Mikroökonoomika mõisteid (0)

Mikroökonoomika mõisteid jms
Ceteris paribus – muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub.
Inferioorne hüvis – kaubad , mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab
Asendushüvis – ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa.
Täiendhüvised – neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb.
Kasvavate alternatiivkulude seadus – täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada.
Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund
Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482.
E-mail raissa. kokkota @tseba.ttu.ee
Tootmisvõimaluste kõver
Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus erinevaid kaupu.
Siin on mõned eeldused:

• Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud.
  
• Ressursid on fikseeritud, kaupade pakkumine on kindel nii koguselt, kui kvaliteedilt ning vaatlusperioodi jooksul seda muuta ei saa.
  
• Tehnoloogia on fikseeritud, see areneda ei saa.
  

Kui tootmiskõver on „nõgus”, siis see on nõgus kordinaatide alguspunkti (0 punkti) suhtes (reaalselt näeb välja, nagu kumer graafik ). Selline tootmiskõver „ütleb”, et kui saada teatud kogus kaupa juurde, siis tuleb loobuda aina enam teistest kaupadest. – Et pidevalt ühte ühikut juurde saada, siis loobumiskulu pidevalt kasvab. See kõver võib olla ka sirge (loobumiskulu kasv on samaväärne igas punktis).
Kui vaatame nt tarbeesemete-tootmisvahendite tootmiskõverat, siis kui tootmisvahendeid saab uuesti järgmise toodangu tootmiseks kasutada, siis aja jooksul suureneb suhteliselt enam selle riigi tootmine, kes tegeleb enam investeeringutega (tootmisvahendite tootmisega).
.. Räägime nüüd „miks mõni riik on rikkam, kui teine?” teemal.. :D
Tehti Eesti teoreetiline tootmisvahendite kõver, õpilased panid punktid graafikule joone peale ning tuli välja, et oleks pidanud alla poole joont punkti panema .
Mikroökonoomika 07.09.2011 tund

Nõudlus ja pakkumine.

Turu olemus

Turg on üldnimetus kohale, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil. Samuti võib turuks nimetada ka hüviste ja tootmistegurite turgu. Erinevate kaupde hinna ja tootmismahud määrab nõudluse-pakkumise suhe.
!Tundub, et siin konspekteerimisel pole erilist mõtet, jutt on nii algeline .!
Honogeensed on ühesuguste omadustega kaubad, mille puhul toimib konkurents ilma eriliste piiranguteta. Näiteks kütused, metallid jms maavarad /loodusvarad.
Diferentseeritud on erinevate omadustega kaubad, mis on oma väga sarnase eesmärgiga konkurentidest millegi poolest siiski erinevad. Näiteks erinevad karastusjoogid , autod ja arvutid . Üldine eesmärk sama, teatud detailid erinevad ning seetõttu ka inimestel erinevad eelistused .
Erinevad konkurentsitüübid:

• Täielik konkurents. Ettevõtted ei mõjuta ise turgu, vaid määravat tootele hinna, millega turg on nõus seda ostma.
  
• Mittetäielik konkurents. Tooted on piisavalt erinevad, et firmad saavad siiski ise mõjutada oma toodete hinnaplaneerimist.
  
  • Hüviste turg – monopol , monopolistlik konkurents (mitmed ettevõtted erineva kaubaga, mis otse üksteisega ei konkureeri, kuid asenduskaubana konkureerivad üksteisena, näiteks erineva kohvikud) ja oligopol (üksteisest üsna tugevalt sõltuvad ettevõtted, kes pidevalt nt sõdivad omavahel. Nt toidupoodide ketid, autofirmad, arvutifirmad jms).
    
  • Tootmistegurite turg
    
    • Monopolistlik konkurents
      
    • Monopson - turul on üks suur ostja, kes ostab ära nt kogu piirkonna tööjõu. Tööjõu pakkujad peavad alluma ühe ostja tingimustele ning nad kas nõustuvad sellega või jäävad ilma tööta.
      
    • Oligopson.
      

Nõudlusseadused

Nõudlusseadus – väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad soovivad osta ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil. (ceteris paribus ehk ainult kahe muutuja vaheline seos?)
Hind – price , tähiseks p.
Kogus – quantity, tähiseks q.
Eelkõige mõjutab tarbijat valikute tegemisel siiski hind. Kuid on ka teisi mõjutajaid.
Erinevad kaubad võivad olla tarbija prioriteetite järgi erinevad. Normaalhüviste alla kuuluvad enamik kaupadest ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus kasvab. Inferioorsed on tarbija hinnangust lähtudes väheväärtuslikud ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega. Näiteks puder , madala kvaliteedika kaup, mida tarbitakse, kuna puuduvad vahendid paremate kasutamiseks.

Pakkumisseadus

Pakkumisseadus – väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad soovivad ja on suutelised müüma teatud ajaperioodil.
Hinna ja koguse vahel on võrdeline seos. (Nõudluse ja pakkumise vahel on pöördvõrdeline seos).
Maksud vähendavad ettevõtte võimet antud hinnaga kaupu toota ning soodustused/toetused suurendavad seda.
Mikroökonoomika 08.09.2011
Võiks harjutusvihiku kaasa võtta.  Tegelikult on õppejõud suhteliselt ok.
Ressursid on piiratud, tuleb kokkuhoidlikult tegutseda ja valikuid teha. Väidab, et mikro - ja makromajandus eraldusid peale Suurt depressiooni.
Positivistlik kirjeldus – objektiivne situatsioonikirjeldus.
Normatiivne kirjeldus – „kui ma teeksin nii, siis mis nii oleks” õppejõud (Sees peab olema tingiv kõneviis). „Teie olete liiga pikk, lühike vms” õppejõud
Palgatõus tõstab hindasid – inflatsioon kasvab. Kõverjoone tõus on puutuja.
Lk 18 leiva-traktorite tabel. 1d; 2a („kasulikum on toota”); 3d; 4b; 5c (kasvav alternatiivkulu).
Tulevikus annab suurema majanduskasvu investeeringute tegemine, mitte üksnes tarbekaupade tootmine. Traktori, kui tootmisvahendi tootmine on ka investeering .
Lk 17, h 28: Suurem alternatiivkulu on riigil X, sest ta tõus/langus on järsem, kui riigil Y.
P 60-50 vs T 40-30. Suhteline eelis muru niitmisel 6/5=1,2, 4/3=1,33. Muru niitmise eelis on Peetril , sest ta saaks selle ajaga pesta vaid 1,2 autot vs Toomas 1,33. Autot pestku Toomas, kuna ta saab selle ajaga niita vaid 75% muruplatsist, kui Peeter suudaks niita 83,3% platsist.
1,275%.
Nõudluse ülesannete juures tuleb jälgida, kas muutus toimub piki kõverat või toimuvad nihked .
Kauba pakutava koguse kasvu põhjustab hinnatõus ning pakkumist põhjustab tootmiskulude vähenemine.
Mikroökonoomika 14.09.2011 loeng
Tasakaaluhinna ja –koguse muutumine.
Hinnaelastsus
Hinnaelastsuse puhul räägime, kuidas reageerivad tarbijad kauba hinnamuutustele.
Kui elastsus on alla ühe, siis on tegemist mitteelastse kaubaga, üle ühe – elastne. Kui elastsus on 1, siis on tegemist „ühikelastse“ kaubaga.
Teoreetiliselt võib elastsus olla ka lõpmatus (kõik kaubad ostetakse mingi hinnaga ära, vahet pole, palju neid on) ning 0 (sõltumata kauba hinnast , ostetakse ikka täpselt sama kogus). Antud kahte tingimust reaalselt ei eksisteeri!
Nõudluse rIstelastsus – ühe kauba hinnamuutus põhjustab teise kauba hinnamuutuse. Kui kaubad on üksteisele asenduskaubad , siis on „väärtus positiivne“; hinnamuutus tarbijale positiivne, sunnib hinda alandama. Kui kaubad on siduskaubad (täiendkaubad), siis on „väärtus negatiivne“
Väidab, et üsna varsti (järgmine nädal) tuleb nõudluse peale test! (Võiks siis mõned mõisted õpikust üle vaadata).
Kui nõudluskõver on sirge ja keskpunktis on kõrgeim kogutulu , siis kogutulu kasvades esimesel osal on hinnaelastsus üle ühe (iga järgneva kauba müügiga keskmine tulu/toode kasvab), kuid keskpunktist all pool, kus kogutulu hakkab uuesti langema, on hinnaelastsus alla ühe (keskmine tulu/toode väheneb).
Mikroökonoomika 15.09.2011 harjutustund
Harjutusülesanded punasest harjutuste raamatust! (Võiks kaasa võtta edaspidi)
14. paremale (c)
15. (d) inferioorne kaup – kaup, millest ollakse nõus loobuma , kui raha saadakse juurde.
16. (e)
17. (a)
18. (a)
19. (e)
20. (d)
21. (b)
22. (e)
23. (c)
Tegeleme väga paljude nõudlus-pakkumise graafikute joonistamisega.
Inferioorse kauba vastand on normaalne kaup, kui sissetulekud kasvavad, siis nõudlus kasvab.
Mikroökonoomika 22.09.2011 harjutustund
Sai esimene „test“ tehtud.
Mikroökonoomika 28.09.2011 loeng
Ordinaalse kasulikkuse teooria; ükskõiksuskõverate (ÜKK) ehk samaväärsuskõverate teooria. (ing. Indifference curve analysis ).
Tarbija eelistuste teooria: Vilfredo Pareto (1848-1923) Itaalia teadlane, teooria väljaarendaja.
Teooria eeldab, et tarbijad on võimalised järjestama erinevate hüviste kogumeid (mitu eri kaupa, teatud kogusega), seega on neil oma eelisjärjestus. Kasulikkus kujuneb hüviste kogumi tarbimisest (kahe hüvise samaaegsest tarbimisest).
3 Põhiaktsioomi: On antud 3 kogumit: A, B ja C.

Kui A on parem kui B ja B parem kui C, järelikult A on parem kui C. Kui ollakse ükskõikne A ja B suhtes ning ollakse ükskõikne B ja C suhtes, siis ollakse ükskõikne ka A ja C suhtes. Kui olakse ükskõikne A ja B suhtes, aga B on parem kui C, siis on A parem kui C.
Ükskõikne – tooted-teenused on samaväärsed ning ühte neist ei saa teisest paremaks lugeda. Tulenev heaolu on võrdne.

Kui on võimeline valima erinevate hüviste kogumite vahel, peab suutma kogumeid järjestada.

Kui A sisaldab hüvist rohkem kui B, on A parem (eelistatum).
Kui ei suudeta erinevate kogumite vahel valida, tähendab see, et ollakse ükskõikne ja need kogumid on samaväärselt kasulikud. ÜKSKÕIKSUSKÕVER – kajastab kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbija on ükskõikne. (Näitab tarbija soovi, kuidas ta tunneb oma heaolu, kui ta tarbib teatud koguses teatud kaupu. Ei näita tarbija rahalist võimalust antud kaupu tarbida, vaid soovi neid tarbida).
Nagu nõudluskõver näeb välja. Pitsa tarbimine vs Coke-i tarbimine ( limonaad ). Kui ühe tarbimine väheneb, siis teise tarbimine kasvab. Ei saa mõlemat maksimaalselt tarbida. Kogunõudlus/koguheaolu on pidevalt sama. (Kui 1 pitsa = 2 kokat, siis nt max 10 pitsat ja 0 kokat või 20 kokat ja 0 pitsat). Nõudluse muutus ei ole lineaarne, vaid veidi hüperbooli moodi. Kui toodet A on palju, siis oled nõus suhteliselt enam Ast loobuma, et saada kaupa B, mida sul on „suhteliselt vähem“. Kui sul on Bd juba piisavalt, siis su soov A-st loobuda väheneb.
Iga ÜKK väljendab teatavat rahulolu taset, koordinaatide alguspunktist kaugemal olevad ÜKK-d kajastavad suuremat rahulolu (kogused suuremad).
Ükskõiksusväli – graafik, millel on kujutatud erinevaid ükskõiksuskõveraid.
U – ükskõiksuskõver. (I on mõnel pool kasutatud, sisu sama).Võib olla ka ÜKK.
ÜKK omadused:

Kulgevad suunaga vasakult ülalt alla paremale (kui kauba X kogus kasvab, siis kauba Y kogus väheneb).

Üldjuhul kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Asenduse piirmäär ( marginal rate of substitution ) MRS näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et juurde saada üks ühik teist hüvist.
Matemaatiline väljendus:

• MRS xy= - y muut /x muut
  
• MRS võrdub ÜKK tõusu väärtusega, üldjuhul kahanev.
  
• MRS-i saab väljendada hüviste x ja y piirkasulikkuste kaudu:
  
• MRSxy = MUx / MUy = - y muut / x muut.
  

Asendamise piirväär: Alguses on kaubavahetuses suhe 1:2, kui seda kaupa on rohkem, siis nt 1:5 ning lõpus 1:20, kuna esialgset kaupa on juba väga väheks jäänud.
Ükskõiksuskõvera graafikud ei saa omavahel lõikuda, ühel graafikul olev kasu on igas punktis võrdne. ( Kogukasum vms).
Ebaharilikud ÜKKd:
Asenduskaubad, täiendkaubad ja/või halvad kaubad.
Asenduskaubad – lineaarne joon, y teljest ühest punkist x telge. Kogu aeg asendamise piirmäär on konstantne .
Täiendkaubad – Kaks konstantset joont on kokku pandud.
Ühe nõudlus kukub , ilma et teise nõudlus kasvab. Mingist
punkist alates teise nõudlus kasvab, ilma et eelmise oma
väheneks.
Kogu heaolu kasvab, kui kõver ühtlaselt liiguks paremale-üles.
Halvad kaubad – On nagu pakkumiskõver. Näiteks halvad harjumused, suitsetamine jms. Heaolu ei kasva, kuid tarbimine kasvab. Samas mida rohkem tarbid, seda rohkem maksad. Mida rohkem tossad, suitse ostad, seda rohkem pead ka heaolu tagamiseks nikotiiniplaastreid (nt) tarbima.
Küllastumine kaubast – nagu nõgus graafik, tipud üleval.

Eelarvejoon

Eelarve kitsendus: xPx + yPy = M, x- kauba X kogus, y-kauba Y kogus. Px – kauba X hind, Py – kauba Y hind, M- eelarve (money, võib olla ka I- income ).
y=M / Py – (Px/Py)x , siit saab arvutada kauba Y koguse y, mis on võimalik osta erinevate kauba X koguste korral (eelarvejoone funktsioon).
Eelarvejoon – kui palju erinevaid kombinatsioone (toodexKogus vs teine toodexKogus) ma saan osta.
Joonis 1: Eelarvejoon
Kusjuures Sissetulek/PY on muidu y-i kogus.
EJ Tõus näitab, kui suurest hüvise y kogusest tuleb loobuda, et juurde saada veel 1 ühik hüvist x.
Eelarvejoone nihked. Tõus on negatiivne.
Kui eelarvejoon nihkub suuremate ühikute suunas, siis sissetulekud kasvasid ja on võimalik enam osta.
Kui eelarvejoon nihkub väiksemate ühikute suunas, siis sisetulekud vähenesid ja enam ei ole võimalik nii palju osta.
Kui nihkub üksnes ühe kauba ots eelarvejoones, siis selle kauba hind muutus. Kui nüüd on võimalik seda kaupa rohkem osta, siis hind vähenes. Kui vähem osta, siis hind tõusis.
Tarbimise tasakaal – kasutatakse ÜKK ja EJ.

Hüviste optimaalne

Hüviste optimaalne kogum on EJ ja ÜKK puutepunktis. See kogum asub kõige kõrgemal kättesaadaval ÜKK-l.
Puutepunktis on ÜKK tõus = EJ tõus, kehtib tingimus
ÜKK näitab soovi; EJ näitab võimalikku tarbimist. Näitasime MRSxy = Mux / MU y.
MUx / Muy = Px / Py ehk MUx / Px = Muy / Py.
See tasakaalutingimus vastab maksimeerimise teisele reeglile.
Mikroökonoomika 29.09.2011
Teeme harjutusi leheküljelt 35.
U – kasulikkus
MU – piirkasulikkus
TU – kogukasulikkus
P – price – hind. Pa (A hind)
Q - quantity – kogus (Qa on kauba A kogus).
M – raha hulk - raha
Hetkel vaatleme „toote kasulikkust tarbijale“.
Eelarvejoone tõusu määrab hindade suhe.
Kui Ükskõiksuskõver kattub ühes punktis eelarvejoonega, kuid ei läbi seda, siis on inimese soovid ja reaalsed võimalused täielikult vastavuses. Inimese heaolu-tarbimine on optimaalne.
Mikroökonoomika 06.10.2011 harjutustund
Eelmine kord puudusin, Rainiselt sain „Tarbimivvalikute mõjurite“ tabelid .
Graafikul näeme eelarvejoone puhul koguseid, kuid lähtudes sissetulek/hind=kogus ideest saab jõuda ka tõusu ja hindade seoseni.
MRS xy – asenduse piirmäär. (Marginal rate of substitution ).
Kui paljust y-ist loobusid, et saada x-i juurde?
Tendents on kahanev. Alguses oled nõus ühe teise kauba eest enam andma, hiljem vähem.
Mikroökonoomika loeng 12.10.2011
Tarbimisvalikute mõjurid:
Tarbija hinnavaru
Maksu mõju hinnavarule
Subsiidiumi mõju hinnavarule. Subsiidiumi kasu subsideerimisest on trapets. (tarbija hinnavaru tundlikkus vms on kolmnurkse servaga).
Piirkasu – maksimaalne summa, mida tarbija on võimeline maksma täiendava kaubaühiku kohta. „Oma olemuselt on ta nagu nõudluskõver.“
Iga järgneva toote korral on tarbija nõus vähem maksma. Esimeste toodete korral on „kasulikkuse tunnetes palju suurem, kui on tootehind, ülejääk on piirkasu.“ Tegelikult ta maksab toodete eest nii palju, nagu on viimase toote tunnetuslik kasu (see on võrdne toote hinnaga, ta tunneb kasu 20€ hinna puhul 5.nda tootega , seega ostab kõik 5 toodet hinnaga 20€). Samas esialgsete toodete tunnetuslik kasu on kõrgem, aga kuna toodete hinnad on võrdsed, siis sealt ta saab „tunnetuslikku kasu rohkem, kui on hind.“
Seega tarbija kogurahulolu on maksimaalne sellise kaubakoguse juures, kus hind P = MB (tunnetatud kasulikkuse piirmäär).
Joonis 24 (mida ei ole) selgitab subsiidiumi mõju THVle (tarbija hinnavaru). Tarbija hinnavaru näitab, kui palju on piirkasu võrreldes hinnaga veel järel.

• Subsideerimine alandab hinda tarbijale 10 võrra. Kui P=50, siis THV = BLC
  
• Kui P=40, siis THV=ALE
  
• THV juurdekasv on ABCED, valitsus tegi selleks kulutuse subsideerides ABFE, subsideerimise kulu sisaldab THV kasvu CED.
  
• CFE võrra on subsideerimise kulu suurem kui THV kasv, seega valitsuse kulutus on suurem kui tarbijate heaolu kasv.
  

Tarbijad ei ole alati siiski väga ratsionaalselt otsustavad. Seega ka kaupade nõudlus ei käi ühegi sirge ega parabooli -hüperbooli järgi. Tihti esineb olulisi erinevusi.

• Kaasajooksmisefekt – tarbija ei mõtle ise, vaid arvestab kellegi teise arvamusega. Kui arvamusliider või populaarne tegelane ostab midagi teatud hinnalanguse korral, siis kaasneb sellega hulgaliselt inimesi, kes ka seda ostavad. Seetõttu nõudluskõveral ostetava kaubakoguse hind kasvab enam, kui oodatud.
  Kui hind kasvab ja arvamusliider loobub toote tarbimisest, siis tegelikult võib ka vastupidine efekt esineda, et loobutakse enam kaubast, kui tarbijate sissetulekute järgi oodatud.
  
• Snobismi efekt – (snob on isik, kes ei taha tarbida asju, mida teistel juba on palju. Ta tahab eristuda ja omada tooteid, mida teised ei oma). Seega kui hind langeb, siis nõudlus ei kasva vastavalt oodatule, vaid kasvab vähem. Inimesed ei taha enam antud toodet nii palju, kuna „Kõigil on see“.
  
• Vebleni efekt – Kui hinda tõstetakse, siis kogus mitte ei vähene, vaid suureneb. „Vebleni efekti tõttu hinna tõustes nõutav kogus kasvab. Vebleni efekti puhul nõudluskõver on positiivse tõusuga, tavaline nõudluskõver on negatiivse tõusuga.“ Väidetavalt tarbija avastab tootes suure väärtuse ning hakkab seda aina rohkem ostma.
  

Ühiskonnas võib erinevatel hetkedel ja erinevate toodete puhul näha nii kaasajooksmist, kui ka snobismi. See teeb tootmise ja müügi tunduvalt keerulisemaks, kui see lihtsate mudelite järgi käia võiks. Kõik need kolm efekti on majandusteooriast lähtudes kõrvalekanded tavaolukorrast, aga nendega on vaja arvestada turusituatsiooni analüüsides.
Engeli kõver –kajastab optimaalseid kauba koguseid, mida indiviid ostab erinevate sissetuleku tasemete korral.
Sissetuleku-tarbimise kõver on joon, mis ühendab tarbija tasakaaulupunkte muutuva sissetuleku korral.
Mikroökonoomika 19.10.2011 loeng

Sisendid ja tootmine

See on viimane teema, mis tuleb Kontrolltöösse!
Ressursid – tootmistegurid
Sisendid kitsamas tähenduses – masinad, seadmed , gaas, vesi jne
Sisendid laiemas tähenduses – maa, töö, kapital , ettevõtlikkus
Väljund – koguprodukt ( total product) TP – kaupade, teenuste koguhulk (Q) teatud aja jooksul.
Tootmisfunktsioon – tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga.
TP = f(L,K) (TP – kogutoodang )
L – tööjõud
K – kapital
f – tundmatu, mingi seos tööjõu ja kapitali vahel, et saada toodangut

Perioodid, ressursid (ei ole seotud kindla ajaperioodiga)

Lühiperiood – vähemalt 1 sisendi kogus ei muutu
Püsiressurss – suurus ei muutu lühiperioodil (maa, tootmispind)
Muutuvressurss – suurus muutub lühiperioodil (tööjõud, materjal)
Pikk periood – võib muuta kõiki ressursse, pikal perioodil pole ühtki püsiressurssi
Kui kõik asjad on ära muudetud, siis oled läbinud pika perioodi ning jõuad uuesti lühiperioodi, kus miski on konstantne (nt vabrik , kus šokolaadi toodad).

Kogu,- keskmine ja piirprodukt. Ehk toodang

TP – kogutoodang
L – töötajate arv
AP – toodang töölise kohta. AP= TP/L
MP – Sisendi piirprodukt (kui palju toodangut kasvab töötaja lisandumisel). MPL = TP muutus / L muutus. MPK = TP muutus / L muutus
Teatud töötajate arvust alates hakkab kogutoodang vähenema. Lisanduv töötaja segab töökeskkonda ning mõjutab negatiivselt ka teiste tegevust. See on hetk, kui MP (piirprodukt) läheb negatiivseks.

Kahaneva piirtootlikuse seadus

Kahaneva piirtootlikuse seadus kehtib tingimustes, kus mõnda sisendit suurendatakse, tehnoloogia ei muutu ja mõned sisendid ei muutu (vähemalt 1 on fikseeritud).
Teatud punktist hakkab kogutoodangu juurdekasv vähenema ja MP võib minna negatiivseks. Tuleneb kahaneva piirtulu seadus. Tulu kasvab kahanevas ulatuses.

• AP
• AP > MP kõige kasulikum toota
  
• AP > 0 > MP pole mõtet tootmist laiendada.
  

Pikk periood, mastaabiefekt

Isokvantide tunnused: (kõverad, mis näitavad maa/kapitali – töötajate suhet??)
Tootmisfunktsiooni kirjeldatakse isokvantide (isoquant) ehk samasuskõverate abil. Isokvant on kõver, mis näitab erinevaid tootmistegurite kombinatsioone, mida firma saab kasutada teatud tootmistaseme saavutamiseks.

• Negatiivse tõusuga
  
• Koordinaatide alguspunktist kaugemal – suuremad kogused
  
• Ei lõiku omavahel kunagi
  
• Kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes
  

Sisendite tehnilise asenduse piirmäär – MRTS
MRTS – (marginal rate of technical substitution) Näitab ühe sisendi kogust, mida võib asendada teise sisendiga, ilma et tootmiskogus muutuks.
Eksisteerib kolme eri stiilis mastaabiefekti:

• Positiivne (kasvav mastaabiefektehk ka lihtsalt mastaabiefekt ) – tootes rohkem läheb keskmine kulu koguse kohta alla.
  
• Konstantne –kulud kasvavad võrdeliselt vastavalt toodetava koguse kasvuga. Keskmine kulu toote kohta jääb samaks.
  
• Negatiivne (ehk kahanev mastaabiefekt) – tootes rohkem kaupu keskmine kulu toote kohta kasvab.
  

Mikroöko 26.10.2011 uue KT teema

Firma kulud ja kulukõverad

Firma eesmärk on maksimeerida kasumit.
Alternatiivkulu – ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind.
Otsene kulu – rahalised maksed ressursside eest. Otsesed kulud kajastuvad raamatupidamises.
Kaudne kulu – ei tehta otseseid rahalisi väljamakseid, kuid loobutakse teatud rahalisest sissetulekust , mida oleks saanud ressursside teistsugusel kasutamisel . Kaudsed kulud ei kajastu raamatupidamises.
Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum = kogutulu – otsesed kulud.
Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud.
Majanduskasum on arvestusliku kasumi see osa, mis on normaalkasumist suurem. Majanduskasum = kogutulu – kulud (nii otsesed, kui kaudsed kulud).
Kui majanduskasum = 0, firma on konkurentsis (konkurentsivõimeline).
Kui majanduskasum > 0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal (harus).
Püsikulud ei muutu lühiperioodil, tulenevalt püsiressursist. (FC- fixed costs )
Muutuvkulud muutuvad koos toodangu mahu muutusega. (VC – variable costs)
Kogukulud = püsikulud + muutuvkulud (TC – total costs = FC + VC)
Kui toodang on 0, siis kogukulud = püsikulud. Piirkulu (marginal cost , MC) = TC muutus / TP muutus
Ehk MC = VC muutus / TP muutus.
Algul piirkulu väheneb, siis edasi kasvab. Kui püsikulu ei muutu, siis iga lisanduva toodangu puhul piirtulu on suurem, kui piirkulu. Kuid mingi hetk hakkab ka püsikulu kasvama.
Keskmine püsikulu ( average fixed costs) AFC = FC / TP
Keskmine muutuvkulu (average variable costs) AVC = VC / TP
Keskmine kogukulu (average total cost) ATC = TC / TP
Lihtne ja loogiline teema, mõttetult palju tähiseid.

Tootmisfunktsioon ja kulud

Lühiperioodil seob tootmisfunktsioon tootmismahu muutuvsisenditega, sest FC = Const . (kehtib kahaneva piirtootlikuse seadus). Kulud sõltuvad muutuvsisendi hinnast, eeldatakse et sisendi hind ei muutu (antud näites).
Tootmismahu kasvades kahaneva piirtootlikkuse seaduse toimel MP ja MC muutuvad vastupidises suunas. MC kõvera kuju on tingitud kahaneva piirtootlikuse seadusest,..
MC ja keskmisi kõveraid saab graafiliselt tuletada kogukulu kõverast.
AVC kõvera tuletamiseks (VC kõverast) tuleb tõmmata sirge 0-punktist iga punktini VC kõveral. Selle sirge tõus mõõdab antud koguse AVC.
MC-kõvera leidmiseks tuleb tõmmata VC-kõvera erinevates punktides puutuja ja leida selle tõus.

Pika perioodi kulud

Pikal perioodil ei võeta eraldi püsikulusid ja muutuvkulusid, kuna kõik kulud muutuvad. Ettevõttel on võimalik valida erinevate sisendite kombinatsioonide vahel. Kui on otsus tehtud ja ressursid olemas, on firmal uued püsikulud ja lühiperiood.
Kui lühendi ees on veel L, siis on juttu pika perioodi kuludest-tuludest. (L – long).

Isokost ja isokvant

isokvantide (isoquant) ehk samasuskõverate abil. Isokvant on kõver, mis näitab erinevaid tootmistegurite kombinatsioone, mida firma saab kasutada teatud tootmistaseme saavutamiseks. Samaks jääb tootmistase/kogutoodang, muutub sisendite hulk. Palju üht, palju teist kasutada.
ISOKOST – näitab graafiliselt kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mida firma võib mingi kindla rahasumma eest muretseda (osta). Need on sirgjooned ja isokvandid on kumerad 0-punkti suhtes. Samaks jääb kogukulu, muutuvad sisendite kogused, palju üht ja palju teist.
Isokosti tõusu absoluutväärtus võrdub sisendite hinnasuhtega: (TC2 / r) : TC2 / w = w/r
Kui tarbija tahab liikuda võimalikult kaugele ükskõiksuskõverale (suurima heaolutasemeni), kus ta heaolu on suurim, siis samasugune olukord on ka tootmises. Tootja tahab liikuda kõige kaugemale isokvandile, kus tootmisvõimalused on suurimad, kuid teda piirab raha olemasolu (kogus).
Isokvandi tõus näitas sisendite tehnilise asendamise piirmäära MRTS, seega firma toodab kõige odavamalt, kui on täidetud tingimus MRTSLK = w/r.
Järelikult määr(suhe), millega üht sisendit võib asendada teisega tootmisprotsessis (MRTS) võrdub määraga, millega üht sisendit võib teisega asendada turul sisendid ostes.
Arengutee saadakse isokostide ja isokvantide puutepunktide ühendamisel. On tavaliselt positiivse tõusuga, sest toodangu suurendamiseks firma kasutab rohkem mõlemat sisendit. On seotud pika perioodi kulukõveratega.
Mikroökonoomika 27.10.2011 harjutustund
Arvestuslik kasum = tulud – otsesed kulud
Majanduskasum = arvestuslik kasum – kaudsed kulud
Normaalkasum on võrdne kaudsete kuludega.
Mikroöko 02.11.2011

TKF ja tema nõudluskõver.

Hinnavõtja firma – võtab turul kujunenud hinna.
Turu nõudluskõver vasakult paremale langev. TKF-i nõudluskõver on horisontaalne sirge, tuleneb tasakaaluhinnast P1e nõudluse D1 korral – seega täielikult elastne.
Piirtulu: MR= TR muutus / Q (kogus) muutus, kus TR – kogutulu.
MarginalRevenue = Price, MR ja nõudluskõver kattuvad.
Turu pakkumiskõver (täieliku konkurentsi puhul) saadakse üksikute firmade pakkumiskõverate horisontaalsel liitmisel.
Kasumi maksimeerimine lühiperioodil ja turu tasakaal.
Mikroökonoomika harjutustund 10.11.2011
Saime KT-d tagasi. Minul enam vähem ok tulemus, siiski esineb küsimusi, kus on möödarääkivusi õppejõuga. Näiteks erinev arusaam veiselina kokkuostuhinna mastaabist (kas üle maailma või vaid mingi Eesti küla probleem) jms.
Mikroöko – Monopol 16.11.2011
Monopol on 1 müüja, kes müüb ainulaadset kaupa ning turul konkurents puudub. Turukaitsetõkete (barjääride) olemasolu, kasutab ära oma suure mahu tõttu tekkivat mastaabisäästu ning tänu sellele on tooteid võimalik pakkuda odavamalt, kui võimalikel konkurentidel. Tihti on seadusandlikult loodud piirangud, mistõttu teistel firmadel keeruline sama tegevusharuga tegeleda. Lisaks võib monopol olla oluliste ressursside ainuomanik.
Siia käib joonis lk 208 õpikust. Õppejõu jutt on väga igav ja segane, lihtsam on õpikut lugeda ja sealt samaaegselt info kätte saada.
Hinnadiskriminatsioon, monopol, mastaabisääst jne.
Mikroökonoomika 23.11.2011 loeng

Monopolistlik konkurents ja selle tunnused

Turumajanduse väljakujunemisega hakati uurima ka toimivaid-toimuvaid protsesse.
Antud teooriale panid aluse USA majandusteadlane Edward Chamberlin ja Inglise majandusteadlane Joan Robinson 1920-1930ndatel.
Monopolistlikul konkurentsil on nii täieliku konkurentsi, kui ka monopoli tunnuseid:

• Tootjaid on palju
  
• Toodang on diferentseeritud (igal firmal erinev, kõigil oma nišš, eriärane, miks just nende kaupa tarbida).
  
• Toodangul on lähedased asendajad, samas täielikult samu kaupu ei ole.
  
• Langev nõudluskõver – seega on firmad hinnakujundajad, nad saavad hinda reguleerida, kuid mingi hetk mõjutavad siiski ka lähedased asendajad.
  
• On teatud sisenemisbarjäärid, kuid need on üsna madalad.
  
• Turuosad on firmadel väike, turg on eri firmade vahel ära jaotunud.
  
• Firmad on suhteliselt sõltumatud.
  

Lühiperioodi kasum

• Firmal on võim oma toodangu hinna üle
  
• Demand kõver on suhteliselt elastne (nõudluskõver) võrreldes monopoliga (on olemas asenduskaubad).
  
• D-kõver (nõudluskõver) seda elastsem (laugem), mida rohkem on konkureerivaid firmasid ja mida vähem on toodang diferentseeritud.
  
• Puudub pakkumiskõver, nagu monopolil.
  
• Kasumit maksimeeriv kogus
  
  • MR=MC ja MRAVC (hind ületav muutuvkulusid, nii saab osa püsikuludest tasutud).
    
  • Tootmine lõpetatakse ajutiselt , kui p