Mikroökonoomika Seminar 2 (3)

Seminar  2 
Tarbijate käitumine 
1. Kas väide on õige: 
a) kui  piirkasulikkus  väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus ; - vale 
b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise , kui kauba piirkasulikkus hakkab 
vähenema; - vale 
c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste 
ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 
2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: 
a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; 
b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; 
c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; 
d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 
3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: 
a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade  ostmisel , kui kauba hind muutub; 
b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; 
c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna  muutustega , kui tarbija tarbib 
täiendava 
kaubaühiku; 
d) kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist. 
4. Piirkasulikkus: 
a) on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega; 
b) võrdub kogukasulikkusega, kui  nõudluskõver  on sirgjoon; 
c) suureneb tarbimise kasvades; 
d) väheneb tarbimise kasvades. 
5. Mis  alljärgnevatest  väidetest on korrektne ? 
a) kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos; 
b) kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava 
ühiku 
tarbimisel; 
c) kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb; 
d) kui piirkasulikkus on positiivne, kuid väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema. 
6. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et 
a) kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne; 
b) piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul 
ühesuurune; 
c) kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga , on võrdne piirkasulikkusega; 
d) iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed. 
7. Oletame, et 
MUX / PX > MUY/ PY 
Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: 
a) vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb; 
b) rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb; 
c) rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X; 
d) rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y. 
Mida tuleks rohkem osta, selleks , et võrratuse mõlema poolte väärtused läheneksid? 
8. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna : 
a) kogukasulikkus muutub väiksemaks kui piirkasulikkus (MU>0), kui tarbitud ühikute arv 
kasvab; 
b) piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab; 
c) kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab; 
d) kõik variandid on õiged. 
Tabel 1 ülesanded 9-11 
Hüvise X kogus 
Hüvise X piirkasulikkus 
Hüvise Y kogus  Hüvise Y piirkasulikkus 
 
1 56 
1 32 
2 48 
2 28 
3 32 
3 24 
4 24 
4 20 
5 20 
5 12 
6 16 
6 10 
7 12 
7 8 
Oletame, et tarbijal on 52 krooni ja hüvise X hind on 8 krooni ning hüvise Y hind on 4 
krooni. 
9. Tarbija kasulikkus on maksimaalne kui ta ostab: 
a) 2 ühikut hüvist X ja 7 ühikut hüvist Y;  SUM = 46 kr. TU = 104 + 134 = 238 
b) 5 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y;  SUM = 60 kr. Eelarve on ületatud! 
c) 4 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y;  SUM = 52 kr. TU = 160 + 116 = 276 
d) 6 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y;  SUM = 68 kr. Eelarve on ületatud! 
e) 3 ühikut hüvist X ja 6 ühikut hüvist Y.  SUM = 48 kr. TU = 104 + 126 = 230 
10. Suurim tingimustele vastav kogukasulikkus on: 
a) 156; 
b) 276; 
c) 124; 
d) 36. 
11. Kui tarbija rahasumma vähenes 24 krooni võrra, siis peab tarbija kasulikkuse 
maksimeerimiseks ostma: 
a) 3 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y; SUM = 36 kr. Eelarve on ületatud! TU = 134 + 84 
=218 
b) 1 ühik hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y; SUM = 20 kr. TU = 56 + 84 = 140 
c) 4 ühikut hüvist X ja 1 ühik hüvist Y; SUM = 36 kr. Eelarve ületatud! TU = 160 + 32 =182 
d) 3 ühikut hüvist X ja 2 ühikut hüvist Y; SUM = 32 kr. Eelarve on ületatud! TU = 134 + 60 
=194 
e) 2 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y. SUM = 28 kr. TU = 104 + 84 =188 
12. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt: 
a) on kogukasulikkus maksimaalne, kui tarbija rahulolu iga tarbitud kaubaühiku puhul on 
ühesugune; 
b) on pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest 
ikka väiksem ja väiksem; 
c) tuleb selleks, et tootjad kaupa rohkem pakuksid, kauba hinda alandada; 
d) on pärast teatud koguse tootmist vaja ikka suuremaid  ja suuremaid ressursikoguseid, et 
toota täiendavat kogust. 
13. Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku 
piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 
kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 krooni ja kauba B ühe ühiku hind 
on 0,40 krooni. Järelikult: 
a) A ja B on asenduskaubad; 
b) peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A; 
c) peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B; 
d) ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses. 
14. Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku 
korral, kui: 
a) iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu; 
b) MUA/ PA = MUB / PB; 
c) MUA = MUB; 
d) PA = PB. 
15. Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku 
hinnad on vastavalt 2 ja 4 krooni. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on 
vastavalt 16 ja 24. Järelikult: 
a) on S ja R täiendkaubad; 
b) peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem; 
c) peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem; 
d) peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju. 
16. Tarbijal on 20 krooni, mille ta kulutab kaupade K ja L  ostmiseks . Nii kaubast  K kui 
kaubast L saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega: 
a) ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbija ostab neid kaupu kogukasulikkust maksimeerivas 
koguses või ei; 
b) peaks tarbija ostma rohkem kaupa K ja vähem kaupa L; 
c) peaks tarbija ostma rohkem kaupa L ja vähem kaupa K; 
d) ostab tarbija kaupu K ja L kogukasulikkust maksimeerivas koguses. 
17. Kauba A hinnatõus: 
a) suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust; 
b) vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust; 
c) ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust; 
d) paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem. 
18. Tarbija ratsionaalse  käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: 
a) erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel; 
b) kogukasulikkust; 
c) piirkasulikkust; 
d) kõike nimetatut. 
19. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: 
a) nõudluskõver on positiivse tõusuga; 
b)  pakkumiskõver  on negatiivse tõusuga; 
c) pakkumiskõver on positiivse tõusuga; 
d) nõudluskõver on negatiivse tõusuga. 
20. On teada kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused 
Kauba ühik 
MUA 
MUB 
MUC 
I 18  39 
12 
II 16 
36 
10 
III 14 
33 
9 
IV 12 
30 
8 
V 10 
27 
7 
VI 8 
24 
5 
VII 6 
21 
3 
Kaupade A, B ja C ühiku hinnad on vastavalt 2, 3 ja 1 krooni. Tarbijal on 26 krooni. Et 
oma kogukasulikkust maksimeerida, ostab ta: 
a) kõiki kaupu 3 ühikut; Sum= 18 kr. TU= 183 vale 
b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; Sum= 19 kr. TU= 176 vale 
c) 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C; Sum= 18 kr. TU= 162 vale 
d) 2 ühikut kaupa A, 6 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C; Sum= 26 kr. TU= 262 õige 
21. On teada kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused 
 
MUA 
TUA 
MUB 
TUB 
MUC 
TUB 
1 
56 56  32 32  60 60 
2 
46 102  25 57  48 108 
3 
38 140  20 77  39 147 
4 
30 170  16 93  32 179 
5 
24 194  12 105  26 205 
 
 
 
 
 
 
 
Kaupade A, B ja C ühiku hinnad on vastavalt 15, 6 ja 24 krooni. Tarbijal on 140 krooni. 
Et oma kogukasulikkust maksimeerida, ostab ta: 
a) 5 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 1 ühikut kaupa C; 129 krooni TU = 359 
b) 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; 129 krooni TU = 344 
c) 4 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 2 ühikut kaupa C; 383 MUA/ PA = MUB/ PB = 
MUC/ PC 
22.  Ükskõiksuskõver  näitab: 
a) võimalikke tasakaaluseisundeid ükskõiksusväljal; 
b) kahe hüvise tasakaalukombinatsiooni, mis on kättesaadav antud sissetuleku korral; 
c) kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesugust rahulolu; 
d) kahe hüvise kombinatsioone, mida tarbija võib osta antud rahalise sissetuleku ja antud 
hinnataseme korral. 
23. Asenduse piirmäär näitab: 
a) asendusefekti suurust; 
b) kogukasulikkust tarbimise tasakaalu tingimustes; 
c) tarbija soovi  asendada  üks  hüvis   teisega nii, et kogukasulikkus ei muutuks; 
d) kahe hüvise omavahelist hinnasuhet. 
24. Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus: 
a) MUA / PA = MUB / PB; 
b) MUA/PB=MUB/PA; 
c) MUA *PA = MUB *PB 
d) MUA –MUB = PA/PB; 
25. Tarbija valikuteooria eeldab, et: 
a) tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust; 
b) tarbijatel on piiratud sissetulek; 
c) tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust; 
d) kõiki nimetatuid. 
26.  Eelarvejoon näitab: 
a) hüvise A kogust, millest tarbija on nõus  loobuma , saamaks juurde veel üht ühikut hüvist B; 
b) kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud 
hinnataseme korral; 
c) kõiki tasakaalupunkte ükskõiksuskõveral; 
d) kahe hüvise kogumeid, mille tarbimine annab ühesuguse kasulikkuse. 
27. Mõlema kauba hinna tõustes nihkub: 
a) eelarvejoon vasakule; 
b) eelarvejoon paremale; 
c) ükskõiksuskõver vasakule; 
d) ükskõiksuskõver paremale. 
28. Sissetulekute suurenedes nihkub 
a) eelarvejoon vasakule; 
b) eelarvejoon paremale; 
c) ükskõiksuskõver vasakule; 
d) ükskõiksuskõver paremale. 
29. Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub 
a) tarbija eelistusjärjestus; 
b) ühe või mõlema hüvise hind ja seejuures mitte võrdeliselt; 
c) rahaline sissetulek; 
d) asenduse piirmäär. 
30. Täiendkaupade korral on ükskõiksuskõvera kuju joonisel, kas: 
a) kõver a; 
b) kõver b; 
c) kõver c; 
d) kõver d. 
Küsimustele 31 -33 vastamiseks vaata joonist 2. 
31. Tarbimise tasakaal on 
a) eelarvejoone igas punktis; 
b) punktis M; 
c) punktis K; 
d) punktis L. 
32. Kui tarbija asub esialgu punktis L, siis ta peaks kasulikkuse maksimeerimiseks 
a) liikuma punkti N ; 
b) ostma rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y; 
c) teadma, et punktis L ongi kasulikkus maksimaalne; 
d) ostma rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X. 
33. Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus: 
a) MUx = MUy; 
b) c) MRS = Py/Px. 
d) d) kõik tingimused on kehtivad 
34. Tarbija hinnavaru tähendab, et 
a) teatud juhtudel ületab tarbija kasu tootja kasu; 
b) teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad; 
c) kogukasulikkus suureneb, kui sissetulekud suurenevad või hinnad alanevad; 
d) kui  nõudlus  on  mitteelastne , siis on tarbijatel võimalik osta suuremat hüviste kogumit. 
35. Vali kas õige või vale 
a) Ükskõiksuskõver ( ÜKK ) on lineaarne sirge ja eelarvejoon (EJ) on  kumer koordinaatide 
alguspunkti suhtes; vale 
b) Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus 
kaasa uue EJ lõikumise esialgse EJ-ga; õige 
c) Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist  ÜKK asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu 
ta väljendab; õige 
d) Kui tarbija liigub mööda ÜKK-d allapoole, siis tema kogukasulikkus väheneb; vale 
e) Mida madalam on tarbija sissetulek, seda kaugemal asub tema EJ koordinaatide 
alguspunktist. vale 
36. Tee õige valik 
ÜKK: 
a) võib olla nii positiivse kui negatiivse tõusuga, sõltuvalt sellest, kas tegemist on asendus- 
või täiendkaupadega; 
b) on negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes; 
c) on negatiivse konstantse tõusuga; 
d) on negatiivse tõusuga ja nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes. 
37.  Ükskõiksusväli  kajastab seda, et: 
a) rahaline sissetulek on  konstantne , kuid kahe vaadeldava kauba hinnad varieeruvad sõltuvalt 
ostukoguse suurusest ; 
b) vaadeldavad kaks kaupa asendavad teineteist täielikult; 
c) tarbija kogukasulikkus on seda suurem, mida kõrgemas antud ÜKK punktis ta asub; 
d) koordinaatide alguspunktist kõrgemal asuvad ÜKK-d annavad tarbijale suurema 
kogurahulolu. 
38. Asendamise piirmäär mõõdab: 
a) asendusefekti suurust; 
b) tarbija kogukasulikkust, kui tarbija on tasakaalus; 
c) kahe kauba hindade suhet; 
d) tarbija valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt , et tema kogukasulikkus ei muutu. 
39. Asendamise piirmäär 
a) võib antud ÜKK piires muutuda sõltuvalt sellest,  kumb  kaup tarbijale rohkem meeldib; 
b) suureneb, kui antud ÜKK-l allapoole  liikuda ; 
c) on konstantne kõigis ÜKK punktides; 
d) väheneb, kui antud ÜKK-l allapoole liikuda. 
40. Mis alljärgnevast on õige? 
a) EJ on negatiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja nõgus 
koordinaatide alguspunkti suhtes; 
b) EJ on positiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja nõgus 
koordinaatide alguspunkti suhtes; 
c) EJ on negatiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja kumer 
koordinaatide alguspunkti suhtes; 
d) EJ on negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes; ÜKK on negatiivse 
tõusuga lineaarne sirge. 
41. Kui tarbija sissetulek on 20 krooni, siis joonisel 3 
a) pole kaupade C ja D hindu võimalik kindlaks teha; 
b) kauba C hind on 2 krooni ja kauba D hind on 4 krooni; 
c) tarbija võib mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut; 
d) kauba C hind on 4 krooni ja kauba D hind on 2 krooni. 
42. Kui sissetulek jääb samaks, siis kauba C kui ka kauba D üheaegne hinna langus (vt. 
joonis 3): 
a) nihutab EJ sissepoole, kuid tema puutepunkt vertikaalteljega jääb paigale; 
b) nihutab EJ vasakule; 
c) nihutab EJ paremale; 
d) EJ-i ei mõjuta. 
44. EJ tõusu absoluutväärtus on 
a) MUc / MUd; 
b) ½; 
c) Pd/Pc; 
d) Pc/ Pd. 
45. EJ tõusu muutumise põhjuseks on muutus: 
a) tarbija eelistustes; 
b) tarbija rahalises sissetulekus; 
c) asendamise piirmääras; 
d) ühe või mõlema kauba hinnas. 
Vt. joonist 5 
45. EJ nihkumise asendist ab asendisse cd on põhjustatud: 
a) kaupade M ja N hinna langusest; 
b) kauba M hinna tõusust ja kauba N hinna langusest; 
c) rahalise sissetuleku vähenemisest; 
d) rahalise sissetuleku suurenemisest; 
e) ükski variant pole õige. 
46. Kui EJ nihkub asendist ab asendisse ac, siis 
a) kauba K hind on tõusnud; 
b) tarbija rahaline sissetulek on  vähenenud ; 
c) kauba K hind on langenud; 
d) kauba J hind on tõusnud. 
47. Kui EJ nihkub asendist ab asendisse ac, siis 
a) tarbija kogukasulikkus kasvab; 
b) ostab tarbija rohkem nii kaupa J kui kaupa K; 
c) ostab tarbija vähem nii kaupa J kui kaupa K; 
d) ostab tarbija rohkem kaupa J ja vähem kaupa K. 
48. Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi turuhind on 250 krooni, siis: 
a) esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null; 
b) viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null; 
c) viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on 250 krooni; 
d) esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on 250 krooni. 
49. Peale kasumit taotlevate ettevõtete on olemas ka mitmesugused 
heategevusorganisatsioonid jne., kes ei taotle kasumit. Kas ettevõtte käitumise teooria 
tundmine aitab kaasa nende tegevuse analüüsimisel ja kujundamisel? Kas vastus antud 
küsimusele sõltub omandivormist, s.t. sellest, kas kasumit mitte taotlev ettevõte kuulub 
riigile või on eraorganisatsioon? 
? 
50. Ei ole olemas lõunaid, mille eest maksta ei tule. Kas see väide on õige? Kas on 
olemas asju, mis midagi ei maksa? õige 
51. Mis on järgnevate asjade alternatiiv - e. loobumiskulu: 
a) röövel varastas 10 000 krooni ja istus selle eest 6 kuud vanglas; 
b) laenasin 1000 krooni oma sõbrale ; 
c) Saudi Araabiasse transporditi  jäämägi , mida müüakse hinnaga 5 krooni 
kuupmeeter; 
d) nädalalõpp suusatades enne eksamisessiooni. 
52. Kas lineaarne amortisatsiooniarvestus on tüüpiline tänapäeva Eestile? On küll 
53. Mis alljärgnevatest väidetest on õiged? 
a) kasum on vajalik, kui ettevõte soovib jätkata oma tegevust; 
b) kasum on ettevõtte jaoks signaal  tootmise efektiivsusest; 
c) suurem amortisatsiooninorm vähendab ettevõtte kasumit, kuid on 
sellegipoolest ettevõttele kasulik; 
d) mitte kõik ettevõtted ei arvuta amortisatsiooni. 
54. Millise kujuga saab olla  isokvant ? 
55. Mis on  mastaabiefekt ? 
56. Millisel juhul on mastaabiefekt püsiv? 
57.Mille poolest erinevad raamatupidamislikud ja (majandus) teoreetilised kulud? 
58. Kas raamatupidamislikud kulud saavad olla suuremad kui (majandus) 
teoreetilised kulud? Ei saa 
59. Kas raamatupidamislikud kulud saavad kokku langeda (majandus) 
teoreetiliste  kuludega ? Võivad jah 
60. Kumb on suurem: kas raamatupidamislik kasum või majanduslik kasum? 
Mille võrra? 
61. Kuidas mõjutab tehniline progress isokvanti ja  tootmisfunktsiooni ? 
62. Mis vahe on teoreetilisel ja arvutuslikul tootmisfunktsioonil ? 
63.  Millistel  tingimustel hakkavad firmad kasutama uusi ressursse? 
64. Milliseid kulusid peetakse nn. sotsiaalseteks kuludeks? 
 
Seminar 3 (5-6 õppenädal) 
Firmateooria  
1. Kas vastus on õige või vale: 
a) kauba X tootmise alternatiivkulu  on need kaubad , mida oleks võinud toota, 
kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; õige 
b) kui  piirprodukt  on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; vale 
c) kui piirprodukt on negatiivne, on  koguprodukti  kõver negatiivse tõusuga; õige 
d) kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu 
kõver on U-kujuline; vale 
e) kui firma toodab null ühikut, on firma  muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. õige 
2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? 
a) kontoritöötajate palk; õige 
b) tulumaks; vale 
c)  firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; vale 
d) firmas valmistatav toodang. ? 
3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi 
keskmise kulu (SRAC)  graafikud ? 
4. Miks  piirtulu  alaneb? 
5. Milline on suhe keskmise  kogukulu  (ATC), keskmise  püsikulu (AFC) ja keskmise 
muutuvkulu  (AVC) vahel? 
6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC > MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti 
tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja  pikal  perioodil? 
7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 
8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, 
makstud üür 
kujutavad endast ühe sõnaga öelduna: 
a) alternatiivkulusid; 
b) kaudseid kulusid; 
c) otseseid kulusid; 
d) ei kaudseid ega otseseid kulusid 
9. Mis alljärgnevast on õige lähtudes majandusteoreetilisest bilansist? 
a) arvestuslik kasum +  majanduskasum  –fikseeritud kulud =  normaalkasum ; 
b) majanduskasum -arvestuslik kasum + muud kulud =  otsesed kulud; 
c) majanduskasum = arvestuslik kasum - kaudsed kulud - normaalne kasum; 
d) majanduskasum - normaalsed kulud - kaudsed kulud = arvestuslik kasum. 
10. Firma otsesed kulud olid 27000 krooni.  Intressimäär  oli 10%. Firma omanik oleks 
mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 krooni. Firma omanik oli firmasse 
paigutanud oma kapitali 25000 krooni. Firma aastatulu  oli 55000 krooni. Arvuta 
lähtudes majandusteoreetilisest bilansist: 
a) firma kogukulud; 27000 + 21000 + (25000*0,1) = 50500 krooni 
b) arvestuslik e. bilansiline kasum; 55000 – 27000 = 28000 krooni 
c) majanduskasum; 55000 – 50500 = 4500  krooni 
d) firma omaniku aja alternatiivkulu; 21000 krooni 
e) kaudne kulu e. omaniku poolt loodetav kasum. 21000 + (25000* 0,1) = 23500 krooni 
11. Mis alljärgnevast on püsikulu? 
a) tööliste palk; 
b) kulutused toormaterjali ostmiseks; 
c)  maamaks ; 
d) sotsiaalmaksud. 
12. Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi? 
a) sisenemisbarjäärid ei lase uutel  firmadel  antud harru tulla; 
b) firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet; 
c) firmal pole piisavalt aega, et viia oma  tootmismaht  nullini; 
d) firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud  töötajate arvu. 
13. Mis alljärgnevast leiaks kõige suurema tõenäosusega aset lühiperioodil? 
a) kohalik  kohvik palkab kaks uut kondiitrit; 
b) toiduainetööstusesse tuleb juurde kuus uut  firmat ; 
c) talude arv Eestis kasvab kolme protsendi võrra; 
d) kommivabrik Kalev ehitab Pärnusse uue tsehhi . 
14. Vastavalt kahanevate tulude seadusele 
a) piirprodukt alates teatud punktist väheneb, kui püsiressurssidele lisatakse  täiendavaid  
muutuvressursside ühikuid; 
b) on firma pika perioodi keskmise kulu kõver U-kujuline; 
c) on kauba nõudluskõver täieliku konkurentsi tingimustes negatiivse tõusuga; 
d) on alates teatud punktist tarbija piirkasulikkus igast täiendavast ühikust ikka väiksem ja 
väiksem 
15. On teada: 
Firma töötajate arv 0 1 2 3 4 5 6 
Toodangu kogus 0 40 90 126 150 165 180 
1. Kahanevate tulude seadus hakkab toimima , kui palgatakse: 
a) kuues  töötaja ; 
b) neljas töötaja; 
c) kolmas töötaja; 
d) teine töötaja. 
16.Ülesande 15 andmete alusel, kui suur on kuuenda töötaja piirtoodang: 
a) 180 ühikut; 
b) 30 ühikut; 
c) 15 ühikut; 
d) negatiivne 
17. Keskmine toodang on maksimaalne, kui on palgatud: 
a) kuus töötajat 
b) viis töötajat; 
c) kolm töötajat; 
d) kaks töötajat. 
18. Joonisel kajastavad kõverad 1, 2 ja 3 
vastavalt: 
a) keskmise produkti  (AP), piirprodukti 
(MP) ja kogutoodangu (Q) kõveraid; 
b) MP, AP ja Q kõveraid; 
c) Q, AP ja MP kõveraid; 
d) Q, MP ja AP kõveraid. 
19. Joonise 1 kohaselt: 
a) kui MP = 0, on Q maksimaalne; 
b) kui MP > AP, siis AP kasvab; 
c) kui MP MC 
6. Kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks TKF  tootma  koguse, mille 
piirkulu  võrdub hinnaga (MC = p). õige 
7. TKT-l toodavad kõik firmad diferentseeritud  toodangut. vale 
8. Kui täielikult konkureeriva firma  piirkulukõver  lõikub firma keskmise muutuvkulu 
kõveraga tasemel, kus keskmine muutuvkulu (AVC) võrdub 4 krooni, peaks firma 
lühiperioodil tegevuse õige 
lõpetama, kui tooteühiku hind  langeks  madalamale kui 4 krooni. Õige 
9. Lahenda joonise abil 
Vaagi iga alljärgneva väite tõesust: 
a) firma maksimeerib oma kasumi,  tootes  kogust D; vale 
b) kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma kogutulu  pindala 0GLD; vale 
c) kogust 0C tootes saab firma majanduskasumit; õige 
d) koguse 0C korral kajastab firma muutuvkulusid pindala FGKJ; vale 
e) koguse 0C korral kajastab firma keskmist püsikulu lõik GF; vale 
f) kui hind langeb allapoole taset RA, lõpetab firma lühiperioodil tegevuse; õige 
g) kui firma toodab kogust 0D hinnaga 0G, on ta kasumilävel. õige 
10. Täieliku konkurentsi turul (TKT): 
a) tegutseb väike arv firmasid; 
b) maksimeerivad firmad oma kasumi toodangu hinna muutmise teel; 
c) on firma toodangu hind suurem kui selle toodangu piirtulu (p > MR); 
d) on firmad hinnavõtjad  ja maksimeerivad oma kasumi toodang mahu muutmise teel. 
11. Normaalkasum: 
a) kujutab endast osa firma tulust; 
b) kindlustab firma kaudsete kulude katmise ; 
c) on alati võrdne nulliga; 
d) on kasum, mida firma saab, kui tooteühiku hind on madalalam firma keskmisest 
kogukulust 
(ATC) 
12. TKF-i tooteühiku hind võrdub 
a) keskmise tuluga; 
b) piirtuluga; 
c) kogutulu ja toodangumahu jagatisega; 
d) kõige nimetatuga 
13. Täielikult konkureeriva firma kogutulu: 
a) on tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis; 
b) suureneb konstantse  absoluutsumma  võrra, kui  toodangumaht  kasvab ühe ühiku võrra; 
c) kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge; 
d) iseloomustab kõike ülalöeldut. 
14. Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma 
a) peab oma tegevuse lõpetama; 
b) katab oma kulud ja saab normaalkasumit; 
c) ei kata oma kaudseid kulusid. 
d) katab oma muutuvkulud, aga ei kata oma püsikulusid. 
15. Kui TKF-d saavad majanduskasumit, siis: 
a) firmad  lahkuvad antud alalt; 
b) harru tuleb uusi firmasid; 
c) firmadel pole mingit motiivi tootmise laiendamiseks; 
d) toodangu hind ületab  piirkulu . 
16. Kui TKF-i tooteühiku turuhind ületab firma keskmise kogukulu, siis 
a) toodab firma kasumit maksimeerivat kogust; 
b) saab firma ainult normaalkasumit; 
c) saab firma normaalkasumist suuremat kasumit; 
d) pikal perioodil  lahkub  firma antud harust. 
17. Vasta joonise baasil ja tegemist on täieliku konkurentsi turuga: 
1. Kõver OA kajastab: 
a) firma kogutulu ja piirtulu; 
b) piirtulu; 
c) kogutulu ja keskmist tulu; 
d) kogutulu; 
e) keskmist tulu ja piirtulu. 
2. Kõver BC kajastab: 
a) kogutulu ja piirtulu; 
b) piirtulu; 
c) kogutulu ja keskmist tulu; 
d) keskmist tulu ja piirtulu; 
e) kogutulu. 
18. Vasta joonise baasil 
I. Täielikult konkureeriv firma: 
a) lõpetab tootmise, kui tooteühiku hind langeb allapoole 17 krooni; 
b) saab majanduskasumit, kui tooteühiku hind võrdub 20 krooniga ; 
c) saab majanduskahjumit, kui tooteühiku hind langeb allapoole 17 krooni; 
II. Kui tooteühiku hind on 25 krooni, siis firma maksimeerib oma kasumi, tootes 
kogust: 
a) q1; 
b) q2; 
c) q3; 
d) q4. 
III. Ülesandes 18 saab firma kasumit  senikaua , kuni tooteühiku hind: 
a) on madalam kui 18 krooni; 
b) on kõrgem kui 20 krooni; 
c) on madalam kui 20 krooni; 
d) on võrdne 18 krooniga. 
19. Lahenda joonise baasil. 
1. Kasumi maksimeerimiseks ( kahjumi  minimeerimiseks) toodab TKF firma: 
a) OK ühikut hinnaga OC; 
b) OD ühikut hinnaga DJ; 
c) OE ühikut hinnaga OA; 
d) OE ühikut hinnaga OB; 
e) OE ühikut hinnaga OC. 
2. Kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma kogutulu pindala: 
a) OAHE; 
b) OBGE; 
c) OCFE; 
d) ABGE. 
3. Kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma püsikulusid pindala: 
a) OAHE; 
b) OBGE; 
c) OCFE; 
d) BCFG. 
4. Kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma muutuvkulusid pindala: 
a) OAHE; 
b) OCFE; 
c) OBGE; 
d) BCFG. 
5. Optimaalse toodangumahu korral saab firma: 
a) kahjumit, mida kajastab pindala BCFG; 
b) kahjumit, mida kajastab pindala ACFH; 
c) kasumit, mida kajastab pindala ACFH; d) kasumit, mida kajastab pindala ABGH. 
20. TKF-i kohta on teada, et tema toodangu maht (q) on 5000 ühikut, tooteühiku hind 
(p) on 1 kroon, firma püsikulud (TFC) on 2000 krooni, firma muutuvkulud (TVC) on 
2500 krooni ja piirkulu (MC) on 1,25 krooni. Vasta järgmistele küsimustele:  
1. Kas firma maksimeerib oma kasumi või ei? Miks? Ei MC>MR 
2. Kas firma peaks tootma rohkem, vähem või jätkama sama koguse tootmist? Miks? 
Vähem, sest piirkulu kõrge ja saab selle pealt kahju MC>MR 
21. Ülesanne tabel 1 baasil 
Kogutoodang  Keskmine Keskmine Keskmine Piirkulu 
(tk.) püsikulu (krooni) muutuvkulu (krooni) kogukulu (krooni) 
1 100 17 117 17 
2 50 16 66 15 
3 33,33 15 48,33 13 
4 25 14,25 39,25 12 
5 20 14 34 13 
6 16,67 14 30,67 14 
7 14,29 15,71 30 26 
8 12,50 17,50 30 30 
9 11,11 19,44 30,55 35 
10 10 21,60 31,60 41 
11 9,09 24 33,09 48 
12 8,33 26,67 35 56 
1. Kui tooteühiku turuhind on 12 krooni, siis on firmal mõistlik toota: 
a) 4 ühikut ja saab 109 krooni kahjumit; 
b) 4 ühikut ja saab 31,75 krooni majanduskasumit; 
c) 0 ühikut ja on kasumilävel; 
d) 0 ühikut ja saab kahjumit 100 krooni. 
2. Kui tooteühiku turuhind on 32 krooni, siis on firmal mõistlik toota: 
a) 8 ühikut ja saab kasumit 16 krooni; 
b) 5 ühikut ja saab kahjumit 10 krooni; 
c) 7 ühikut ja saab kasumit 41,50 krooni; 
d) lõpetab lühiperioodil tegevuse. 
3. Kui tooteühiku turuhind on 28 krooni, siis on firmal mõistlik toota: 
a) 4 ühikut ja saab kahjumit 17,40 krooni; 
b) 7 ühikut ja saab kahjumit 14 krooni; 
c) lõpetab lühiperioodil tegevuse; 
d) 6 ühikut ja saab kahjumit 23,80 krooni. 
4. Milline tabeli 2 tulp  (A või B) tähistab firma lühiperioodi pakkumiskõverat 
Tabel 2 
A B 
Hind Kogus Hind Kogus 
50 12 50 11 
42 11 42 10 
36 9 36 9 
32 8 32 8 
20 6 20 6 
13 5 13 0 
5. Oletame, et turul on 1000 identsete kuludega firmat ja  turunõudlus  oleks 
järgmine: 
tabel seal  seminari all 
Seega tasakaaluhind on: 
a) 32 krooni; 
b) 42 krooni; 
c) 36 krooni; 
d) 20 krooni. 
22. Oletame, et harus on 1000 firmat. Kõigis neis on piirkulu 2 krooni, kui igaüks neist 
toodab 5 ühikut; piirkulu on 3 krooni, kui iga firma toodang on 6 ühikut ja piirkulu on 5 
krooni, kui iga firma toodab 7 ühikut. Kui tooteühiku hind on 3 krooni, on haru 
kogutoodang 
a) mitte rohkem kui 5000 ühikut; 
b) 5000 ühikut; 
c) 6000 ühikut; 
d) 7000 ühikut. 
23. TKF jätkab lühiperioodil tootmist kahjumile vaatamata senikaua, kuni 
a) firma püsikulud võrduvad firma muutuvkuludega; 
b) firma kogutulu on väiksem firma muutuvkuludest; 
c) firma kogutulu on suurem firma muutuvkuludest; 
d) firma kogutulu on suurem firma püsikuludest. 
24. TKF-i kohta on teada 
Toodangu maht (q) 0 1 2 3 4 
Firma kogukulu (TC) 3 6 13 23 36 
Kui tooteühiku hind on 8 krooni, siis firma 
a) lõpetab tootmise; 
b) toodab 2 ühikut; 
c) toodab 1 ühiku; 
d) toodab 3 ühikut. 
25. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud, kui 
a) ei toimu enam uute firmade juurdetulekut  harusse või olema olevate firmade harust 
lahkumist; 
b) kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit, 
c) pika perioodi  kulukõver  on horisontaalne; 
26. Kui täielikult konkureeriva haru kõigi firmade piirkulukõvera nihkuvad allapoole, 
siis 
a) selle haru toodangu pakkumine väheneb; 
b) haru toodangu pakkumine suureneb; 
c) haru toodangu nõudlus väheneb; 
d) sel pole mingit mõju ei nõudlusele ega pakkumisele. 
27. Kui TKF-id saavad lühiperioodil majanduskasumit, siis pikal perioodil 
a) haru toodangu pakkumine väheneb; 
b) haru toodangu pakkumine suureneb; 
c) haru toodangu nõudlus suureneb; 
d) firmad lahkuvad antud harust. 
28. TKT pika perioodi tasakaalu iseloomustab see, et 
a) kõik firmad saavad majanduskasumit; 
b) kõik firmad toodavad seda kogust, mille keskmine kogukulu on minimaalne; 
c) antud turule püüavad tulla uued firmad; 
d) toodangu hind ületab piirkulu. 
29. Kui täielikult konkureeriva tootmisharu firmad saavad märkimisväärset kahjumit, 
siis haru toodang tõenäoliselt: 
a) suureneb, hind tõuseb ja  kahjum  kaob; 
b) väheneb, hind langeb ja kahjum suureneb; 
c) väheneb, hind tõuseb ja kahjum kaob; 
d) suureneb, hind langeb ja kahjum kaob. 
30. Konstantsete kuludega tootmisharu: 
a) pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalne; 
b) võib suurendada tootmise mahtu, tõstmata oma toodangu hinda; 
c) võib suurendada oma tootmise mahtu üksnes siis, kui ta tõstab oma toodangu hinda; 
31. Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab: 
a) konstantne kulukõver; 
b) positiivse tõusuga kulukõverad ; 
c) see, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab; 
d) see, et sisendite hinnad jäävad samaks, kui haru toodangu maht kasvab. 
33. Täitke firma kohta järgmine tabel, kus on antud kolm võimalikku turuhinda: 1) p = 
10 krooni; 2) p = 7,50 krooni; 3) p = 5,50 krooni. 
Tabel seminari all 
34. Vasta järgmistele küsimustele. Mis kajastab joonisel 
1. kasumit maksimeerivat kogust ja selle hinda? 0n; 0e 
2. firma keskmist muutuvkulu optimaalse koguse korral? an 
3. firma kogukasumit optimaalse koguse korral?  ecbf  
4. firma püsikulusid optimaalse koguse korral? fbag 
5. firma lühiperioodi pakkumiskõverat? MC h ja edasi c-st 
35. TKF-i kohta on teada toodangu maht, firma kogukulu ja  tooteühik  hind 
Tabel 
Vasta järgmistele küsimustele: 
2. Milline on firma optimaalne toodangu maht? 4 
3. Kas hind ja piirkulu on sel tootmistasemel võrdsed ? Jah, sest p = MC 
4. Kui tooteühiku hind langeb 50 kroonile, kas firma siis jätkab või lõpetab tootmise?  
Lõpetab, sest p = MR ATC, siis majanduslikku kasumit 
2. Mida kujutab endast hinnadiskriminatsioon? Tooge näiteid. 
3. Monopolil 
a) ei ole pakkumiskõverat; 
b) on võime kujundada toodangu hinda; 
c) on negatiivse tõusuga nõudluskõver; 
d) kõik eelnev on õige. 
4. Monopoli piirtulu on antud tootmistasemel 3 krooni ja piirkulu on 2 krooni. 
Kasumi maksimeerimiseks peaks ta: 
a) jätma tootmismahu ja tooteühiku hinna samaks; 
b) alandama tooteühiku hinda ja jätma tootmismahu samaks; 
c)  tõstma  hinda ja jätma tootmismahu samaks; 
d) tõstma hinda ja vähendama tootmismahtu; 
e) alandama hinda ja  suurendama  tootmismahtu. 
5. Mis alljärgnevast ei kujuta endast turu  sisenemisbarjääri ? 
a)  mastaabisääst ; 
b)  patent ; 
c) mitteelastne nõudlus; 
d) oluliste tootmistegurite ainuomandus. 
6. Kui  monopol  suudab müüa 9 tooteühikut hinnaga 5 krooni/ tükk  ja kümnenda ühiku 
müümisel oleks tema piirtulu 2 krooni, siis peaks ta need 10 ühikut müüma järgmise 
hinnaga: 
a) 2 krooni; 
b) 3 krooni; 
c) 4.70 krooni; 
d) 4.80 krooni; 
e) 5.20 krooni. 
7. On antud monopoli:  tootmiskogus  (q) 1 2 3 4 5 6 
tooteühiku hind (p) 30 25,75 23,50 20,25 17 13,75 
Joonistage monopoli nõudlus- ja piirtulukõver . 
8. Täieliku hinnadiskriminatsiooni korral: 
a) on täiskasvanute ja laste piletihinnad lõbustuspargis erinevad; 
b) on korteri- ja ametitelefonide teenustasud erinevad; 
c) nõutakse iga koguse eest erinevat hinda; 
d) nõutakse eri kauplustes erinevat hinda. 
Õige -vale. 
9. Monopoli toodangu nõudluskõver on alati horisontaalne. vale 
10. Monopol lõpetab tegevuse, kui tema majanduskahjum ületab tema püsikulud. õige 
11. Monopol püüab maksimeerida ühikkasumit. vale 
12. Nii täielikult konkureeriva firma kui ka monopoli kasumi maksimeerib see 
kogus, mille hind võrdub piirkuluga (p = MC). TKF puhul jah, monopolil vale 
13. Kui täielikult konkureeriva firma ja monopoli kulukõverad oleksid identsed, 
oleks tarbija hinnavaru monopoli tingimustes suurem. vale 
14. Kui toodangu nõudluskõver on negatiivse tõusuga, on piirtulu alati väiksem kui 
toodangu hind. õige 
15. Monopoli pakkumiskõver on positiivse tõusuga. vale 
16. Turu nõudluskõver on ühtlasi monopoli: 
a) kogutulukõver; 
b) kogukulukõver; 
c) piirkulukõver; 
d) keskmise tulu kõver. 
17. Monopol võib saada majanduskasumit pikal perioodil seepärast, et 
a) ta reklaamib oma kaupa; 
b) firma piirtulu on konstantne kui  müügikogus  suureneb; 
c) eksisteerivad turu sisenemisbarjäärid; 
d) keskmised püsikulud kasvavad. 
18. Kui monopol müüb oma 100 - nda tooteühiku 35 krooni eest, siis tema piirtulu: 
a) võib olla nii suurem kui väiksem kui 35 krooni; 
b) on samuti 35 krooni 
c) on väiksem kui 35 krooni; d) on suurem kui 35 krooni. 
Kas alltoodud väited on tõesed? 
a) monopoli kasumit  maksimeeriv  kogus on 0M; õige 
b) optimaalse koguse korral saab monopol majanduskasumit, mida kajastab  BAFG ; õige 
 
c) koguse 0R korral on majanduskasum võrdne nulliga; õige 
d) koguse 0Q korral ei saa monopol kasumit; vale 
e) kasumit maksimeeriv toodangu hind on QJ; vale 
f) koguse 0M korral mõõdab firma muutuvkulusid pindala 0CHM; vale 
g) ühiskonna seisukohalt oleks soovitav, et monopoli toodangu maht oleks suurem kui 0M 
õige 
20. Monopoli: 
a) kogutulukõver on positiivse tõusuga sirgjoon, kuna firma toodangu maht ei sõltu 
hinnast ; 
b) piirtulukõver asub ülalpool nõudluskõverat, kuna iga hinna langus mõjutab kogu 
müügikogust; 
c) piirtulukõver asub allpool nõudluskõverat, kuna iga hinna langus mõjutab kogu 
müügikogust; 
d) piirtulukõver asub allpool nõudluskõverat, kuna iga hinna langus mõjutab ainult 
viimast ühikut 
21. Monopoli: 
a) nõudluskõver on horisontaalne sirge; 
b) nõudlus- ja piirtulukõver langevad ühte; 
c) nõudluskõver lõikub horisontaalteljega punktis, kus kogutulu on maksimaalne; 
d) piirtulu saab võrdseks nulliga koguse korral, mille kogutulu on maksimaalne. 
22. Monopoli kogukulu võrdub 1000 + 30q, kus q on toodangu maht. Tema toodangu 
nõudlus on p = 200 – q, kus p – tooteühiku hind. Kui monopol toodab 20 ühikut, 
võrdub tema I. kogutulu TR = p*q = (200 –q)*q = 180*20 = 3600  
a) 4000; b) 3600; c) 400; d) 180. II. Kasum a) 2600 b) 2000; c) 1600; d) 1000. 
TP = TR – TC =3600 – (1000 + 30*20) = 3600 –1600 = 2000 
23. Monopol võib müüa 10 ühikut nädalas hinnaga 10000 krooni tükk. Kui monopol 
piirdub 9 tüki müümisega, võib ta need müüa hinnaga 11000 krooni tükk. Seega, 10- 
nda ühiku piirtulu on: 
a) –1000 krooni; b) 9000 krooni; c) 10 000 krooni; d) 1 000 krooni. 
Lahendus. 9 tüki müügi korral kogutulu on 9*11 000 = 99 000; 
10 tüki müügi korral kogutulu on 10*10 000 = 100 000 seega 
MR = 100 000 – 99 000 = 1 000 krooni 
24. Pikal perioodil maksimeerib monopol oma kasumi, tootes kogust, mille piirkulu 
võrdub: 
a) keskmise püsikuluga; 
b) piirtuluga; 
c) keskmise  muutuvkuluga ; 
d) hinnaga. 
25. Joonisel 1 toodud kõverad kuuluvad: 
a) monopoolselt konkureerivale firmale; 
b) täielikult konkureerivale firmale; 
c) oligopolile; 
d) monopolile. 
26. Joonisel 1 kujutab kõver A: 
a) nõudlus- ja piirtulukõverad; 
b) ainult  nõudluskõverad ; 
c) ainult piirtulukõverad; 
d) ainult keskmise tulu kõverad; 
e) ainult kogutulukõverat. 
27. Joonisel 1 kujutab kõver B: 
a) nõudlus ja piirtulukõveraid; b) ainult nõudluskõverat; 
c) ainult piirtulukõverat; d) ainult keskmise tulu kõverat; e) ainult kogutulukõverat. 
28. Joonisel 2 toodud kõverad kuuluvad: 
a) nii täielikult konkureerivale kui mittetäielikult konkureerivale firmale; 
b) täielikult konkureerivale firmale; 
c) monopolile; 
d) ei saa kindlaks teha. 
29. Joonisel 2 kajastavad firma nõudlus ja piirtulukõveraid: 
a) vastavalt B ja C; 
b) vastavalt A ja C; 
c) vastavalt A ja B; 
d) C. 
30. Tabeli baasil leituna on kasumit maksimeeriv hind: 
a) 5 krooni; 
b) 2,9; 
c) 3,35; 
d) 3,85; e) 4,5. 
31. Optimaalne kogus on: 
a) 4 ühikut; 
b) 8 ühikut; 
c) 7 ühikut; 
d) 6 ühikut; e) 5 ühikut. 
32. Monopol saab: 
a) kasumit 8,5; 
b) kasumit 7,5; 
c) kasumit 16; 
d) kahjumit 9,5; kahjumit 14. 
34. Monopoli kohta on teada 
Kui suur kogust toodaks täielikult konkureeriv firma, kui piirkulu oleks 
konstantne ja võrdne 8? 
Kui suurt kogus ja mis hinnaga toodaks siis monopol ? 
P = MR = MC =8, seega 7 ühikut 
4 ühikut kuna TR (3) = 48 ja TR (4) = 56, siis seal MC = MR = 8 
35. Kui suur on monopoli kasumit maksimeeriv kogus, kui MC = 0 ? q2 
36. Monopoli toodangu elastset nõudlust kajastab: 
a) lõik AB; b) lõik EB; c) punkt B; d) lõik BC. 
37. Monopoli toodangu mitteelastset nõudlust kajastab: 
a) lõik AB; b) lõik EB; c) punkt B; d) lõik BC.  
38. Monopoli toodangu ühikelastset nõudlust kajastab: 
a) lõik AB; b) punkt E; c) punkt B; d) lõik BC. 
39. Nõudlus on elastne, kui toodetakse: 
a) vahemikus q1 kuni q2 b) rohkem kui q4 c) vähem kui q2 d) rohkem kui q2 
40. Piirtulu võrdu nulliga kui toodetakse: 
a) q4 b) q3 c) q2 d) q1. 
41. Kasumit maksimeeriv monopol: a) toodab koguse q1; b) toodab rohkem kui q2; 
c) ei tooda kogusest q2 rohkem; d) ei tooda kogusest q1 rohkem. 
42. Kui võrrelda monopoli ja täielikult konkureerivat firmat (TKF), millel on 
ühesugused kulud, siis pika perioodi tasakaalupunktis monopoli: 
a) toodangu hind (p), toodangu maht (q), ja keskmine kogukulu (ATC), on suuremad 
kui TKF-l; 
b) p ja ATC on kõrgemad, aga q on väiksem; 
c) nii p, q kui ka ATC on väiksemad; 
d) p ja q on väiksemad, kuid ATC on suurem. 
43. Hinnadiskriminatsiooni korral kehtestab monopol madalama hinna nendele 
tarbijatele, 
a) kelle nõudlus on  elastsem ; 
b) kelle nõudlus on vähem elastne; 
c) kelle nõudlus on  ühikelastne ; 
d) kõigile ülalmainitule. 
44. Missugune tingimus ei pea olema täidetud, et firma saaks kasutada 
hinnadiskriminatsiooni: 
a)  ostjal  ei tohi olla võimalust kaupa edasi müüa; 
b) tegu peab olema teenusega; 
c) müüjal peab olema teatav monopolivõim; 
d)  müüja peab suutma turgu segmenteerida. 
45. Hinnadiskriminatsiooni all mõeldakse seda, et: 
a) antud kaupa müüakse erineva hinnaga erinevas  kohas; 
b) kauba hind peab olema kõrgem kui ATC; 
c) antud kaupa müüakse erineva hinnaga,  kusjuures  erinevus ei tulene erinevatest 
tootmiskuludest; 
d) selleks on see vahe, mille võrra monopoli toodangu hind on kõrgem sama kauba 
hinnast, kui seda toodaks TKF. 
46. Täieliku hinnadiskriminatsiooni korral nõuab monopol igalt ostjalt : 
a) erinevat hinda selleks, et kompenseerida erinevusi kauba omadustes; 
b) üht ja sama hinda aga ainult siis kui  tootmiskulud  on konstantsed; 
c) seda hinda mis võrdub piirkuluga; 
d) seda maksimaalset hinda, mida iga ostja on valmis maksma. 
47. Kui monopol toodab kogust, mis on suurem sellest kogusest, mille MR = MC, siis: 
a) võib firma oma kasumit maksimeerida kui ka mitte maksimeerida; 
b) võib toodangu mahu vähendamine vastata küll firma huvidele, paraku mitte 
ühiskonna huvidele; 
c) vastab toodangu mahu  suurendamine  nii firma kui ühiskonna huvidele; 
d) vastab toodangu mahu vähendamine nii firma kui ühiskonna huvidele. 
48. Et maksimeerida kasumit või minimeerida kahjumit joonisel 4, peaks monopol 
tootma: 
a) 0E ühikut hinnaga 0C; 
b) 0E ühikut hinnaga 0A; 
c) 0M ühikut hinnaga NM; 
d) 0L ühikut hinnaga LK. 
49. Optimaalse koguse tootmise korral on kogutulu: 
a) pindala, mille saame kui NM * 0M; 
b) pindala 0AJE; 
c) pindala 0EGC; 
d) pindala 0EHB. 
50. Optimaalse koguse tootmise korral on kogukulu: 
a) pindala, mille saame kui NM * 0M 
b) pindala 0AJE; 
c) pindala 0EGC; 
d) pindala 0BHE. 
51. Optimaalse koguse tootmise korral on saab firma: 
a) majanduskasumit, mida mõõdab pindala ABHJ; 
b) majanduskasumit, mida mõõdab pindala ACGJ; 
c) keskmist kahjumit, mida mõõdab lõik GH; 
d) kahjumit, mida mõõdab pindala ABHJ. 
Õige või vale! 
52. Monopol saab alati kasu oma toodangu hinna tõstmisest. vale 
53. Pikal perioodil on kasumit maksimeeriva monopoli eesmärk 
maksimaalse ühikukasumi saamine. vale 
54. Pikal perioodil saavad monopolid alati ainult normaalkasumit. vale 
55. Hinnadiskriminatsiooni korral maksab see tarbija, kelle nõudlus on 
vähem elastne kõrgemat hinda. Õige 
56. Kui monopol suudab müüa 15 tooteühikut hinnaga 10 krooni/tükk ja 
kuueteistkümnenda ühiku müümisel oleks tema piirtulu 6 krooni, siis peaks ta 
need 15 ühikut müüma järgmise hinnaga: 
a) 16 krooni, 
b) 10 krooni; 
c) 9,75 krooni; 
d) 9,5 krooni; 
e) 9,25 krooni. 
57. Monopol võib müüa 20 ühikut nädalas hinnaga 1000 krooni tükk. Kui 
monopol piirdub 19 tüki müümisega, võib ta need müüa hinnaga 1050 krooni 
tükk. Seega, 20-nda ühiku piirtulu on: 
a) 1050 krooni; 
b) 1000 krooni ; 
c) 100 krooni; 
d) 50 krooni. 
 
Mikro eksam A 
 
1)Kapitali piirtoodanguks nimetatakse: 
 
  a. toodangu  juurdekasvu  vähenemist vaatamata kapitali lisamisele 
  b. Kapitali kasutamise kasvu pidurdumisest tulenevat kogutoodangu juurdekasvu vähenemist 
xxx c. kapitali kasutamise kasvust tulenevat kogutoodangu juurdekasvu 
  d. viimaste vahendite eest valmistatud toodangut 
  
2)Nurkisokvant iseloomustab: 
 
  a. järsku pööret tootmises, mis on põhjustatud teaduse ja tehnika kiirest arengust 
xxx  b. tootmissisendite kasutamise võimalust ainult mingis kindlas proportsioonis 
  c. võimatut situatsiooni tootmises 
 
Question 3  (1 point)  
     Kui tooteühiku turuhind on 140 krooni, siis toodab täielikult konkureeriv firma: Selgitus . 
AFC - keskmised püsikulud; AVC - keskmised muutuvkulud; ATC - keskmised kogukulud; 
MC -piirkulu.  
 
  a. 5 ühikut ja saab majanduskahjumit 150 krooni 
  b. 7 ühikutja on kasumilävel 
xxx  c. 6 ühikut ja on kasumilävel 
  d. 8 ühikut ja saab majanduskahjumit 74 krooni 
 
     
4) Monopolil 
 
  a. ei ole võimalik kujundada toote hinda 
xxx  b. on negatiivse tõusuga nõudluskõver 
  c. on seadusega keelatud osaleda täieliku konkurentsi turul 
  d. ei ole nõudluskõverat 
 
      
5) Monopoli piirtulu on antud tootmistasemel 3 krooni ja piirkulu on 3 krooni. Kasumi 
maksimeerimiseks peaks ta 
 
xxx  a. jätma tootmismahu ja tooteühiku hinna samaks 
  b. alandama tooteühiku hinda ja jätma tootmismahu samaks 
  c. tõstma hinda ja jätma tootmismahu samaks 
  d. tõstma hinda ja vähendama tootmismahtu 
  e. alandama hinda ja suurendama tootmismahtu 
 
     
6) Kui monopol suudab müüa 9 tooteühikut hinnaga 12 krooni/tükk ja kümnenda ühiku 
müümisel oleks tema piirtulu 2 krooni, siis peaks ta need 10 ühikut müüma järgmise hinnaga: 
 
  a. 10 
xxx  b. 11 
  c. 12 
  d. 12,5 
 
7) On antud monopoli: 
Tootmiskogus (q)      1     2      3       4       5     6 
Tooteühiku hind (p)  30   25,75  23,50    20,25   17    13,75 
Kui suur on 6-nda tooteühiku piirtulu? 
 
  a. -3,25 
xxx  b. -2,5 
  c. 2,5 
  d. 3,25 
 
8) Täielikult konkureeriva firma  kogutulu: 
 
  a. sõltub tema aktsiakapitali suurusest 
  b. sõltub hinnast, mille ta turul kehtestab 
xxx c. on tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis 
  d. ei olegi võimalik arvutada, kuna firma on  vabaturu  stiihia meelevallas 
 
9) Monopoli kogukulu, juhul kui ta toodab kasumit maksimeerivat kogust, näitab joonisel 
pindala 
 
  a. 0CHM 
???  b. 0BGM 
  c. AFHC 
  d. 0AFM 
 
10) Monopoli 
 
xxx a. kogutulu  saab võrdseks maksimaalsega koguse korral, mille juures piirtulu on null 
  b. nõudluskõver on horisontaalne sirge 
  c. nõudlus- ja piirtulukõver langevad kokku 
  d. nõudluskõver lõikub horisontaalteljega punktis, kus kogutulu on maksimaalne 
 
11) Monopoli kogukulu võrdub 100 + 3q, kus q on toodangu maht. Tema toodangu nõudlus 
on p = 200- q, kus p = tooteühiku hind. Kui monopol toodab 20 ühikut, võrdub tema kogutulu 
 
  a. 160 
  b. 180 
xxx  c. 3600 
  d. 3200 
 
12) Kõver C joonisel kujutab endast firma 
 
  a. ainult kogutulukõverat 
  b. nõudlus- ja keskmise tulu kõveraid 
  c. ainult keskmise tulu kõverat 
  d. ainult piirtulukõverat 
  e. ainult nõudluskõverat 
 
13) Täielikult konkureeriva firma  kogutulu: 
 
xxx  a. kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge 
  b. ületab alati kogukulud 
  c. on võimalik tõsta ainult hinna tõstmise abil 
  d. ei saagi mingil moel suurendada 
  
14) Et maksimeerida kasumit või minimeerida kahjumit, peaks monopol vastavalt toodud 
joonisele tootma 
 
  a. OE ühikut hinnaga OC 
xxx  b. OE ühikut hinnaga OA 
  c. OM ühikut hinnaga NM 
  d. OL ühikut hinnaga LK 
 
15) Optimaalse koguse korral on monopoli kogukulu vastavalt joonisele 
 
xxx  a. pindala OBHE 
  b. pindala OCGE 
  c. NM x OM 
  d. pindala OAJE 
 
16) Diferentseeritud toodangu all mõeldakse: 
 
  a. absoluutselt sarnast toodangut, mida toodetakse täieliku konkurentsi firmade poolt 
  b. toodangut, mida toodetakse monopolide poolt 
xxx  c. erinevat toodangut, mida toodavad firmad monopoolse konkurentsi tingimustes 
  d. toodangut, mida toodavad kõik firmad sõltumata turustruktuurist 
 
17) Lühiperioodil toodab firma 1000 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 3 ja tema 
keskmine püsikulu on 1. Firma kogukulu on: 
 
  a. 3 
  b. 4 
  c. 1000 
  d. 3000 
xxx  e. 4000 
 
18) Monopolistlik  konkurents  tähendab 
 
  a. väikest arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangul 
  b. suurt arvu firmasid, mis toodavad unikaalset toodangut 
  c. väikest arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut 
xxx  d. suurt arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut 
 
19) Teatavasti sisaldab monopolistlik konkurents nii täieliku konkurentsi kui monopoli 
tunnusjooni. Mis alljärgnevast on õige? 
 
  a. täieliku konkurentsi elemendid tulenevad täiesti mitteelastsest nõudlusest ja monopoli 
elemendid toodangu reklaamimisest 
  b. täieliku konkurentsi elemendid tulenevad täiesti elastsest nõudlusest ja monopoli 
elemendid tulenevad madalatest sisenemisbarjääridest 
xxx  c. täieliku konkurentsi elemendid tulenevad suhteliselt suurest firmade arvust turul ja 
monopoli elemendid tulenevad sellest, et firmad on hinnakujundajad 
  d. täieliku konkurentsi elemendid tulenevad toodangu diferentseeritusest ja monopoli 
elemendid kõrgetest sisenemisbarjääridest 
 
???20) Lühiperioodi tasakaal MKT-l, kus saadakse majanduskahjumit on kujutatud 
 
  a. d) joonistel b ja c 
  b. joonisel b 
  c. joonisel c 
  d. joonisel a     
 
21) Kui mõned firmad tulevad MKT-le, siis allesjäänud firmade nõudluskõverad 
 
  a. jäävad paigale 
xxx  b. nihkuvad vasakule 
  c. murduvad punktis, kus tootmine annab maksimaalse kasumi 
  d. nihkuvad paremale 
 
22) Joonisel on toodud  tootmisfunktsioon . Tehnilise  progressi  puhul: 
 
  a. ei pruugi mingit nihet toimuda 
  b. toimub nihe   A-st  Q telje suunas olevale tootmisfunktsiooni kõverale 
  c. toimub nihe  A-st  B-sse 
 
23) Pikal perioodil MKF-I 
 
  a. toodangu hind on mõnevõrra maadalam piirkulust 
  b. toodangu hind võrdub minimaalse kogukuluga 
xxx  c. piirtulu võrdub piirkuluga 
  d. majanduskasum on oluliselt suurem kui null 
  
24) Firmal poleks mõtet kehtestada oma toodangu hinda tasemel 0P, sest 
 
  a. ta põhjustaks kasumit maksimeerivast kogusest suurema koguse tootmise 
  b. keskmised kulud muutuksid võrseks hinnaga  
  c. hind 0P oleks madalam kui kasumit maksimeeriv hind 
xxx  d. piirtulu oleks siis suurem kui piirkulu 
  
25) Mis alljärgnevast on MKT-le iseloomulik? 
 
  a. kui firmad saavad lühiperioodil majanduskasumit, siis tulevad antud harusse uued firmad 
ja olemasolevate firmade nõudluskõverad nihkuvad paremale 
 
xxx  b. kui firmad saavad lühiperioodil kahjumit, siis lahkuvad nad antud harust ja allesjäänud 
firmade nõudluskõverad nihkuvad paremale 
 
  c. kui firmad saavad lühiperioodil majanduskasumit, siis lahkuvad nad harust ja allesjäänud 
firmade nõudluskõverad nihkuvad paremale. 
  d. kui firmad saavad lühiperioodil kahjumit, siis lahkuvad nad harust ja allesjäänud firmade 
nõudluskõverad nihkuvad vasakule 
 
26) Enamikul juhtudel on oligopoli toodangu nõudlus: 
 
  a. elastne 
  b.  ühikuelastne  
  c. mitteelastne 
xxx  d. sõltuv sellest, millise hinnaga müüvad oma toodangut firma konkurendid 
 
27) Oligopoolsete firmade tootmis- ja  hinnapoliitika koordineerimine pöhjustab neile 
 
xxx  a. kasumi suurenemise 
  b. ebakindluse suurenemise konkurentide tegevuse suhtes 
  c. uute firmade ligipääsu antud alale  
  d. turuosa kiire vähenemise 
 
28) Mis alljärgnevast ei ole õige, kui võrrelda oligopoli ja täielikult konkureeriva firma 
tegevust? Oligopoli korral on: 
 
  a. tootmismaht väiksem, kuid hinnaväline konkurents suurendab nõudlust 
  b. reklaamikulud suuremad 
xxx  c. hinnad paindlikumad 
  d. firma kasumid suuremad. 
 
29) Kui firma kehtestab oma toodangu hinna, lisades 20% oma keskmisele muutuvkuludele, 
siis on tegemist 
 
  a. juhtpositsiooniga hinnamuutustes 
  b. kartellikokkuleppega 
xxx  c. kulupõhise hinnakalkulatsiooniga 
  d. hinnadiskriminatsiooniga 
 
30) Homogeenset toodangut toodetakse 
 
  a. ainult täieliku konkurentsi turul 
  b. ainult monopolistliku konkurentsi turul 
xxx  c. täieliku konkurentsi turul ja oligopoolsel turul 
  d. täieliku konkurentsi turul ja monopolistliku konkurentsi turul 
  e. ainult monopoolsel turul 
 
31)  Firma kohta on teada: 
 
Toodang q (tk.)  0    1     2     3      4     5       6 
Kogukulu TC     16    27    36    43     51    60      72 
Kui suur on 2 toodanguühiku tootmise piirkulu? 
 
  a. 5 
  b. 7 
  c. 8 
xxx  d. 9 
  e. 12 
 
32) Sisenemisbarjäärideks oligopoolsesse harru on  
 
xxx  a. mastaabisääst 
  b. monopoolsete firmade olemasolu 
  c. hinnakonkurents 
  d. suur  tööpuudus  
 
33) Kui majandusharus on saavutatud märkimisväärset  mastaabisäästu , siis 
 
  a. firma, mis on väike, võib toota madalama ühikukuluga kui suur firma 
  b. firma, mis on küllalt väike, võib oma toodangule kehtestada madalama hinna kui 
suurfirma  
xxx  c. mastaabisääst võib olla sisenemisbarjääriks 
  d. sisenemisbarjäärina ei saa vaadelda tegevuslitsentse 
 
34) Kui oligopoli piirtulukõveral on  lõhe  jooksva tootmismahu kohal, siis 
 
  a. moodustab ta oma konkurentidega kartelli, et kasumit maksimeerida 
xxx  b. on tal  murtud nõudluskõver 
  c. müüb ta standardset toodangut 
  d. on tema toodangu nõudlus suhteliselt mitteelastne 
  e. võib hooletu töötaja sinna sisse kukkuda 
 
???35) Tasakaalu korral joonisel toodud firma 
 
  a. peaks firma oma tegevuse lühiperioodil lõpetama 
  b. saab firma majanduskasumit, mille suurus ühiku kohta on ad 
  c. saab firma majanduskasumit, mille suurus ühiku kohta on bd. 
  d. saab firma kahjumit 
 
36) Vastavalt alternatiivsetele  firmateooriatele  kasutatakse müügitulu  maksimeerimise 
ideoloogiat  seetõttu, et 
 
???  a. see muudaks nõudluskõvera elastsemaks 
  b. pangad ei soovi langeva läbimüügi puhul  firmadega enam tegelda 
  c. see muudaks pakkumiskõvera mitteelastsemaks 
  d. siis ei tekiks probleeme varustusküsimuste ja palgaga. 
 
37) Teisaldustuluks nimetatakse 
 
  a. tulu, mille tagab ressursi maksimaalselt vajalik hind, et teda üldse kasutatakse antud 
majandusharus 
xxx  b. tulu, mille tagab ressursi minimaalselt vajalik hind, et teda üldse kasutatakse antud 
majandusharus 
  c. tulu, mida saadakse rahakoti asetamisel pükste tagataskust põuetaskusse 
  d. tulu, mis saadakse ostes ressurssi turuhinnast odavamalt 
 
38)  Müügitulu  maksimeerimise korral kasutatav minimaalkasumi piirang tähendab seda, et 
 
  a. firma ei ole võimeline liiga suuri summasid efektiivselt kasutama 
  b. firma slogan on “parem varblane  pihus  kui tuvi katusel” 
xxx  c. firma püüab selle piiranguga toodetavat kogust nihutada kasumit maksimeerivas 
suunas 
  d. firma püüab sellega võita kliente 
 
39) Kogu renti tuleb vaadelda teisaldusrendina juhul 
 
  a. kui ei toimunud mitte midagi peale teisaldamise 
xxx  b. kui tootmisressursi pakkumine on täielikult elastne 
  c. kui tootmisressursi pakkumine on täielikult mitteelastne 
  d. kui tootmisressursi pakkumine on ühikelastne 
 
40) Täielikult konkureerival ettevõttel on võimalus palgata tööjõudu hinnaga 25 krooni 
tööpäeva eest. Ettevõtte tootmisfunktsioon avaldub järgmiselt. 
 
Töötajate arv     0     1     2     3      4      5     6      7 
Toodang tükkides  0     8    15    21     26     30    33     35 
 
Toodangu ühik müüakse 5 krooni eest. Mitu töötajat on ettevõttel kasulik palgata? 
 
  a. 1 
  b. 2 
  c. 3 
XXX  d. 4 
  e. 5 
 
41) Kui ettevõte tegutseb täieliku konkurentsi tingimustes, siis 
 
  a. tööjõu nõudluskõvera asukoht määratakse palgatasemega 
xxx  b. tööjõu pakkumiskõver ja tööjõu piirkulukõver langevad ühte ja on konstantse 
väärtusega 
  c. tööjõu pakkumiskõver on ülalpool tööjõu piirkulu kõverat 
  d. tööjõu pakkumiskõver ja tööjõu piirkulukõver on positiivse tõusuga 
 
42)  Monopson  maksab töölistele palka, mis on 
 
xxx  a. väiksem kui tööjõu piirprodukti tulu 
  b. võrdne  tööjõu piirprodukti tuluga 
  c. võrdne  tööjõu piirproduktiga 
  d. suurem kui tööjõu piirprodukti tulu 
 
43)  Täisühing on ettevõte, kus: 
 
xxx  a. omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu oma varaga 
  b. omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest ettevõtte põhivaraga 
  c. omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest aktsiakapitali suuruses ulatuses 
 
44) Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini  tuletatud nõudlust 
 
  a. kui sissetulek kasvab, siis põllumajandussaaduste nõudlus suureneb suhteliselt väikese 
koguse võrra 
  b. margariini hinna langus vähendab või nõudlust 
xxx  c.  saabaste  nõudluse vähenemine põhjustab naha nõudluse vähenemist 
  d. kui bensiini hind tõuseb, väheneb  mootoriõli  nõudlus 
  
45) Antud on alljärgnev informatsioon 
 
Tööliste arv  Piirprodukt  Hüvise hind  Palk 
0 
            0 
            7 
         12 
1 
            14 
            7 
         12 
2 
            12 
            7 
         12 
3 
            9 
            7 
         12 
4 
            7 
            7 
         12 
5 
            4 
            7 
         12 
6 
            2 
            7 
         12 
 
Ettevõte palkab tööjõudu 
 
  a. palgaga, mis ületab piirprodukti tulu 
xxx  b. täieliku konkurentsi  turult  
  c. mittetäieliku konkurentsi turult 
  d. monopsoonselt turult 
 
46) Kassapõhine arvestusprintsiip tähendab 
 
  a.  majandustehingud kajastatakse siis, kui tekkis idee neid teha 
xxx  b. majandustehingud kajastatakse siis, kui raha on tegelikult laekunud või  tasutud  
  c. tegemist on arvestusprintsiibiga, mille puhul tasutakse ainult  sularahas  
  d. majandustehingud kajastatakse siis, kui need on reaalselt toimunud 
  e. seda, et enne loetakse kassas olev raha üle ja siis võetakse arvele 
 
47) Riigi majandust nimetatakse avatuks siis, kui 
 
  a. oma maa ettevõtetele ei teha kitsendusi välissuhtlusteks 
  b. kaotatakse riigipiirid ning ei kontrollita eksporti 
xxx  c. puuduvad seadusandlikud lisapiirangud välisettevõtetele võrreldes oma ettevõtetega 
  d. välisettevõtetele on tehtud soodustusi siseturul 
 
48) Konservatiivsuse printsiip raamatupidamises tähendab seda, et 
 
  a. raamatupidamise metoodika väljatöötajad peavad olema konservatiivid 
  b. raamatupidajal peab olema eriharidus 
xxx  c. raamatupidamisarvestuses peab valitsema ettevaatlikus ja kaalutlus 
  d. võõrad ei tohiks konkreetse firma raamatupidamisest midagi aru saada 
 
49) Dumping tähendab 
 
  a. toodangu müüki üle maailmaturu hinna 
xxx  b. toodangu müüki alla  omahinna  
  c. toodangu müüki üle omahinna 
  d. toodangu müüki alla maailmaturu hinna 
 
50) Aktsiaselts on ettevõte, kus: 
 
  a. omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu oma varaga 
  b. omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest ettevõtte põhivaraga 
xxx  c. omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest aktsiakapitali suuruse ulatuses 
  d. omanik peab pankroti korral iskliku vara arvelt hüvitama ainult pangalaenud 
 
???51) Mis on arvestuslik tootmisfunktsioon? 
 
  a. arvutatakse praktiliselt välja tooraine  vajadus mingi konkreetse  lõpptoodangu  
valmistamiseks 
  b. arvutatakse välja tööjõu vajadus mingi konkreetse lõpptoodangu valmistamiseks 
  c. arvutatakse välja maksimaalse lõpptoodangu suurus lähtudes  agregeeritud sisenditest 
  d. arvutatakse välja energia vajadus kWh-des lõpptoodangu valmistamiseks ja 
transportimiseks tarbijani 
 
52) Kui firma töötajate palgad tõusevad ( ceteris   paribus ), siis. 
 
  a. AFC, AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole 
xxx  b. AVC ja ATC kõverad nihkuvad ülespoole 
  c. AFC ja AVC kõverad langevad allapoole 
  d. selle pisiasja pärast ei  nihku  mitte midagi 
 
53) Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on kogurahulolu maksimaalne: 
 
xxx  a. kui pärast teatud koguse tarbimist on tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku 
tarbimisest ikka väiksem ja väiksem; 
  b. kui tarbija rahulolu iga järgnevalt tarbitud kaubaühiku kohta kasvab; 
  c. kui tarbijal õnnestub osta kvaliteetset allahinnatud kaupa 
  d. kui tootjatel tuleb hankida täiendav kogus ressursse, selleks, et toota järjest rohkem kaupa 
katmaks tarbijate kasvavaid vajadusi 
 
54) Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku 
piirkasulikkus (MU) on 75 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 20 
kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,75 krooni ja kauba B ühe ühiku hind on 
0,20 krooni. Järelikult: 
 
  a. A ja B on asenduskaubad 
  b. peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A 
xxx  c. peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B 
  d. ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses. 
 
55) Kui piirtulu on suurem kui piirkulu siis: 
 
???  a. ettevõte peaks vähendama toodangut 
  b. ettevõte peaks suurendama toodangut 
  c. ettevõte peaks jätkama sama koguse tootmist 
  d. ettevõte tuleks kiiresti sulgeda kahjumi vältimiseks 
 
56) Tabelis on antud  firma N piirtulu ja läbimüük. Kui suur on 6 tooteühiku müügi kogutulu? 
Läbimüük (tk.)  1      2       3       4        5      6      7 
Piirtulu (MR)  13     11       9       7        5      4      3 
 
  a. 45 
  b. 49 
  c. 52 
xxx  d. pole võimalik leida info puudulikkuse tõttu 
 
57) Oletame, et siis, kui firma toodab 10 ühikut, tema AVC = 22, AFC = 5 ja MC = 30. 
Seega: 
 
  a. ATC = 35 
  b. ATC = 57 
  c. firma TC = 300 
xxx  d. firma TC = 270 
  
58) Ettevõtte püsikulu on kulu: 
 
  a. mis ei muutu sõltumata tootmise mahust pikal perioodil 
xxx  b. mis ei muutu sõltumata tootmise mahust lühiperioodil 
  c. mis sõltub otseselt ainult ettevõtte töötajate arvust 
 
59) Ükskõiksuskõver näitab: 
 
  a. võimalikke tasakaaluseisundeid ükskõiksusväljal 
  b. kahe hüvise tasakaalukombinatsiooni, mis on kättesaadav antud sissetuleku korral 
xxx  c. kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesugust rahulolu 
  d. kahe hüvise kombinatsioone, mida tarbija võib osta antud rahalise sissetuleku ja antud 
hinnataseme korral. 
 
60) Tarbija on valmis tasuma oma ostude eest alltoodud tabeli kohaselt: 
Kaup A    Esimene ühik  Teine ühik   Kolmas ühik     Neljas ühik 
Hind        30             25            18               15 
 
Kauba A turuhind on 15 krooni.   Kui suur on tarbija hinnavaru? 
 
  a. 25 
  b. 20 
  c. 28 
xxx  d. 15 
 
61) Täieliku konkurentsi turul: 
 
  a. on ostjate ja müüjate arv suhteliselt väike 
xxx  b. peavad firmad taotlema  tarbijate heaolu maksimeerimist 
  c. peavad tooted olema homogeensed (identsed) 
  d. on palju ostjaid , kuid vähe müüjaid 
 
???62) Joonisel toodud pindala tähistusega cba0 näitab: 
 
  a. amortisatsiooni suurust 
  b. kogukulude suurust 
  c. püsikulude suurust 
  d. muutuvkulude suurust 
  
63) Kauba A hinnatõus: 
 
  a. suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust 
xxx  b. vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust 
  c. ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust 
  d. paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem 
 
???64) Joonisel on toodud piirkulu keskmise kogukulu ja keskmise muutuvkulu kõverad. 
Kooskõlas joonisega asub väljumispunkt: 
 
  a. punktis b 
  b. punktide a ja b vahel 
  c. punktis a 
 
 
65) Tarbija valikuteoorias mõeldakse nn. Vebleni efekti all: 
 
  a. ilutulestiku elementi kui korraga lendab  taevasse  vähemalt neli raketti 
xxx  b. mingi hüvise nõutav kogus suureneb, kui antud hüvise hind langeb 
  c. mingi hüvise nõutav kogus suureneb, kui antud hüvise hind tõuseb 
  d. mingi hüvise nõutav kogus väheneb, kui antud hüvise hind tõuseb 
 
66) Töötleva tööstuse ettevõtteid jaotatakse 
 
  a. pangandusettevõteteks ja kindlustusettevõteteks 
  b. põhivahendeid tootvad ja abivahendeid tootvad ettevõtted 
xxx  c. tarbeesemeid tootvad ja  tootmisvahendeid tootvad ettevõtted 
  d. ümbrikupalka maksvad ja  ametlikku palka maksvad ettevõtted 
 
67) Ainuomaniku ettevõte on 
 
  a.  usaldusühing  
  b. aktsiaselt 
  c. kooperatiiv 
xxx  d. füüsilisest isikust  ettevõtja  
 
68) Firma kohta on teada: 
Toodang q (tk.)  0    1     2     3      4     5       6 
Kogukulu TC     16    27    36    43     51    60      72 
Kui suur on 5-nda toodanguühiku tootmise piirkulu? 
 
xxx  a. 9 
  b. 8 
  c. 7 
  d. 6 
  e. 5 
 
69) Täieliku konkurentsi turul: ( hmmm … põhimõcelt sama, mis 61 :|) 
 
  a. on ostjate ja müüjate arv suhteliselt väike 
???  b. peavad firmad taotlema tarbijate heaolu maksimeerimist 
  c. peavad tooted olema homogeensed (identsed) 
  d. on väga oluline Konkurentsiameti organiseeriv roll 
 
70) Teadusmahukaks nimetatakse sellist ettevõtet, kus 
 
  a. toodangu valmistamisel töötavad eranditult kõrgharidusega inimesed 
???  b. ettevõtte toodangu omahinnas on oluline osa teadusalastele kulutustele 
  c. ettevõtte põhikirjas on  märgitud, et ettevõte toodab kõrgtehnoloogilist toodangut 
  d. on keelatud tööle võtta mitteteadlasi 
 
71) Administratiivset turumajandust iseloomustab 
 
  a. riikliku sektori osatähtsuse suurendamine ja riiklik sekkumine hinnakujundusse 
  b. riiklikus sektoris töötavate inimeste väga suur osatähtsus üldises tööhõives 
  c. totaalse plaanimajanduse kasutamine  
xxx  d. valitsuse ja ettevõtjate tihe koostöö, riigi aktiivne sekkumine ja toetus ettevõtlusele 
 
72) Erinevate turumajanduse mudelite (sotsiaalne,  administratiivne , tarbijale orienteeritud) 
ühiseks iseloomustavaks näitajaks oleks 
 
???  a. riikliku omandi suur osatähtsus 
  b. monopoolsete struktuuride suur osatähtsus riigis 
  c. kehval järjel  infrastruktuur  
  d. eraomandi suur osatähtsus 
 
73) Aktsiate emissiooni all mõeldakse 
 
  a. ettevõtte aktsiate tagasiostmist ettevõtte poolt 
???  b. ettevõtte aktsiatega kauplemist  börsil 
  c. ettevõtte aktsiate esmast müüki investoritele 
  d. ettevõtte aktsiate väärtuse kiiret langust 
 
74) Isikuühingu eeliseks  on 
 
  a. raskused sobiva partneri leidmisel 
xxx  b. lihtne moodustada 
  c. täisvastutus 
  d. jagatud autoriteet 
 
75) Kapitaliühingu puuduseks on 
 
  a. omand on ülekantav 
???  b. piiratud vastutus 
  c. range reguleerimine 
  d. eksistentsi  järjepidevus  
 
Mikro B 
 
Question 1  (1 point)  
Leia etteantud informatsiooni alusel tarbija kogukasulikkus 5 ühiku hüve tarbimisest. 
Hüvede arv              MU 
1                             32                   
2                             28                   
3                             24                    
4                             21                   
5                             18                   
6                             16                   
7                             14                   
  
a. 15 
b. 100 
c. 105 
d. 153 
+++e. 123 
  Question 2  (1 point) Joonisel on toodud tootmisvõimaluste kõver. Optimaalseks 
tootmisvõimaluste punktiks on: 
a. punkt A 
b. punkt B 
c. punkt C 
d. kõik kolm punkti A, B ja C 
 Question 3  (1 point)  
Tarbija valikuteoorias mõeldakse nn. kaasajooksuefekti all: 
a. tarbijate enneolematult häid sprinterlike omadusi kaubamaja avamisel 
b. +++inimeste soovi või püüdu tarbida seda hüvist, mida tarbivad teised 
c. suurt abivalmidust, mis seisneb tervisjooksjate ergutamises nende kõrval jooksmisega. 
 Question 4  (1 point)  
Firma kaudseteks kuludeks võib lugeda: 
a. kulusid tooraine ostmiseks 
+++b. kulusid turvafirma palkamiseks 
c. töötajate palka 
d. seadme ostmise kulusid 
 Question 5  (1 point) Joonisel toodud risküliku pindala tähistusega dab0 näitab: 
a. kogukulude suurust 
b. muutuvkulude suurust 
c. püsikulude suurust 
d. tegemata jäänud kulude suurust 
 Question 6  (1 point)  
Monopolil 
a. on raske konkurentsis püsida 
b. ei ole võimalust kujundada toote hinda 
+++c. on võime kujundada toodangu hinda 
d. puudub piirkulu kõver 
 Question 7  (1 point)  
Monopoli piirtulu on antud tootmistasemel 2 krooni ja piirkulu on 3 krooni. Kasumi 
maksimeerimiseks peaks ta 
a. jätma tootmismahu ja tooteühiku hinna samaks 
b. alandama tooteühiku hinda ja jätma tootmismahu samaks 
+++c. tõstma hinda ja jätma tootmismahu samaks 
d. tõstma hinda ja vähendama tootmismahtu 
e. alandama hinda ja suurendama tootmismahtu 
 Question 8  (1 point)  
Täielikult konkureeriva firma piirtulu (MR): 
a. on toodangu hinnast väiksem, kuna firma peab hinda alandama, et oma toodangut rohkem 
müüa; 
b. võrdub toodangu hinnaga 
c. on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist 
+++d. on alati võrdne piirkuluga 
 Question 9  (1 point)  
Kui monopol suudab müüa 5 tooteühikut hinnaga 8 krooni/tükk ja kuuenda ühiku müümisel 
oleks tema piirtulu 2 krooni, siis peaks ta need 6 ühikut müüma järgmise hinnaga: 
a. 6 
+++b. 7 
c. 8 
d. 9 
 Question 10  (1 point)  
Optimaalse koguse tootmise korral saab monopol majanduskasumit, mida kajastab joonisel 
pindala 
a. 0CHM 
b. 0BGM 
c. 0AFM 
d. BAFG 
e.  BGHC  
 Question 11  (1 point)  
Turu nõudluskõver on ühtlasi monopoli 
a. kogutulukõver 
b. kogukulukõver 
c. piirkulukõver 
+++d. keskmise tulu kõver 
 Question 12  (1 point)  
Monopoli 
 
+++a. nõudluskõver on horisontaalne sirge 
b. nõudlus- ja piirtulukõver langevad kokku 
c. piirtulu saab võrdseks nulliga koguse korral, mille kogutulu on maksimaalne 
d. nõudluskõver lõikub horisontaalteljega punktis, kus kogutulu on maksimaalne 
 Question 13  (1 point) Monopoli kogukulu võrdub 540 + 3q, kus q on toodangu maht. Tema 
toodangu nõudlus on p = 200- q, kus p = tooteühiku hind. Kui monopol toodab 20 ühikut, 
võrdub tema kasum 
a. 1000 
b. 2000 
+++c. 3000 
d. 4000 
 Question 14  (1 point)  
Monopol võib müüa 100 ühikut nädalas hinnaga 995 krooni tükk. Kui ta aga piirdub 99 ühiku 
müümisega, võib ta need müüa hinnaga 1000 krooni tükk. Seega, 100-nda ühiku piirtulu on 
a. 5 
b. 50 
+++c. 500 
d. 5000 
 Question 15  (1 point) Kõver A joonisel kujutab endast firma 
a. nõudlus- ja piirtulukõveraid 
b. ainult nõudluskõverat 
c. ainult piirtulukõverat 
d. ainult keskmise tulu kõverat 
e. ainult kogutulukõverat 
 Question 16  (1 point)  
Pikal perioodil maksimeerib monopol oma kasumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub: 
a. keskmise püsikuluga 
+++b. piirtuluga 
c. keskmise muutuvkuluga 
d. hinnaga 
 Question 17  (1 point) Optimaalse koguse korral on kogutulu vastavalt joonisele 
a. NM x OM 
b. pindala OAJE 
c. pindala OEGC 
d. pindala OEHB 
 Question 18  (1 point)  
Tooteühiku hind (p) 22  20  18  16   14   12   11   10    8    6   4     2 
Tootmismaht (q)      0  1    2   3   4    5   5,5    6    7    8   9    10 
Milline peaks olema piirkulu, kui monopol toodab lähtudes optimaalse koguse tingimustest 
(MC=MR) 4 ühikut toodet? 
a. 12 
b. 8 
c. 5,5 
d. 4 
 Question 19  (1 point)  
Täielikult konkureeriv firma jätkab lühiperioodil tootmist kahjumile vaatamata senikaua, 
kuni: 
a. firma püsikulud võrduvad firma muutuvkuludega 
b. firma kogutulu on väiksem firma muutuvkuludest 
+++c. firma kogutulu on suurem firma muutuvkuludest 
d. firma kogutulu on suurem firma püsikuludest 
 Question 20  (1 point)  
Monopoolselt konkureeriva ettevõtte teada 
tootmismaht (q)      1    2    3    4    5    6    7    8    9 
tooteühiku hind (p)  120  110  100  80   70   60   50   40   30 
kogukulu (TC)        50   80   90   110  150  190  230  290  360 
Millise koguse juures on firmal täidetud timgimus MR=MC? 
a. 2 
b. 3 
+++c. 4 
d. 5 
e. 6 
 Question 21  (1 point)  
Monopolistlikule konkurentsile ei ole iseloomulik 
a. nõudluskõvera olemasolu 
+++b. suhteliselt suur arv firmasid 
c. diferentseeritud toodang 
d. tootmine minimaalse keskmise kogukuluga pikal perioodil 
Question 22  (1 point) Peamine erinevus monopolistlikult konkureeriva firma (MKF) ja 
täielikult konkureeriva firma (TKF) vahel seisneb selles, et 
a. MKF ei ole huvitatud oma kasumi maksimeerimisest, kuna ei taha makse maksta 
b. TKF peab oma toodangu hinda alandama, et rohkem müüa 
c. TKF-i toodangu nõudlus on täiesti mitteelastne 
d. MKF toodab diferentseeritud toodangut 
 Question 23  (1 point)  
MKF-i toodangu nõudlus on seda elastsem, mida 
a. tugevamad on turu sisenemisbarjäärid 
b. suurem on toodangu diferentseeritus 
+++c. suurem on firmade arv harus 
d. väiksem on firmade arv harus 
 Question 24  (1 point)  
Kui mõned firmad lahkuvad MKT-lt, siis allesjäänud firmade nõudluskõverad 
+++a. nihkuvad paremale 
b. nihkuvad vasakule 
c. jäävad paigale 
d. väljendavad elastsemat nõudlust 
 Question 25  (1 point)  
Tootmisvõimaluste kõver näitab: 
a. tootmisvõimaluste kõver näitab kahe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on 
võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral 
+++b. tootmisvõimaluste kõver näitab ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus 
on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral 
c. tootmisvõimaluste kõver näitab kõiki tootmisvõimalusi, mida konkreetne majandus on 
võimeline tootma 
d. tootmisvõimaluste kõver näitab n toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on 
võimeline tootma ühe kauba teatud kindla koguse olemasolu korral 
Question 26  (1 point)  
Pikal perioodil MKF-I 
 
+++a. majanduskasum on null 
b. toodangu hind võrdub piirkuluga 
c. toodangu hind võrdub minimaalse keskmise kogukuluga 
d. piirtulu  Question 27  (1 point) Firmal poleks mõtet kehtestada oma toodangu hinda tasemel 0P, sest 
a. ta põhjustaks kasumit maksimeerivast kogusest väiksema koguse tootmise 
b. teised müüksid veel kallimalt 
+++c. piirtulu oleks siis väiksem kui piirkulu 
d. hind 0P oleks madalam kui kasumit maksimeeriv hind 
 Question 28  (1 point)  
Oligopoolset turgu iseloomustab 
+++a. väike arv müüjaid 
b. väike arv ostjaid 
c. see, et firmal pole mingit võimu oma toodangu hinna üle 
d. vastastikuse sõltuvuse puudumine firmade vahel 
 Question 29  (1 point)  
Oligopoolsete firmade tootmis- ja hinnapoliitika koordineerimine pöhjustab neile 
a. kasumi vähenemise 
+++b. ebakindluse vähenemise oma  konkurentide tegevuse suhtes; 
c. lihtsustaks uute firmade ligipääsu antud alale 
d. üldise turuosa vähenemise 
 Question 30  (1 point)  
Kui üks autofirma tõstab oma toodangu hinda, nõudlus teise firma autode järele 
a. väljendub nõudluskõvera nihkes vasakule 
b. jääb samaks 
c. muutub elastsemaks 
+++d. väljendub nõudluskõvera nihkes paremale 
e. väljendub nõudluskõvera muutumises vertikaalseks 
 Question 31  (1 point)  
Tabelis on antud N firma läbimüük ja kogutulu. 
Läbimüük (tk.)  1      2      3      4       5       6      7 
Kogutulu (EEK) 13     22     30      36      41      45     47 
Leidke viienda toote piirtulu? 
a. 9 
b. 8 
c. 6 
+++d. 5 
e. 4 
 Question 32  (1 point)  
Tootmismahu kohal, kus oligopoli nõudluskõver on murtud, on 
+++a. lõhe piirtulukõveras 
b. piirtulukõver horisontaalne 
c. piirtulu võrdne hinnaga 
d. piirtulu võrdne nulliga 
Question 33  (1 point)  
Kui firmad teevad koostööd hinnakujundamise alal, siis nimetatakse seda 
a. juhtpositsiooniks hinna muutustes 
b. kulupõhise hinnakalkulatsiooniks 
+++c. kartellikokkuleppeks 
d. hinnadiskriminatsiooniks 
 Question 34  (1 point)  
Firmade vastastikuse sõltuvuse all mõeldakse seda, et 
a. igal oligopolil tuleks hakata toodma oma konkurentidega analoogset uudiskaupa 
b. iga oligopol  toodab oma konkurentide toodangule sarnast, aga mitte identset toodangut 
+++c. iga oligopol peab arvestama oma konkurentide reaktsiooni oma hinnapoliitikale 
d. iga oligopoli toodangu nõudlus on täiesti elastne 
Question 35  (1 point)  
Sisenemisbarjäärideks oligopoolsesse harru on 
a. avatud majandus 
+++b. suure täielikult konkurentsi turu olemasolu 
c.  patendid  
d. madalad ressursi hinnad 
 Question 36  (1 point)  
Oligopoli murtud nõudluskõvera mudel eeldab, et 
a. firma konkurendid ignoreerivad firma algatatud hinna alandamist, aga järgivad hinna 
tõstmist 
b. muutused firma ühikkuludes ei mõjuta firma tasakaalukogust ja hinda 
c. firma konkurendid ignoreerivad firma iga algatatud hinna muutust 
d. firma konkurendid järgivad firma algatatud hinna alandamist, aga ignoreerivad hinna 
tõstmist 
 Question 37  (1 point)  
Kui firma kehtestab oma toodangule hinna, võttes aluseks oma ühikukulud 85%-lise 
tootmisvõimsuse korral ja lisades neile 35%, siis on tegemist 
a. kartellile omase hinnakujundusega 
b. kulupõhise hinnakalkulatsiooniga 
c. hinnaliidrile omase käitumisega 
d. kaudse hinnakujundusega 
 Question 38  (1 point) Alternatiivsete firmateooriate kohaselt kasutatakse müügitulu 
maksimeerimist 
a. kuna see muudaks nõudluskõvera elastsemaks 
b. kuna langev läbimüük  võib põhjustada koondamisi ka juhtivpersonali hulgas 
c. kuna see muudaks pakkumiskõvera mitteelastsemaks 
d. kuna siis ei tekiks probleeme varustusega 
 Question 39  (1 point)  
Majandusrendiks nimetatakse 
a. tulu, mis saadakse ressursi minimaalset vajalikku hinda ületava hinna korral 
b. tulu, mis saadakse ressursi realiseerimisel vähemalt soetushinnaga 
c. tulu, mis on tekkinud majandust reguleeriva seadusandluse muutuste tõttu 
d. tulu, mis tegelikult on kulu 
 Question 40  (1 point)  
Aktsiaseltsi poolt aktsionäridele väljastatud eelisaktsia  võimaldab aktsionäril: 
a. suurendada oma häälte arvu eelisaktsiate abil kõikidel hääletustel aktsiaseltsi üldkoosolekul 
b. ei anna hääleõigust üldkoosolekul, kui garanteerib kindla dividendide määra kasumi 
jaotamisel 
c. annab eelise uute aktsiate ostmisel 
d. annab eelise juhul, kui lihtaktsiate omanike  hääled  jagunesid võrdselt 
 Question 41  (1 point)  
Kui ettevõte tegutseb täieliku konkurentsi tingimustes, siis 
a. tööjõu nõudluskõvera määrab palgatase 
b. tööjõu pakkumiskõver on ülalpool tööjõu piirkulu kõverat 
c. tööjõu pakkumiskõver ja tööjõu piirkulukõver on horisontaalsed sirged 
d. tööjõu pakkumiskõver ja tööjõu piirkulukõver on positiivse tõusuga 
e. tööjõu pakkumiskõver ja tööjõu piirkulukõver on  vertikaalsed sirged 
 Question 42  (1 point)  
Monopson maksab töötajatele palka, mis on 
a. võrdne selle firma poolt makstava palgaga, mis palkab tööjõudu täieliku konkurentsi turult, 
kuid palkab seejuures vähem töölisi 
b. madalam selle firma poolt makstava palgaga, mis palkab tööjõudu täieliku konkurentsi 
turult ja palkab seejuures vähem töölisi 
c. võrdne selle firma poolt makstava palgaga, mis palkab tööjõudu täieliku konkurentsi turult, 
kuid palkab seejuures rohkem töölisi 
d. suurem selle firma poolt makstava palgaga, mis palkab tööjõudu täieliku konkurentsi turult, 
kuid palkab seejuures vähem töölisi 
 Question 43  (1 point)  
Kui töötaja üksinda  korjab  õunu 20 krooni väärtuses ja kahekesi korjaksid nad õunu 30 krooni 
väärtuses, siis on 
a.  kummagi  töötaja tööjõu piirprodukti tulu on 15 krooni 
b. kummagi töötaja tööjõu piirprodukti tulu on 30 krooni. 
c. esimese töötaja tööjõu piirprodukti tulu on 10 krooni 
d. teise töötaja tööjõu piirprodukti tulu on 10 krooni 
 Question 44  (1 point)  
Raamatupidamise tekkepõhine arvestusprintsiip tähendab seda, et 
a. majandustehingud kajastatakse siis, kui tekkis idee neid teha 
b. majandustehingud kajastatakse siis, kui need on reaalselt toimunud 
c. majandustehingud kajastatakse siis, kui tehingu eest  laekus  või tasuti raha 
d. tegemist on arvestusprintsiibiga, mille puhul tasutakse ainult sularahas 
 Question 45  (1 point)  
Aktsiakapital kajastab 
a. ettevõtte poolt emiteeritud aktsiate turuväärtust 
b. ettevõtte poolt emiteeritud aktsiate nominaalväärtust 
c. ettevõtte enda poolt ostetud ja tema valduses olevaid aktsiaid  
d. ettevõtte jääkväärtust 
 Question 46  (1 point)  
Kapitaliturul kaubeldakse 
a. kinnisvaraga 
b. vallasvaraga 
c. kapitaliga s.h. kulla ja teemantidega 
d. väärtpaberitega 
 Question 47  (1 point)  
Kaupade sisse- või  väljaveo litsentsiks nimetatakse 
a. kauba sisse- või väljaveo mahulisi piiranguid 
b. tarnelepingus fikseeritavaid maksetingimusi 
c. kauba sisse- või väljaveo luba 
d. riigipoolset  eksporditoetust 
 Question 48  (1 point)  
Välismajanduses nimetatakse boniteedi riskiks 
a. kauba riknemisega seotud riske 
b. kauba boonushinna vähenemisega seotud riske 
c. kauba saaja maksevõimega seotud riske 
d. kauba kvaliteediga seotud riske 
 Question 49  (1 point)  
Välismajanduses tähendab valuutadumping 
a.  valuuta kasutamisele siseriiklike takistuste tegemist 
b. konkreetse riigi valuuta revalveerimist 
c. valitsuse nõuet müüa kaupu valuuta eest odavamalt 
d. konkreetse riigi valuuta devalveerimist 
 Question 50  (1 point)  
Osaühingu puhul on osanike vastutus: 
a. osanike vastutus piirneb ühingu pöhivarade suurusega 
b. osanike vastutus piirneb nende kapitaliosaga ühingus 
c. osanike vastutus hõlmab ka nende isikliku vara 
d.  osanik  on igasugusest vastutusest vaba 
 Question 51  (1 point)  
Eeldused, mis on vajalikud tarbijate käitumise selgitamiseks  tarbijateooria raames. Seega 
tarbijate käitumine peab olema: 
a. kiuslik 
b.  nõudlik  
c. võimalikult suurejooneline 
d. ratsionaalne 
 Question 52  (1 point)  
Gosseni  teise seaduse kohaselt: 
a. tarbija käitub ratsionaalselt siis kui osta kaupa niipalju kui palju võimaldab seda kaasasolev 
raha 
b. tarbija käitub ratsionaalselt siis, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüvede  
viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed; 
c. tarbija käitub ratsionaalselt siis, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüvede  
viimaste ühikute võrreldavad piirkasulikkused võrdsed 
d. on tarbija käitumine äraarvamatu 
 Question 53  (1 point)  
Isokvant iseloomustab: 
a. antud toodangukoguse valmistamiseks vajalike sisendite kombinatsioonide hulka 
b. konkreetsete sisendite hinda, e. on nn. samahinnajoon 
c. sisendite võimalikku arvu, mis on vajalik konkreetse toote valmistamiseks. 
d. Kvantmehaanikas kõige suurema osakese suurust 
 Question 54  (1 point)  
Firma otsesed kulud olid 20000 krooni. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes 
teises firmas töötades võinud teenida aastas 25000 krooni. Firma omanik oli firmasse 
paigutanud oma kapitali 25000 krooni. Firma aastatulu oli  50000 krooni.Kui suured on firma 
kogukulud (majandusteoreetilise bilansi alusel)? 
a. 20000 
b. 25000 
c. 37500 
d. 47500 
 Question 55  (1 point)  
Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi turuhind on 250 krooni, siis: 
a. esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null 
b. viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null 
c. viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on 250 krooni 
d. esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on 250 krooni 
 Question 56  (1 point)  
Kas piirkasulikkus väheneb koos tarbija kasutuses oleva 
hüvekoguse suurenemisega 
a. õige 
b. vale 
c. Nii ja naa 
 Question 57  (1 point)  
Kui piirkulu on suurem kui piirtulu siis: 
a. ettevõte peaks vähendama toodangut 
b. ettevõte peaks suurendama toodangut 
c. ettevõte peaks jätkama sama koguse tootmist 
 Question 58  (1 point)  
Firma kohta on teada: 
Toodang q (tk.)  0     1      2     3      4     5       6 
Kogukulu TC     16    27     36    43     51     60      72 
Kui suur on 2 toodanguühiku tootmise keskmine muutuvkulu? 
a. 16 
b. 10 
c. 8 
d. 4 
 Question 59  (1 point)  
Oletame, et siis, kui firma toodab 10 ühikut, tema AVC = 20, AFC= 8 ja MC = 40. Seega: 
a. ATC = 200 
b. ATC = 68 
c. firma kogukulu TC = 680 
d. firma kogukulu TC = 280 
 Question 60  (1 point)  
Keskmise püsikulu kõvera miinimum: 
a. asub piirkulu kõvera ja keskmise püsikulu kõvera lõikepunktis 
b. asub keskmise kogukulu kõvera ja keskmise püsikulu kõvera lõikepunktis 
c. asub keskmise muutuvkulu kõvera ja keskmise püsikulu kõvera lõikepunktis 
d. Keskmisel püsikulu kõveral puudub miinimum 
 Question 61  (1 point) Joonisel on antud tarbija ükskõiksuskõverad I ja I1 ning tarbija 
eelarvejoon HJ. Tarbija asub punktis C.  Kumba kaupa peaks tarbija ostma rohkem, et 
maksimeerida oma kogukasulikkust: 
a. kaupa X 
b. kaupa Y 
c. mõlemat kaupa rohkem 
d. mõlemat kaupa vähem 
e. mõlemat kaupa ühepalju 
 Question 62  (1 point) Joonisel on antud tarbija eelarvejoon. Kui suur on tarbija sissetulek, 
kui toote X hind on 50 krooni? 
a. 250 krooni 
b. 400 krooni 
c. 500 krooni 
d. 1000 krooni 
 Question 63  (1 point)  
Kui täielikult konkureeriva firma piirkulukõver lõikub firma keskmise muutuvkulu kõveraga 
tasemel, kus keskmine muutuvkulu (AVC) võrdub 4 krooni, peaks firma lühiperioodil 
tegevuse lõpetama, kui tooteühiku hind langeks madalamale kui 4 krooni. 
a. jah 
b. ei 
c. firma asub kasumilävel ja peab jätkama 
d. Selle informatsiooni baasil ei saa midagi väita 
 Question 64  (1 point) Täielikult konkureeriv firma maksimeerib oma tulu: 
a. punktis a 
b. punktis b 
c. punktis c 
d. ei olegi võimalust maksimeerida kasumit 
 Question 65  (1 point) Milline nendest  on muutuvkulude kõver? 
a. kõver 1 
b. kõver 2 
c. kõver 3 
 Question 66  (1 point) Joonisel on toodud piirkulu keskmise kogukulu ja keskmise 
muutuvkulu kõverad. Kooskõlas joonisega asub  kasumilävi : 
a. punktis a 
b. punktis b 
c. punktide a ja b vahel 
 Question 67  (1 point)  
Toodangu iseloomu järgi jaotatakse ettevõtteid 
a. infotehnoloogilised ja ülejäänud ettevõtted 
b. kahjumit tootvad ja kahjumit mittetootvad ettevõtted; 
c. toodangut andvad ja teenuseid osutavad ettevõtted 
d. probleeme tekitavad ja lusti pakkuvad ettevõtted  
 Question 68  (1 point)  
Ettevõttesisese korralduse määrab 
a. kohtu registriosakond 
b. ettevõtte  põhikiri  
c. äriseadustik 
d. Euroopa Liidu vastav konventsiooon 
 Question 69  (1 point)  
Isikuühingute hulka kuulub 
a. aktsiaselts 
b.  osaühing  
c. täisühing 
d. kooperatiiv 
 Question 70  (1 point) Sotsiaalset turumajandust iseloomustab  
a. ettevõtete madal  maksukoormus  ja suured riiklikud kulutused sotsiaalsfääri 
b. ettevõtete kõrge maksukoormus ja suured riiklikud kulutused sotsiaalsfääri 
c. sotsiaalsfääriga seonduvate riiklike kulutuste vähendamine ja üksikisikute tervishoiu ja 
haridusega seonduvate kulutuste suurendamine 
d. riikliku sektori osatähtsuse suurendamine ja riiklik sekkumine hinnakujundusse 
 Question 71  (1 point)  
Erinevate turumajanduse mudelite (sotsiaalne, administratiivne, tarbijale orienteeritud) 
ühiseks iseloomustavaks näitajaks oleks 
a. riikliku omandi suur osatähtsus 
b. nõrk, tihti mittekonverteeritav raha, millele kaasneb sageli ka kõrge  inflatsioon  
c. surutakse alla monopoolseid struktuure riigis, kas või välismaiste konkurentide abiga 
d. kehval järjel infrastruktuur 
 Question 72  (1 point)  
Reinvesteerimise all mõeldakse 
a. varasematel aastatel ebaõnnestumisega lõppenud investeeringutesse täiendava raha 
paigutamist 
b. ettevõtte poolt saadud kasumi investeerimist 
c. ettevõtte poolt saadud kasumi jaotamist ainult eelisaktsiate omanike vahel 
d. varem tehtud investeeringute realiseerimist e. maha müümist, eesmärgiga ettevõtte kasumit 
suurendada 
 Question 73  (1 point)  
Eraettevõtte eeliseks on 
a. täisvastutuse olemasolu 
b. madal  stardikapital  
c. järjepidevuse puudumine 
d. raskused seoses täiendava kapitali hankimisega 
 Question 74  (1 point)  
Kapitaliühingu puuduseks on 
a. piiratud vastutus 
b. eksistentsi järjepidevus 
c. omand on ülekantav 
d. kõige kulukam organisatsioonivorm 
 Question 75  (1 point)  
Streik kui töövõitluse vahend on õiguspärane siis 
a. kui selleks on saadud tööandjate kirjalik luba 
b. siis kui selles osalevad ka tööandjad 
c. kui seda juhib  ametiühing , kui see ei toimu töörahu ajal ja kui streigi eesmärgiks on 
töölepingu objekt 
d. kui seda juhib valitsuse esindaja ja streigi eesmärgiks on poliitilised nõudmised 
   
 
1.2.1. Piirkasulikkuse teooria ( enesetest ) 
 
1. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: 
A.  
Viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist.    
   
  
B.x  
Kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat.   
  
  
C.  
Viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist  
   
  
D.  
Esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist.  
2.Hüvise X  tarbitav  kogus ja selle tarbimisest saadav piirkasulikkus: 1 ja 56; 2 ja 48; 3 ja 32; 4 ja 24; 5 
ja 20; 6 ja 12; 7 ja 8; Hüvise Y tarbitav kogus ja selle tarbimisest saadav piirkasulikkus: 1 ja 32; 2 ja 
28; 3 ja 24; 4 ja 20; 5 ja 12; 6 ja 10; 7 ja 8. Oletame, et tarbijal on 52 krooni ja hüvise X hind on 8 
krooni ning hüvise Y hind on 4 krooni. Seega, tarbija kasulikkus on maksimaalne kui ta ostab: 
A.  
2 ühikut hüvist X ja 7 ühikut hüvist Y.    
   
  
B.  
4 ühikut hüvist X ja 7 ühikut hüvist Y.    
   
  
C.  
5 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y      
  
D.  
6 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y.     
   
  
E.  
3 ühikut hüvist X ja 6 ühikut hüvist Y. Sum = 48 krooni.  
 
   
  
F.X  
4 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y.  
3.Piirkasulikkuse all mõistetakse: 
A.  
Tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub (tarbija 
hinnatundlikkust).  
 
B.x  
Muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku.  
100%    Student  
Response    
  
C.  
Muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib 
täiendava kaubaühiku      
D.  
Kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist.  
4. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna: 
A.  
Kogukasulikkus muutub väiksemaks kui piirkasulikkus, kui tarbitud ühikute arv kasvab. 
 
  
   
  
B.  
Kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab!  
 
   
  
C.  
Kauba nõudluskõver on hoopis positiivse.  
 
   
  
D.X   Piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab.  
5.Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) 
on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku 
hind on 0,60 krooni ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 krooni. Järelikult: 
A.  
A ja B on asenduskaubad.  
 
   
  
B.  
Peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A     
   
  
C.  
Ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses.  
   
  
D.X   Peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B. 
6.Majandusteadlased kasutavad tarbijateoorias kasulikkuse mõistet tähistamaks: 
A.  
Eriti hästi õnnestunud tehingut.   
   
  
B.X   Kaupade ja teenuste tarbimisest saadavat naudingut ja rahuldust    
  
C.  
Klienti kellest on müüjal kõike rohkem kasu.  
7.Kauba A hinnatõus: 
A.  
Suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust.     
   
  
B.  
Ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust.    
   
  
C. X  Vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust.  
8.Tarbijal on 20 krooni, mille ta kulutab kaupade K ja L ostmiseks. Nii kaubast K kui kaubast L 
saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega: 
A.  
Peaks tarbija ostma rohkem kaupa K ja vähem kaupa L.  
 
   
  
B.  
Peaks tarbija ostma rohkem kaupa L ja vähem kaupa K.  
 
   
  
C.  
Ostab tarbija kaupu K ja L kogukasulikkust maksimeerivas koguses.      
  
D.X   Ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbija ostab neid kaupu kogukasulikkust maksimeerivas 
koguses või ei.  
9.Hüvise X kogus ja piirkasulikkus: 1 ja 56; 2 ja 48; 3 ja 32; 4 ja 24; 5 ja 20; 6 ja 12; 7 ja 8; Hüvise Y 
kogus ja piirkasulikkus: 1 ja 32; 2 ja 28; 3 ja 24; 4 ja 20; 5 ja 12; 6 ja 10; 7 ja 8. Oletame, et tarbijal on 
28 krooni ja hüvise X hind on 8 krooni ning hüvise Y hind on 4 krooni. Seega, tarbija kasulikkus on 
maksimaalne kui ta ostab: 
A.  
3 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y.    
   
  
B.  
1 ühik hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y  
 
   
  
C.  
4 ühikut hüvist X ja 1 ühik hüvist Y.     
   
  
D.  
3 ühikut hüvist X ja 2 ühikut hüvist Y.    
   
  
E.X  
2 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y.   
10. Piirkasulikkus: 
A.  
On kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega   
   
  
B.  
Võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjoon  
 
   
  
C.  
Suureneb tarbimise kasvades    
   
  
D.X   Väheneb tarbimise kasvades  
11. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: 
A.  
Pakkumiskõver on positiivse tõusuga.      
  
B.X   Nõudluskõver on negatiivse tõusuga. 
12.Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: 
A.  
Erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel.  
 
   
  
B.  
Piirkasulikkust.  
  
   
  
C.X   Kogukasulikkust!  
13.Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on 
vastavalt 2 ja 4 krooni. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: 
A.  
Kaubad S ja R on täiendkaubad.  
 
   
  
B.  
Peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem.  
 
   
  
C.  
Peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju.  
   
  
D.X   Peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem 
 
14. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt: 
A.  
On kogukasulikkus maksimaalne, kui tarbija rahulolu iga tarbitud kaubaühiku puhul on 
ühesugune.  
 
   
  
B.  
Tuleb selleks, et tootjad kaupa rohkem pakuksid, kauba hinda alandada.    
  
C.  
On pärast teatud koguse tootmist vaja ikka suuremaid ja suuremaid ressursikoguseid, et toota 
täiendavat kogust.  
  
   
  
D.X   On pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest 
ikka väiksem ja väiksem. 
15.Mis alljärgnevast on korrektne? 
A.  
Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos.      
  
B.  
Kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku 
tarbimisel.  
 
   
  
C.X   Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb.  
   
  
D.  
Kui piirkasulikkus väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema. 
16.Kas esitatud väide on õige: 
A.  
Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab 
vähenema.  
   
  
B.  
Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute 
piirkasulikkused võrdsed.  
 
   
  
C.  
Kui piirkasulikkus väheneb (MUon suurem kui 0) , väheneb ka kogukasulikkus.  
 
D.X   kui piirkasulikkus väheneb (MU on väiksem kui 0) , väheneb ka kogukasulikkus 
17.Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: 
A.  
Kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne.  
 
   
  
B.  
Kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega.  
 
   
  
C.  
Iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed.    
   
  
D.X   Piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune.
 
   
  
18.Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui: 
A.  
Iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu.  
  
   
  
B.  
MUA = MUB    
   
  
C.  
PA = PB  
  
   
  
D.X   MUA/PA = MUB/PB  
19.Oletame, et MUX/PX on suurem kui MUY/PY. MUX ja MUY -vastavalt hüviste X ja Y 
piirkasulikkused; PX ja PY -vastavalt hüviste X ja Y hinnad. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks 
kasulikkuse maksimeerimiseks osta: 
A.  
Vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb.  
 
   
  
B.  
Rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb    
   
  
C.  
Rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X.     
   
  
D.X   Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y. 
 
1.3.1. Ükskõiksuskõver (enesetest) 
1.Asendamise piirmäär: 
A.  
Võib antud ÜKK piires muutuda sõ1tuvalt sellest, kumb efekt (asendus- või sissetulekuefekt) 
domineerib  
 
   
  
B.  
Suureneb, kui antud ÜKK-l allapoole liikuda    
   
  
C.  
On konstantne kõigis ÜKK punktides     
   
  
D.X   Väheneb, kui antud ÜKK-l allapoole liikuda  
2.Asenduse piirmäär näitab: 
A.  
Asendusefekti suurust      
  
B.  
Kogukasulikkust tarbimise tasakaalu tingimustes  
 
   
  
C.X   Tarbija soovi asendada üks hüvis teisega nii, et kogukasulikkus ei muutuks  
    
  
D.  
Kahe hüvise omavahelist hinnasuhet 
3.Eelarvejoon näitab: 
A.  
Hüvise A kogust, millest tarbija on nõus loobuma, saamaks juurde veel üht ühikut hüvist B 
 
 
   
  
B.X   Kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud 
hinnataseme korral  
 
  
C.  
Kõiki tasakaalupunkte ükskõiksuskõveral  
  
   
  
D.  
Kahe hüvise kogumeid, mille tarbimine annab ühesuguse kasulikkuse 
4.Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi turuhind on 250 krooni, siis: 
A.  
Esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null  
 
   
  
B.X   Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null  
    
  
C.  
Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on 250 krooni  
 
   
  
D.  
Esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on 250 krooni  
5.Mida ei  eelda  tarbija valikuteooria? 
A.  
Tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust  
  
  
 
  
B.  
Tarbijatel on piiratud sissetulek  
 
   
  
C.X   Tarbijate sissetulekutele ei seata  piire .     
  
D.  
Tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust  
6.Asendamise piirmäär mõõdab: 
A.  
Asendusefekti suurust    
   
  
B.  
Tarbija kogukasulikkust, kui tarbija on tasakaalus  
 
   
  
C.  
Kahe kauba hindade suhet  
 
   
  
D.X   Tarbija valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt, et tema kogukasulikkus ei muutu 
7.Tehniline efektiivsus, mis näitab tootmissisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk 
maksimaalselt võimalikku väljundite taset mistahes sisendite  kombinatsiooni  korral  naturaalühikutes  
tagab alati: 
A.  
Kõrge kasumi    
   
  
B.  
Suure kahjumi   
   
  
C.X   Võib tekkida olukord, kus tehniliselt efektiivne lahendus võib anda kahjumit ja tehniliselt 
mitteefektiivne suurt kasumit  
8.Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus: 
A.X   MUA/PA = MUB/PB       
  
B.  
MUA/PB = MUB/PA    
   
  
C.  
MUA*PA =MUB*PB     
   
  
D.  
MUA–MUB = PA/PB   
9.Ükskõiksusväli kajastab seda, et: 
A.  
Rahaline sissetulek on konstantne, kuid kahe vaadeldava kauba hinnad varieeruvad sõltuvalt 
ostukoguse suurusest    
   
  
B.  
Vaadeldavad kaks kaupa asendavad teineteist täielikult   
   
  
C.  
Tarbija kogukasulikkus on seda suurem, mida kõrgemas antud ÜKK punktis ta asub  
 
 
   
  
D.  
Koordinaatide alguspunktist kõrgemal asuvad ÜKK-d annavad tarbijale suurema kogurahulolu 
10.Ükskõiksuskõver näitab: 
A.  
Võimalikke tasakaaluseisundeid ükskõiksusväljal  
 
   
  
B.  
Kahe hüvise tasakaalukombinatsiooni, mis on kättesaadav antud sissetuleku korral  
 
   
  
C.X   Kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesugust rahulolu    
  
D.  
Kahe hüvise kombinatsioone, mida tarbija võib osta antud rahalise sissetuleku ja antud 
hinnataseme korral 
11.Vali kas õige või vale: 
A.  
Ükskõiksuskõver (ÜKK) on lineaarne sirge ja eelarvejoon (EJ) on kumer koordinaatide 
alguspunkti suhtes  
 
   
  
B.X   Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa 
uue EJ lõikumise esialgse EJ-ga  
 
C.  
Mida lähemal koordinaatide alguspunktile ÜKK asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu ta 
väljendab  
 
   
  
D.  
Kui tarbija liigub mööda ÜKK-d allapoole, siis tema kogukasulikkus väheneb    
  
 
  
E.  
Mida madalam on tarbija sissetulek, seda kaugemal asub tema EJ koordinaatide alguspunktist  
12.Tarbija hinnavaru tähendab, et: 
A.  
Teatud juhtudel ületab tarbija kasu tootja kasu    
   
  
B.X   Teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad  
 
  
C.  
Kogukasulikkus suureneb, kui sissetulekud suurenevad või hinnad alanevad  
  
  
 
  
D.  
Kui nõudlus on mitteelastne, siis on tarbijatel võimalik osta suuremat hüviste kogumit    
13.Mis on järgnevate asjade alternatiiv- e. loobumiskulu. Pasatski varastas 10 000 krooni ja istus selle 
eest 6 kuud vanglas 
A.  
Tulu oli 10000 krooni      
  
B.X   Vargusest loobumise korral vabaduses  viibimine  
 
14.Hinna tõustes nihkub: 
A.X   Eelarvejoon vasakule       
  
B.  
Eelarvejoon paremale    
   
  
C.  
Ükskõiksuskõver vasakule  
 
   
  
D.  
Ükskõiksuskõver paremale  
15.Tee õige valik Ükskõiksuskõver (ÜKK): 
A.  
Võib olla nii positiivse kui negatiivse tõusuga, sõltuvalt sellest, kas tegemist on asendus- või 
täiendkaupadega  
   
  
B.X   On negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes  
   
  
C.  
On negatiivse konstantse tõusuga  
 
   
  
D.  
On negatiivse tõusuga ja nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes 
 
16.Majanduslik efektiivsus on 
A.  
Tootmisega  mitteseotud  majandusanalüüs, mis iseloomustab administratsiooni tegevus  
 
   
  
B.  
Suurus mis ei näita midagi  
 
   
  
C.X   Toodangu hulk sisendite maksumuse ühiku kohta, s.t. tootmine minimaalsete kulutustega
 
 
17.Sissetulekute suurenedes nihkub: 
A.  
Eelarvejoon vasakule    
   
  
B.X   Eelarvejoon paremale      
  
C.  
Ükskõiksuskõver vasakule  
  
   
  
D.  
Ükskõiksuskõver paremale 
18.Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub: 
A.  
Tarbija eelistusjärjestus  
 
   
  
B.X   Ühe või mõlema hüvise hind      
  
C.  
Rahaline sissetulek  
 
   
  
D.  
Asenduse piirmäär 
19.Mis alljärgnevast on õige? 
A.  
EJ on negatiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja nõgus koordinaatide 
alguspunkti suhtes  
  
   
  
B.  
EJ on positiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja nõgus koordinaatide 
alguspunkti suhtes  
 
   
  
C.X   EJ on negatiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide 
alguspunkti suhtes  
   
  
D.  
EJ on negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes; ÜKK on negatiivse 
tõusuga lineaarne sirge 
 
1.4.1. Nõudlusseaduse erandid (enesetest) 
1.Kas sir Giffen avastas seose, mille kohaselt inglise talupoegade sissetulekute kahanemine tõi endaga 
kaasa odavamate kaupade (leiva) suurema tarbimise? 
A.  
Ei avastanud!      
  
B.X   Õige!  
 
3.1. Sissejuhatus 
1.Firmaks nimetatakse: 
A.X   Organisatsiooni või äriüksust, mis rakendab piiratud ressursse ja ühendab neid selleks, et toota 
ja müüa mingit majanduslikku kaupa või teenust.    
  
B.  
Inimeste kogumit, kes ajavad mingit asja kasu saamise eesmärgil.  
 
   
  
C.  
Seadmete ja tooraine kogumit, millest saaks midagi teha. 
2.Traditsiooniline firmateooria vaatleb: 
A.  
Iga firmat eraldi ja eeldab, et muudes tingimustes muutusi ei toimu. Ostjate tegevust 
vaadeldakse siis näit. muutumatutena.      
  
B.  
Tarbijaid eraldi ja eeldab, et muud tingimused jäävad samaks. Firmade tegevust vaadeldakse 
siis  tegevusena  iseeneses. 
   
  
C.X   Kõik firmad eksisteerivad mingis turusituatsioonis:  
3.Firmaks ei tohi olla: 
A.  
Juuksuriäri, kuna tegeleb inimeste pügamisega.     
  
B.  
Väikesed  poed , kuna võib tekkida situatsioon, kui nende teenindada pole ühtegi klienti.  
 
   
  
C.X   Ministeeriumid?  
   
  
D.  
Ülemaailmsed korporatsioonid, kui nende müügikäive ületab USA SKP väärtuse. 
4.Firmateoorias on  turg  iga selline koht: 
A.  
Idamaal, kus on tohutu kära ja palju prahti.  
 
   
  
B.  
Kus ostjad  terroriseerivad on laostavate nõudmisega müüjaid.    
   
  
C.X   Kus on olemas ostjad ja müüjad ning need on omavahel  kontaktis .  
5.Millisele tegevusele ei tohi olla suunatud eduka firma  investeeringud : 
A.  
Kapitalimahukusele.    
   
  
B.  
Töömahukusele.  
  
   
  
C.X   Lollusemahukusele.  
   
  
D.  
Teadusmhukusele. 
  
 
5.1. Monopolistlik konkurents. Sissejuhatus 
1.Monopolistliku konkurentsi iseloomustab 
A.  
Väga väheste ettevõtete olemasolu  
 
   
  
B.  
Väga paljude ettevõtete olemasolu, millest ükski ei suuda mõjutada hinda  
   
  
C.X   Paljude tootjate olemasolu 
2.Mida mõeldakse toodangu diferentseerimise all ja kuidas saab seda teha? 
A.  
Üritatakse toota konkurentidega samasugust toodangut   
   
  
B.X   Püütakse  mingite  näitajate alusel erineda analoogidest       
  
C.  
Lõhutakse mingi toodang juppideks, selleks et leida temast kõige konkurentsivõimelisem osa 
3.Monopolistliku konkurentsi turul on tegemist: 
A.  
Suure segadusega, kuna kõik on monopolistid, siis ei saada tihti aru, kes peab hinna 
kujundama   
   
  
B.  
Hinnavõtjatega     
  
C.X   Hinnakujundajatega  
4.Monopolistliku konkurentsi tingimustes on: 
A.  
Ettevõtete turule  sisenemine  keeruline, kuna eksisteerivad kõrged sisenemisbarjäärid  
 
   
  
B.  
Ettevõtete turult  lahkumine  on keeruline, kuna väljumiseks on vaja teha palju kulutusi    
 
   
  
C.X   Ettevõtete turule sisenemine kerge, kuna puuduvad kõrged sisenemisbarjäärid  
5.Monopolistlik konkurents tähendab seda, et: 
A.  
Monopol on tootnud niipalju toodangut, et on hakanud iseendaga  konkureerima      
  
B.  
Täieliku konkurentsi turule on tekkinud monopol ja konkureerib kõikude ülejäänutega  
 
   
  
C.X   Rõhutatakse nii konkurentsi kui ka monopoli elementide  esinemist  kõnealusel turu 
6.Monopolistliku konkurentsi puhul toodetakse reeglina: 
A.  
Ainult homogeenset kaupa  
 
   
  
B.X   Ainult diferentseeritud kaupa      
  
C.  
Nii homogeenset kui ka diferentseeritud kaupa   
 
Mikro A   
 
 
 
 
 
1)Kapitali piirtoodanguks nimetatakse: 
 
  a. toodangu juurdekasvu vähenemist vaatamata kapitali lisamisele 
  b. Kapitali kasutamise kasvu pidurdumisest tulenevat kogutoodangu 
juurdekasvu vähenemist 
xxx c. kapitali kasutamise kasvust tulenevat kogutoodangu juurdekasvu 
  d. viimaste vahendite eest valmistatud toodangut 
  
2)Nurkisokvant iseloomustab: 
 
  a. järsku pööret tootmises, mis on põhjustatud teaduse ja tehnika kiirest 
arengust 
xxx  b. tootmissisendite kasutamise võimalust ainult mingis kindlas 
proportsioonis 
  c. võimatut situatsiooni tootmises 
 
Question 3  (1 point)  
     Kui tooteühiku turuhind on 140 krooni, siis toodab täielikult 
konkureeriv firma: Selgitus. AFC - keskmised püsikulud; AVC - keskmised 
muutuvkulud; ATC - keskmised kogukulud; MC -piirkulu.  
 
  a. 5 ühikut ja saab majanduskahjumit 150 krooni 
  b. 7 ühikutja on kasumilävel 
xxx  c. 6 ühikut ja on kasumilävel 
  d. 8 ühikut ja saab majanduskahjumit 74 krooni 
 
     
4) Monopolil 
 
  a. ei ole võimalik kujundada toote hinda 
xxx  b. on negatiivse tõusuga nõudluskõver 
  c. on seadusega keelatud osaleda täieliku konkurentsi turul 
  d. ei ole nõudluskõverat 
 
      
5) Monopoli piirtulu on antud tootmistasemel 3 krooni ja piirkulu on 3 
krooni. Kasumi maksimeerimiseks peaks ta 
 
  a. jätma tootmismahu ja tooteühiku hinna samaks 
  b. alandama tooteühiku hinda ja jätma tootmismahu samaks 
  c. tõstma hinda ja jätma tootmismahu samaks 
  d. tõstma hinda ja vähendama tootmismahtu 
xxx  e. alandama hinda ja suurendama tootmismahtu 
 
     
6) Kui monopol suudab müüa 9 tooteühikut hinnaga 12 krooni/tükk ja kümnenda 
ühiku müümisel oleks tema piirtulu 2 krooni, siis peaks ta need 10 ühikut 
müüma järgmise hinnaga: 
 
  a. 10 
+++  b. 11 
  c. 12 
  d. 12,5 
 
7) On antud monopoli: 
Tootmiskogus (q)      1     2      3       4       5     6 
Tooteühiku hind (p)  30   25,75  23,50    20,25   17    13,75 
Kui suur on 6-nda tooteühiku piirtulu? 
 
  a. -3,25 
xxx  b. -2,5 
  c. 2,5 
  d. 3,25 
 
8) Täielikult konkureeriva firma  kogutulu: 
 
  a. sõltub tema aktsiakapitali suurusest 
  b. sõltub hinnast, mille ta turul kehtestab 
xxx c. on tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis 
  d. ei olegi võimalik arvutada, kuna firma on vabaturu stiihia meelevallas 
 
9) Monopoli kogukulu, juhul kui ta toodab kasumit maksimeerivat kogust, 
näitab joonisel pindala 
 
  a. 0CHM 
???  b. 0BGM 
  c. AFHC 
  d. 0AFM 
 
10) Monopoli 
 
xxx a. kogutulu  saab võrdseks maksimaalsega koguse korral, mille juures 
piirtulu on null 
  b. nõudluskõver on horisontaalne sirge 
  c. nõudlus- ja piirtulukõver langevad kokku 
  d. nõudluskõver lõikub horisontaalteljega punktis, kus kogutulu on 
maksimaalne 
 
11) Monopoli kogukulu võrdub 100 + 3q, kus q on toodangu maht. Tema 
toodangu nõudlus on p = 200- q, kus p = tooteühiku hind. Kui monopol toodab 
20 ühikut, võrdub tema kogutulu 
 
  a. 160 
  b. 180 
xxx  c. 3600 
  d. 3200 
 
12) Kõver C joonisel kujutab endast firma 
 
  a. ainult kogutulukõverat 
  b. nõudlus- ja keskmise tulu kõveraid 
  c. ainult keskmise tulu kõverat 
  d. ainult piirtulukõverat 
  e. ainult nõudluskõverat 
 
13) Täielikult konkureeriva firma  kogutulu: 
 
xxx  a. kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge 
  b. ületab alati kogukulud 
  c. on võimalik tõsta ainult hinna tõstmise abil 
  d. ei saagi mingil moel suurendada 
  
14) Et maksimeerida kasumit või minimeerida kahjumit, peaks monopol 
vastavalt toodud joonisele tootma 
 
  a. OE ühikut hinnaga OC 
+++  b. OE ühikut hinnaga OA 
  c. OM ühikut hinnaga NM 
  d. OL ühikut hinnaga LK 
 
15) Optimaalse koguse korral on monopoli kogukulu vastavalt joonisele 
 
+++  a. pindala OBHE 
  b. pindala OCGE 
  c. NM x OM 
  d. pindala OAJE 
 
16) Diferentseeritud toodangu all mõeldakse: 
 
  a. absoluutselt sarnast toodangut, mida toodetakse täieliku konkurentsi 
firmade poolt 
  b. toodangut, mida toodetakse monopolide poolt 
+++  c. erinevat toodangut, mida toodavad firmad monopoolse konkurentsi 
tingimustes 
  d. toodangut, mida toodavad kõik firmad sõltumata turustruktuurist 
 
17) Lühiperioodil toodab firma 1000 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 3 
ja tema keskmine püsikulu on 1. Firma kogukulu on: 
 
  a. 3 
  b. 4 
  c. 1000 
  d. 3000 
xxx  e. 4000 
 
18) Monopolistlik konkurents tähendab 
 
  a. väikest arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangul 
  b. suurt arvu firmasid, mis toodavad unikaalset toodangut 
  c. väikest arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut 
xxx  d. suurt arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut 
 
19) Teatavasti sisaldab monopolistlik konkurents nii täieliku konkurentsi 
kui monopoli tunnusjooni. Mis alljärgnevast on õige? 
 
  a. täieliku konkurentsi elemendid tulenevad täiesti mitteelastsest 
nõudlusest ja monopoli elemendid toodangu reklaamimisest 
  b. täieliku konkurentsi elemendid tulenevad täiesti elastsest nõudlusest 
ja monopoli elemendid tulenevad madalatest sisenemisbarjääridest 
xxx  c. täieliku konkurentsi elemendid tulenevad suhteliselt suurest 
firmade arvust turul ja monopoli elemendid tulenevad sellest, et firmad on 
hinnakujundajad 
  d. täieliku konkurentsi elemendid tulenevad toodangu diferentseeritusest 
ja monopoli elemendid kõrgetest sisenemisbarjääridest 
 
???20) Lühiperioodi tasakaal MKT-l, kus saadakse majanduskahjumit on 
kujutatud 
 
  a. d) joonistel b ja c 
  b. joonisel b 
  c. joonisel c 
  d. joonisel a     
 
21) Kui mõned firmad tulevad MKT-le, siis allesjäänud firmade 
nõudluskõverad 
 
  a. jäävad paigale 
+++  b. nihkuvad vasakule 
  c. murduvad punktis, kus tootmine annab maksimaalse kasumi 
  d. nihkuvad paremale 
 
22) Joonisel on toodud tootmisfunktsioon. Tehnilise progressi puhul: 
 
  a. ei pruugi mingit nihet toimuda 
  b. toimub nihe  A-st  Q telje suunas olevale tootmisfunktsiooni kõverale 
  c. toimub nihe  A-st  B-sse 
 
23) Pikal perioodil MKF-I 
 
  a. toodangu hind on mõnevõrra maadalam piirkulust 
  b. toodangu hind võrdub minimaalse kogukuluga 
xxx  c. piirtulu võrdub piirkuluga 
  d. majanduskasum on oluliselt suurem kui null 
  
24) Firmal poleks mõtet kehtestada oma toodangu hinda tasemel 0P, sest 
 
  a. ta põhjustaks kasumit maksimeerivast kogusest suurema koguse tootmise 
  b. keskmised kulud muutuksid võrseks hinnaga  
  c. hind 0P oleks madalam kui kasumit maksimeeriv hind 
xxx  d. piirtulu oleks siis suurem kui piirkulu 
  
25) Mis alljärgnevast on MKT-le iseloomulik? 
 
  a. kui firmad saavad lühiperioodil majanduskasumit, siis tulevad antud 
harusse uued firmad ja olemasolevate firmade nõudluskõverad nihkuvad 
paremale 
 
xxx  b. kui firmad saavad lühiperioodil kahjumit, siis lahkuvad nad antud 
harust ja allesjäänud firmade nõudluskõverad nihkuvad paremale 
 
  c. kui firmad saavad lühiperioodil majanduskasumit, siis lahkuvad nad 
harust ja allesjäänud firmade nõudluskõverad nihkuvad paremale. 
  d. kui firmad saavad lühiperioodil kahjumit, siis lahkuvad nad harust ja 
allesjäänud firmade nõudluskõverad nihkuvad vasakule 
 
26) Enamikul juhtudel on oligopoli toodangu nõudlus: 
 
  a. elastne 
  b. ühikuelastne 
  c. mitteelastne 
xxx  d. sõltuv sellest, millise hinnaga müüvad oma toodangut firma 
konkurendid 
 
27) Oligopoolsete firmade tootmis- ja hinnapoliitika koordineerimine 
pöhjustab neile 
 
xxx  a. kasumi suurenemise 
  b. ebakindluse suurenemise konkurentide tegevuse suhtes 
  c. uute firmade ligipääsu antud alale 
  d. turuosa kiire vähenemise 
 
28) Mis alljärgnevast ei ole õige, kui võrrelda oligopoli ja täielikult 
konkureeriva firma tegevust? Oligopoli korral on: 
 
  a. tootmismaht väiksem, kuid hinnaväline konkurents suurendab nõudlust 
  b. reklaamikulud suuremad 
xxx  c. hinnad paindlikumad 
  d. firma kasumid suuremad. 
 
29) Kui firma kehtestab oma toodangu hinna, lisades 20% oma keskmisele 
muutuvkuludele, siis on tegemist 
 
  a. juhtpositsiooniga hinnamuutustes 
  b. kartellikokkuleppega 
xxx  c. kulupõhise hinnakalkulatsiooniga 
  d. hinnadiskriminatsiooniga 
 
30) Homogeenset toodangut toodetakse 
 
  a. ainult täieliku konkurentsi turul 
  b. ainult monopolistliku konkurentsi turul 
xxx  c. täieliku konkurentsi turul ja oligopoolsel turul 
  d. täieliku konkurentsi turul ja monopolistliku konkurentsi turul 
  e. ainult monopoolsel turul 
 
31)  Firma kohta on teada: 
 
Toodang q (tk.)  0    1     2     3      4     5       6 
Kogukulu TC     16    27    36    43     51    60      72 
Kui suur on 2 toodanguühiku tootmise piirkulu? 
 
  a. 5 
  b. 7 
  c. 8 
+++  d. 9 
  e. 12 
 
32) Sisenemisbarjäärideks oligopoolsesse harru on  
 
xxx  a. mastaabisääst 
  b. monopoolsete firmade olemasolu 
  c. hinnakonkurents 
  d. suur tööpuudus 
 
33) Kui majandusharus on saavutatud märkimisväärset mastaabisäästu, siis 
 
  a. firma, mis on väike, võib toota madalama ühikukuluga kui suur firma 
  b. firma, mis on küllalt väike, võib oma toodangule kehtestada madalama 
hinna kui suurfirma 
xxx  c. mastaabisääst võib olla sisenemisbarjääriks 
  d. sisenemisbarjäärina ei saa vaadelda tegevuslitsentse 
 
34) Kui oligopoli piirtulukõveral on lõhe jooksva tootmismahu kohal, siis 
 
  a. moodustab ta oma konkurentidega kartelli, et kasumit maksimeerida 
xxx  b. on tal murtud nõudluskõver 
  c. müüb ta standardset toodangut 
  d. on tema toodangu nõudlus suhteliselt mitteelastne 
  e. võib hooletu töötaja sinna sisse kukkuda 
 
???35) Tasakaalu korral joonisel toodud firma 
 
  a. peaks firma oma tegevuse lühiperioodil lõpetama 
  b. saab firma majanduskasumit, mille suurus ühiku kohta on ad 
  c. saab firma majanduskasumit, mille suurus ühiku kohta on bd. 
  d. saab firma kahjumit 
 
36) Vastavalt alternatiivsetele firmateooriatele kasutatakse müügitulu 
maksimeerimise ideoloogiat seetõttu, et 
 
???  a. see muudaks nõudluskõvera elastsemaks 
  b. pangad ei soovi langeva läbimüügi puhul firmadega enam tegelda 
  c. see muudaks pakkumiskõvera mitteelastsemaks 
  d. siis ei tekiks probleeme varustusküsimuste ja palgaga. 
 
37) Teisaldustuluks nimetatakse 
 
  a. tulu, mille tagab ressursi maksimaalselt vajalik hind, et teda üldse 
kasutatakse antud majandusharus 
+++  b. tulu, mille tagab ressursi minimaalselt vajalik hind, et teda üldse 
kasutatakse antud majandusharus 
  c. tulu, mida saadakse rahakoti asetamisel pükste tagataskust 
põuetaskusse 
  d. tulu, mis saadakse ostes ressurssi turuhinnast odavamalt 
 
38) Müügitulu maksimeerimise korral kasutatav minimaalkasumi piirang 
tähendab seda, et 
 
  a. firma ei ole võimeline liiga suuri summasid efektiivselt kasutama 
  b. firma slogan on “parem varblane pihus kui tuvi katusel” 
+++  c. firma püüab selle piiranguga toodetavat kogust nihutada kasumit 
maksimeerivas suunas 
  d. firma püüab sellega võita kliente 
 
39) Kogu renti tuleb vaadelda teisaldusrendina juhul 
 
  a. kui ei toimunud mitte midagi peale teisaldamise 
xxx  b. kui tootmisressursi pakkumine on täielikult elastne 
  c. kui tootmisressursi pakkumine on täielikult mitteelastne 
  d. kui tootmisressursi pakkumine on ühikelastne 
 
40) Täielikult konkureerival ettevõttel on võimalus palgata tööjõudu 
hinnaga 25 krooni tööpäeva eest. Ettevõtte tootmisfunktsioon avaldub 
järgmiselt. 
 
Töötajate arv     0     1     2     3      4      5     6      7 
Toodang tükkides  0     8    15    21     26     30    33     35 
 
Toodangu ühik müüakse 5 krooni eest. Mitu töötajat on ettevõttel kasulik 
palgata? 
 
  a. 1 
  b. 2 
  c. 3 
XXX  d. 4 
  e. 5 
 
41) Kui ettevõte tegutseb täieliku konkurentsi tingimustes, siis 
 
  a. tööjõu nõudluskõvera asukoht määratakse palgatasemega 
xxx  b. tööjõu pakkumiskõver ja tööjõu piirkulukõver langevad ühte ja on 
konstantse väärtusega 
  c. tööjõu pakkumiskõver on ülalpool tööjõu piirkulu kõverat 
  d. tööjõu pakkumiskõver ja tööjõu piirkulukõver on positiivse tõusuga 
 
42) Monopson maksab töölistele palka, mis on 
 
xxx  a. väiksem kui tööjõu piirprodukti tulu 
  b. võrdne  tööjõu piirprodukti tuluga 
  c. võrdne  tööjõu piirproduktiga 
  d. suurem kui tööjõu piirprodukti tulu 
 
43) Täisühing on ettevõte, kus: 
 
+++  a. omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu oma varaga 
  b. omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest ettevõtte põhivaraga 
  c. omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest aktsiakapitali suuruses 
ulatuses 
 
44) Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini tuletatud nõudlust 
 
  a. kui sissetulek kasvab, siis põllumajandussaaduste nõudlus suureneb 
suhteliselt väikese koguse võrra 
  b. margariini hinna langus vähendab või nõudlust 
xxx  c. saabaste nõudluse vähenemine põhjustab naha nõudluse vähenemist 
  d. kui bensiini hind tõuseb, väheneb mootoriõli nõudlus 
  
45) Antud on alljärgnev informatsioon 
 
Tööliste arv 
Piirprodukt 
Hüvise hind 
Palk 
0 
            0              7           12 
1 
            14              7           12 
2 
            12              7           12 
3 
            9              7           12 
4 
            7              7           12 
5 
            4              7           12 
6 
            2              7           12 
 
Ettevõte palkab tööjõudu 
 
  a. palgaga, mis ületab piirprodukti tulu 
+++  b. täieliku konkurentsi turult 
  c. mittetäieliku konkurentsi turult 
  d. monopsoonselt turult 
 
46) Kassapõhine arvestusprintsiip tähendab 
 
  a. majandustehingud kajastatakse siis, kui tekkis idee neid teha 
xxx  b. majandustehingud kajastatakse siis, kui raha on tegelikult laekunud 
või tasutud 
  c. tegemist on arvestusprintsiibiga, mille puhul tasutakse ainult 
sularahas 
  d. majandustehingud kajastatakse siis, kui need on reaalselt toimunud 
  e. seda, et enne loetakse kassas olev raha üle ja siis võetakse arvele 
 
47) Riigi majandust nimetatakse avatuks siis, kui 
 
  a. oma maa ettevõtetele ei teha kitsendusi välissuhtlusteks 
  b. kaotatakse riigipiirid ning ei kontrollita eksporti 
xxx  c. puuduvad seadusandlikud lisapiirangud välisettevõtetele võrreldes 
oma ettevõtetega 
  d. välisettevõtetele on tehtud soodustusi siseturul 
 
48) Konservatiivsuse printsiip raamatupidamises tähendab seda, et 
 
  a. raamatupidamise metoodika väljatöötajad peavad olema konservatiivid 
  b. raamatupidajal peab olema eriharidus 
xxx  c. raamatupidamisarvestuses peab valitsema ettevaatlikus ja kaalutlus 
  d. võõrad ei tohiks konkreetse firma raamatupidamisest midagi aru saada 
 
49) Dumping tähendab 
 
  a. toodangu müüki üle maailmaturu hinna 
xxx  b. toodangu müüki alla omahinna 
  c. toodangu müüki üle omahinna 
  d. toodangu müüki alla maailmaturu hinna 
 
50) Aktsiaselts on ettevõte, kus: 
 
  a. omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu oma varaga 
  b. omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest ettevõtte põhivaraga 
+++  c. omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest aktsiakapitali suuruse 
ulatuses 
  d. omanik peab pankroti korral iskliku vara arvelt hüvitama ainult 
pangalaenud 
 
???51) Mis on arvestuslik tootmisfunktsioon? 
 
  a. arvutatakse praktiliselt välja tooraine vajadus mingi konkreetse 
lõpptoodangu valmistamiseks 
  b. arvutatakse välja tööjõu vajadus mingi konkreetse lõpptoodangu 
valmistamiseks 
  c. arvutatakse välja maksimaalse lõpptoodangu suurus lähtudes  
agregeeritud sisenditest 
  d. arvutatakse välja energia vajadus kWh-des lõpptoodangu valmistamiseks 
ja transportimiseks tarbijani 
 
52) Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis. 
 
  a. AFC, AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole 
xxx  b. AVC ja ATC kõverad nihkuvad ülespoole 
  c. AFC ja AVC kõverad langevad allapoole 
  d. selle pisiasja pärast ei nihku mitte midagi 
 
53) Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on kogurahulolu maksimaalne: 
 
?++  a. kui pärast teatud koguse tarbimist on tarbija täiendav rahulolu iga 
täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem; 
  b. kui tarbija rahulolu iga järgnevalt tarbitud kaubaühiku kohta kasvab; 
  c. kui tarbijal õnnestub osta kvaliteetset allahinnatud kaupa 
  d. kui tootjatel tuleb hankida täiendav kogus ressursse, selleks, et 
toota järjest rohkem kaupa katmaks tarbijate kasvavaid vajadusi 
 
54) Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase 
ühiku piirkasulikkus (MU) on 75 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku 
MU on 20 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,75 krooni ja kauba 
B ühe ühiku hind on 0,20 krooni. Järelikult: 
 
  a. A ja B on asenduskaubad 
  b. peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A 
+++  c. peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B 
  d. ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses. 
 
55) Kui piirtulu on suurem kui piirkulu siis: 
 
???  a. ettevõte peaks vähendama toodangut 
  b. ettevõte peaks suurendama toodangut 
  c. ettevõte peaks jätkama sama koguse tootmist 
  d. ettevõte tuleks kiiresti sulgeda kahjumi vältimiseks 
 
56) Tabelis on antud  firma N piirtulu ja läbimüük. Kui suur on 6 
tooteühiku müügi kogutulu? 
Läbimüük (tk.)  1      2       3       4        5      6      7 
Piirtulu (MR)  13     11       9       7        5      4      3 
 
  a. 45 
  b. 49 
  c. 52 
+++  d. pole võimalik leida info puudulikkuse tõttu 
 
57) Oletame, et siis, kui firma toodab 10 ühikut, tema AVC = 22, AFC = 5 ja 
MC = 30. Seega: 
 
  a. ATC = 35 
  b. ATC = 57 
  c. firma TC = 300 
xxx  d. firma TC = 270 
  
58) Ettevõtte püsikulu on kulu: 
 
  a. mis ei muutu sõltumata tootmise mahust pikal perioodil 
xxx  b. mis ei muutu sõltumata tootmise mahust lühiperioodil 
  c. mis sõltub otseselt ainult ettevõtte töötajate arvust 
 
59) Ükskõiksuskõver näitab: 
 
  a. võimalikke tasakaaluseisundeid ükskõiksusväljal 
  b. kahe hüvise tasakaalukombinatsiooni, mis on kättesaadav antud 
sissetuleku korral 
xxx  c. kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale 
ühesugust rahulolu 
  d. kahe hüvise kombinatsioone, mida tarbija võib osta antud rahalise 
sissetuleku ja antud hinnataseme korral. 
 
60) Tarbija on valmis tasuma oma ostude eest alltoodud tabeli kohaselt: 
Kaup A    Esimene ühik  Teine ühik   Kolmas ühik     Neljas ühik 
Hind        30             25            18               15 
 
Kauba A turuhind on 15 krooni.   Kui suur on tarbija hinnavaru? 
 
  a. 25 
  b. 20 
  c. 28 
??+  d. 15 
 
61) Täieliku konkurentsi turul: 
 
  a. on ostjate ja müüjate arv suhteliselt väike 
?++  b. peavad firmad taotlema tarbijate heaolu maksimeerimist 
  c. peavad tooted olema homogeensed (identsed) 
  d. on palju ostjaid, kuid vähe müüjaid 
 
???62) Joonisel toodud pindala tähistusega cba0 näitab: 
 
  a. amortisatsiooni suurust 
  b. kogukulude suurust 
  c. püsikulude suurust 
  d. muutuvkulude suurust 
  
63) Kauba A hinnatõus: 
 
  a. suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust 
xxx  b. vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust 
  c. ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust 
  d. paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem 
 
???64) Joonisel on toodud piirkulu keskmise kogukulu ja keskmise muutuvkulu 
kõverad. Kooskõlas joonisega asub väljumispunkt: 
 
  a. punktis b 
  b. punktide a ja b vahel 
  c. punktis a 
 
 
65) Tarbija valikuteoorias mõeldakse nn. Vebleni efekti all: 
 
  a. ilutulestiku elementi kui korraga lendab taevasse vähemalt neli 
raketti 
xxx  b. mingi hüvise nõutav kogus suureneb, kui antud hüvise hind langeb 
  c. mingi hüvise nõutav kogus suureneb, kui antud hüvise hind tõuseb 
  d. mingi hüvise nõutav kogus väheneb, kui antud hüvise hind tõuseb 
 
66) Töötleva tööstuse ettevõtteid jaotatakse 
 
  a. pangandusettevõteteks ja kindlustusettevõteteks 
  b. põhivahendeid tootvad ja abivahendeid tootvad ettevõtted 
+++  c. tarbeesemeid tootvad ja tootmisvahendeid tootvad ettevõtted 
  d. ümbrikupalka maksvad ja ametlikku palka maksvad ettevõtted 
 
67) Ainuomaniku ettevõte on 
 
  a. usaldusühing 
  b. aktsiaselt 
  c. kooperatiiv 
xxx  d. füüsilisest isikust ettevõtja 
 
68) Firma kohta on teada: 
Toodang q (tk.)  0    1     2     3      4     5       6 
Kogukulu TC     16    27    36    43     51    60      72 
Kui suur on 5-nda toodanguühiku tootmise piirkulu? 
 
+++  a. 9 
  b. 8 
  c. 7 
  d. 6 
  e. 5 
 
69) Täieliku konkurentsi turul: (hmmm… põhimõcelt sama, mis 61 :|) 
 
  a. on ostjate ja müüjate arv suhteliselt väike 
???  b. peavad firmad taotlema tarbijate heaolu maksimeerimist 
  c. peavad tooted olema homogeensed (identsed) 
  d. on väga oluline Konkurentsiameti organiseeriv roll 
 
70) Teadusmahukaks nimetatakse sellist ettevõtet, kus 
 
  a. toodangu valmistamisel töötavad eranditult kõrgharidusega inimesed 
???  b. ettevõtte toodangu omahinnas on oluline osa teadusalastele 
kulutustele 
  c. ettevõtte põhikirjas on  märgitud, et ettevõte toodab 
kõrgtehnoloogilist toodangut 
  d. on keelatud tööle võtta mitteteadlasi 
 
71) Administratiivset turumajandust iseloomustab 
 
  a. riikliku sektori osatähtsuse suurendamine ja riiklik sekkumine 
hinnakujundusse 
  b. riiklikus sektoris töötavate inimeste väga suur osatähtsus üldises 
tööhõives 
  c. totaalse plaanimajanduse kasutamine  
+++  d. valitsuse ja ettevõtjate tihe koostöö, riigi aktiivne sekkumine ja 
toetus ettevõtlusele 
 
72) Erinevate turumajanduse mudelite (sotsiaalne, administratiivne, 
tarbijale orienteeritud) ühiseks iseloomustavaks näitajaks oleks 
 
???  a. riikliku omandi suur osatähtsus 
  b. monopoolsete struktuuride suur osatähtsus riigis 
  c. kehval järjel infrastruktuur 
  d. eraomandi suur osatähtsus 
 
73) Aktsiate emissiooni all mõeldakse 
 
  a. ettevõtte aktsiate tagasiostmist ettevõtte poolt 
???  b. ettevõtte aktsiatega kauplemist börsil 
  c. ettevõtte aktsiate esmast müüki investoritele 
  d. ettevõtte aktsiate väärtuse kiiret langust 
 
74) Isikuühingu eeliseks on 
 
  a. raskused sobiva partneri leidmisel 
?++  b. lihtne moodustada 
  c. täisvastutus 
  d. jagatud autoriteet 
 
75) Kapitaliühingu puuduseks on 
 
  a. omand on ülekantav 
???  b. piiratud vastutus 
  c. range reguleerimine 
  d. eksistentsi järjepidevus 
 
Mikro B  Extra  
 
Question 1  (1 point) Leia etteantud informatsiooni alusel tarbija 
kogukasulikkus 5 ühiku hüve tarbimisest. 
e. 123 
 
Question 2  (1 point) Joonisel on toodud tootmisvõimaluste kõver. 
Optimaalseks tootmisvõimaluste punktiks on:  
b. punkt B 
 
Question 3  (1 point) Tarbija valikuteoorias mõeldakse nn. 
kaasajooksuefekti all: 
b. inimeste soovi või püüdu tarbida seda hüvist, mida tarbivad teised 
 
Question 4  (1 point) Firma kaudseteks kuludeks võib lugeda: 
b. kulusid turvafirma palkamiseks 
 
Question 5  (1 point) Joonisel toodud risküliku pindala tähistusega dab0 
näitab: 
b. muutuvkulude suurust 
 
Question 6  (1 point) Monopolil 
c. on võime kujundada toodangu hinda 
 
Question 7  (1 point) Monopoli piirtulu on antud tootmistasemel 2 krooni ja 
piirkulu on 3 krooni. Kasumi maksimeerimiseks peaks ta 
c. tõstma hinda ja jätma tootmismahu samaks 
 
Question 8  (1 point) Täielikult konkureeriva firma piirtulu (MR): 
b. võrdub toodangu hinnaga 
 
Question 9  (1 point) Kui monopol suudab müüa 5 tooteühikut hinnaga 8 
krooni/tükk ja kuuenda ühiku müümisel oleks tema piirtulu 2 krooni, siis 
peaks ta need 6 ühikut müüma järgmise hinnaga: 
b. 7 
 
Question 10  (1 point) Optimaalse koguse tootmise korral saab monopol 
majanduskasumit, mida kajastab joonisel pindala 
d. BAFG 
 
Question 11  (1 point) Turu nõudluskõver on ühtlasi monopoli 
d. keskmise tulu kõver 
 
Question 12  (1 point) Monopoli 
c. piirtulu saab võrdseks nulliga koguse korral, mille kogutulu on 
maksimaalne 
 
Question 13  (1 point) Monopoli kogukulu võrdub 540 + 3q, kus q on toodangu 
maht. Tema toodangu nõudlus on p = 200- q, kus p = tooteühiku hind. Kui 
monopol toodab 20 ühikut, võrdub tema kasum  
c. 3000 
 
Question 14  (1 point) Monopol võib müüa 100 ühikut nädalas hinnaga 995 
krooni tükk. Kui ta aga piirdub 99 ühiku müümisega, võib ta need müüa 
hinnaga 1000 krooni tükk. Seega, 100-nda ühiku piirtulu on 
c. 500 
 
Question 15  (1 point) Kõver A joonisel kujutab endast firma 
e. ainult kogutulukõverat 
 
Question 16  (1 point) Pikal perioodil maksimeerib monopol oma kasumi, 
tootes kogust, mille piirkulu võrdub: 
b. piirtuluga 
 
Question 17  (1 point) Optimaalse koguse korral on kogutulu vastavalt 
joonisele 
b. pindala OAJE 
 
Question 18  (1 point)  
Tooteühiku hind (p) 22  20  18  16   14   12   11   10    8    6   4     2 
Tootmismaht (q)      0  1    2   3   4    5   5,5    6    7    8   9    10 
Milline peaks olema piirkulu, kui monopol toodab lähtudes optimaalse koguse 
tingimustest (MC=MR) 4 ühikut toodet? 
b. 8 
 
Question 19  (1 point) Täielikult konkureeriv firma jätkab lühiperioodil 
tootmist kahjumile vaatamata senikaua, kuni: 
c. firma kogutulu on suurem firma muutuvkuludest 
 
Question 20  (1 point)  
Monopoolselt konkureeriva ettevõtte teada 
tootmismaht (q)      1    2    3    4    5    6    7    8    9 
kogukulu (TC)        50    80   90  110  150  190  230  290  360 
tooteühiku hind (p)  120  110  100   80   70   60   50   40   30 
Millise koguse juures on firmal täidetud timgimus MR=MC? 
c. 4 
 
Question 21  (1 point) Monopolistlikule konkurentsile ei ole iseloomulik 
d. tootmine minimaalse keskmise kogukuluga pikal perioodil 
 
Question 22  (1 point) Peamine erinevus monopolistlikult konkureeriva firma 
(MKF) ja täielikult konkureeriva firma (TKF) vahel seisneb selles, et  
d. MKF toodab diferentseeritud toodangut 
 
Question 23  (1 point) MKF-i toodangu nõudlus on seda elastsem, mida 
c. suurem on firmade arv harus  
 
Question 24  (1 point) Kui mõned firmad lahkuvad MKT-lt, siis allesjäänud 
firmade nõudluskõverad 
a. nihkuvad paremale 
 
Question 25  (1 point) Tootmisvõimaluste kõver näitab: 
b. tootmisvõimaluste kõver näitab ühe toote maksimaalkogust, mida 
konkreetne majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate 
koguste olemasolu korral 
 
Question 26  (1 point) Pikal perioodil MKF-I 
a. majanduskasum on null 
 
Question 27  (1 point) Firmal poleks mõtet kehtestada oma toodangu hinda 
tasemel 0P, sest  
a. ta põhjustaks kasumit maksimeerivast kogusest väiksema koguse tootmise 
 
Question 28  (1 point) Oligopoolset turgu iseloomustab 
a. väike arv müüjaid 
 
Question 29  (1 point) Oligopoolsete firmade tootmis- ja hinnapoliitika 
koordineerimine pöhjustab neile 
b. ebakindluse vähenemise oma  konkurentide tegevuse suhtes; 
 
Question 30  (1 point) Kui üks autofirma tõstab oma toodangu hinda, nõudlus 
teise firma autode järele 
d. väljendub nõudluskõvera nihkes paremale 
 
Question 31  (1 point)  
Tabelis on antud N firma läbimüük ja kogutulu. 
Läbimüük (tk.)  1      2      3      4       5       6      7 
Kogutulu (EEK) 13     22     30      36      41      45     47 
Leidke viienda toote piirtulu? 
d. 5 
 
Question 32  (1 point) Tootmismahu kohal, kus oligopoli nõudluskõver on 
murtud, on 
a. lõhe piirtulukõveras 
 
Question 33  (1 point) Kui firmad teevad koostööd hinnakujundamise alal, 
siis nimetatakse seda 
c. kartellikokkuleppeks  
 
Question 34  (1 point) Firmade vastastikuse sõltuvuse all mõeldakse seda, 
et 
c. iga oligopol peab arvestama oma konkurentide reaktsiooni oma 
hinnapoliitikale 
 
Question 35  (1 point) Sisenemisbarjäärideks oligopoolsesse harru on 
c. patendid   
 
Question 36  (1 point) Oligopoli murtud nõudluskõvera mudel eeldab, et 
d. firma konkurendid järgivad firma algatatud hinna alandamist, aga 
ignoreerivad hinna tõstmist 
 
Question 37  (1 point) Kui firma kehtestab oma toodangule hinna, võttes 
aluseks oma ühikukulud 85%-lise tootmisvõimsuse korral ja lisades neile 
35%, siis on tegemist 
b. kulupõhise hinnakalkulatsiooniga 
 
Question 38  (1 point) Alternatiivsete firmateooriate kohaselt kasutatakse 
müügitulu maksimeerimist  
b. kuna langev läbimüük  võib põhjustada koondamisi ka juhtivpersonali 
hulgas 
 
Question 39  (1 point) Majandusrendiks nimetatakse 
a. tulu, mis saadakse ressursi minimaalset vajalikku hinda ületava hinna 
korral 
 
Question 40  (1 point) Aktsiaseltsi poolt aktsionäridele väljastatud 
eelisaktsia võimaldab aktsionäril: 
b. ei anna hääleõigust üldkoosolekul, kui garanteerib kindla dividendide 
määra kasumi jaotamisel 
 
Question 41  (1 point) Kui ettevõte tegutseb täieliku konkurentsi 
tingimustes, siis 
c. tööjõu pakkumiskõver ja tööjõu piirkulukõver on horisontaalsed sirged 
 
Question 42  (1 point) Monopson maksab töötajatele palka, mis on 
b. madalam selle firma poolt makstava palgaga, mis palkab tööjõudu täieliku 
konkurentsi turult ja palkab seejuures vähem töölisi 
 
Question 43  (1 point) Kui töötaja üksinda korjab õunu 20 krooni väärtuses 
ja kahekesi korjaksid nad õunu 30 krooni väärtuses, siis on 
d. teise töötaja tööjõu piirprodukti tulu on 10 krooni 
 
Question 44  (1 point) Raamatupidamise tekkepõhine arvestusprintsiip 
tähendab seda, et 
b. majandustehingud kajastatakse siis, kui need on reaalselt toimunud 
 
Question 45  (1 point) Aktsiakapital kajastab 
b. ettevõtte poolt emiteeritud aktsiate nominaalväärtust 
 
Question 46  (1 point) Kapitaliturul kaubeldakse 
d. väärtpaberitega 
 
Question 47  (1 point) Kaupade sisse- või  väljaveo litsentsiks nimetatakse 
c. kauba sisse- või väljaveo luba 
 
Question 48  (1 point) Välismajanduses nimetatakse boniteedi riskiks 
c. kauba saaja maksevõimega seotud riske 
 
Question 49  (1 point) Välismajanduses tähendab valuutadumping 
d. konkreetse riigi valuuta devalveerimist 
 
Question 50  (1 point) Osaühingu puhul on osanike vastutus: 
b. osanike vastutus piirneb nende kapitaliosaga ühingus 
 
Question 51  (1 point) Eeldused, mis on vajalikud tarbijate käitumise 
selgitamiseks tarbijateooria raames. Seega tarbijate käitumine peab olema: 
d. ratsionaalne 
 
Question 52  (1 point) Gosseni teise seaduse kohaselt: 
c. tarbija käitub ratsionaalselt siis, kui tehtud tarbimisvaliku korral on 
tarbitavate hüvede  viimaste ühikute võrreldavad piirkasulikkused võrdsed 
 
Question 53  (1 point) Isokvant iseloomustab: 
a.antud toodangukoguse valmistamiseks vajalike sisendite kombinatsioonide 
hulka 
 
Question 54  (1 point) Firma otsesed kulud olid 20000 krooni. Intressimäär 
oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 
aastas 25000 krooni. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 
25000 krooni. Firma aastatulu oli 50000 krooni.Kui suured on firma 
kogukulud (majandusteoreetilise bilansi alusel)? 
d. 47500 
 
Question 55  (1 point) Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi turuhind 
on 250 krooni, siis: 
b. viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null 
 
Question 56  (1 point) Kas piirkasulikkus väheneb koos tarbija kasutuses 
olevahüvekoguse suurenemisega 
a. õige 
 
Question 57  (1 point) Kui piirkulu on suurem kui piirtulu siis: 
a. ettevõte peaks vähendama toodangut 
 
Question 58  (1 point)  
Firma kohta on teada: 
Toodang q (tk.)  0     1      2     3      4     5       6 
Kogukulu TC     16    27     36    43     51     60      72 
Kui suur on 2 toodanguühiku tootmise keskmine muutuvkulu? 
b. 10 
 
Question 59  (1 point) Oletame, et siis, kui firma toodab 10 ühikut, tema 
AVC = 20, AFC= 8 ja MC = 40. Seega: 
d. firma kogukulu TC = 280 
 
Question 60  (1 point) Keskmise püsikulu kõvera miinimum: 
d. Keskmisel püsikulu kõveral puudub miinimum 
 
Question 61  (1 point) Joonisel on antud tarbija ükskõiksuskõverad I ja I1 
ning tarbija eelarvejoon HJ. Tarbija asub punktis C. Kumba kaupa peaks 
tarbija ostma rohkem, et maksimeerida oma kogukasulikkust:  
b. kaupa Y 
 
Question 62  (1 point) Joonisel on antud tarbija eelarvejoon. Kui suur on 
tarbija sissetulek, kui toote X hind on 50 krooni?  
c. 500 krooni 
 
Question 63  (1 point) Kui täielikult konkureeriva firma piirkulukõver 
lõikub firma keskmise muutuvkulu kõveraga tasemel, kus keskmine muutuvkulu 
(AVC) võrdub 4 krooni, peaks firma lühiperioodil tegevuse lõpetama, kui 
tooteühiku hind langeks madalamale kui 4 krooni. 
a. jah 
 
Question 64  (1 point) Täielikult konkureeriv firma maksimeerib oma tulu:  
b. punktis b 
 
Question 65  (1 point) Milline nendest on muutuvkulude kõver? 
b. kõver 2 
 
Question 66  (1 point) Joonisel on toodud piirkulu keskmise kogukulu ja 
keskmise muutuvkulu kõverad. Kooskõlas joonisega asub kasumilävi:  
b. punktis b 
 
Question 67  (1 point) Toodangu iseloomu järgi jaotatakse ettevõtteid 
c. toodangut andvad ja teenuseid osutavad ettevõtted 
 
Question 68  (1 point) Ettevõttesisese korralduse määrab 
b. ettevõtte põhikiri 
 
Question 69  (1 point) Isikuühingute hulka kuulub 
c. täisühing 
 
Question 70  (1 point) Sotsiaalset turumajandust iseloomustab  
b. ettevõtete kõrge maksukoormus ja suured riiklikud kulutused 
sotsiaalsfääri 
 
Question 71  (1 point) Erinevate turumajanduse mudelite (sotsiaalne, 
administratiivne, tarbijale orienteeritud) ühiseks iseloomustavaks 
näitajaks oleks 
c. surutakse alla monopoolseid struktuure riigis, kas või välismaiste 
konkurentide abiga 
 
Question 72  (1 point) Reinvesteerimise all mõeldakse 
b. ettevõtte poolt saadud kasumi investeerimist 
 
Question 73  (1 point) Eraettevõtte eeliseks on 
b. madal stardikapital 
 
Question 74  (1 point) Kapitaliühingu puuduseks on 
d. kõige kulukam organisatsioonivorm 
 
Question 75  (1 point) Streik kui töövõitluse vahend on õiguspärane siis 
c. kui seda juhib ametiühing, kui see ei toimu töörahu ajal ja kui streigi 
eesmärgiks on töölepingu objekt