MÕISTED
Alternatiivkaup – Alternatiivsed
hüvised on
kaubad , mille tootmiseks kasutatakse
suures osas samu ressursse (nisu ja rukise
kasvatamine ).
Alternatiivkauba hinna tõus
toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist.
Alternatiivkulu – Alternatiivkulu ehk
loobumiskulu (opportunity
cost ) tuleneb valiku
vajadusest ühiskonnas ja väljendab
kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt,
sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamata jäänud
tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast.
Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (
rate of
substitution , MRS) näitab, mitmest
ühe hüvise ühikust tuleb
loobuda , et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka
ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev.
Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus,
mille põhjuseks on hindade suhteline muutus
Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille
nõudlus kasvab
(kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (
alaneb ). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse
rahuldamiseks (sai ja
sepik )
Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium)
saavutatakse , kui
mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna,
lähtudes teise firma poolt valitud
hinnast . Tasakaalutingimus on P=MC
Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et
muutub ainult uuritav
muutuja ja teised muutujad jäävad samaks.
Cournot ’ tasakaal – Cournot’ tasakaalu (Cournot’ equilibrium) korral on tegemist
duopoolsel turul tegutsevate firmade poolt valitud tootmiskoguste paariga, mis
üheaegselt
rahuldab mõlema firma jaoks järgmist tingimust: antud firma
tootmiskogus o
parim valik teise firma tootmiskoguse puhul ja see kogus maksimeerib firma kasumi
teise firma poolt valitud tootmiskoguse korral.
Eelarvejoon – Eelarvejoon (
budget line) näitab kõiki hüviste kogumeid, mis on tarbijale
kättesaadavad antud hindade taseme ja sissetuleku korral.
Eksogeenne muutuja – Eksogeenne muutuja (exogenous variable) on selgitav ehk
mudeliväline muutuja
Elastsus – Elastsus (elasticity) on tarbijate ja tootjate reageerimistundlikkust
iseloomustav näitaja.
Endogeenne muutuja – Endogeenne muutuja (endogenous variable) on selgitav ehk
mudelisisene muutuja.
Engeli kõver – Engeli kõver (
Engel curve) näitab hüvise optimaalseid nõutavaid
koguseid sissetuleku eri tasemete korral (ceteris paribus). Tuletatakse sissetuleku-
tarbimise kõverast. Horisontaalteljel on kauba X
kogused , vertikaalteljel sissetulekud.
Kõvera tõusu järgi saab vaadata nõudluse sissetuleku
elastsust , kuna igal hüvisel on
erinev nõudluse sissetuleku elastsuse koefitsient. Sissetuleku kasvades kasvab ka kauba
X kogus, aga väheneval määral (positiivne, normaalkaup – esmatarbekaup), sissetuleku
kasvades kasvab ka kauba X kogus, aga kasvaval määral (positiivne, normaalkaup –
luksuskaup ).
Gosseni I seadus – Selle kohaselt võib küllastuspunkti ületava hüvise koguse
piirkasulikkus muutuda negatiivseks (küllastusseadus). Kogukasulikkuse maksimeerimise
reegel – kui maksimeeritav tegur on ainult ühe muutuja funktsioon, siis suurendatakse
muutujat seni, kuni tema piirkasulikkus (MU) > 0, MU on positiivne ja maksimum
saavutatakse, kui MU = 0.
Gosseni II seadus – Selle kohaselt tarbija optimaalse valiku korral peavad erinevate
hüviste piirkasulikkuse ja hinna suhted olema võrdsed. MU1/p1 = MU2/p2 = ... =
MUn/pn.
Kogukasu on maksimaalne, kui piirkasulikkuse ja hinna suhe on ühesugune
kummagi kauba viimase tarbitava ühiku juures.
Hinna-tarbimise kõver – Hinna-tarbimise kõver (
price -
consumption curve) kujutab
endast hüviste optimaalsete tarbimiskogumite geomeetrilist kohta tingimustes, kus ühe
hüvise hind muutub teise hüvise ja sissetuleku konstantseks jäädes. Hinna-tarbimise
kõverast tuletatakse nõudluskõver, kui sissetulek on teada, saab leida maksimaalseid
koguseid.
Hinnakujundaja – Hinnakujundaja (price searcher) on hüvise
müüja (ressursi ostja),
kelle turuosa on nii suur, et ta suudab hüvise müügikoguse (ressursi ostukoguse)
muutmise abil mõjutada hüvise (ressursi) turuhinda.
Hinnavõtja – Hinnavõtja (price taker) on hüvise müüja (ressursi ostja), kelle turuosa on
nii väike, et ta ei suuda hüvise müügikoguse (ressursi ostukoguse) muutmise abil
mõjutada hüvise (ressursi) turuhinda.
Hüvis – Hüvis (commodity) on kaupade ja teenuste üldnimetus.
Inferioorsed – Inferiooorsed (väheväärtuslikud hüvised) (
inferior goods) on hüvised,
mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui tarbija sissetulek väheneb (suureneb)
Isokost – Isokost (isocost) on nende sisendite kombinatsioonide
graafiline koht, mida
firma võib antud summa eest muretseda.
Isokvant – Isokvant (isoquant) on antud tootmiskoguse valmistamiseks vajalike
tootmissisendite geomeetriline koht. Tunnused: negatiivse tõusuga, koordinaatide
alguspunktist kaugemal (suuremad kogused), ei lõiku omavahel kunagi, kumerad
koordinaatide alguspunkti suhtes.
Kaasajooksmisefekt – Kaasajooksmisefekt (bandwagon effect) väljendub inimeste
soovis või
püüdes tarbida hüvist, mida tarbivad teised.
Kahaneva piirkasulikkuse seadus – Kahaneva piirkasulikkuse seadus (law of
diminishing
marginal utility) sätestab seda, et hüvise tarbimise kasvades tema
piirkasulikkus kahaneb. (erand –
alkohoolik )
Kahaneva piirtootlikkuse seadus – Kahaneva piirtootlikkuse seadus (law of
diminishing marginal productivity) sätestab seda, et mistahes majandustegevuses
hakkab muutuvsisendi
piirprodukt teatud punktist
kahanema .
Kahanevate kuludega tootmisharu – Kahanvate kuludega tootmiharu (decreasing –
cost industry) on tootmisharu, mille kulud
kahanevad , kui tootmiskogus pikal perioodil
kasvab.
Kapital – Kapital (capital, K) on tootmisprotsessi
sisend , mis on varasema
tootmisprotsessi tulem ja mida kasutatakse pikema aja jooksul. Seega on kapitaliks
esemed (rajatised, masinad,
seadmed jne).
Kaude kulu – Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida
parima alternatiivse kasutusviisi korral. Ei kajastu raamatupidamises.
Kogukasulikkus – Kogukasulikkus (
Total utility, TU) ehk kogu rahulolu, mida tarbija saab
teatud koguse hüvise tarbimisest.
Kogukulu – (total cost, TC) on püsikulude ja muutuvkulude summa.
Lühiperiood – Lühiperiood (short run, SR) on
ajavahemik , mille jooksul vähemalt üks
tootmissisend ei ole
muudetav . Püsiressursi suurus ei muutu lühiperioodil (maa,
tootmispind). Muutuvressursi suurus muutub lühiperioodil (
tööjõud , materjal)
Lühiperioodi pakkumiskõver – Lühiperioodi pakkumiskõver (short-run
supply curve)
on firma piirkulukõvera osa, mis jääb ülespoole piirkulukõvera ja keskmise
muutuvkulukõvera lõikepunkti.
Maa – Maa (
land ) on üks tootmise põhiteguritest, mis hõlmab kõiki loodusvarasid.
Majanduskasum – Majanduskasum (
economic profit ) on arvestusliku kasumi see osa,
mis ületab normaalkasumi
Majandusmudel – Majandusmudel (economic model) on majandusprotsessi, majanduse
või kogu uuritava osa lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse mitmesuguste võimalike
muudatuste toime uurimiseks ja mis sisaldab ainult olulisi üksikasju ja
seoseid .
Majandusteadus – Majandusteadus (
economics ) on sotsiaalteadus, mis kasutab
teaduslikke
meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks.
Makroökonoomika – Makroökonoomika (macroeconomics) uurib rahvamajandust kui
tervikut . Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus
mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu,
töötus ,
inflatsioon ,
maksebilansi puudujääk,
Mikroökonoomika – Mikroökonoomika (
microeconomics ) on teoreetiline
majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu
kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade) poolt.
Muutuvkulu – (variable cost, VC) muutuvad koos toodangu mahu muutusega.
Normaalkasum – On firmal siis, kui arvestuslik kasum (
kogutulu -
otsesed kulud) on
vähemalt nii suur, et katab ära
kaudsed kulud.
Nõudlus – Nõudlus (demand) on seos hinna ja nõutava koguse vahel, mida tarbijad
vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus).
Nõutav kogus – Nõutav kogus (quantity demanded) on kogus, mida tarbijad konkreetse
hinna korral soovivad ja suudavad osta.
Otsene kulu –
Tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse
ressursside
turult . Kajastuvad raamatupidamises.
Pakkumine - Pakkumine (supply) on seos hüvise hinna ja pakutava koduse vahel, mida
tootjad (
pakkujad ) soovivad ja suudavad vaadeldaval perioodil müüa (ceteris paribus).
Pakutav kogus – Pakutav kogus (quantity supplied) on kodus, mida müüjad konkreetse
hinna korral soovivad ja suudavad müüa.
Piirkasulikkus – Piirkasulikkus (Marginal utility, MU) ehk marginaalne kasulikkus
kogukasu muutus, mida põhjustab tarbimise muutus 1 ühiku võrra.
Pikk periood – Püsiressursse pole – kõik muutuvad
Püsikulu – (fixed cost, FC) ei muutu lühiperioodil, tulenevad püsiressursist.
Ressurss – tootmistegur
Sisend – Laiemas tähenduses – maa, töö, kapital,
ettevõtlikus . Kitsamas tähenduses –
masinad, seadmed,
gaas , vesi jne.
Sisendi keskmine produkt – (
average product, AP) iseloomustab produktide suurust
sõltuvalt töötajate arvust AP = TP/L
Sisendi piirprodukt – (marginal product, MP) näitab
koguprodukti juurdekasvu, mida
võimaldab ühe täiendava ressursiühiku kasutusele võtmine. MP = TP muutus / L muutus
Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind langeb.
Sissetuleku-tarbimise kõver – Optimaalsete tarbimiskogumite geomeetriline koht
erinevate sissetulekute korral, kui hüviste hinnad ei muutu (cet. Paribus). See ühendab
tasakaalupunkte erinevate sissetulekutasemete korral. Näitab I muutuste mõju
tarbimisvalikutele. Normaalkauba sissetuleku-tarbimise kõver on positiivse tõusuga
(sissetuleku suurenedes kasvab ka kauba tarbitav kogus), inferioorse kauba sissetuleku-
tarbimise kõver on tagasipöörduv (sissetulek kasvab, aga kauba tarbitav kogus
väheneb), lähedaste asenduskaupade puudumisel on sissetuleku-tarbimise kõver
vertikaalne sirge.
Snobismiefekt –
Vastupidine kaasajooksmisefektile, kui hinna alanemise tõttu hakkab
hüvist tarbima suur hulk inimesi, siis loobuvad teatud inimesed selle tarbimisest, sest
nad ei taha sarnaneda
teistega (snoob).
Tarbimise tasakaal – Tarbimise tasakaal näitab optimaalset hüviste kogumit, seega
seal on tarbijal tagatud maksimaalne heaolu tase. Optimaalne hüviste kogum asub
eelarvejoone ja ÜKK puutepunktis.
Tootmisfunktsioon – Tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist
seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga
antud sisendite kombinatsiooniga. TP = f(L,K), kus L – tööjõud ja K- kapital
Tootmisvõimaluste kõver – Tootmisvõimaluste kõver (TVK) näitab erinevate hüviste
tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja
tehnoloogia korral.
Tootmisvõimaluste kõver iseloomustab graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust,
toodete
valitavaid koguseid ja alternatiivkulu
Turg – Turg (
market ) on üldnimi, mis tähistab mistahes institutsiooni (või mehhanismi),
mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning
hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad.
Täieliku konkurentsi turg – (TKT) tunnused: 1. Turul tegutseb palju ettevõtteid, seega
müüjaid on palju ja ka
ostjaid on palju. 2. Täieliku konkurentsi turul on ühe ettevõtte
turuosa väga väike. 3. Toodang on homogenne ehk ühesugune kõikidel
firmadel , ostjal
on seega ükskõik, kellelt ta kauba või teenuse ostab. 4. Turul ei ole takistavaid barjääre
sisenemiseks ega väljumiseks. 5. Tootjatel on täielik informatsioon ressursside saamise
ja valmiskaupade turustamise kohta.
Täiendkaubad – Täiendkaubad on kaubad, mida tarbitakse koos (bensiin ja auto).
Täiendkauba hinna tõus vähendab antud kauba nõudlust.
Vebleni efekt – Nõutav kogus suureneb kui hind kasvab (demonstratsiooni ehk
prestiiziefekt). Nõudluskõver positiivse tõusuga, tavaline nõudluskõver on negatiivse
tõusuga.
Kõrvalekalle tavaolukorrast.
Väljund –
Koguprodukt (total product, TP) kaupade, teenuste koguhulk (q) teatud aja
jooksul.
Ükskõiksuskõver – Ükskõiksuskõver (ÜKK) peegeldab kõikide nende hüviste
geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbija on ükskõikne. Tarbija on erinevate hüviste
kogumite suhtes niikaua ükskõikne, kui ühe hüvise tarbimise suurendamisest saadav
kasulikkuse kasv on võrdne teise hüvise tarbimise vähendamisest kaotatava
kasulikkusega, seega kogukasu jääb muutumatuks.
Graafik on üldjuhul kõver
kumer koordinaatide alguspunkti suhtes. Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist
oleval kõveral hüviste kogumid asuvad, seda eelistatumad nad on, kuna annavad suuremat
kogukasu (lähtutakse sellest, et tarbida soovitavad kogused on kõrgemal
asuval kõveral
suuremad ja tarbija on rohkem rahuldatud suurema koguse tarbimisel). Ühel ja samal
kõveral liikudes tarbija heaolu ei mutuu. Asenduskaupade puhul on ÜKK-d sirgjooned,
täiendkaupade puhul
täisnurkse kujuga, erijuhtudel võivad olla horisontaalsed või
vertikaalsed
sirged või ka nõgusad.
VALEMID
Arvestuslik kasum – ehk raamatupidamislik kasum = kogutulu – otsesed
kulud
Asenduse piirmäär – MRSxy = kauba Y koguse muutus / kauba X koguse
muutus. ÜKK näitab tarbijate soovitavat kasulikkuse
hinnangut ja MRS näitab
määra, kuidas nad soovivad 1X juurde saamiseks loovutada Y koguseid.
Eelarve – X * Px + Y * Py
Eelarvejoone tõus – kindlaks määratud negatiivse hinnasuhtega: -Px/Py ja
see näitab, mitmest kauba Y kogusest tuleb loobuda, et oleks võimalik juurde
osta 1 ühik kaupa X.
Hinnavaru – kogukasu (TU) – kauba ostmise kogukulu. Nimetatakse ka
tarbija ülejäägiks.
Kaarelastsuse valem (E) - Kaarelastsus on sõltumatu sellest,
kumb hind
Q −
Q
p −
p
valitakse alghinnaks
E= 1
2 : 1
2
Q1+
Q2
p1+
p2
TU muutus
Kahaneva piirkasulikkuse seadus – MU =
q – tarbitav kogus
q muutus
Kasum – TR-TC, kus TR on kogutulu, TC on kogukulud
Kasumi maksimeerimise kuldreegel – MC = MR
Keskmine kogukulu – (average total cost, ATC) ATC = TC/TP
Keskmine muutuvkulu – (average variable cost, AVC) AVC = VC/TP
Keskmine produkt – (average product, AP) koguprodukti hul muutuvressursi
ühiku kohta. Keskmine produkt on koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud
ressursihulga
jagatis . AP(L)=TP/L või AP(K)=TP/K
Keskmine püsikulu – (average fixed cost, AFC) AFC= FC/TP
Keskmine tulu – (average
revenue , AR) AR=TR/TP
Kogukulu – TC = FC + VC
Kogutulu (TR) – Tulu, mida firma saab oma toodagu müügist. TR = P * Q
(TP)
Majanduskasum - = kogutulu – otsesed kulud – kaudsed kulud. (=0 firma on
konkurentsivõimeline, >0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal.
Nõudluse hinnaelastsus (E) – Nõudluse hinnaelastsust arvutatakse
elastsuskoefitsiendi abil. Tulemus väiksem kui 1 –
mitteelastne , võrdub 1
ΔQ Δ p ühikelastne ja suurem kui 1 elastne |
E =
p , Q
Q
p
Nõudluse ristelastsus – koefitsient = kauba A koguse muutus %-des /
kauba B hinna muutus %-des (“+” –
asenduskaubad , “-“ – täiendkaubad”)
Nõudluse sissetuleku elastsus – koefitsient = kaubakoguse muutus %-des
/ sissetuleku muutus %-des ( “+” – normaalkaubad, “-“ – inferioorsed kaubad)
Piirkulu – (marginal cost, MC) MC= TC muutus/TP muutus.
Piirtulu – (marginal revenue, MR) MR= TR muutus/TP muutus
Sisendi keskmine produkt – (average product) AP = TP/L
(koguprodukt/tööjõud)
Sisendi piirprodukt – (marginal product) MP = TP muutus / L muutus
Tootmisfunktsioon – Sisendite ja väljundite omavaheline seos. TP = f(L,K) L-
tööjõud, K-kapital.
Positivistlik analüüs:
Normatiivne analüüs:
*Selgitab, kuidas majandus toimib
*Sisaldab hinnangut või
kriteeriumi
*Analüüsib nähtuste omavahelisi seoseid
*Pole alati teaduslikult
Kõik kommentaarid