Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija?
  • Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija?
  • Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija?
  • Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus?
  • Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija?
  • Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija?
  • Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija?
  • Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus?
  • Mis alljärgnevast on korrektne?
  • Kui piirkasulikkus kahaneb?
  • Kui piirkasulikkus MU0 kahaneb kas siis kahaneb ka kogukasulikus?
  • Mida ei eelda tarbija valikuteooria?
  • Mis alljärgnevast on õige?
  • Mille eest maksta ei tule Kas see väide on õige?
  • Kui suured on ettevõtte kogukulud?
  • Millise kujuga saab olla isokvant?
  • Mis on majandusteoreetilise bilansi korral normaalne kasum?
  • Mis alljärgnevatest väidetest on õiged?
  • Mis alljärgnevast leiaks kõige suurema tõenäosusega aset lühiperioodil?
  • Mis alljärgnevast on püsikulu?
  • Mis alljärgnevast on õige?
  • Milline alljärgnevatest seostest on õige?
  • Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi?
  • Kui suur on kuuenda ühiku tootmise piirkulu?
  • Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma keskmisi muutuvkulusid?
  • Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma keskmist püsikulu?
  • Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma summaarseid püsikulusid?
  • Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma summaarseid kogukulusid?
  • Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma summaarseid jooksevkulusid?
  • Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma keskmist kogukulu?
  • Kui suur on firma keskmine kulu 4 ühiku tootmisel?
  • Kui suured on firma muutuvkulud 4 ühiku tootmisel?
  • Kui suur on firma keskmine püsikulu 2 ühiku tootmisel?
  • Kui tarbijate sissetulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule millise kaubaga on siis tegemist?
  • Milliseid kaupu nimetatakse asendatavateks kaupadeks?
  • Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks?
  • Milliseid kaupu nimetatakse täiendavateks kaupadeks?
  • Mis juhtub mõne aja pärast metallkonteinerite pakkumisega?
  • Mis juhtub kauba nõudlusega?
  • Millises suunas?
  • Millises suunas?
  • Kuidas mõjutab see tasakaalu hinda ja -kogust?
  • Kui jah siis millises suunas?
  • Milline elastsusliik see on?
  • Mida näitab nõudluse ja pakkumise teoorias elastsus?
  • Mis on tarbijatuluefekt?
  • Mis on tootja tuluefekt?
  • Miks peetakse täieliku konkurentsi turgu efektiivseks?
  • Millega võrdub täielikult konkureeriva firma keskmine tulu AR?
  • Milline alljärgnev väide on vale kui täielikult konkureeriv firma on pika perioodi tasakaalupunktis?
  • Millise alljärgneva võrduse korral on tagatud ressursside kõige efektiivsem jaotus?
  • Millised tingimused on liigsed täieliku konkurentsi turu olemasoluks st ülejäänud on vajalikud?
  • Mis alljärgnevast ei kujuta endast turu sisenemisbarjääri?
  • Kui tema majanduskahjum ületab tema püsikulud?
  • Missugust kasumit saab monopol siis kui hind ületab keskmise kogukulu?
  • Missugust kasumit saab monopol kui tooteühiku hind võrdub keskmise kogukuluga?
  • Mida kujutab endast hinnadiskriminatsioon?

Lõik failist

Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 30 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 3 eurot, kauba B hind on 4 eurot ja kauba C hind on 1 euro! 
Valikud : a)  kõiki  kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C;
c)  4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C;
d)  2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C.
  • 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2
  • 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5
  • 3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 4
  • 4. Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus ? 222
    Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 41 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 5 eurot, kauba B hind on 2 eurot ja kauba C hind on 6 eurot! 
    Valikud:
    a)  kõiki  kaupu 3 ühikut;
    b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C;
    c)  4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C;
    d)  3 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C.
  • Vasakule Paremale
    Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #1 Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #2 Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #3 Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #4 Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #5 Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #6 Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #7 Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #8 Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #9 Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #10 Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #11 Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #12 Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #13 Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-12-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 154 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mesisa Õppematerjali autor
    Moodle iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8, aine Majandusõpetus, Lembit Viilup. MIKROÖKONOOMIKA

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    132
    pdf

    Mikroökonoomika Seminar 2

    Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kaub

    Mikroökonoomika
    thumbnail
    22
    pdf

    Majandusteooria arvestustestid

    Arvestustest 1.1. 1. Alternatiivkulu on saamatajäänud kasulikkus parimast kasutamata jäetud võimalusest. Tõene 2. Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist paralleelselt kaugemale. Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid efektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik pun

    Mikro-makroökonoomika
    thumbnail
    11
    docx

    Majanduse seminarid 1-4

    SISUKORD Sisukord SISUKORD............................................................................................................... 1 SEMINAR 1 ­ TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE............................................1 SEMINAR 2 ­ ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD.............................................................3 SEMINAR 4 ­ KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 ­ TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU ­ piirkasulikkus (marginal utility); TU ­ üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8 Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul ­ MUA , toote B puhul- MUB Toote A hind ­ PA , Toote B hind ­ PB (See kumb suurem tuleb, seda tuleks rohkem osta, kuna piirkasulikkus on suurem.) NB! mida suurem on kogus, seda mad

    Mikroökonoomika
    thumbnail
    85
    docx

    Mikroökonoomika

    Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPO

    Majandus (mikro ja makroökonoomika)
    thumbnail
    82
    ppt

    Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad

    Harjutus 4-6 Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud õige toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; vale b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid?

    Majandus
    thumbnail
    12
    docx

    MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED

    MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED  Mikro ja makroökonoomika uurib kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. (vajadused piiramatud, ressursid piiratud)  Majandustegevus- kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks  Tootmine-hüviste valmistamine  Tarbimine- kaupade/teenuste kasutamine vajaduste rahuldamiseks  Ressursid ehk tootmistegurid on vahendid mida kasut hüviste valmistamiseks o Maa- haritav maa, mineraalid, veeressursid jne o kapital- kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid (ehitised, seadmed) o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises  alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega.  Tootmisvõimaluste kõver (PPC) näitab kahe hüvise eri kombinatsioone

    Mikroökonoomika
    thumbnail
    21
    doc

    Mikroökonoomika eksamiks vajalik materjal

    ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid) A 0 10 1,0 Relvad: Või: 10--9 = 1 1/3,8 = 0,263 B 1 9 1,0 0,910

    Mikroökonoomika
    thumbnail
    20
    docx

    Mikro eksam

    4.TARBIJA VALIKUTEOORIA ALUSED Nõudlusseaduse kohaselt hüvise nõutav kogus suureneb, kui tema hind alaneb, kuid nõudlusseadus ei vasta küsimusele, kuidas tarbijad kulutavad oma sissetulekut erinevate hüviste vahel. Kasulikkuse teooria Sõnaga marginaalne tähistatakse väikseid muudatusi. Eelduseks on, et tarbijad teevad hindade või sissetulekute muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid muudatusi. Kardinaalse kasulikkuse teoreetikute kohaselt on võimalik tarbimisest saadavat heaolu mõõta mõõtühiku abil. Gosseni I seadus ehk küllastusseaduse kohaselt ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt ehk rahulolupunkt, mille leidmine põhineb piirkasulikkusel (MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem MU=(TU1-TU2)/(x1-x2) Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus on võrdne nulliga ehk kogukasulikkus on maksimaalne (Gosseni

    Mikromajandus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun