Loengukontspekt 1. osa mikro ja macro ökonoomika (0)

LOENG 1
Maj. teadus on sotsiaalteadus, mis kasut. Teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Rahuldada piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes – maj. käitumine.
Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks.
Mikroökonoomika – teoreetiline majanduse osa. Uurib maj. otsuste tegemist majanduse üksikosalejata, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete(firmade) poolt. Mikroökonoomika ehk hinnateooria.
Makroökonoomika – rahvamajandus tervikuna . Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon , maksbilansi puudujääk. Tasakaal!
Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes
3 põhiprobleemi majanduses:
- MIDA toota?
- KUIDAS toota?
- KELLELE toota?
Majandussüsteemid:

traditsiooniline, tavamajandus

plaani- ehk käsumajandus

turumajandus

segamajandus
Majandusagendid on majanduses osalejad: majapidamised , ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm.
Suletud maailm – 3 esimest agenti.
Majapidamine – elavad koos, ühised finantsotsused. Ei pruugi pere olla. Heaolu maksimeerimine
Ettevõte – ostab tootmisteguriturgudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ja teenused. Kasumi teenimine kulutatud ressursist.
Avalik sektor – valitsusasutused, riiklikud institutsioonid, keskpank jne
Muu maailm - teiste riikidega toimuv kaubavahetus. Eksport- import .
Turusektor – kauba/teenusega otse turule
Turuväline – tulud saab riigieelarvest (koolid, politsei jne)
Tulude-kulude ringkäik
Tootmistegurid:

• töö (tööjõud)
  
• tootlusressurss e maa
  
• kapital e seadmed
  
• ettevõtlikkus (firma juht)
  

Teaduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs
Analüüsimisel ei kasutata erinevaid lähenemisi
Positivistlik

• selgitab maj toimimist
  
• nähtuste omavahelised seosed
  
• ei sisalda hinnanguid
  
• tulemuseks maj. institutsioonide ja protsesside mudelid ja prognoosid
  
• võimalik kontrollida vaatluse teel
  

Normatiivne

• siis hinnangut või kriteeriumi
  
• pole alati teaduslikult tõestatavad
  
• võrreldakse või reastatakse alternatiivsed seisukohad kriteeriumi alusel
  

Muutujad:

• endogeensed, sõltuvad nähtuste poolt põhjustatud (mõjutatud)
  
• eksogeensed, sõltumatud, autonoomsed (sõltumatud hinnast, kogusest) N: inimeste sissetulekute tõus. Uus seos
  

Muutujad:

• varumuutujad (kogus antud ajahetkel)
  
• voomuutujad (koguse muutus teatud perioodil)
  

Mudel – tegelikkuse lihtsustatud kujutis, millel on säilinud olulised omadused
Mudeli vahendite valimine – definitsioonid , kontseptsioonid, määratlused. Väljendatakse verbaalselt, graafiliselt, matemaatiliselt
Loogiliste järelduste tegemine – hüpoteesi või prognoosina. Hüpotees – tingimuslik väide (on A, on ka B)
Kontrollimine – parim, võrreldes prognoose vaadeldud nähtusega, statistiline protsess. Kui vaatlus ei lükka hüpoteese, prognoose ümber, omandab teooria staatuse.
Maj analüüsi keeled (võimalused):

• verbaalne, selgitatakse suuliselt või kirjalikult sõnade abil
  
• graafiline – selgitatakse jooniste abil, ülevaatlik
  
• matemaatiline – valemi, f-ni abil
  

(mida kõrgem tase, seda enam matemaatiliselt)
Tüüpilised vead ehk eksijäreldused:

• vale põhjuse viga e. post hoc - Tekib eeldusel, et kui kaks nähtust (sündmust) ilmuvad või avalduvad koos, on üks teise põhjuseks
  
• kompositsiooni viga – tekib eeldusel, et see, mis vastab tõele iga osa kohta eraldi, on samuti tõde terviku suhtes ehk, mis on õige terviku suhtes, on õige ka iga osa kohta eraldi võetuna
  
• ceteris paribus – „teistel võrdsetel tingimustel”. Tekib siis, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse.
  

Tootmisvõimaluste kõver – näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral.
LOENG 2
Turu olemus
Turg - üldnimi kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil
Nõudluse- pakkumise teooria: miks teemandid a kalliskivid on kallid, kuigi eluliselt pole nad vajalikud, samal ajal vesi ja õhk on eluliselt asendamatud,
aga on odavad jne.
oleneb pakkumisest. Kui millegi pakkumine on väike, siis on see ka kallis. Piirkasulikkuse teooria - pudel vett meie oludes ja kõrbes!Maksame viimase
viimase meie poolt kasulikuks hinnatava ühiku hinda.
TURG - hüviste ja tootmistegurite turg. Turu analüüsimisel: iseloomulikud jooned, nimetatakse ka struktuuriks.
TURUSTRUKTUUR - olulised tunnusjooned:
* turul osalejate arv - ostjaid ja müüjaid
* kauba omadused - kaubad homogeensed või diferentseeritud (homogeensed- sarnased)
* turule sisenemise ja lahkumise tingimused(kapitali hind, litsentsid. Lahkumine raske - osa kapital on raskesti maha müüa)
* konkurentsi vormid - erinev konkurents tulenevalt seal osalevate firmade arvust ja toodetavast kaubast .
1. täielik konkurents - palju müüjaid ja ostjaid. üks firma ei saa mõjutada turu hinda.
2. mittetäielik konkurents:
*hüviste turg (kaupade turg, teenused ja kaubad)- monopol (üks ostja), monopolistlik konkurents (konkurenst, aga tooted natukene erinevad), oligopol (turg jaotatud võimsate firmakettide
vahel, hinnasõjad)
*tootmistegurite turg - monopolistlik konkurents, monopson (turul üks ostja), oligopson (mitu suurt ostjat. ntx mitu suurt firmat , kes ostab kõik tööjõu
sisse)
NÕUDLUSSEADUS - väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad soovivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil
(ceteris paribus - muutumatus olukorras)
Nõudlusseaduse iseloomustamise põhimõtted:
1. nõutav kogus on kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Graafiliselt- kindel punkt
nõudluskõveral. Liikumist piki nõudluskõverat põhjustab sellesama kauba hinna muutus kõikide teiste tegurite samaks jäämisel
2. hind - väärtuse rahaline väljendus.
3. nõudlus (demand) - seos hinna ja koguse vahel, mida soovitakse ja suudetakse osta konkreetse hinna juures, väljendatakse nõudlustabelina
või nõudluskõverana.
Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks??
*piirkasulikkuse langus - kui inimestel on kaupa vähe, siis nad väärtustavad seda kõrgelt. Seega ollakse nõus selle eest ka maksma. Kui teatav kogus
olemas, kui tahetakse veel seda osta, ollakse nõus seda odavamalt ostma. (kui kasulikkuse juurdekasv 0, siis enam juurde ei taha)
* asendusefekt - kui mingi kaup läheb odavamaks, asendatakse see kaup sellega, mis oli kallim. Ostad rohkem, et asendada kallimat kaupa.
*sissetulekuefekt - reaalse sisetuleku kasvu juures saab teatud kaupa osta rohkem (tarbida rohkem. ei pea olema just see kindel kaup).
Nominaalne sissetulek( arvuline ), reaalne (kui palju ma selle eest saan osta rohkem. Siin arvestatakse ka inflatsiooni)
TURUNÕUDLUS on erinevate nõudluskõverate (erinevate tarbijate) horisontaalne summa. (üks pere ostab 50 liitrit piima, teine pere ostab 75
liitrit päevas, kolmaas pere ostab 90 liitrit päevas. Liidame kokku Dturg=50+75+90=215)
Nõudlust mõjutavad tegurid
Nõudlust mõjutavad tegurid põhjustavad nõudluse suurenemist või vähenemist. Nõudluse suurenedes nihkub terve nõudluskõver paremale,
nõudluse vähenedes vasakule. Tähtsamad nõudlust mõjutavad tegurid:
*tarbijate sissetulek - erinevus normaalhüviste ja inferioorsete (väheväärtuslike, asenatakse hiljem kallimate kaupadega ) hüviste puhul.
Normaalhüviste alla kuulub enamik kaupadest ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus kasvab.
inferioorsed on tarbija hinnangust lähtudes väheväärtuslikud ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega
* teiste üviste hinnad- nõudlust võivad mõjutada teiste kaupade hindade muutused. Kaubad on asendus- ja täiendkaubad või üldsegi mitte seotud
*Tarbijate ootused nende tegurite suhtes, mis nõudlust mõjutavad. (hinnaootused - kui teatakse , et hind langeb, siis nõudlus langeb)
*tarbijate arv - tarbijate arvu kasv suurendab nõudlustja vähenemine surub nõudluse alla.
*tarbijate maitse ja eelistused - mõjutavad tugevasti nõudlust ja sellele aitab tihti kaasa reklaam
4. PAKKUMISSEADUS - väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad( pakkujad ) soovivad ja on suutelised müüma teatud
ajaperioodil (ceteris paribus)
Hinna ja koguse vahel on võrdeline seos.
Pakkumisseost iseloomustavad põhimõisted:
1. pakutav kogus - kauba või teenuse kogus, mida pakkujad soovivad ja on suutelised antud hinna juures müüma (pakkuma)
2. pakkumine - seos hinna ja koguse vahel, mida soovitakse ja ollake võimelised müüma (pakkuma). Pakkumist väljendab pakkumistabel või
graafiliselt pakkumiskõver S.
Supply - pakkumine ingl keeles (tähist. S)
Pakkumiskõvera kuju põhjendused:
*tootjad tahavad hüvist rohkem pakkuda kõrgema hinna korral
*tootjad on võimelised pakkuma rohkem kõrgema hinna korral (kasvava alternatiivkulu seadus)
Turupakkumine - erinevate pakkumiskõverate horisontaalne summa
5. Pakkumist mõjutavad tegurid
Pakkumist mõjutavad tegurid nihutavad tervet pakkumiskõverat vasakule või paremale. Tüüpilisemad on järgmised tegurid:
*pakkujate arv - pakkujate kasv suurendab pakkumist ja pakkujate vähenemine kahandab pakkumist
*tehnoloogia kõrgem tase ja areng võimaldab pakkumist suurendada.
*tootmistegurite(ressursside hinnad) - ressursside kallinemine vähendab pakkumist ja odavnemine suurendab pakkumist. kehtib siis, kui tootjal
jääb sama palju raha ressursside muretsemiseks.
*alternatiivsete kaupade hinnad - alternatiivsed kaubad on tootjale need, mille tootmiseks kasutatakse samu ressursse. Tootjal on kasulikum pakkuda
suurem kogus neid kaupu, mille hind on tõusnud. ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise kauba pakkumise vähenemise?
* maksud ja subsiidiumid - maksude suurenemine toob kaasa pakkumise vähenemise ja subsiidiumide suurenemine toob kaasa pakkumise kasvu. ( subsiidium on ettevõtte aitamine , toetamine. Toovad kaasa pakkumise kasvu, sest võimaldavad toota sama hinnaga rohkem.)
*ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes - kui tuleviku suhtes on kõrged hinnaootused, vähendatakse pakkumist juba enne hindade tõusu.
Loeng 3.
6. Nõudluse ja pakkumise tasakaal
Kuna turul on kaks osapoolt, siis tekib mingi hinna juures nõudluse ja pakkumise tasakaal. Tasakaalu tingimustes nõutav kogus mingi hinna juures võrdub pakutava kogusega (kõverate lõikumiskoht). Alati ei ole turul valitsev hind tasakaaluhind, sel juhul tekib turul ülejääk või puudujääk ehk defitsiit. Ülejääk ja puudujääk mõjutavad nii tarbijaid kui müüjaid. Müüjad on sunnitud hinda alandama ülejäägi tingimustes, liignõudluse puhul on olukord vastupidine .
Vt. Joonis 3.1
7. Tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumine
Tasakaaluhinna ja –koguse muutused on tavalised turul. Muutused tulevad kõverate nihetest. Nõudluskõvera nihe võib toimuda vasakule või paremale pakkumise samaks jäädes, tulemuseks on tasakaaluhinna ja –koguse muutumine.
Pakkumine võib samuti muutuda mõlemas suunas või samaks jääda, tulemuseks on tasakaalukoguse samasuunaline ja –hinna vastassuunaline muutumine.
Kui muutumised on erisuunalised, siis vt joonis 3.2 (seal igasugu muid ülesandeid ka).
8. Maksimum- ja miinimumhinnad
Mõnikord toimub turgudel hindade reguleerimine, seega kehtestatakse teadlikult hind, mis on erinev tasakaaluhinnast.
Miinimumhind -> tasakaaluhind. See tekitab kauba ülejäägi – hinna kehtestajal (valitsusel) tuleb sekkuda ülejäägi kõrvaldamisse turult .
Maksimumhind