Ehitusökonoomika kordusküsimused. (0)

5 VÄGA HEA

EPJ0150. Ehitusökonoomika kordusküsimused. 1 osa.

Milles seisneb majandusteooria olemus. Mikro - ja makroökonoomika uurimuse objektid
Mikro ja makroökonoomika uurib. Kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötuse määr, SKP, inflatsioonimäär, majandustsüklid ja majanduskasv.

Mis on normatiivne majandusteadus. Mis on positivistlik majandusteadus
Normatiivne majandusteadus kujutab endast otsustamist, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on. Positivistlik majandusteadus kujutab endast olemasolevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju analüüsi.

Milliseid ressursse (tootmistegureid) uuritakse majandusteaduses. Millised ressursid on piiratud
Maa (hõlmab kõiki loodusressursse, piiratud), Kapital (inimtööga valmistatud tootmisvahendid), Töö (inimese kehalised ja vaimsed võimed), Ettevõtlikkus( inimressurss ).

Tootmine ja hüvised. Mis on tootmise eesmärk. Millised on hüvised. Kuidas kujutatakse tootmisvõimaluste kõver
Tootmise eesmärk on rahuldada ühiskonna vajadusi (materiaalseid, vaimseid ja sotsiaalseid). Hüvised on inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike kaupade ja teenuste üldnimetus. Tootmisvõimaluste kõver kujutab endast graafikut , mis näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota, kui tarvitakse kõiki kättesaadavaid ressursse ja olemasolevaid tehnoloogiaid.

Tarbimine ja hüvised. Mille kaudu toimub jaotamine ja tarbimine majanduses. Vajaduste rahuldamine
Tarbimine on hüviste kasutamine. Vajaduste rahuldamiseks on 3 peamist majandussüsteemi: Traditsiooniline majandus (juhivad kombed ja tavad), Käsumajandus (Riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine ), Turumajandus ( eraisikud jaotavad ressursse, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda).

Maa ja kapitali kui ressurside iseärasused
Maa kui ressurss on looduse poolt antud piiratud ressurss, kapital aga luuakse varasema majadustegevuse (investeerimise) käigus.

Alternatiivkulud ja tootmisvõimalused. Alternatiivkulude mõiste ja näited
Alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind (ressursi hulk mida oleks saanud teise hüvise tootmiseks kasutada).

Majandussüsteemide liigid ja nende iseloomustus
Traditsiooniline majadnus – juhivad kombed ja tavad
Käsumajandus – riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine.
Turumajadnus – Eraisikud jaotavad ressursse, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda.

Turumajanduse iseloomustus. Turutüübid ja nende iseloomustus
Eraisikud jaotavad ressursse, kusjuures riik sätestab omanduõiguse ja kaitseb seda. Piiratud hüviste kasutusõiguse tagab turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkurentsis. Tegelikult kujutab enamik turumajandusi endast segamajandust, kus ressursside jaotuse määravad ära riik, traditsioonid ning turg käsikäes.

Mis on turunõudlus ja kuidas iseloomustatakse turunõudluskõverad. Nõudlusseadus
Turunõudlus on teatud hüvise nõutavate koguste summa iga vaadeldava turuhinna korral. Turunõudluskõver on kõigi indiviidide nõudluskõverate horisontaalsumma.
Nõudlusseadus väidab, et inimesed ostavad rohkem kui hüvise hind langeb ja vähem kui hüvise hind tõuseb.

Nõudlust mõjutavad faktorid

Tarbija sissetulek
Teiste antud hüvistega seotud hüviste hinnad
Tarbija maitse või eelistused
Ostjate ootused
Tarbijate arv turul

Mis on pakkumine ja kuidas iseloomustatakse pakkumiskõverad. Pakkumisseadus
Pakkumine on hüviste kogus, mida tootjad suudavad ja soovivad teatud hindade korral müügiks pakkuda. Pakkumiskõver kujutab graafiliselt tootjate poolt pakutavate koguste suhet hüvise hinna suhtes. Pakkumisseadus väidab, et kui hüvise hind tõuseb pakutakse suuremat kogust, kui hind aga langeb pakutakse väiksemat kogust.

Pakkumist mõjutavad faktorid

Hüvise tootmistehnoloogiad
Hüvise valmistamisel kasutatud ressursside hinnad
Hüvisega seotud teiste hüviste hinnad
Pakkujate arv turul
Müüjate hinnaootuse

Turu tasakaal. Tasakaalu kogus ja –hind. Näidata joonisel
Turu tasakaal on seisund mille korral turujõud on tasakaalus, s.t ei tähendata nende mingit muutumistendentsi. Tasakaalu hind on selline hind, mille juures on pakkumine ja nõutav kogus võrdsed. Tasakaalu kogus on niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus.

Turu puudujääk ja turu ülejääk. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad
Turu puudujääk tekib siis kui turul on nõudlus suurem kui pakkumine. Ülejääk jällegi siis kui turul on pakkumine suurem kui nõudlus.

Hinna mehhanismi efektiivsus: tarbija hinnavaru ja tootja hinnavaru. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad
Hinna mehhanism on kõige effektiivsem sel juhul kui heaolu kaupade tootmisest ja tarbimisest saadud hüved on maksimaalsed.
Tarbija hinnavaru – Erinevus tarbija poolt makstava hinna ning hinna mida tarbijad oleksid nõus maksma vahel.
Tootja hinnavaru – Erinevus tootjate poolt tegelikult saadava sissetuleku ja kogu sissetuleku vahel, millega nad oleksid olnud nõus leppima.

V.Pareto kriteerium . Heaolumajanduse definitsioon
Heaolu maksimeeritakse, kui ükskõik kelle kasu on võimatu suurendada kellegi teise kasu vähendamata.

Elastsuse mõiste
Elastsus iseloomustab nõutava/pakutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes.

Nõudluse hinnaelastsus . Elastsuskoefitsient . Arvutusvalem
Nõudluse hinnaelastus kirjaldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Elastsuse suurust väljendatakse elastuskoefitsendi kaudu, mis mõõdab hinna suhtelise koguse muutuse põhjustatud nõutava koguse muutust.

Elastne, mitteelastne ja ühikuelastne nõudlus. Näidata joonisel
Elastne – Nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Hinnaelastuskoefitsent suurem kui 1.
Mitteelastne – Nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Elastuskoefitsent on väiksem kui 1.
Ühikuelastne – Nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Elastuskoenfitsent on võrdne 1.

Nõudluse elastsuse mõjurid

Asenduskaupade arv
Hüvise tähtsus
Hinnamuutusega kohanemise aeg (pikem= elastsem )
Hüvisele tehtava kulutuse osakaal tarbija sissetulekus (suuem=elastsem)

Pakkumise hinnaelastsus. Elastsuskoefitsient. Arvutusvalem
Pakkumise hinnaleastsus kajastab müüjate reaktsiooni hinna muutusele.

Elastne, mitteelastne ja ühikuelastne pakkumine. Näidata joonisel
Elastne – Pakutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentualne muutus. E suurem kui 1
Mitteelastne – Pakutava koguse protsentuaalne muutus o väiksem kui hinna protsentuaalne muutus. E väiksem kui 1
Ühikuelastne – Pakutava koguse suhteline muutus on võrdne hinna protsentuaalse muutusega. E=1

Iseloomustada erinevad ajaperioodid tootmises: lühiperiood, pikk periood. Kuidas toimub ressursside kasutamine
Hetkeperiood – situatsioon, kus tootjad pole hinnamuutusega veel kohaneda jõudnud.
Lühiperiood – Ajavahemik , mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada (vähendada) olemasolevaid tootmistegureid kasutades.
Pikk periood – Ajavahemik, mille jooksul olemasolevad firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust suurendada ja uured firmad on jõudnud turule tulla või mõned firmad on jõudnud oma tootmisvõimust vähendada ja mõned firmad on harust lahkunud.

Tarbija käitumise teooria. Kogu- ja piirkasulikkuse definitsioonid
Kogukasulikkus tähendab tarbija poolt saadud rahulolu mingi kauba kogutarbimisest.
Piirkasulikkus tähendab järjekordse kaubaühiku tarbimisest tingitud rahulolu muutust.

Koguprodukti , keskmise produkti ja piirprodukti mõisted (arvutusvalemid)
Koguprodukt (TP) on teatud perioodi jooksul valmistatud kogutoodang .
Keskmine produkt (AP) on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis .
Piirprodukt (MP) on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursi kasutamise tulemusena; ta võrdub koguprodukti muutuse ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatisega.

Püsikulud ja muutuvkulud . Moodustamise iseärasused
Püsikulu (FC) on kulu, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu.
Muutuvkulu (VC) on kulu, mile suurus firma tootmisvahu muutudes muutub.

Keskmiste kulude liigid ja arvutusvalemid
Keskmine kogutulu (ATC)– kogutulu ja valmistatud toodangu koguse jagatis.
Keskmine püsikulu (AFC) – kogupüsikulu ja koguprodukti jagatis.
Keskmine muutuvkulu – kogumuutuvkulu ja toodetud koguse jagatis

Piirkulu mõiste ja arvutusvalem
Piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu.

Pika perioodi keskmise kulu kõver. Näidata joonisel
Pika perioodi keskmine kulu mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu, eeldusel , et tootja võib valida firma mistahes suurusvariandi. Iga antud suurusvariandi korral, teisisõnu, kui eksisteerivad lühiperioodi püsikulud, tähistab lühiperioodi keskmise kulu kõvera miinimumpunkt tootmiskogust, mida võib minimaalse kuluga toota.
LAC kõverat võib pidada firma plaanitud tegevuse kõveraks. Pärast seda, kui firma on valinud soovitava pika perioodi tootmiskoguse, valib ta suurusvariandi, mille korral seda kogust saab toota minimaalse kuluga.

Firma tulud: kogutulu, keskmine tulu, piirtulu . Tulu allikad
Kogutulu – tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. Võrdub müügikoguse ja ühiku hinna korrutisega
Keskmine tulu – kogutulu ja toodetava koguse jagatis.
Piirtulu – firma kogutulu muutus, mille põhjuseks on ühe täiendava tooteühiku müümine. Võrdub kogutulu muudu ja müügikoguse muudu jagatisega.

Firma kasum. Kasumi arvutamise valemid
Firma kasum on kogutulu ja tootmiskulude vahe.

Täieliku konkurentsi turg. Iseloomustus. Firma tegevuse põhilised seaduspärasused
Täieliku konkurentsi turgu iseloomustab see, et seal ei saa ükski ostja ega müüja oma tegevusega turuhinda mõjutada. Täieliku konkurentsi turg on kõige efektiivsem turg.
Seaduspärasused:

Firmad alati proovivad oma kasumit maksimeeida. Selleks peab firma tootma kogust mille piirkulu võrdub piirtuluga. Kui MR>MC siis kasub kasvad, kui firma tootmismahtu suurendab. Kui MRMC korral võiks kasumit suurendada, tootes või muues suuremat kogust ja MR

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 36 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

36 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kartk Õppematerjali autor

EPJ0150.
1 osa.

Ehitusökonoomika normatiivne majandusteadus tootmistegureid Tootmine hüvised iseärasused

Sarnased õppematerjalid

docx

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikro- ja makroökonoomika - uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasut

Micro_macro ökonoomika

docx

MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED

MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED  Mikro ja makroökonoomika uurib kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. (vajadused piiramatud, ressursid piiratud)  Majandustegevus- kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks  Tootmine-hüviste valmistamine  Tarbimine- kaupade/teenuste kasutamine vajaduste rahuldamiseks  Ressursid ehk tootmistegurid on vahendid mida kasut hüviste valmistamiseks o Maa- haritav maa, mineraalid, veeressursid jne o kapital- kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid (ehitised, seadmed) o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises  alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega.  Tootmisvõimaluste kõver (PPC) näitab kahe hüvise eri kombinatsioone

Mikroökonoomika

doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.

Majandusteaduse alused

doc

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 8, 10, 11, 12, 15 PT 1 Mikro uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makro uurib majandust tervikuna Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik s

Matemaatika

doc

Mikroökonoomika eksamiks vajalik materjal

ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid) A 0 10 1,0 Relvad: Või: 10--9 = 1 1/3,8 = 0,263 B 1 9 1,0 0,910

Mikroökonoomika

docx

Mikroökonoomika

Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPO

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

doc

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal (M. Randveer)

Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA hõlmab kõiki lo

Kategoriseerimata

doc

Mikro-makro Lühikonspekt eksamiks loengumaterialide järgi

1 PÕHIMÕISTED Mikro-makro ökonoomika- uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik maj

Micro_macro ökonoomika

Rohkem sarnaseid