kujutati hea ja armastavana, kuid inimesed suhtlevad temaga harva; jumalat ei maksa tühiste asjadega häirida; inimkond ei vääri seda Maagiline mõtlemine maagilise maailmapildi puhul kasutatakse maagiat; maagia on tehnika, mille abil inimene ületab igapäevaelu takistused; selle abil mõjutatakse inimese vaimumaailma tsükliline mõtlemine tsüklilise maailmapildi puhl ei ole vahet tuleviku, oleviku ega mineviku vahel; maailm kordub; on sealpoolsus ehk transedentne maailm ja siinpoolsus ehk immanentne maailm müütiline mõtlemine müütilise maailmapildi jaoks on vaja usku; müütilises maailmapildis on tähtsal kohal müüdid ehk tekkelood; müüdid seletavad, miks asjad on nii, nagu nad on kastikord seisuslik kord Indias; on neli kasti ning väljaspool kaste asuvad inimesed; brahmanid on esimene seisus, preestrid; nemad on jumala suust; teised on ksatriad ehk sõdurid; nad on loodud käsivartest; kolmas on vaisjad,
tuletatakse nelja põhielemendi olemasolu. Soe ja kuiv annavad tule, soe ja niiske annavad õhu, külm janiiske annavad vee ning külm ja kuiv annavad maa. Kõik mis maailmas toimub on aiendatud nende erinevuste vastuoludest. 3. Aristotelese kosmoloogia. Ülesehituselt või struktuurilt nähakse maailma paljukorruselise kerana, mille keskmes asub tema raskeim osa, maa. Siinpoolsus ulatub kuuni. Sealpool kuud algab aga juba taevane maailm, sealpoolsus. Mida kaugemale maast ja lähemale taevale, seda täiuslikumad vormid hakkavad esinema. Aristoteles arvas, et taevases olemissfääris on tegemist uue, täiusliku liikumisega kvalifitseeritud elemendiga, mida ta nimeta eetriks. Sellest elemendist koosnevad kõik taevakehad. Taevas ise on paljukorruseline, paljusfäärilinem iga planeet on kinnitatud oma erilisele sfäärile, mille ringeldes ta liigub kord päeva jooksul idast läände
- Püramiidide tekstid - Surnute raamat: mis inimestest pärast surma saab; palved ja loitsud, mis kaitsevad siit maailmast minekut surnute maailma. - Elav inimene koosneb: keha, nimi, ka, ba. Ka tekib inimese sünni hetkel. Inimese suremisel lähevad nii ka kui ba. Ka on tiivuline olend, kes lendab kehast välja inimese suremisel. - Pärast surma tuleb säilitada keha, mida töödeldakse-mumifitseeritakse. - Sealpoolsus oli sarnane siinsele maailmale, aga elamistingimused olid paremad. - Oseptid pandi haudadesse kaasa, kes olid erinevad ametnikud, kes pidid sealpoolses maailmas olema isanda teenrid. - Hauakambrid muudeti mugavaks, et surnul oleks mugav. - Osirise müüt: Osiris tapeti oma venna poolt, Sethi poolt. Osiris ei hävinud, Isis leidis Osirise surnukeha, ta palsameeriti. Horos suureks saades otsib Sethi üles ja tapab ta
nõidumises) koht, kuhu kogutakse väge. * Müütiline maailmapilt iseloomustab samuti loodususundeid. -) Müüt tekkelugu; püüab seletada, et miks asjad on nii nagu nad on. Filosoofiast erineb see instrumentide poolest, mida kasutatakse tõestamiseks. (ühe puhul usutakse, et see on tõde, teine kasutab mõistust) * Neid iseloomustab ka tsükliline maailmapilt ehk nende arvates kõik kordub ja pole vahet mineviku, tuleviku, oleviku vahel see kõik moodustab ühe terviku. -) Sealpoolsus transendentne ja siinpoolsus immanentne. * Maagiline maailmapilt -) Maagia tehnika, mille abil inimene ületab igapäeva elu takistusi. (kui ma valdan õiget tehnikat, kasutan õigeid sõnu jms siis ma saan kõigega hakkama) Maagia tahab mõjutada vaimumaailma. * Ürgilmutuse teooria loomismüüdid on väga sarnased kõikjal ja võib järeldada, et kõik sai alguse ühest kohast detailid on erinevad, kuid sisu on üks. Maailma on loonud üks jumal, tema on loonud ka inimese
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, v...
rääkida arhailisest õigusest kui modernse õiguse mingist varasemast vormist. Arhailisele kultuurile on iseloomulik õiguse, usu ja moraali ühesusest, erinevalt neid ei käsitleta, valitsevaks on ühtne normistik. Esmane usu ja õiguse eraldumine toimub antiik Kreekas ja antiikroomas. Õigus ja moraal eristuvad aga alles Kanti ajal. Arhailist õigust iseloomustab ka stabiilsus, puudub progressivajadus. Arhailistes kultuurides hoitakse ja säilitakse pärandit, elus osalevad nii siin- kui sealpoolsus. Hetkel elavate põlvkondade ülesanne on anda esiisadelt päritud õigus väga täpselt järgnevatele põlvedele edasi, sest iga muutus on õiguse rikkumine. Rääkides püüdest stabiilsusele, siis milline on stabiilsuse ja muutumise vahe? Küsimus on eelkõige muutuse tajumise ja mittetajumise vahel. Ühe eluea jooksul toimuvad muutused on kiired vastupidiselt mitme põlve vältel toimuvatele. St iga indiviid kes on muutuva ühiskonna sees tajub selle näilist stabiilsust
Inimene on ainus elusolend, kes suudab läbi mõelda konkreetsed motiivid, miks käituda mingit viisi.Võim legaalne õigus kasutada vägivalda. PITIRIN SOROKIN (1889-1968) Ta leidis, et ühiskonna käimapanevaks jõuk on ühiskonna põhiväärtused, mis jagavad kogu inimkonna ajaloo 3 tsüklisse, mis iseloomustavad neid ühiskondi, mis on olemas ja mis tulevad: 1. Meeleline e sensit põhiväärtusteks on meelelisus 2. Ideatsiooniline põhiväärtuseks on religioon, sealpoolsus, jumalus 3. Idealistlik kombineeritud põhiväärtustega meeleline + ideatsiooniline + ratsionaalne. Üleminek ühelt tsüklilt teisele toimub anarhiaga, sellele perioodile on iseloomulikud sõjad. Jagas kogu ajaloo neisse perioodidesse: M meeleline IT ideatsiooniline ID - idealistlik 1950a raamat "Võim ja kõlblus" siin esitab oma nägemuse riigivalitsejate kohta. Ta märgib, et kuna võimu juurde pääsevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
