Religioonide liigitamine (väljavõte õpikust Usundimaailma suured küsimused) Usundeid võib eristada mitme tunnuse alusel. Mõned on etnilised, rahvuse või hõimu usundid, mille algust pole võimalik tuvastada. Teised on rajanud ajalooline isik ning neis on keskne asutaja õpetus. Mõnikord moodustub usund kahe või enama usu kohtumisel. On religioone, mida enam ei praktiseerita jne. Religioone saab liigitada mitmeti, üldkehtivat ja ainuõiget süsteemi ei ole. Enim kasutatakse liigitamist jumalakasituse ja usundi leviku järgi. Usundite liigitus jumalakäsituse alusel ANIMISTLIKUD usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse. TEISTLIKUD eeldatakse jumaluse või Jumala olemasolu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab: polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on olnud suurem osa religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usun...
tekkeprotsessi alusel : - etnilised lõviosa maailma ajaloos olemasolevatest, olnutest religioonidest on etnilised. Judaism, hinduism, vanad usundid, mida enam ei ole. Üks tunnus: ei tee misjonitööd. - rajatud Zarathustra Siddharta Gautama (Shakyamuni, Buddha) Lao zi (Li Er) Kong Fu-zi (Konfutsius) Tulid peaegu üheaegselt erinevais maailmapaikades. Suured religioonid sündisid. 1 aastatuhande keskpaigal. Hiljem Jeesus Kristus Mani Muhamed Hubbard 2. Jumala käsitluse alusel - teistlikud teism (kr k. sõnast Theos jumal) - Jumal lõi maailma, ja jätkab maailma juhtimist, enda ilmutamist jne. deism tekkis 17, 18 saj, seoses valgustusega. Ld k. sõnast deus. Selle õpetuse järgi jumal lõi maailma aga siis eemaldus sellest. Maailma toimimine ei huvita teda enam, jättis maailma inimese hooleks. -polüteism eeldab paljude jumalate olemasolu. Suurem osa kõrgkultuuride religioone - jumalate panteonis on palju jumalaid ja üks neist on kõige tähtsam....
RELIGIOONIDE LIIGITUS I Tekkeprotsessil põhinev liigitus 1. Etnilised e. rahvuslikud usundid esinevad oma keele- ja rahvuspiirkonnas. Nende kombestik on rahva traditsioonidega niivrd tihedalt seotud, et teitel on raske seda omaks võtta. (nt. sintoism, loodususundid, judaism jne.) 2. Rajatud usundid (nt. Baha'i usund) II Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud e. jumalakesksed - polüteistlikud mitme jumalaga religioonid (nt. religioon Vana-Egiptuses, sintoism, hinduism lihtrahvale. - monoteistlikud ainujumalaga religioon (nt. kristlus, islam) - panetistlikud jumal on kõikjal (nt. loodususundid, sintoism) 2. Monistlikud religioonid religioonid rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu (nt. taosim, konfutsianism) III Algallikate põhjal 1...
Buddha) - ajad (ramadaanikuu (islam), pühapäev (kristlus), sabat (judaism), neljapäev (vanad eestlased) - erilised inimesed (pühakud, religiooni rajajad) Profaalne ilmalik ja argine Sakraalne püha ja eriline 5. Religioonide liigitamine Usundite liigitus jumalakäsitluse abil: 1. Animistlikud usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse 2. Teistlikud eeldatakse Jumala või Jumaluse olemasolu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab. 3. Polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on enamus religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest, nt. kreeka ja egiptuse. 4. Monoteistlikud eeldatakse ainujumala olemasolu; monoteistlikud on judaism, kristlus ja islam. 5...
sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste...
5) Personaalne rajaja või mitte – enamsti on ajaloolised isikud, kuid vaieldakse selle üle, milline on roll selle tekkimise üle. Kristlus ja butism on teada personaalne rajaja, tavaliselt kuulsad inimesed maalisid neid. Kuid judismis ei saa määrata kindlat rajajat. Islam... 6) Jumala kujutluse järgi – teistlikud on kujundid, kus jumala olemused on... sinan alla kuuluvad 1) monoteistlikud (ühe jumala uskumine) 2) poloteism (mitme jumala uskumine). On välja mõeldud ka mitteteistlikud, see on see, kui ei usuta midagi. Henoteism on levinuim religiooni vorm (juutlus...) maailm on inglite loodud, mitte jumala või inimest. Poloteism on arvatavsti vanem ja sellest on välja kujunenud monoteist....
4) Kunagi eksisteerinud ja tänapäeval eksisteerivad usundid. 5) Rajatud ja mitterajatud usundid selle järgi, kas usundil on isikuline rajaja. Rajatud usundi alguses seisneb mingi silmapaistev religioosne isiksus (Buddha, Kristus). Mitterajatud: Egiptuse usund, juutlus. 6) Teistlikud ja mitteteistlikud usundid. See jaotus on problemaatiline, sest puudub üldtunnustatud jumala definitsioon. 7) Monoteism ja polüteism. Vaieldakse, kumb neist on varasem. Neil on ka vahevorme. Religioonides, mis klassikaliselt on monoteistlikud, on nähtud rahvausundi tasandil polüteistlikke jooni (pühakukultus: pühakuid on nimetatud jumalateks). 8) Grupeerimine religiooni keskse mõiste järgi. Näiteks seaduseusundid...
1. Religioonide liigitamine ja uurimine RELIGIOONIDE LIIGITAMINE • Jumalakäsitluse alusel • Animistlikud - usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse • Teistlikud - eeldatakse jumalate või Jumala olemasollu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab • Polüteistlikud - eeldatakse paljude jumalate olemasollu • Suurem osa religioone alates varajaste kõrgkultuuride usunditest • nt. Kreeka ja Egiptuse usundid • Monoteistlikud - eeldatakse ainujumala olemasolu • nt. judaism, kristlus, islam • Panteistlikud - eeldatakse, et Jumal on küiges või et kõik on jumal • nt. hinduism...
3 Religioonide liigitus I. Tekkeprotsessil põhinev 1. Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal 1...
Kursuse jooksul on religioon ja usundid sünonüümid, tuleb olla teadlik. Üldtunnustatud religiooni definitsiooni ei ole, kuid valiku tähtsamate definitsioonidest leiab Moodle'is loengu lühikokkuvõttest. Ausalt ei kannata tema jutu järgi neid kirja panna siin, sry Religioon on jumalausk, ühe või paljude maistest tingimustest kõrgemal seisvate isikute tunnustamine. Religioone hakati jagama kaheks: teistlikud (keskne usk jumalasse kui kõrgemasse olendisse) ja mitteteistlikud (kujutlus taolistest jumalatest võib olla olemas, kuid ta on teisejärguline, põhitähelepanu on loomadele, taimedele, esivanemate hingedele jne) 19. sajandil uurijad sõnastavad palju religioonivorme nt animism (usk loodusobjektide ja -olendite hingestatusse) ja totemism (usk inimkonda suhetesse teatud loomade ja taimedega) 20. sajandi esimesel veerandil kerkib esile uus mõiste püha või pühadus. "Religiooni...