Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 (0)

Q: Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8

Q: Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8

Q: Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8

Q: Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8

Q: Mis alljärgnevast on korrektne?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8

Q: Kui piirkasulikkus kahaneb?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8

Q: Kui piirkasulikkus MU0 kahaneb kas siis kahaneb ka kogukasulikus?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8

Q: Mida ei eelda tarbija valikuteooria?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8

Q: Mis alljärgnevast on õige?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8

Q: Mille eest maksta ei tule Kas see väide on õige?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Mikroökonoomika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija?
Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija?
Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija?
Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus?
Mis alljärgnevast on korrektne?
Kui piirkasulikkus kahaneb?
Kui piirkasulikkus MU0 kahaneb kas siis kahaneb ka kogukasulikus?
Mida ei eelda tarbija valikuteooria?
Mis alljärgnevast on õige?
Mille eest maksta ei tule Kas see väide on õige?
Kui suured on ettevõtte kogukulud?
Millise kujuga saab olla isokvant?
Mis on majandusteoreetilise bilansi korral normaalne kasum?
Mis alljärgnevatest väidetest on õiged?
Mis alljärgnevast leiaks kõige suurema tõenäosusega aset lühiperioodil?
Mis alljärgnevast on püsikulu?
Milline alljärgnevatest seostest on õige?
Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi?
Kui suur on kuuenda ühiku tootmise piirkulu?
Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma keskmisi muutuvkulusid?
Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma keskmist püsikulu?
Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma summaarseid püsikulusid?
Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma summaarseid kogukulusid?
Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma summaarseid jooksevkulusid?
Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma keskmist kogukulu?
Kui suur on firma keskmine kulu 4 ühiku tootmisel?
Kui suured on firma muutuvkulud 4 ühiku tootmisel?
Kui suur on firma keskmine püsikulu 2 ühiku tootmisel?
Kui tarbijate sissetulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule millise kaubaga on siis tegemist?
Milliseid kaupu nimetatakse asendatavateks kaupadeks?
Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks?
Milliseid kaupu nimetatakse täiendavateks kaupadeks?
Mis juhtub mõne aja pärast metallkonteinerite pakkumisega?
Mis juhtub kauba nõudlusega?
Millises suunas?
Kuidas mõjutab see tasakaalu hinda ja -kogust?
Kui jah siis millises suunas?
Milline elastsusliik see on?
Mida näitab nõudluse ja pakkumise teoorias elastsus?
Mis on tarbijatuluefekt?
Mis on tootja tuluefekt?
Miks peetakse täieliku konkurentsi turgu efektiivseks?
Millega võrdub täielikult konkureeriva firma keskmine tulu AR?
Milline alljärgnev väide on vale kui täielikult konkureeriv firma on pika perioodi tasakaalupunktis?
Millise alljärgneva võrduse korral on tagatud ressursside kõige efektiivsem jaotus?
Millised tingimused on liigsed täieliku konkurentsi turu olemasoluks st ülejäänud on vajalikud?
Mis alljärgnevast ei kujuta endast turu sisenemisbarjääri?
Kui tema majanduskahjum ületab tema püsikulud?
Missugust kasumit saab monopol siis kui hind ületab keskmise kogukulu?
Missugust kasumit saab monopol kui tooteühiku hind võrdub keskmise kogukuluga?
Mida kujutab endast hinnadiskriminatsioon?

Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 30 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 3 eurot, kauba B hind on 4 eurot ja kauba C hind on 1 euro!
Valikud : a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C;
c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C;
d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C.

1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2

2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5

3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 4

4. Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus ? 222
Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 41 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 5 eurot, kauba B hind on 2 eurot ja kauba C hind on 6 eurot!
Valikud:
a) kõiki kaupu 3 ühikut;
b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C;
c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C;
d) 3 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C.
1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 32. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 4
3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 3 4. Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus? 298
Tabelis 1 on toodud hüviste X ja Y kogused ja piirkasulikkused:
Oletame, et tarbijal on 28 eurot ja hüvise X hind on 8 eurot ning hüvise Y hind on 4 Eurot. Seega, tarbija kogukasulikkus on maksimaalne kui ta ostab:
Valige üks:

3 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y

1 ühik hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y

4 ühikut hüvist X ja 1 ühik hüvist Y

3 ühikut hüvist X ja 2 ühikut hüvist Y

2 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y(kogukasulikkus TU=188) ÕIGE
Kas esitatud väide on õige: Valige üks:

Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise , kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema.
b. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed.
c. Kui piirkasulikkus väheneb (MUon suurem kui 0) , väheneb ka kogukasulikkus.
d. kui piirkasulikkus väheneb (MU on väiksem kui 0) , väheneb ka kogukasulikkus. ÕIGE
Mis alljärgnevast on korrektne ?
Valige üks:

Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos.

Kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel.

Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb.ÕIGE

Kui piirkasulikkus väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema.
Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 krooni. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult:
Peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem(Õige, Võrreldavad piirkasulikkused MUs=16/2=8 ja MUr=24/4=6. Seega MUs > MUr)
Oletame, et MUX/PX on suurem kui MUY/PY. MUX ja MUY -vastavalt hüviste X ja Y piirkasulikkused; PX ja PY -vastavalt hüviste X ja Y hinnad. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: – Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y
Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 € ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 €. Järelikult:
Peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B (Tõepoolest, kuna võrreldavad piirkasulikkused on MUa=60/0,6=100 ja MUb=30/0,4=75, siis MUa > MUb ja tarbija peaks kulutama rohkem raha kauba A ostmisele.)
Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui:
MUA/PA = MUB/PB (Õige, need oleksidki võrreldavad piirkasulikkused, piirkasulikkus (MU) on jagatu hinnaga(P).)
Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et:
Piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune.
Kauba A hinnatõus: – Vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust.
Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna: – Piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab
Majandusteadlased kasutavad tarbijateoorias kasulikkuse mõistet tähistamaks:
Kaupade ja teenuste tarbimisest saadavat naudingut ja rahuldust.
Piirkasulikkus: – Väheneb tarbimise kasvades.
Piirkasulikkuse all mõistetakse: – Muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku.
Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: – Kogukasulikkust
Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade:
Viimaste ühikute võrreldavad piirkasulikkused võrdsed.
Tarbijal on 20 eurot, mille ta kulutab kaupade K ja L ostmiseks . Nii kaubast K kui kaubast L saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega:
Ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbija ostab neid kaupu kogukasulikkust maksimeerivas koguses või ei.
Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: – Kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat .
Kahanev piirkasulikkus näitab, et: – Nõudluskõver on negatiivse tõusuga
Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt:
On pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem.
Tarbija ostis viimase ostuna paki juustu ja tema arvates võiks olla selle kasulikkus tema jaoks 280 kasulikkuse ühikut. Paki juustu hind oli 70 krooni. Kui suur on tarbija poolt ostetud kauba võrreldav piirkasulikus? – 4
Nagu teada, igal järgneval ühe ja sama hüvise tarbimisel tarbija piirkasulikkus kahaneb. Kas ratsionaalne tarbija peaks lõpetama hüvise tarbimise, kui piirkasulikkus kahaneb? – VÄÄR
Kui piirkasulikkus (MU>0) kahaneb, kas siis kahaneb ka kogukasulikus ? – VÄÄR
>>
Asendamise piirmäär mõõdab: – Tarbija valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt, et tema kogukasulikkus ei muutu
Asendamise piirmäär: – Väheneb, kui antud ÜKK-l allapoole liikuda
Asenduse piirmäär näitab: – Tarbija soovi asendada üks hüvis teisega nii, et kogukasulikkus ei muutuks
Eelarvejoon näitab:
Kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral.
Eelarvejoone tõusunurk muutub, kui muutub: – Ühe või mõlema hüvise hind
Hinna tõustes nihkub: – Eelarvejoon vasakule
Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi turuhind on 20 €, siis: – Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null.
Majanduslik efektiivsus on:
toodangu hulk sisendite maksumuse ühiku kohta, s.t. tootmine minimaalsete kulutustega.(õige, majanduslik efektiivsus sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest)
Mida ei eelda tarbija valikuteooria? – Tarbijate sissetulekutele ei seata piire .
Mis alljärgnevast on õige?
EJ on negatiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes.
Mis on järgnevate asjade alternatiiv - e. loobumiskulu. Pasatski varastas 1000 eurot ja istus selle eest 6 kuud vanglas . – vargusest loobumise korral vabaduses viibimine
Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus: – MUA/PA = MUB/PB
Sissetulekute suurenedes nihkub: – Eelarvejoon paremale
Tarbija hinnavaru tähendab, et: – Teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad.
Tee õige valik Ükskõiksuskõver (ÜKK): – On negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes.
Tehniline efektiivsus, mis näitab tootmissisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalselt võimalikku väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes tagab alati:
Võib tekkida olukord, kus tehniliselt efektiivne lahendus võib anda kahjumit ja tehniliselt mitteefektiivne suurt kasumit.
Ükskõiksuskõver näitab: – Kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesugust rahulolu
Ükskõiksusväli kajastab seda, et:
Koordinaatide alguspunktist kõrgemal asuvad ÜKK-d annavad tarbijale suurema kogurahulolu.
Märgi õiged väited! Valige üks:

Ükskõiksuskõver (ÜKK) on lineaarne sirge ja eelarvejoon (EJ) on kumer koordinaatide alguspunkti suhtes

Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue EJ lõikumise esialgse EJ-ga-ÕIGE

Mida lähemal koordinaatide alguspunktile ÜKK asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu ta väljendab

Kui tarbija liigub mööda ÜKK-d allapoole, siis tema kogukasulikkus väheneb

Mida madalam on tarbija sissetulek, seda kaugemal asub tema EJ koordinaatide alguspunktis
ETTEVÕTLUSE ALUSED>>>>
Aktiivsed tootmistegurid on: – Tööjõud ja ettevõtlus
Aktiivsed tootmistegurid võivad toimida: – Ilma passiivseteta, kuid nende toime on sel juhul väheefektiivne
Amortisatsiooninorm e. amortisatsioonimäär on:
Igal aastal amortisatsioonina kuludesse kantava summa ja seadme algmaksumuse suhe, määratakse nii, et seadme "lõpuni kulumise" hetkeks oleks võimalik teda füüsiliselt asendada.
Arvutuslik tootmisfunktsioon kujutab endast:
Funktsiooni, kus sisendid kujutavad endast tootegruppe ( agregeeritud ressursse), seega on sisendite arv oluliselt väiksem kui teoreetilise tootmisfunktsiooni korral
Eesti Vabariigis jaotatakse ettevõtteid: – Kasumit tatlev ettevõtte ja kasumit mittetaolevad
Ei ole olemas lõunaid, mille eest maksta ei tule. Kas see väide on õige? Kas on olemas asju, mis midagi ei maksa? – Haruharva, pigem mitte
Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Firma aastatulu oli 55000 eurot. Arvuta, kui suur on ettevõtte arvestuslik e. bilansiline kasum.
28 000 eurot(Õige, kuna arvestuslik kasum leitaksegi 55000 – 27000 = 28000 eurot)
Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Keskmine intressimäär oli 10%. Firma omanik sooviks normaalkasumina näha 10000. Firma omanik palka ei võta oma firmast , kuid oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot (soovib võtta dividende). Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Firma aastatulu oli 65000 eurot. Arvuta, kui suured on ettevõtte kogukulud?
60 500 eurot(Õige! Vale kogukulud leitakse TC = 10000 + 27000 + 21000 + (25000x0,1) = 60500 €)
Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Normaalkasum on 10000€ Firma aastatulu oli 65000 eurot. Arvuta, kui suur on ettevõtte majanduskasum . – 4 500 eurot(Õige, ettevõtte majanduskasum leitakse 65000 – 60500 = 4500 eurot)
Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Firma aastatulu oli 55000 eurot ja majanduslik kasum on 2000 €. Arvuta, kui suur on ettevõtte normaalkasum. – 2 500
Iga ettevõtte raamatupidamine toob välja mis tahes toote valmistamiseks tehtud kogukulutused alljärgnevate komponentidena: – Otsesed ja kaudsed kulud
Isokvant on:
Samakogusejoon(Tootmissisendid on teatud ulatuses üksteisega asendatavad. Seetõttu leidub küllaltki suur hulk tehniliselt efektiivseid tootmissisendite geomeetrilisi kombinatsioone. Neid väljendatakse isokvandiga e. samakogusejoonega.)
Juhul kui tootmiseks kasutatakse n tükki erinevaid sisendeid , siis tootmisfunktsioon oleks:
Q = f (X1, X2, …, Xn), kus Q - toodangu kogus; X1, X2, …, Xn – sisendressursid
Kahaneva piirtootluse seadust defineeritakse :
Piirprodukti vähenemine (alates teatud punktist) on nii üleüldine, et seda loetakse seaduseks
Kahaneva mastaabiefektiga on tegemist: –Kui toodangu maht suureneb vähem kui sisendite maht
Kapitali kasutamise kasvust tulenevat kogutoodangu juurdekasvu nimetatakse: – Kapitali piirtoodanguks
Kas vastus kasumit mittetaotlevate ettevõtete (MTÜ-de) tegutsemine sõltub omandivormist, s.t. sellest, kas kasumit mitte taotlev ettevõte kuulub riigile või on eraorganisatsioon?
Sisulist erinevust MTÜ-de tegevuses ,mis oleks tingitud omandivormist ei ole
Kas tootmise mehhaniseerimine, mis vabastab töötajaid, kuid suurendab kapitali (osta tuleb uusi seadmeid) tuleb lugeda tehniliseks progressiks ?
Jah, kui meil õnnestuks suurendada tööviljakust nii, et kapitalikulud jääksid samaks
Kasvava mastaabiefektiga on tegemist juhul kui: –Toodangu maht kasvab ennaktempos võrreldes sisendite kasvuga
Kaudsed (raamatupidamislikud) kulud on sellised kulud, mida on:
Võimatu otseselt liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks (laenuprotsendid, valvuri palk jms.). Kaudsed kulud seostatakse objektiga mingi jaotusaluse (otseste kulude summa, otsese töötasu summa või muu alus) vahendusel.
Klassikalise majandusteadusliku käsitluse järgi olid tootmissisenditeks: – Maa, kapital ja töö
Lülideks, mis valivad tootmissisendite kombinatsioone: – Reeglina ettevõtted
Majandusteoorias ei kuulu tootmise põhiväljundite hulka: – Tööjõud
Majandusteoorias ei kuulu tootmise põhisisendite hulka: – Saastus
Majandusteoreetilise bilansi koostamisel nimetatakse alternatiivkuludeks:
Enamiku ettevõtete puhul ei arvestata toodete omahinna hulka omaniku enda kulutatud aega (v.a. juhul, kui omanik ise on ametlikult tööl direktorina, juhatajana jne.). Töötades sama aja mujal, oleks ta saanud töötasuna või mingis muus vormis teatud summa raha, mis nüüd jäi saamata. Kui soovitakse leida kogu tulu, mida omanik saab antud majandustegevusest, tuleb ka see saamatajäänud tulu lahutada kogutulust , s.t. lugeda kulude hulka.
Mastaabiefektiks nimetatakse: – Toodangu kasvu kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel
Millise kujuga saab olla isokvant?
Isokvantide kõver on koordinaatide alguspunkti suhtes alati kumer, sest ühe teguri üha intensiivsemal kasutamisel on seda teise teguri antud koguse asendamiseks vaja üha suuremas koguses
Mis on majandusteoreetilise bilansi korral normaalne kasum?
Normaalne kasum on kasum, mis on piisavalt suur, et ahvatleda ettevõtjat tootmist jätkama. Tavaliselt seostatakse ta ühiskonna keskmise kasuminormiga, mis aga ei ole päris täpne.
Mis alljärgnevatest väidetest on õiged?
Suurem amortisatsiooninorm vähendab ettevõtte kasumit, kuid on sellegipoolest ettevõttele kasulik(Nii ta on, kuna suurem amortisatsiooninorm võimaldab kiiremini seadmeid uuendada , siis on tehas innovaatilisem)
Nõudluse kujunemisel on lähtekohaks: – Tarbija ehk majapidamine
Nurkisokvant tootmises:
Iseloomustab seda, et mingi kindla toodangukoguse valmistamiseks saab kasutada sisendite paljusid eri kombinatsioone. Kuid võib esineda ka juhtum, kus sisendeid (näit. tööjõudu ja kapitali) saab ühendada vaid mingis kindlas proportsioonis.
Otsesed kulud (ka otsekulud) on:
Otseselt seostatavad mingi toodetud objektiga. Otseste kulude hulka kuuluvad näiteks kulud materjalidele, tootmistööliste töötasu jms.
Pakkumise vaatlemisel oli meil põhilüliks: – Ettevõte
Passiivsed tootmistegurid on: – maa, kapital ja informatsioon
Passiivsed tegurid realiseeruvad tootmises: – ainult aktiivsete tegurite mõju kaudu
Peale kasumit taotlevate ettevõtete on olemas ka mitmesugused heategevusorganisatsioonid jne., kes ei taotle kasumit. Kas ettevõtte käitumise teooria tundmine aitab kaasa nende tegevuse analüüsimisel ja kujundamisel?
Loomulikult aitab, sest ka kasumit mittetaotlevaid ettevõtteid ei tohi pankrotti viia
Püsivaks mastaabiefektiks nimetatakse tootmist, kus: – toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga
Statistika näitab, et tootmises piirprodukt :
tootmise väikese mahu korral kasvab, s.t. iga järgnev ühik annab rohkem piirprodukti
Statistika näitab, et piirprodukt tootmise laienedes, tootmise suurte mahtude korral:
kahaneb, kuna üha tugevamaks muutuvad piirprodukti kasvule vastu toimivad tegurid: juhtimise kohmakus, ebaoperatiivsus, häired informatsiooni liikumises (nn. roosa müra) jmt. Selle tulemusena algab piirprodukti vähenemine, s.t. iga järgnev tootmises kasutatud sisendi ühik annab üha vähem toodangut.
Tehnilise asenduse piirnorm näitab:
ühe tootmisteguri ühikute arvu, mis on vajalik teise teguri ühe ühiku asendamiseks (toodangu samaks jäädes)
Teoreetilise tootmisfunktsiooni all mõeldakse:
teoreetiline tootmisfunktsioon kajastab kõikide kasutusel olevate sisendite alusel välja arvutatavat maksimaalselt võimalikku väljundit.
Tööjõu kasutamise kasvust tulenevat toodangu juurdekasvu nimetatakse: – tööjõu piirtoodanguks
Tootmisfunktsioon kajastab: – konkreetsete sisendite maksimaalselt võimalikku väljundit
Tootmisvõimaluste kõver näitab:
ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral
Tootmisvõimaluste kõver on: – potentsiaalsete tootmiskombinatsioonide geomeetriline koht
ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD >>
Kui firma töötajate palgad tõusevad ( ceteris paribus ), siis: – AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole
Mis alljärgnevast leiaks kõige suurema tõenäosusega aset lühiperioodil?
Kata kohvik palkab kaks uut kondiitrit
Ettevõtte pika perioodi keskmiste püsikulude kõver on:
Olematu, äkki teda ei eksisteerigi(Õige! Pikal perioodil polegi ettevõtte jaoks püsikulusid, kõiki sisendeid tuleb vaadelda muutvatena)
Ettevõtte püsikuludeks nimetatakse: – Mis ei muutu koos toodangumahuga lühiperioodil
Pikk periood on ajavahemik :
Mille vältel kõik tootmissisendid on varieeritavad. Pika perioodi vältel veel ei toimu põhimõttelisi muudatusi tehnoloogias . Pikal perioodil ei saa olla püsi- ehk fikseeritud sisendeid - lähtuvalt definitsioonist peab kõiki sisendeid olema võimalik muuta. Pika perioodi kestuse õige määramine on ettevõtetele oluline mingisse harusse sisenemise, tootmismastaabi määramise, moderniseerimise, tootmise reorganiseerimise jmt. tootmisotsuste vastuvõtmisel.
Mis alljärgnevast on püsikulu? – Maamaks
Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis:
on tegemist kasvava mastaabisäästuga
Kui piirprodukt ( piirtoodang ) on negatiivne, siis: – On koguprodukti kõver negatiivse tõusuga
Firmateoorias on firmade keskmine e. ühikkulu: – Kogukulu, mis on jagatud toodetud tooteühikute arvuga
Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see:
muutuvkulude (AVC) kõvera allapoole nihkumise
Firmateoorias nimetatakse piirkuluks:
Kogukulule lisanduvat kulu, kui toodangu maht suureneb ühe ühiku võrra
Mastaabisääst võimaldab selgitada: – Miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline
Ettevõtte kogukuluks nimetatakse: – Püsikulu ja muutuvkulu summat
Lühiperiood on ajavahemik:
Mille vältel vähemalt üks tootmissisenditest ei ole muudetav . Sellisteks sisenditeks on tavaliselt mitmed põhikapitali elemendid (hooned, rajatised, seadmed jne.), kuid selleks võivad olla ka maa, kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud jm. tootmissisendid. Lühiperiood ei ole mingi kindel arv kuid või aastaid. Ta erineb majandusharuti ja muutub oluliselt ajas.
Mis alljärgnevast on õige?
piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis
Vastavalt kahanevate tulude seadusele: – Piirprodukt alates teatud punktist väheneb
Firmateoorias nimetame kulukõverateks:
Firmade kulutuste dünaamikat sõltuvalt väljalastava toodangu hulgast
Tihti hinnatakse ettevõtte kulutusi lähtudes nende mõju ajalisest ulatusest ettevõtte juhtide tootmisotsustele ehk teiste sõnadega, lähtudes nn. tootmishorisondist ehk otsustamishorisondist. Sellest tulenevalt jaotatakse eetevõtte juhtkonna otsused:
Lühiajalised, pikaajalised ja ülipikaajalised
Oletame, et siis, kui firma toodab 10 ühikut, tema AVC = 32, AFC =10 ja MC = 50. Seega:
Firma kogukulud TC =420 (TC = 10x22 + 10x5 = 420)
ATC = 42
Muutuvkuludeks nimetatakse ettevõtte kulusid
Mis muutuvad sõltuvalt toodangumahust nii lühi- kui pikal perioodil
Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis:
Suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu
Kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et: – ühest momendist alates hakkavad ettevõtte tulud kahanema
Kui firma toodab null ühikut, siis – On firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga
Pikal perioodil: – pole firmal mingeid püsikulusid
Lähtudes majandusteoreetilisest bilansist vasta küsimisele, milline alljärgnevatest seostest on õige?
Majanduskasum = arvestuslik kasum -kaudsed kulud - normaalne kasum
Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja tema keskmine püsikulu on 0,50. Lähtudes selles oleks firma kogukulu (TC):
1250 (Õige, TC = 2x500 + 0,50x500 = 1250)
Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Firma aastatulu oli 55000 eurot. Seega firma kogukulud on:
50500 eurot
Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid , saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast: – Alternatiivkulusid
Ülipika perioodi all mõeldakse firmateoorias:
Ülipika perioodi mõistet ei kasutata majandusanalüüsis eriti palju. Tema põhitähtsus mikroökonoomilises analüüsis seisneb eelkõige võimaluses arvesse võtta tehnika ja tehnoloogia põhimõtteliste muudatuste mõju
Kas ettevõtte piirtulu kahaneb? – Jah, hakkab küll
Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi? – Firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu
Ette on antud firma tootmisprogramm . Mitu töötajat tuleks palgata, et keskmine toodang oleks maksimaalne.
Kaks töötajat(kuna 90:2 = 45 ühikut. Suurimat keskmist lihtsalt pole.)
On teada firma tootmisprogramm. Siit küsimus, kui suur on kuuenda ühiku tootmise piirkulu ?
15 ühikut(Toodangu suurenemisel 5 ühikult 6-le ühikule suurendas kogukulu 15 ühiku võrra.)
Vasta antud joonise põhjal allpool toodud küsimustele. Eeldame, et firma toodab optimaalset kogust!
Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma keskmisi muutuvkulusid? – Q1D
Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma keskmist püsikulu? – ED
Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma summaarseid püsikulusid? – BCED
Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma summaarseid kogukulusid? – 0CEQ1
Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma summaarseid jooksevkulusid? – 0BDQ1
Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma keskmist kogukulu? – EQ1Missugune pindala ei oma majanduslikku sisu? – AFDB
On teada firma tootmisprogramm. Siit küsimus, kui suur on firma keskmine kulu 4 ühiku tootmisel?
37,5 ühikut(Õige, firma keskmine kulu oleks 150 : 4 = 37,5 ühikut)
Ette on antud firma tootmisprogramm. Leia, mitmenda töötajate palkamisel hakkab toimima kahanevate tulude seadus!
Kolmas töötaja(kuni kolmanda töötajani tulud kasvavad 40, 50 ja siis kahanevad 46)
On teada firma tootmisprogramm. Siit küsimus, kui suured on firma muutuvkulud 4 ühiku tootmisel?
130 ühikut(Õige, kogukuludest tuleb lahutada püsikulud, mis 0 ühiku tootmisel on 20. TVC = 150 – 20 = 130 ühikut)
On teada firma tootmisprogramm. Siit küsimus, kui suur on firma keskmine püsikulu 2 ühiku tootmisel?
10 ühikut(Õige, kuna püsikulu on 20, siis keskmine püsikulu 2 ühiku tootmisel on 20 : 2 = 10 ühikut)
Ette on antud firma töötajate arv ja toodangu kogus. Leia kuuenda töötaja piirprodukt:
15 ühikut(Õige, kuna 165-150 = 15 ühikut)
NÕUDLUS JA PAKKUMINE
Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse? – Ei too!
Kas kõrgharidusega IT spetsialistide arvu kasv suurendab nende nõudlust? – ei
Kui valitsus kehtestab bensiinile piirhinna, mis on kõrgem kui tasakaaluhind , siis: – nõudlus tasakaalustub
Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis: – tööpuudus suureneb
Kui tarbijate sissetulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule, millise kaubaga on siis tegemist? – Sel juhul on tegemist normaalse kaubaga
Milliseid kaupu nimetatakse asendatavateks kaupadeks? – kui ühe kauba hinnalangus põhjustab teise kauba nõudluse langust
Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? – kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele
Milliseid kaupu nimetatakse täiendavateks kaupadeks? – kaubad , mille puhul ühe kauba hinna langus põhjustab teise kauba nõudluse suurenemise
Ootamatult tõusis maailmaturul metalli hind. Mis juhtub mõne aja pärast metallkonteinerite pakkumisega? – pakkumiskõver nihkub vasakule
Valitsus tõstis käibemaksu. Mis juhtub kauba nõudlusega? – nõudlus muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas
Kas antud kaupa tootvate firmade arvu suurenemine toob kaasa nõudlus- või pakkumiskõvera nihke ning kui jah, siis millises suunas? – pakkumiskõver nihkub paremale, tasakaaluhind langeb ja kogus suureneb
Kas antud kauba tarbijate arvu vähenemine toob kaasa antud kauba nõudlus- või pakkumiskõvera nihke ning kui jah, siis millises suunas? – nõudluskõver nihkub vasakule, tasakaaluhind langeb ja -kogus väheneb
Kui antud kauba valmistamiseks kasutatava ressursi hind tõuseb, siis kuhu poole nihkub antud kauba nõudlus- või pakkumiskõver ning kuidas mõjutab see tasakaalu hinda ja -kogust? Pakkumiskõver nihkub vasakule, hind tõuseb ja –kogus väheneb
Kui antud kauba asenduskauba hind tõuseb, kas siis nimetatud muutus toob kaasa antud kauba nõudlus- või pakkumiskõvera nihke ning kui jah, siis millises suunas? – Nõudluskõver nihkub paremale, seega tasakaaluhind ja kogus suurenevad
Banaani kg hinna tõus 1,2 eurolt 1,5 euroni põhjustas päevase läbimüügi vähenemise 10 tonnilt 9 tonnini. Kui suur on banaanide pakkumise hinna elastsus ja milline elastsusliik see on? elastsuskoefitsient e on 0,4 ja tegemist on mitteelastse pakkumisega
Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 eurolt 1,8 euroni toob kaasa: – nõutava koguse kasvu 25 % võrra
Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida:
mitteelastsem on nõudlus
Kui kauba X hind alaneb 100 eurolt 90-le ja selle tulemusena nõutav kogus kasvab 50 ühikult 60-le, siis järelikult on nõudlus: – Elastne
Mida näitab nõudluse ja pakkumise teoorias elastsus? –elastsus näitab, kui paljud müüjad ja ostjad reageerivad turutingimuste muutusele
Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Õige või vale väide. –väide on vale
Mis alljärgnevast ei ole õige, kui nõudlus on elastne: – nõudluse hinnaelastsus on väiksem kui 1
Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab: – tarbijate reaktsiooni hinna muutustele
Oletame, et bensiini nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,5. Kui suur peaks olema bensiini hinna tõus, et tarbija vähendaks tarbimist 1% võrra? – bensiini hinna tõus peaks olema 2,0%
Raudtee juhtkond leidis, et piletihindu tuleks 2 % võrra tõsta, kuna raudtee tulud on vähenenud. Oponendid aga väitsid, et raudtee tulud vähenevad, kui piletihindu tõstetakse. Järelikult:
raudtee juhtkond pidas nõudlust mitteelastseks ja oponendid pidasid seda elastseks
Kui valitsus kehtestab ülemise piirhinna (hind ei saa kõrgemale tõusta, näiteks üür), kuid tasakaaluhind jääb sellest allapoole. Sel juhul: – piirhind ei ole seotud tasakaaluhinnaga ja seetõttu efekt puudub
Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis on seotud tasakaaluhinnaga, siis:
nõudlus suureneb
Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis: – tööjõu nõudlus väheneb
Mis on tarbijatuluefekt? – tarbija tuluefekt on raha, mida ta oleks valmis kauba eest maksama miinus summa, mille ta tegelikult selle kauba eest maksis
Mis on tootja tuluefekt? – toote tegeliku müügihinna ja loodetava müügihinna vahe
Kui liberaalse majandusmudeli korral välisturu hinnad on madalamad kui siseturu hinnad, siis osa kaubast: – Imporditakse
Kui maailmaturu hind on madalam kui siseturu tasakaaluhind suletud majanduse korral, siis majanduse avamise korral võidavad sellest: – Tarbijad
Kui maailmaturu hind on kõrgem kui siseturu tasakaaluhind suletud majanduse korral, siis majanduse avamise korral võidavad sellest: – Tootjad
TÄIELIKU KONKURENTSI TURG
Täielikult konkureeriva firma kasumit maksimeeriva koguse korral: – MR = MC
Hind, millega firmal tuleb arvestada täieliku konkurentsi turul on: – Vastavuses majandusharu kui terviku nõudlus- ja pakkumiskõveratele.
Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab: – See, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab
Kas täieliku konkurentsi turul on võimalik hinnadiskriminatsioon – Ei ole võimalik
Kas kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks firma tootma koguse, mille piirkulu võrdub hinnaga (MC = p). – Jah, tõepoolest peaks sel juhul olema täidetud kasumi maksimeerimise kuldreegel
Kas turupakkumine täieliku konkurentsi tingimustes on elastsem lühi- või pikal perioodil?
Lühiperioodil perioodil on elastsem (hinnatundlikum)
Kas täieliku konkurentsi turul (TKT) toodavad kõik firmad diferentseeritud toodangut?
Ei, täieliku konkurentsi turul (TKT) toodavad kõik firmad homogeenset toodangut
Kas majanduskasumi puudumine tähendab seda, et firma ei suuda katta oma tootmiskulusid?
Ei tähenda, kuna firma teenib normaalkasumit
Klassikalises firmateoorias täieliku konkurentsi turul püüavad firmad maksimeerida –Kasumit
Konstantsete kuludega tootmisharu: – Pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalne
Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma – Katab oma kulud ja saab normaalkasumit
Kui ühiskonnas toodetakse kaupu, mida tarbijad vajavad, siis iga kauba: – Hind võrdub piirkuluga
Kui täielikult konkureeriva firma piirkulukõver lõikub firma keskmise muutuvkulu kõveraga tasemel, kus keskmine muutuvkulu (AVC) võrdub 4 krooni, siis peaks firma lühiperioodil tegevuse lõpetama, kui tooteühiku hind langeks madalamale kui 4 krooni. – Väide on õige!
Kui TKF-id saavad lühiperioodil majanduskasumit, siis pikal perioodil: – Haru toodangu pakkumine suureneb
Kui täielikult konkureerivad firmad saavad majanduskasumit, siis: – Harru tuleb uusi firmasid
Kui TKF-i tooteühiku turuhind ületab firma keskmise kogukulu, siis: – Saab firma normaalkasumist suuremat kasumit
Kui täielikult konkureeriva haru kõigi firmade piirkulukõvera nihkuvad allapoole, siis: – Haru toodangu pakkumine suureneb
Kui toodangu nõudlus kasvab, siis tootmiskulud kasvavate kuludega harus suurenevad:
Kõrgemate ressursihindade tõttu
Kui täielikult konkureeriva tootmisharu firmad saavad märkimisväärset kahjumit, siis haru toodang tõenäoliselt: –Väheneb, hind tõuseb ja kahjum kaob
Kui täielikult konkureeriv firma toodab kasumit maksimeerivast kogusest väiksemat kogust, kas siis firma piirtulu (MR) on selle koguse korral piirkulust (MC) suurem või väiksem?
Suurem(Õige, ning seetõttu tuleks toodetavat kogust suurendada, selleks et kogukasum suureneks)
Lühiperioodil toodab firma kahjumiga, kui: – kahjum ei ole suurem kui firma püsikulud
Miks peetakse täieliku konkurentsi turgu efektiivseks? – Firma tegutseb efektiivselt, kui ta toodab oma pika perioodi minimaalse keskmise kuluga .(Õige. Tootes sama koguse, kasutades väiksemat hulka ressursse, või toota samade ressurssidega rohkem, tähendaks see, et hetkel ei kasuta ta oma ressursse efektiivselt, produktiivselt. Täieliku konkurentsi turul kindlustab pikal perioodil toimuv uute firmade juurdetulek ja vanade lahkumine tegevusalalt ning, firma tootmismahu kohandamine selle, et kõik firmad toodavad oma pika perioodi minimaalse keskmise kuluga.)
Millega võrdub täielikult konkureeriva firma keskmine tulu (AR)? – Nii nõudluse, piirtulu kui ka turuhinnaga
Milline alljärgnev väide on vale, kui täielikult konkureeriv firma on pika perioodi tasakaalupunktis?
Tooteühiku hind võrdub pika perioodi keskmise kuluga
Pika perioodi lõpus piirkulu võrdub piirtuluga
Millise alljärgneva võrduse korral on tagatud ressursside kõige efektiivsem jaotus?
p = ATC = MC
Millised tingimused on liigsed täieliku konkurentsi turu olemasoluks (s.t ülejäänud on vajalikud)?
Alati peab leiduma vähemalt üks loll, kes sellisele turule tule!
Normaalkasum: – Kindlustab firma kaudsete kulude katmise
Oletame, et harus on 1000 firmat . Kõigis neis on piirkulu 2 krooni, kui igaüks neist toodab 5 ühikut; piirkulu on 3 krooni, kui iga firma toodang on 6 ühikut ja piirkulu on 5 krooni, kui iga firma toodab 7 ühikut. Kui tooteühiku hind on 3 krooni, siis on haru kogutoodang ?
6000 ühikut(Õige, kuna just selle koguse korral MR = MC)
Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud, kui
Ei toimu enam uute firmade juurdetulekut harusse või olema olevate firmade harust lahkumist
Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud, kui
Ei toimu enam uute firmade juurdetulekut harusse või olema olevate firmade harust lahkumist
Täieliku konkurentsi turul (TKT): – On firmad hinnavõtjad ja maksimeerivad oma kasumi toodang mahu muutmise teel
Täielikult konkureeriva firma piirtulu (MR): – Võrdub toodangu hinnaga
Täielikult konkureeriva firma kogutulu : On tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis või suureneb konstantse absoluutsumma võrra, kui toodangumaht kasvab ühe ühiku võrra või teda kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge
Täielikult konkureeriva firma (TKF) tooteühiku hind võrdub: keskmise tuluga = piirtuluga
TKF jätkab lühiperioodil tootmist kahjumile vaatamata senikaua, kuni: Firma kogutulu on suurem firma muutuvkuludest
TKF-i kohta on teada, et tema toodangu maht (q) on 5000 ühikut, tooteühiku hind (p) on 1 kroon, firma püsikulud (TFC) on 2000 krooni, firma muutuvkulud (TVC) on 2500 krooni ja piirkulu (MC) on 1,25 krooni. Siit küsimus. Kas firma maksimeerib oma kasumi või ei? – Ei maksimeeri
TKF-i kohta on teada:Toodangu maht (q) 0 1 2 3 4Firma kogukulu (TC) 5 9 13 23 36Kui toooteühiku hind on 8 krooni, siis firma: – Toodab 2 ühikut(Õige, kuigi MR=8 ja MC=4, sest juba 3 ühiku tootmisel on MC=10 ja seega ollakse üle mindud optimaalsest kogusest)
TKF-i kohta on teada, et tema toodangu maht (q) on 5000 ühikut, tooteühiku hind (p) on 1 kroon, firma püsikulud (TFC) on 2000 krooni, firma muutuvkulud (TVC) on 2500 krooni ja piirkulu (MC) on 1,25 krooni. Siit küsimus.Kas firma peaks kasumi maksimeerimiseks tootma rohkem, vähem või jätkama sama koguse tootmist? – Firma peaks tootma vähem
TKT pika perioodi tasakaalu iseloomustab see, et: – Kõik firmad toodavad seda kogust, mille keskmine kogukulu on minimaalne
MONOPOL
Missugune tingimus ei pea olema täidetud, et firma saaks kasutada hinnadiskriminatsiooni: – Tegu peab olema teenusega
Pikal perioodil saavad monopolid alati ainult normaalkasumit – Vale väide!
Monopol võib saada majanduskasumit pikal perioodil seepärast, et – Eksisteerivad turu sisenemisbarjäärid
Monopoli kogukulu võrdub 1000 + 30q, kus q on toodangu maht. Tema toodangu nõudlus on p = 200 – q, kus p – tooteühiku hind. Kui monopol toodab 20 ühikut, võrdub tema kasum – 2000(Õige, TP = TR – TC = 3600 – (1000 + 30*20) = 3600 –1600 = 2000)
Kui võrrelda monopoli ja täielikult konkureerivat firmat (TKF), millel on ühesugused kulud, siis pika perioodi tasakaalupunktis monopoli: – p ja ATC on kõrgemad, aga q on väiksem
Kui täielikult konkureeriva firma ja monopoli kulukõverad oleksid identsed, kas siis oleks tarbija hinnavaru monopoli tingimustes suurem? – Vale väide
Mis alljärgnevast ei kujuta endast turu sisenemisbarjääri? – Mitteelastne nõudlus
Monopoli piirtulu on antud tootmistasemel 3 krooni ja piirkulu on 2 krooni. Kasumi maksimeerimiseks peaks ta: – Alandama hinda ja suurendama tootmismahtu
Monopoli: – Piirtulu saab võrdseks nulliga koguse korral, mille kogutulu on maksimaalne
Kui monopol müüb oma 100 - nda tooteühiku 35 krooni eest, siis tema piirtulu:
Võib olla nii suurem kui väiksem kui 35 krooni;
Hinnadiskriminatsiooni all mõeldakse seda, et:
Antud kaupa müüakse erineva hinnaga, kusjuures erinevus ei tulene erinevatest tootmiskuludest
Kas monopol lõpetab tegevuse, kui tema majanduskahjum ületab tema püsikulud?
Ilmselt tuleb sellele vähemalt mõtlema hakata
Monopoli toodangu nõudluskõver on alati: – Negatiivse tõusuga
Kui monopol toodab kogus, mis on suurem sellest kogusest, mille MR = MC, siis:
Võib toodangu mahu vähendamine vastata küll firma huvidele, paraku mitte ühiskonna huvidele
Monopolil on kasumit maksimeeriva koguse ja hinna leidmiseks põhimõtteliselt kaks moodust:
Piirkulu peab võrduma piirtuluga või tulude - kulude vahe maksimeerimine
Missugust kasumit saab monopol siis, kui hind ületab keskmise kogukulu?– Majanduskasumit
Pikal perioodil maksimeerib monopol oma kasumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub: – Piirtuluga
Kui monopol suudab müüa 9 tooteühikut hinnaga 5 krooni/tükk ja kümnenda ühiku müümisel oleks tema piirtulu 2 krooni, siis peaks ta need 10 ühikut müüma järgmise hinnaga: – 4.70 krooni(Õige, kuna kogutulu 9 toote müügist on 45 ja piirkulu 10-nda toote lisandumisel on 2, seega kogutulu 10 toote müügist oleks 45+2=47, siis kõigi 10 toote müügihind oleks 47:10= 4.70 krooni)
Missugust kasumit saab monopol, kui tooteühiku hind võrdub keskmise kogukuluga? Normaalkasumit
Kui monopoli toodangu nõudluskõver on negatiivse tõusuga, on piirtulu alati väiksem kui toodangu hind. – Väide on õige
Pikal perioodil on kasumit maksimeeriva monopoli eesmärk maksimaalse ühikukasumi saamine – Vale väide!
Monopoli kogukulu võrdub 1000 + 30q, kus q on toodangu maht. Tema toodangu nõudlus on p = 200 – q, kus p – tooteühiku hind. Kui monopol toodab 20 ühikut, võrdub tema kogutulu:
3600(Õige, kuna TR = p*q = (200 –q)*q = 180*20 = 3600)
Mida kujutab endast hinnadiskriminatsioon? – Hinnadiskriminatsiooni all mõeldakse toodangu müümist erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamist erinevate kaubakoguste eest
Täieliku hinnadiskriminatsiooni korral: – Nõutakse iga koguse eest erinevat hinda
Turu nõudluskõver on ühtlasi monopoli: – Keskmise tulu kõver
Täieliku hinnadiskriminatsiooni korral nõuab monopol igalt ostjalt : – Seda maksimaalset hinda, mida iga ostja on valmis maksma
Monopoli: – Piirtulukõver asub allpool nõudluskõverat, kuna iga hinna langus mõjutab kogu müügikogust
Monopol saab alati kasu oma toodangu hinna tõstmisest: – Vale väide!
Monopoli pakkumiskõver on positiivse tõusuga: – Puudub pakkumiskõver
Kas monopol püüab maksimeerida ühikkasumit? – Ei püüa
Monopolil: – On võime kujundada toodangu hinda
Ei ole pakkumiskõverat
Hinnadiskriminatsiooni korral kehtestab monopol madalama hinna nendele tarbijatele: – Kelle nõudlus on elastsem
Kas nii täielikult konkureeriva firma (TKF) kui ka monopoli kasumi maksimeerib see kogus, mille hind võrdub piirkuluga (p = MC)? – Kehtib ainult TKF -le ja ei kehti monopoli korral(Õige, see tingimus kehtib TKF kohta, kuid ei kehti monopolile, sest monopoli korral p ei võrdu MR)
Monopol võib müüa 10 ühikut nädalas hinnaga 10000 krooni tükk. Kui monopol piirdub 9 tüki müümisega, võib ta need müüa hinnaga 11000 krooni tükk. Seega, 10-nda ühiku piirtulu on: – 1 000 krooni

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 164 allalaadimist

Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #1

Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #2

Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #3

Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #4

Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #5

Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #6

Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #7

Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #8

Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #9

Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #10

Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #11

Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #12

Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #13

Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8 #14

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-12-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

164 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mesisa Õppematerjali autor

Moodle iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8, aine Majandusõpetus, Lembit Viilup. MIKROÖKONOOMIKA

Sarnased õppematerjalid

132

pdf

Mikroökonoomika Seminar 2

Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kaub

Mikroökonoomika

pdf

Majandusteooria arvestustestid

Arvestustest 1.1. 1. Alternatiivkulu on saamatajäänud kasulikkus parimast kasutamata jäetud võimalusest. Tõene 2. Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist paralleelselt kaugemale. Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid efektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik pun

Mikro-makroökonoomika

docx

Majanduse seminarid 1-4

SISUKORD Sisukord SISUKORD............................................................................................................... 1 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE............................................1 SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD.............................................................3 SEMINAR 4 KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU piirkasulikkus (marginal utility); TU üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8 Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul MUA , toote B puhul- MUB Toote A hind PA , Toote B hind PB (See kumb suurem tuleb, seda tuleks rohkem osta, kuna piirkasulikkus on suurem.) NB! mida suurem on kogus, seda mad

Mikroökonoomika

docx

Mikroökonoomika

Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPO

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

ppt

Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad

Harjutus 4-6 Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud õige toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; vale b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid?

Majandus

docx

MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED

MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED  Mikro ja makroökonoomika uurib kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. (vajadused piiramatud, ressursid piiratud)  Majandustegevus- kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks  Tootmine-hüviste valmistamine  Tarbimine- kaupade/teenuste kasutamine vajaduste rahuldamiseks  Ressursid ehk tootmistegurid on vahendid mida kasut hüviste valmistamiseks o Maa- haritav maa, mineraalid, veeressursid jne o kapital- kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid (ehitised, seadmed) o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises  alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega.  Tootmisvõimaluste kõver (PPC) näitab kahe hüvise eri kombinatsioone

Mikroökonoomika

doc

Mikroökonoomika eksamiks vajalik materjal

ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid) A 0 10 1,0 Relvad: Või: 10--9 = 1 1/3,8 = 0,263 B 1 9 1,0 0,910

Mikroökonoomika

docx

Mikro eksam

4.TARBIJA VALIKUTEOORIA ALUSED Nõudlusseaduse kohaselt hüvise nõutav kogus suureneb, kui tema hind alaneb, kuid nõudlusseadus ei vasta küsimusele, kuidas tarbijad kulutavad oma sissetulekut erinevate hüviste vahel. Kasulikkuse teooria Sõnaga marginaalne tähistatakse väikseid muudatusi. Eelduseks on, et tarbijad teevad hindade või sissetulekute muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid muudatusi. Kardinaalse kasulikkuse teoreetikute kohaselt on võimalik tarbimisest saadavat heaolu mõõta mõõtühiku abil. Gosseni I seadus ehk küllastusseaduse kohaselt ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt ehk rahulolupunkt, mille leidmine põhineb piirkasulikkusel (MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem MU=(TU1-TU2)/(x1-x2) Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus on võrdne nulliga ehk kogukasulikkus on maksimaalne (Gosseni

Mikromajandus

Rohkem sarnaseid