttes tootmisteguritega mingil kindlal
......................................................turuväärtus 315. Neutrality .......................................................erapooletus 316. Nominal value ...............................................nominaalväärtus 317. Nonmarket sector ...........................................turuväline sektor 318. Normal goods ................................................normaalkaubad 319. Normal profit .................................................normaalkasum 320. Normative analysis ........................................normatiivne analüüs 321. Note of debt ...................................................võlakiri 322. Objective ........................................................eesmärk 323. Off-putting .....................................................eemaletõukav 324. Offshore .........................................................riiklikule järelvalvele mittekuuluv 325. Oligopoly .................
Firma eesmärk on maksimeerida kasumit. Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Otsene kulu rahalised maksed ressursside eest. Otsesed kulud kajastuvad raamatupidamises. Kaudne kulu ei tehta otseseid rahalisi väljamakseid, kuid loobutakse teatud rahalisest sissetulekust, mida oleks saanud ressursside teistsugusel kasutamisel. Kaudsed kulud ei kajastu raamatupidamises. Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum = kogutulu otsesed kulud. Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Majanduskasum on arvestusliku kasumi see osa, mis on normaalkasumist suurem. Majanduskasum = kogutulu kulud (nii otsesed, kui kaudsed kulud). Kui majanduskasum = 0, firma on konkurentsis (konkurentsivõimeline). Kui majanduskasum > 0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal (harus). Püsikulud ei muutu lühiperioodil, tulenevalt püsiressursist. (FC- fixed costs)
teist, (kasulikumat) rakendust. Arvestuslik e raamatupidamislik kasum on ettevõtte kogutulu ( TR=P x Q), millest on maha arvestatud ainult otsesed e ilmutatud kulud. Arvestuslik kasum= kogutulud TR otsesed kulud Puhas majanduskasum on summa, mis jääb järgi, kui ettevõtte kogutulust TR lahutada kõik majanduslikud kulud. Majanduskasum = kogutulud TR (otsesed kulud + kaudsed kulud) Majanduskasum = arvestuslik kasum kaudsed kulud Normaalkasum e normaalne kasum on osa arvestuslikust kasumist, mis on piisavalt suur, et ahvatleda ettevõtjat tootmist jätkama. Normaalkasum peab võrduma vähemalt sissetulekuga, mida ettevõtja võiks saada, kui ta investeeriks oma raha mujale. Ettevõte saab normaalkasumit juhul, kui arvestuslik kasum katab kaudsed kulud. Pöördumatud kulud on kulud, mida on tehtud, kuid mida ei saa tagasi saada, nõuda. Erinevalt alternatiivkuludest on sellised kulud enamasti
turukaitsetõkete (sisenemisbarjääride) puudumine. Hinnavõtja firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga. Piirtulu (MR)- on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. Firma kasum- 1) ARVESTUSLIK KASUM kujutab endast kogutulu ja otseste kulude vahet. 2) NORMAALKASUM kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. 3) MAJANDUSKASUM on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi. Kasumi maksimeerimise kuldreegel- TKF(täielikult konkureeriv firma) maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel).
Selle suurus on majandusteooria haru, milles uuritakse seda, positiivse kõrvalmõjuga kaubad (haridus, T kindlustusseltsi halduskulud ja määratud põhiliselt demograafiliste teguritega: kuidas majandustegevus peaks olema inimeste vaktsineerimine) normaalkasum. sündimus, suremus ja migratsioon. korraldatud, et saavutada suurimat hüvede sellised infrastruktuuri teenused, mis on Netohind on brutomakse ja keskmise Pensionikorralduse seisukohalt on hulka ning sotsiaalset õiglust. Seda teooriat loomulikud monopolid (gaasitrassid väljamakse vahe ja leitakse: vanadussõltuvusmäärast olulisem nn
· Mittejuhitavad kulud, mida ei saa mõjutada · Elektri ülekande kulud (põhivõrgu kulud) Inkrementaalkulu (incremental cost) on erinevate variantide (alternatiivide) võrdlemisel leitav · Elektri jaotuse kulud (jaotusvõrgu kulud) erinevus. · Elektri müügi kulud Normaalkasum (normal profit) on osa puhaskasumist, mis peab olema suurem või vähemalt võrdne · Energiasüsteemi funktsioneerimise (juhtimise) kulud alternatiivse tuluga (kui ta investeeriks oma raha mujale, panka või tootmisse). Energiasüsteemi funktsioneerimise tagamise kuludeks on: Normaalkasumit saab arvutada järgmiselt: · Sageduse reguleerimise kulud
TKF- i nõudluskõver - on horisontaalne sirge, mis lähtub turuhinnast; kuna nõudluskõver on horisontaalne sirge, kajastab ta ka firma keskmist tulu (AR) ja piirtulu (MR), mida firma saab igal tootmistasemel. Seega, p = MR. Piirtulu - on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. Firma kasum: ARVESTUSLIK KASUM - kujutab endast kogutulu ja otseste kulude vahet. NORMAALKASUM - kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. MAJANDUSKASUM - on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi. Kasumi maksimeerimise kuldreegel - TKF maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel).
ostjad või müüjad. Suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vahetusprotsessis vähem elastne Alternatiivkulu – parimast alternatiivist loobumise hind Otsesed kulud – tegelik rahaline kulu mida firma teeb ressursside muretsemiseks (palk, materjal) Kaudne kulu – mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral Arvestuslik kasum – firma kogutulu ja otseste kulude vahe Majanduskasum – kogutulude ja ja kõigi kulude vahe Normaalkasum – tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks. On vajalik selleks, et neid ressursse kasutatakse selles firma harus Tootmistegurid Majandamiseks, s.o. majandusega tegelemiseks on vaja: inimesi - oma tööjõu, teadmiste ja oskustega, loodusvarasid, mida töödelda inimestele vajalikeks hüvedeks ja
economic profit mastaabisääst economy of scale Экономия масштаба muutuvad tootmistegurid variable factor Переменный фактор muutuvkulud total variable costs, TVC or VC Переменные затраты Kasumiläve punkt Break even point Пороговая точка прибыли normaalkasum normal profit Нормальная прибыль piirkulu marginal cost, MC Предельные затраты piirtoodang marginal physical product MPP Предельный продукт piirtulu marginal revenue, MR Предельный доход pikk periood long run, LR Долгосрочное рассмотрение
mida oleks saanud nende teistsugusel kasutamisel. Kasutades enese resursse loobub tulust mille oleks saanud väljerentimisel. Kaudsed kulud ei kajastu raamatupidamises. Otsesed kulud kajastuvad raamatupidamises. Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum = kogutulu otsesed kulud Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Majanduskasu = kogutulu otsesed kulud kaudsed kulud Majanduskasum = 0 firma on konkurentsis Majanduskasum > 0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal (harus). 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Püsikulud (fixed cost, FC) ei muutu lühiperioodil, tulenevad püsiressursist.
kasutusviisi korral. Nt. Kui firma kasutab oma ressursse, siis on see kaudne kulu, sest firma ei pea kellelegi tegema väljamakseid, kuid samas loobub ta rahalisest sissetulekust mida ta oleks võinud teenida nende ressursside väljarentimsel või turul müümisel. Arvestuslik kasum firma kogutulude ja otseste kulude vahe. Majanduskasum kogutulude ja kõigi (nii otseste kui kaudsete) kulude vahe. Juhul kui firma arvestuslik kasum katab firma kaudsed kulud, saab firma normaalkasumit. Normaalkasum kindlustab selle, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum on see arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Firma püsib konkurentsis ka siis kui tema majanduskasum on 0, sest sel juhul teenib firma sama palju, kui ta teeniks oma ressurssidega neid ükskõik missugusel teisel moel kasutades. Kui majanduskasum on 0st suurem, on see ajendiks, et kasutada ressursse just selles tootmisharus. LÜHIPERIOOD
(AP=TP/Q) Keskmine püsikulu (AFC) on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis Kogukulud (TC) on firma püsi ja muutuvkulude summa (FC+VC) Majanduskasum arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude vahe. Muutuvressursid on selline firma poolt kasutatav tootmistegur, mille suurus on muutuv. Seda isegi lühiperioodil. Muutuvkulud VC on kulu mille suurus muutub kui firma tootmismaht muutub. Normaalkasum tootmistegevusest saadud tulu mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab oma enesevajadusteks; on vajalik selleks et neid kasutataks just selles firma harus Piirkulu (MC)on ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu Piirprodukt (MP)- on täiendav toodang mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral. MP= koguprodukti vahe / töö hulga juurdekasvuga
Peatükk 4 Alternatiivkulu ressursi paremast alternatiivist loobumise hind. Kaudsed kulud mõõdab tulu mida vaadeldav ressurss oleks võinud teenida parema alternatiivse kasutusviisi korral (nt firmale endale kuuluvad ressursid) Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe (kasutatakse firmades) Majanduskasum arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude (otsene+kaudne) vahe (kasut. Majandusteaduses). Normaalkasum arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu Lühiperiood ajavahemik mille korral vähemalt üks sisenditest on fikseeritud. Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid. Püsiressursid on firma poolt kasutatav tootmistegur mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis APL=TP/L; APK=TP/K
Kaudne kulu on näiteks firma ruumid, mis kuuluvad firmale, sest selle eest ei pea ta eraldi veel tasuma ning kuna ta kasutab omaenda ressursse selle asemel, et neid välja rentida, siis loobub firma lisasissetulekust, mida oleks võinud nende ruumide väljarentimisest saada. Firma kaudseid kulusid ei kajastata raamatupidamises, sest need ei nõua rahalisi kulutusi. Arvestuslik kasum on kogutulu ja otseste kulude ehk tegelike rahaliste väljamaksete vahe. Normaalkasum kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Lühiperioodil kasutab firma nii püsi- kui muutuvressursse. Püsikulud (FC) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ei muutu ka püsiressursside suurus, kui firma muudab oma tootmismahtu. Püsikulusid tuleb firmal tasuda ka siis, kui ta enam midagi ei tooda. Muutuvkulud (VC) on seotud
Näiteks ei arvestata kulu hulka omaniku ajakulu, kui ta pole ametlikult tööl direktorina, juhatajana jne. või näiteks kasutatakse omanikule kuuluvat vara tootmisprotsessis, aga samal ajal oleks võinud selle välja rentida ja saada selle eest tasu (tulu), mis antud juhul jäi saamata, olles seega saamatajäänud tulu. Kaudne kulu on saamatajäänud tulu ja seda on vaja arvestada majandamisel. Selliselt lähenedes : Kogukulu = raamatupidamislik + kaudne kulu Normaalkasum = kaudsed kulud Normaalkasum on selline, mis on piisavalt suur, et ettevõtja sooviks tootmist jätkata. Seega kui arvestuslik kasum katab ära raamatupidamislikud ja kaudsed kulud, öeldakse, et ettevõttel on normaalkasum. Kui ettevõttele jääb pärast raamatupidamislike(arvestuslike) ja kaudsete (alternatiivsete) kulude mahaarvestamist kogutulust veel kasumit järele, nimetatakse seda majanduskasumiks ehk lisakasumiks. Majanduskasum = kogutulu – kogukulu
mingit teist asja). Jaotatakse: *otsesene kulu rahalised maksed ressursside eest (ostad arvuti, auto, tööriistad, maksad üüri, elektri eest vms) *kaudne kulu ei tehta otseselt rahalisi väljamakseid, aga loobutakse teatud rahalisest sissetulekust, mida oleks saanud nende ressursside või selle tegevuse teistsugusel kasutamisel (ehk siis millest loobusid). Kaudsed kulud ei kajastu raamatupidamises, otsesed aga kajastuvad. Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum=kogutulu-otsesed kulud. Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Majanduskasum on arvestusliku kasumi see osa, mis on normaalkasumist suurem. Majanduskasum=kogutulu-otsesed kulud-kaudsed kulud. Kui maj.kasum=0 siis on firma konkurentsis. Kui maj.kasum suurem nullist, peaks tegutsema just nimlelt antud toomisalal (harus). 2. Püsikulud Võivad olla püsiressursid ja muutuvad ressursid. Neist tulevad püsi- ja muutuvad kulud
Tavaliselt rahaline suurus. Otsesed kulud tegelikud rahalised väljamaksed resursside eest, mis muretsetakse turult. Kaudne kulu mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum firma kogukulude(reaalselt kulutatud rahasumma) ja kogutulude vahe Majanduskasum kogutulude ja kõigi(nii otsese ja kaudse) kulude vahe. Kui firma arvestulik kasum on piisavalt suur ja katab firma kaudsed kulud, saab firma normaalkasumit. Normaalkasum kindlustab selle, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majaduskasum on see arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Firma püsib konurentsis ka siis, kui majanduskasum on null, sest ta teenib täpselt niipalju kui palju ta oleks teeninud neid ressursse ükskõik mis teistsugusel moel kasutades. Kui majanduskasum on suurem kui null on see ajendisk, et kasutada ressursse just selles tootmisharus.
alternatiivse kasutusviisi korral ja millest loobutakse nende kasutamise tõttu antud hüvise valmistamise eesmärgil FIRMA OTSESED KULUD: tegelikud rahalised väljaminekud nende ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult FIRMA KAUDSED KULUD: firmale (selle omanikule) kuuluvate ressursside kasutamise alternatiivkulu ARVESTUSLIK KASUM võrdub firma kogutulu miinus firma otsesed kulud MAJANDUSKASUM võrdub firma kogutulu miinus firma kõik kulud (otsesed ja kaudsed) NORMAALKASUM: sellise suurusega arvestuslik kasum, mis katab firma kaudsed kulud MUUTUVRESSURSID: tootmistegurid, mida saab tootmismahu muutmiseks muuta (varieerida) lühiperioodil PÜSIRESSURSID: tootmistegurid, mida saab tootmismahu muutmiseks muuta üksnes pikal perioodil LÜHIPERIOOD: ajavahemik, mille jooksul vähemalt üks ressurss jääb fikseerituks PIKK PERIOOD: ajavahemik, mille jooksul saab muuta kõiki ressursse
turupakkumiskõvera lõikepunkt. TKFi nõudluskõver on horisontaalne sirge, mis lähtub turuhinnast; kuna nõudluskõver on horisontaalne sirge, kajastab ta ka firma keskmist tulu (AR) ja piirtulu (MR), mida firma saab igal tootmistasemel. Seega p=MR. Piirtulu on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. Firma kasum: ARVESTUSLIK KASUM kujutab endast kogutulu ja otseste kulude vahet. NORMAALKASUM kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. MAJANDUSKASUM on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi. Kasumi maksimeerimise kuldreegel TKF maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks. MR=MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel) Lühiperioodi kahjum:
7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast ühe sõnaga öelduna: a) alternatiivkulusid; b) kaudseid kulusid; c) otseseid kulusid; d) ei kaudseid ega otseseid kulusid 9. Mis alljärgnevast on õige lähtudes majandusteoreetilisest bilansist? a) arvestuslik kasum + majanduskasum –fikseeritud kulud = normaalkasum; b) majanduskasum -arvestuslik kasum + muud kulud = otsesed kulud; c) majanduskasum = arvestuslik kasum -kaudsed kulud - normaalne kasum; d) majanduskasum - normaalsed kulud - kaudsed kulud = arvestuslik kasum. 10. Firma otsesed kulud olid 27000 krooni. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 krooni. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 krooni. Firma aastatulu oli 55000 krooni. Arvuta
toodangu. Monopolistlik konkurents on turu struktuur, mille korral harus on palju tootjaid ( müüjaid), kusjuures iga firma toodab diferentseeritud produkti. Selles turu struktuuris on ühendatud nii monopoli kui täieliku konkurentsi elemendid. Muutuvkulu on kulu, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub. Muutuvressurss on firma poolt kasutatav mistahes tootmistegur, mille suurus on muutuv, seda isegi lühiperioodil. Normaalkasum on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuludega, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks. On vajalik selleks, et antud ressursse kasutataks just selles firmas ( harus). Mikroökonoomikas peetakse normaalkasumit tootmiskulu osaks. Normaalkaup on kaup(hüvis), mille nõudlus suureneb, kui tarbija sissetulek kasvab. Enamikku kaupu peetakse normaalkaupadeks.
piirtulukõverate lõikepunktidega? Vastus on, et pikas perioodis on see nii, lühiperioodil aga mitte. Joonisel ll.6.on kujutatud pika perioodi tasakaalu, kus kulud ja tulud on võrdsed, saab firma normaalkasumit, mis on üks osa ettevõtja kuludest ja sisaldub ühikkulu kõveras. See on nii suur, ettevõtja õieks huvitatud firma käigushoidmisest. See on ettevõtja poolt seotud teenustega seotav kulu. Ettevõtlus on ressurss ja normaalkasum selle ressursi rakendamise kulu, samuti kui palk on tööjõuressursi kulu, finantsintress kapitali rakendamise kulu, maa rent maa kasutamise kulu jm. Lühiajalises perioodis ei pruugi aga need punktid kokku langeda. Joonisel 11.7. näite puhul saab firma majanduskasumit. Kulud, tulud Joonis 11.7. Majanduskasum (ABCD) Kujutatud majanduskasum meelitabki uusi ettevõtjaid suurendama üldist
mõõtühikutes. Otsesed kulud on tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult. Kaudne kulu mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Firma arvestuslik ehk raamatupidamislik kasum on kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum on kogutulu ja kogukulu vahe, sest majandusteadlased arvestavad ka kaudseid kulusid. Normaalkasum on firma arvestusliku kasumi osa, mis katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Täieliku konkurentsi turg (TKT) Info levis hästi. Info on täielik (odav, kättesaadav ja sümmeetriline (müüa ja ostja teavad samapalju)). Info firma kulude kohta näitab kauba hind, sest p=MC Firmasid on palju. Iga firma on nii väike, et ei saa mõjutada hinda. Firma on hinnavõtja. Tänu sellele firma toodangu nõudlus on täielikult elastne (firma
Kaudsed kulud tekivad, kui firma kasutab omaenda kapitali või oma omanike aega või finantsressursse, mis otseste kulude all ei kajastu. Nii kapitali, aega kui ka finantsressursse oleks saanud kasutada teisiti (näiteks samuti projekti B teostamiseks, aga miks mitte ka kusagil mujal rakendada, kui see annab parema tulemuse kui projekt B). Järelikult on mingitest tuludest loobutud. Lisaks loetakse kaudsete kulude hulka ka normaalkasum (normal profit). Normaalkasumina käsitletakse sageli oodatavat keskmist kasumit. Näiteks kui põllumajanduses on oodatav keskmine kasum aastas 100 000 kr, siis tuleb kaudsetele kuludele põllumajandusettevõttes liita juurde 100 000 kr. Või kui on teada (kasutades eelmist näidet), et projekt B oleks andnud (normaal)kasumit 50 000 kr ja see on parim alternatiiv projektile A, siis tuleks kulude hulka arvestada 50 000 kr.1
annaabi.ee 
