UKS lugu algab perekond Ramsay'ide suvekodus. See on suure perekonna maja, abikaasad oma kaheksa lapsega, nendel on pidevalt külalisi. Perepoeg James ootab homset päeva, et minna tuletorni, emamrs. Ramsay usub , et tuleb ilus ning nad saavad sõita, isa seevastu lükkab ümber homse mineku ning kinnitab, et ilm pole piisavalt selge reisi ettevõtmiseks. Seal peres jääb isa sõna alati peale. Maja üks külalistest Lily Briscoe, kes tegeleb maalimisega, ta maalib aias olevat Mrs. Ramsay'it ja Jamesi, kahjuks pole ta nii andekas kui sooviks. Mrs. Ramsay võtab Charles Tansley oma jalutuskäigule kaasa, et külastada vaeseid abivajajaid. Mrs. Ramsay korraldab õhtul suure õhtusöögi, mis natuke hilines, kuna Minta Doyle kaotas jalutuskäigul rannas Paul Rayley'iga oma vanaema prossi. Mrs. Ramsay tahtis neid noori paari panna, mis tal ka õnnestus.
5. Teose ülesehitus, süzee ja faabula Esimene osa ,,Uks" võtab aset enne esimest maailmasõda. Ramsay'd on teose alguses terve perega oma suvemajas, ema lubab pojale James'ile, et kui järgneval päeval on ilus ilm, lähevad nad tuletorni juurde, kuid pereisa teeb selle lubaduse kohe maha ja väidab, et ilusat ilma ei tule. Isa tõre vastus paneb väikest James'i uskuma, et isa naudib laste vastu õel olemist. Ramsay'id kostitavad mitmeid külalisi, majas peatub ka Lily Briscoe, noor kunstnik, keda proua Ramsay soovib härra Bankesile naiseks panna, kuid see ei õnnestu ja Lily jääb vanatüdrukuks. Selle poolest õnnestub proual paari panna Paul Rayley ja Minta Doyle'i. Pärastlõuna ajal küsib Paul Minta naiseks, Lily alustab maalimisega, proua Ramsay lohutab Jamesi ja härra Ramsay kurdab oma filosoofia teadmiste üle ning tahab jällegi tuge oma naiselt. Õhtusöök oli ebaõnnestunud- Paul ja Minta koos kahe Ramsay lapsega hilinevad jalutuskäigust
mõistis ta seda ka teisiti, kui harilikud lapsed oleksid. Ta paistis märkavat kõiki kujundeid, mida kasutati tunnete väljendamiseks, võibolla seetõttu, et omaenda negatiivsed tunded isa kohta (eriti ei sallinud ta seda, kuidas isa nõudis emalt lohutust ning sõltus temast vaimselt) sulges ta endasse ning selle asemel püüdis leida mõne teise tähelepanu nõudva tegevuse. Üks paremini kujutatud tegelastest oli aga Lily Briscoe, kellesse kirjutas Virginia Woolf palju sisse iseend. Lily maalis läbi terve teose (siiski mõningaste pausidega) pilti lapsele juttu lugevast mrs Ramsay'st, mis oli tema nägemuse järgi puudulik kuni teose viimase lõiguni, mille ajaks oli maali alustamisest möödunud juba kümme aastat. Lily oli huvitava mõttemaailmaga: asjad, mida ta ei mõistnud, tõlkis ta ümber lihtsamasse keelde ja muutis mõtteis teisteks objektideks, et tal oleks võimalik juurelda sama tähtsate asjade
MODERNISM (pr moderne) uudne, nüüdisaegne. 19. saj II poole ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Sümbolism, impressionism, dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrealism, eksistentsialism, kubism, imazism, uus romaan, absurditeater, luules vabavärss. MODERNISTLIK ROMAAN erineb kl romaanist sellepoolest, et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogiga. Tradits. romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modern romaanis inimese sisemaailma. Inimene püüab tõlgendada talle mõistmatut maailma. Enamasti pessimistlik. Peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, sisemine lõhestatus. Tähtis on alateadvus, sest inimene ei tunne iseennast täielikult, seda kõike kujutab modernistlik romaan. Tähtis koht on ka mälestustel ja hetkeseostel, samuti ka vihjetel kirjandusteostele. Modernistliku romaani sündmustik on sageli ebareaalne, segi on...
pilku pirtsaka häbi hoos eemale tõrjuda, pühkida, ja paluks neid veel hetke tagasi hoida seda, mille paratamatust ta teadis, nõnda neile oma lapsikut vastumeelsust segamise pärast peale surudes, kuid laskmata end isegi paljastusmomendil täielikult heidutada, vaid klammerdudes kõvasti tolle magusa tunde, pahelise joobumuse külge, mida ta, ehkki häbenedes, põhjani nautis – pöördus ta järsku ja lõi oma alaukse nende ees kinni; ning Lily Briscoe ja mr. Bankes, kes vaatasid piinlikkuses taevasse, märkasid nüüd, et linnuparv, mille Jasper oma püssiga lendu ehmatas, oli laskunud jalakaladvusse. Loengute lühikonspektid. 3. loeng 3. loeng Grotesk Itaalia sõnast la grotta (koobas), tuletis il grottesco. Tuli mõistena kasutusele 15. sajandi lõpul, mil Rooma linnas ja mujal Itaalias leiti maal alt antiikaegsete paleede jäänused. Kõige tuntum nendest on imperaator Nero rajatud Domus Aurea (Kuldne maja, ehitatud aastal 60 pKr)
* praktika (võimalik majandusalal) 4 AP * lõputöö (võimalik majandus) 15 AP Kokku võimalik koguda juhtimise ja majandusaineid 56 AP Majandusained ehitustehnika õppesuunal: Kokku: 46,5 AP + vabaõpe ja praktika 10AP Üliõpilase valik : 8,5 - 56 AP majandusainetest profileerib teda kas konstruktori suunas või ehitusjuhi suunas Kirjandus mikroökonoomikas: K. Kerem, M. Randveer, V. Vensel. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim. !996. 186 lk. G. Briscoe. The Economics of Construction Industry. London: B.T. Batsford Ltd. 1993. 307 p. J. Raftery. Principles of Building Economics. Oxford. Blackwell Scientific Publications.1991. 212 p. R. Jemtsov, M. Lukin. Mikroekonomika. Utsebnik MGU. Moskva: Delo i servis. 1999. 317 s. ( vene keeles ) L. Drõkina, M.Ennok, S.Otsmaa, Ü.Rooma.Ehitusökonoomika küsimusi. Tallinn: TTÜ. 1996. 88lk. T.Palm, A. Qayum. Investeeringute analüüs. Tallinn: BIT. 1996. 228 lk. P. Stoun
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
