Kinesioloogia II osa kordamisküsimused-vastused (0)

1. Luu kui elundi ehitus
Luukoe peamiseks ehitusmaterjaliks on osseiin (valk, kollageenvalgu erivariant). Seda tugevdavad kaltsium ja magneesiumi erinevad soolad .
Uus luukude tekitatakse rakkude poolt luu kasvutsoonides (luude väljuvuste juures) ja luuümbrises (periostis).
- põimikuline ja lamellaarne luukude
Osseiinkiudude asetusest lähtudes eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukude.
1) Põimikuline luukude – osseiinkiud asetsevad ebakorrapäraselt; asub kõõluste kinnituskohtades, luude väljuvustes (köbrud, pöörised jne).
2) Lamellaarne luukude –Koosneb paralleelsetest lamellidest (õhukestest plaatidest), milles osseiinkiud paiknevad parallelsete kimpudena. Paikneb ülejäänud luus : üldlamellidele (ääres) järgnevad osteonid (luukoe üksused, mille kanalites paiknevad veresooned ), mille vahel asuvad vahelamellid ning neist sisse poole jäävad siselamellid.
- plink- ja käsnaine paiknemine , struktuur
Lamellaarne luukude jaguneb väliseks plinkaineks ja sisemiseks käsnaineks.
1) Pilnkaine – paikneb luuümbrise all; tihe, kompaktne, kõva; koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest osteonidest. Teeb luu tugevaks .
2) Käsnaine – paikneb plinkaine all; koosneb hõredalt asetsevatest üksteisega ristuvatest luulamellidest. Üldiselt meenutab käsnolluse struktuur gooti stiilis võlve . Lamellide vahelistes tühimikes on luuüdi . Tühimikud annavad luule kerguse ja elastsuse.
- käsnaine luulamellide paiknemise põhimõte
Käsnolluse luulamellid on korrapärase paigutusega. Nende suund ja asetus langeb kokku lihase talitluse ja keha raskuse tõttu luudes tekkiva pinge suunaga. Kõrvuti asetsevate luude käsnaine lamellide suunad ühtivad ja moodustavad ühtsed luukaared (luu põrgakesed). Need annavad suure vastupidavuse. Jalas luupõrkade sisestruktuur ühtib (kui luu sisestruktuur õige on).
Põrkade vahel asetseb punane luuüdi. Kollane luuüdi asub toruluude sisemuses.
- liikumise mõju luu arengule
1) liikumine kiirendab verevarustuse tööd ja sellega paraneb ka ainevahetus luu sees
2) kerged põrutused (jooks, hüpped ) toruluudele arendab luid mõjudes osteonide tekkele, suurendab luu tihedust
3) süstemaatilise staatilise treeningu korral luu plinkaine pakseneb oluliselt, luuõõs väheneb
hüpokineesia – luud õhukesed;
liigne rõhk luudele – luude kasvu pidurdus ja ebanormaalsed painded
2. Painduvus ja liikuvus.
Painduvus – tugi-liikumiselundkonna omadus, mis määrab inimese liigutuste liikumisulatuse
Liikuvus – üksikliigese liikumisulatuse iseloomustamiseks
- Liikuvuse tähtsus:
1) Tagab liigutuste täpse sooritamise
2) Tagab kehaliste võimete (jõud, kiirus, vastupidavus) arendamise
3) Oluline vigastuste ennetamisel
4) Ennetab lihaste düsbalansi teket
5) Aitab kaasa kiirele taastumisele
6) Mõjutab psüühilist seisundit
- Liigese liikumisulatus sõltub:
1) Liigese tüübist – kas liiges on ühe-, kahe- või kolmeteljeline
2) Ümbritseva lihasmassi suurusest – mida vähem/väiksem lihasmass , seda liikuvam liiges; suur lihasmass võimaldab aga liikumist paremini kontrollida
3) Kõõluste, sidemete, liigesekapsli venitatavusest – Tehtud kollageenist ja tugevadatavad testosterooniga. Seepärast naised paindlikumad kui mehed.
- Aktiivne ja passiivne liikuvus
1) Aktiivne liikuvus – liigutuse ulatus saavutatakse kõrvalise abita , ainult lihasteguevuse abil
2) Passiivne liikuvus – liigutuse ulatus saavutatakse väliste jõudude abil: keegi teine inimene, inerts(keha säilitab liikumisoleku/suuna), oma keha raskus
3. Liigese liikuvust mõjutavad tegurid. Põhjendus.
1) Ööpäevarütmika – hommikul on liikuvus halvem , sest venoosne ja lümfi tagasivool on ööga vähenenud ja koed on jäigemad ning liigesvõie(mida niigi suht vähe) sitkem.
2) Keskkonna temperatuur – liigesvõide viskoossus külmas suureneb
3) Naiste-laste liigeste liikuvus parem – pole testosterooni, mis liigeskõõluseid tugevdaks.
4. Vöötlihaskiu ehitus
Vöötlihaskiudu ümbritseb sarkolemm ( rakumembraan ) ning sisemuses, tuumade vahel, on sarkoplasma . Vöötlihaskius paiknevad müofibrillid, tänu millele lihas kokku tõmbab (kontraktsioonivõimeline). Üks müofibrill koosneb müofilamentidest ( aktiin , müosiin). Müafilamentide korrapärane vaheldumine ja üksteisega kohakuti olemine tekitab vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. Vöötlihaskoest moodustunud skeletilihased, keel, neel , söögitoru.
- lihaskontraktsioon
Närviimpulsi tulemusena müosiini ristisillakesed aktiveeruvad ja põhjustavad aktiinmüofilamentide liikumise müosiinfilamentide vahel. Selle tulemusel toimubki lihaskontraktsioon.
5. Lihaskiudude tüpologiseerumine. Tüpologiseerumise põhimõte. Iseloomusta punaseid ja valgeid lihaskiude.
Lihaskiudude tüpologiseerimisel võetakse aluseks nende kontraktsiooniomadused – põhiliselt kiirus kombineerituna metaboolsete-ainevahetuslike iseärasusetega.
On olemas kiired (valged) ja aeglased (punased) lihaskiud , mida eristavab üksteisest kontraktsioonijõud, -kiirus ja väsimusresistentsus.
1) Aeglased/punased lihaskiud – lihaskiud on peened ning neid ümbritseb tihe verekapillaaride võrgustik. See võimaldab saada lihasel rohkem hapnikku, mis hea, sest punastes lihaskiududes toodetakse energiat O2 arvel. Palju on mitokondreid, mis võimaldab suures mahus aeroobset tööd teha. O2 transporti verest lihaskiu mitokondrisse kergendab müoglobiini (valk) rohkus . Suurem väsimusresistentsus kestval tööl (nt maraton ).
2) Kiired/valged lihaskiud – lihaskiud on jämedamad, sisaldavad rohkem müofibrille (suurem kontraktsioonijõud). Suht vähe mitokondreid. Kiired lihaskiud jagunevad veel omakorda:
- kiired oksüdatiiv-glükolüütilised = võimalik energiat toota nii oksüdatsiooni kui glükolüüsiga
- kiired glükolüütilised = ainevahetus glükolüüsi baasil
Omased lihaskiud jõualade sooritajatele.
6. Lihase hüpertroofia:
Olemasolevate lihaskiudude suurenemine jõutreeningu tulemusel müofibrillide arvu kasvu läbi. Lihase mass ja ümbermõõt kasvavad. Hüpertrofeerumise põhjuseks peetakse müofibrillide kahjustamist suurte jõumomentide rakendamisel lihasele -> valgusünteesiga uute rakkude ehitamine.
Jõumoment = jõu võime põhjustada liikumist ümber punkti (jõu suurus* jõu õlg . Jõu õlg = jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist).
Mõjutatavateks teguriteks on ka:
- pärilikkus
-treeninguvälised tegurid: toitumine, hormoonide sisaldus veres
-Hüperlaasia on uute lihasrakkude teke
Hüperlaasia toimumise võimalused:
1) olemasolevate rakkude pikisuunalisel jagunemisel
2) rakkude teke tüvirakkudest (satelliitrakkudest; algrakud , millest moodustuvad uued spetsialiseerunud rakud )
Algpõhjuseks on valgusüntees – lihase hüpertroofia, mille mõjutamine toimub anaboolsete meessuguhormoonidega ( testosteroon )
7. Lihase ehitus. Lihase algosa, kinnitusosa, lihaskõht .
Lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest.
Lihase algusosa (pea/ origo ) püsib kokkutõmbumisel paigal või on väga vähese liikuvusega. Lihase liikuvamat vastasotsa nimetatakse kinnituskohaks (saba/insertio). Algus- ja kinnituskoht võivad vastavalt funktsioonile vahetuda.
Lihaste keskmine, paksenenud osa on lihaskõht. Võib olla kahesulgjas, ühesulgjas, käävjas, kõõlusviirgudega.
- Selgitage mõisted: endomüüseum, perimüüseum, epimüüseum:
Sarkolemmi (lihaskiu rakumembraan) ümber asub endomüüseum. Lihaskiudude kimbu ümber perimüüseum (närvid ja veresooned selle sees), kimbud koos ümbritsetud epimüüseumiga. Kõik need –müüseumid (on sidekoelised struktuurid ) koonduvad, lähevad üle kollageenseks materjaliks ja moodustavad kõõluse.
Närvide ja veresoonte paiknemine lihases .
Närvid ja veresooned asuvad lihases lihaskimpude ümber perimüüseumi sees.
8. Lihase retseptorid: lihaskäävi ja kõõlusorgani ehituse ja talituse kirjeldus
- Lihaskääv: sidekoelise kapsliga ümbritsetud modifitseeritud lihaskiud, mis asub paralleelselt lihaskiudude vahel ja mille keskosa ümber on põimunud sensoorsed närvikiud. Registreerib lihase venitustaseme.
- Kõõlusogan: paikneb skeletilihase kõõlustes lihaseks ülemineku kohtades. Selle moodustavad kollageenkiudude ümber põimunud vabad närvilõpmed . Reageerib nii lihase venitusele kui ka kontraktsioonile.
-neuromotoorse sünapsi mõiste:
Neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid. Kontakt kahe neuroni vahel nimetatakse sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt/aksonilt järgmise neuroni dendriidile või kehale.
Neuromuskulaarne sünaps – ühendus neuroni ja lihase vahel, kus närvilõpmed on põimunud lihaskiu ümber/ sisenevad lihasesse.
-( neuro )motoorne ühik:
Närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element. Koosneb motoneuronist ja tema poolt innerveeritavast lihaskiudude grupist.
Samasse motoorsesse ühikusse kuuluvad lihaskiud on kõik ühte tüüpi ning kontraheeruvad alati korraga.
Innerveeritavate lihaskiudude arv sõltub lihase funktsioonist:
1) suure täpsuse korral innerveeritavaid lihaskiude vähe, silmalihased: 1neuron = 15 lihaskiudu
2) skeletilihaste puhul enamasti 1neuron = 3000 lihaskiudu
Lihase kontraktsioonijõud ja kiirus sõltub, milliseid motoorseid ühikuid korraga innerveeritakse. Kõige sagedamini innerveeritakse aeglastest lihaskiududest koosnevaid motoorseid ühikuid.
9. Lihastöö liigid, näited konkreetsete lihaste talitluse abil
1) Dünaamiline töö – lihas pingutub ja lõdvestub vaheldumisi, muutub lihase pikkus ja pinge
2) Kontsentriline – lihas lüheneb, kuna väline koormus on väiksem lihases tekkivast pingest = luukangid lähenevad üksteisele (nt raskuste tõstmine, kakspealihas)
3) Ekstsentriline lihastöö – lihas pikeneb, kuna väline koormus on suurem lihases tekkivast pingest = luukangid eemalduvad üksteisest (nt raskuste tõstmine, kolmpealihas )
4) Staatiline, isomeetriline – väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, luukangide liikumist ei toimu = lihase pikkus ei muutu, muutub ainult lihaspinge (nt. keha pooside säilitamine)
5) Isotooniline – väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega (vaid keelelihaste puhul)
10. Seleta mõisted: Lihased...
Agonistid – lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise. (nt kõik küünarliigest painutavad lihased).
Antagonistid – lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased).
Sünergistid – lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi.
Fiksaatorid – lihased, mis loovad kontraheerudes agonistide tegevusele kindla baasi (liikumatu alguskoha) (nt kaela- ja pearihmlihased).
11. Lihase erinevad seisundid . Näited
Morfoloogilisest aspektist lähtuvalt:
1) Lähteseisund
2) Väljavenitatud seisund
3) Lühenenud seisund
Funktsionaalsest aspektist lähtuvalt:
1) Pingeseisund
2) Lõdvestusseisund
Erinevad kombinatsioonid:
1) Väljavenitatud pingeseisund– lihase algus- ja kinnituskohad üksteisest eemaldunud (nt õlavarre-kolmpealihas painutatud küünarvarre puhul)
2) Pingestunud lähteseisund – lihase algus- ja kinnituskohtade vahekaugus ei muutu (nt pooside säilitamine)
3) Lühenenud pingeseisund – lihase algus- ja kinnituskohad on teineteisele lähenenud, lihaskõht paksenenud (nt õlavarre-kakspealihas painutatud küünarvarre puhul)
4) Lõdvestunud lähteseisund– lihaspinge on väike, säilinud on ainult loomulik lihastoonus (nt. pikali olles reie- nelipealihas )
5) Lühenenud lõdvestusseisund– lihase algus- ja kinnituskohad on üksteisele väga oluliselt lähenenud (nt. väga tugeva küünarvarre painutuse korral õlavarre-kakspealihas)
6) Väljavenitatud lõdvestusseisund – peaaegu võimatu saavutada kuna väljavenitatult avaldub lihase elastsus.
12. Lihase paradoksaalne töö
Lihas põhjustab liigest ületades selle liikumise.
Aga on ka võimalik, et kaudsel teel mõjutab lihas ka temast nii proksimaalselt kui ka distaalselt paiknevaid liigeseid – paradoksaalne töö.
Näiteks küünarliigese painutuse korral toimub õlaliigeses sirutus – õlavars viiakse taha. Sirutus õlaliigesest võimaldab vaba ülajäseme raskuskeskme jäämist õlaliigese alla.
Küünarvarre painutuse korral toimub õlavarre-kolmpealihase venitus – kontraktsioonieelne venitus.
13. Lihase jõud.
Jõud, mida suudab lihas oma kinnituskohtadele tekitada.
- Selle sõltuvus kolmest faktorist:
1) Töösse kaasatud lihaskiudude arv - Mida suurem on töösse rakendatud motoorsete ühikude arv, seda suurem on summaarne jõud.
2) Töötava lihase füsioloogiline ristlõikepindala
3) Lihase kontraktsioonieelne venitusaste
- Lihase anatoomiline ja füsioloogiline ristlõikepindala.
1) Anatoomiline – lihase suhtes risti teostatud läbilõige
2) Füsioloogiline – lihaskiudude suhtes risti teostatud läbilõige
See tähendab, et nt paralleelselt paiknevate lihaskiudude paigutuse korral on anatoomiline ristlõikepindala võrdne füsioloogilisega. Lihaskiudude sulgja paigutuse korral on aga füsioloogiline ristlõikepindala tunduvalt suurem anatoomilisest.
14. Lihase venitus – lihase algus- ja kinnituskoha kaugenemine teineteisest, lihase pikkuse optimaalne suurendamine ; lihas on pinge all
-Lihase optimaalne pikkus: ületab lihase rahuoleku pikkust (ca 120% rahuolukorra pikkusest).
- Põhjenda :
1) Lihase optimaalne venitus suurendab järgnevat kontraktsiooni jõudu: sest ...
2) Lihase ülemäärase venituse korral (ca 175%) kaotab lihas kontraktsioonivõime: sest liiga tugeva väljavenituse korral aktiini ja müosiini kattumine oluliselt väheneb ja selle tulemusena järgnev kontraktsioon nõrgeneb.
- Lõdvestus:
Lihaskontraktsiooni vastand, kus lihase mehhaaniline töö lakkab ja energiakulu väheneb. Lõdvetus on lihastiku ja närvisüsteemi seisund, kus tahtele alluvad lihased on pingest võimalikult vabad.
Lihaste kontraktsiooni ja lõdvestuse vaheldusest sõltub liigutuste dünaamilisus. Lõdvestumine on seotud kesknärvisüsteemi pidurdusprotsessidega. Lihaste lõõgastusseisundis saab kesknärvisüsteem (kn) minimaalselt signaale lihastest lähtuvatest retseptoritest, seega suuraju koore erutusseisund on vähenenud. On täheldatud seos lihaspinge ja siseelundite pingeseisundi vahel. Lihase lõdvestuse ja ns erutusseisundi seos võimaldab mõjustada emotsioone – end rahustada – autogeense treeningu alus.
15. Lihaste düspalanss – lihased pole tasakaalus
Olulisemad lihasaparaadid: õlavarra kakspealihas – õlavarre kolmpealihas; kõhu sirglihas – lülisambasirgestaja; niude- nimmelihas – suur tuharalihas ; reie nelipealihas – reie tagaküljelihased
-Tugevalt pingestuvad lihased: pea- ja kaelarihmlihas; abaluutõstur; suur rinnalihas ; niude-nimmelihas; reie nelipealihas
-Nõrgalt pingestuvad lihased: kaela eeskülje lihased; trapetslihas , romblihas ; kõhu sirglihas, kõhu põikilihased; tuharalihased ; reie tagumise külje lihased
16. Rüht .
Harjumuslik, pingevaba , tasakaalustatud kehahoid seismisel , istumisel või liikumisel. Rüht peab olema õige, et ei tekiks liigseid lihaspingeid, liigset koormust liigestele ja siseelunditele. Staatiline või dünaamiline.
Normaalrühi saavutamiseks tuleb rakendada lihaspinget.
Nimetage normaalrühi kriteeriumid:
- Vertikaalselt ühel joonel : väliskõrv, õlanukk , puus , põlv ja hüppeliiges.
- Horisontaalselt (kummalgi kehapoolel): õlad, puus, põlved, hüppeliigesed
17. Motoorika põhimõisted:
Motoorika - organismi liikumise ja kehahoiakuga seoses olevate nähtuste kogum
Motoorika koordinatsioon - liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel
Tugimotoorika – tagab vajaliku kehahoiaku Maa gravitatsiooniväljas. Tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Toimivad tingimatud refleksid- orienteerumis-, kaitserefleks jt. Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused, mis on kordamise järel muutunud automaatseteks. Selle juhtimisest võtavad osa aju tüve tuumad: punatuum, vestibulaartuum.
Sihtmotoorika- kindla suunitlusega tahteline liigutustegevus. Juhtroll suuraju poolkerade koore motoorsed väljad (kõrgemad integratsioonipiirkonnad).
Tetaaniline kontraktsioon- tagab lihaste kiire ja suure jõuarenduse. Nii liigutuste kui ka keha asendi säilitamisel. Aktiivsed on nii kiired kui ka aeglased motoorsed ühikud .
Lihase tooniline pinge- on aluseks kehaasendite säilitamisel. Lihaspinge arenenb aeglaselt, isomeetriline lihastöö reziim , aeglaste motoorsete ühikute aktiivsuse domineerimine.
Hoiakurefleks- on suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele, juhtudel kui on oht selle häirumiseks.
Nad tekivad pea asendi muutumisel ruumis, samuti pea asendi muutumisel kere suhtes.
Saavad alguse kaelalihaste proprioretseptoritest -lihaskäävidest, kaelapiirkonna naha- ja liigeseretseptoritest, vestibulaaraparaadist, silma võrkkesta retseptoritest. Pea tahakallutamisel, kutsub esile selja sirutajate lihaste toonuse tõusu. Pea ette suunamisel, kutsub esile kere painutajate lihaste toonuse tõusu.
Rütmiline refleks - ilmnevad tsüklilisel liigutustegevusel. Nende teke on seotud antagonistlihaste innervatsiooniga. Juhtimine toimub mitme kesknärvisüsteemi osa kaudu alates seljaajust kuni suurajupoolkerade kooreni.
18. Motoorika juhtimise põhiprintsiibid .
Tugimotoorika juhtroll:
1) Punatuum – asub keskajus, saadab signaalid automaatsete liigutuste tegemiseks
2) Vestibulaartuum – asub ajusillas, signaalid tasakaalu säilitamiseks
3) Võrkmoodustis – asub ajutüves; saab signaalid meeleelunditest, mis aktiveerib võrkmoodustise, mis omakorda aktiveerib ajukoore. Avaldab aktiveeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemile (uni ja ärkamine ).
Sihtmotoorika Juhtroll:
1) Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev hallaine kiht ajupoolkerade pinnal
Motokorteks – suurajukoore piirkond, mis koordineerib liigutustegevust
2) Basaaltuumad – suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees olevad hallaine kogumikud. Nende hulgas:
Juttkeha – koosneb sabatuumast ja läätstuumast. Tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse.
Mandelkeha- emotsioonide kujunemine
3) Väikeaju – asub tagumises koljuaugus, koordineerib kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist
Tahtele alluva liigutustegevuse puhul rakendatakse tööle pretsentraalkäärus olevad püramidaalrakud. Nendest lähtuvad püramidaaljuhteteed. Need juhteteed jõuavad seljaaju motoorsete rakkudeni, sealt lähtuvad seljaaju motoorsed närvid. Reeglina toimub ristumine, s.t parema suuraju poolkera vastavad piirkonnad juhivad vasaku poole lihaseid ja vastupidi.
Liigutustegevuste juhtimisel saadakse tagasiside järgmistest elunditest: Lihaskääv, kõõlusorgan
nägemis- ja kuulmisorgan, vestibulaaraparaat, naha- ja liigeseretseptorid
19. Pea- ja seljaaju roll liigutustegevuse juhtimisel.
Motokorteks asub suuraju poolkerades...suurajukoores
Motoneuronid paiknevad seljaajus...hallaine eessarves
Kirjeldage, iseloomustage järgmisi mõisteid:
1) lihaskääv – vt ülevalt
2) kõõlusorgan - vt ülevalt
3) alfa-motoneuronid – asuvad seljaaju esssarves; reguleerivad skeletilihaste välimiste kihtide tööd, põhiliselt kontraktsioone
4) gamma -motoneuronid - asuvad seljaaju esssarves, reguleerivad sekeletilihaste sisemiste kihtide tööd
Seljaaju tagasarvedes asuvad lülineuronid:
1) Lühikeste aksonitega – side erinevate seljaaju segmentide vahel
2) Pikkade aksonitega – side pea- ja seljaaju vahel (moodustavad juhteteed).
20. Aju alanevad ja ülenevad juhteteed.
Paiknevad valgeaines ees-, külg-, või tagaväädis.
-Iseloomustage pea- ja seljaaju juhteteid moodustavaid neuroneid.
Seljaaju tagaservas asuvad pikkade aksonitega lülineuronid.
-Ülenevate ja alanevate juhteteede moodustumine, nende paiknemine, funktsiooni iseloomustus.
1) Ülenevad juhteteed
Sensoorsed. Paiknevad seljaaju valgeaines tagaväädis. Nende kaudu antakse edasi närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast , lihastest ja teistest elunditest ja liiguvad sealt edasi peaajju. Sensoorses ajuosas on alajäsemete kontroll üleval ja ülajäsemete oma all/küljel.
1) Õrnkimp – pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ning jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa . (Alumised jäsemed, alumine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta).
2) Talbkimp – pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru alumisse ossa. (ülemised jäsemed, ülemine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta).
3) Tagumine ja eesmine spinotserebellaarne juhtetee – närvikiud suunduvad üles piklikajju, sealt silla kaudu väikeajju. (viivad erutusi väikeajju; nendest erutustest –> automaatsed liigutused, väikeaju talitleb liigutuste koordineerimisel ja lihaste toonuse reguleerimisel).
4) Spinotalaamiline juhtetee - kulgevad valgeaine külgmiste väätide välimistes osades. (viiakse talamusse valu-, temperatuuri- ja puute- ehk taktiilsed erutused).
2) Alanevad juhteteed
Motoorsed. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Algavad peaaju eri osades ja lõppevad seljaaju hallaine eessarvede motoorsete neuronite juures. Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse.
1) Kortikospinaalkulglad – kulgevad motokorteksi pretsentraalkäärust mööda seljaaju eesvääti vastavalt tasemele , millist segmenti on vaja informeerida. Tahtlik liigutus .
- Lateraalne kortikospinaalkulgla
- Eesmine kortikospinaalkulgla
2) Subkortikaalkulglad – automaatsed liigutused
- Rubosspinaalkulgla: algab keskaju punatuumast, lõpeb seljaaju eessarve motoneuronite juures.
- Tektospinaalkulgla: algab keskaju nelikküngastikust
- Vestibulospinaalkulgla: algab ajusilla vestibulaartuumast ja tuleb kuhu on paigutatud tasakaalunärvi tuum.
21. Lihastegevuse juhtimise ja tagasiside ülesanded
1) Närviimpulsside kulg tahtlikul põlveliigese sirutamisel:
Signaal reielihasest (lihaskääv ja kõõlusorgan) sirutustaseme kohta -> reienärv -> nimmepõimik (viimane rinnanärv ja neli esimest nimmenärvi) -> õrnkimp -> kulgeb valgeaine tagaväädis posttsentraalkääru ülemisse ossa.
Põlveliigese sirutamiseks impulss pretsentraalkäärust suurajust motokorteksist mööda kortispinaalkulglat alla seljaaju eessarve nimmepõimiku segmentideni -> sealt edasi reienärvi -> neuromuskulaarse sünapsi kaudu antakse reie nelipealihasele käsklus kontraktsiooniks, mis põlveliigest sirutab.
2) Närviimpulsside kulg automaatsel küünarliigese sirutamisel:
Impulss liigub keskaju punatuumast mööda rubrospinaalkulglat alla seljaaju valgeaine külgmisi vääte pidi-> 4 alumise kaelanärvi segmendini (õlavarrepõimikusse) -> kodarluunärv -> õlavarre-kolmpealihasesse -> käsklus antakse üle neuromotoorse sünapsi kaudu.
3) Info liikumise tee pöia lihaste seisundist jalast peaaju koorde:
Impulss liigub sääre eeskülje (süva pindluunärv) ja tagakülje (sääreluunärv) pidi istmikunärvi -> sealt läbi vaagna istmikumulgu ristluupõimikusse (viimane rinnanärv ja neli ülemist ristluunärvi). Ristluupõimikust spinaalganglioni seljaaju valgeaine tagumist vääti pidi õrnkimpu -> postsentraalkääru.
4) Info liikumise tee sõrmede lihaste seisundist käest peaaju koorde:
Impulss liigub kodarmistest ja küünarmistest painutajatest/sirutajatest küünarluu -, kodarluu- ja keskpidist närve pidi ülespoole õlavarrepõimikusse(4 alumist kaelanärvi). Õlavarrepõimikust seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalsesse ossa – talbkimpu. Talbkimp viib impulsi edasi posttsentraalsesse (tumesin.) kääru suuraju koores .
5) Tahtlik liikumistegevuse juhtimine käe lähendamisel (väikese sõrme poole), arvestades ainult kontsentrilist lihastööd:
Tööd teevad randme painutajad-sirutajad koos. Nt. küünarmine randmepainutaja ja – sirutaja (moodustavad kinemaatilise ahela).
Käsklus tuleb motokorteksist, pretsentraalkääru alumistest osadest ning liigub mööda kortikospinaalkulglat 4 alumise kaelanärvini eessarves (õlavarrepõimik) -> küünarluunärv(randmepainutaja) ja kodarluunärv(randmesirutaja) -> neuromuskulaarne sünaps
6) Närviimpulsside kulg põlveliigese siserotatsiooniks:
Põlve sissepöörajad lihased (poolkile- ja poolkõõluslihased, rätsepalihas, kaksik-sääremarjalihase mediaalne pea)
Motokorteks-> kortikospinaalkulgla -> seljaaju valgeaine külgmist vääti pidi nimme- ja ristluupõimikute segmentide hallaine eessarve -> reienärvi ja istmikunärvi pidi rätsepa- ja poolkile-, poolkõõluslihastesse
7) Automaatse liigutustegevuse juhtimine jala pronatsiooniks (väliserva tõstmine) arvestades kontsentrilist lihastööd:
Keskaju ->punatuum->rubospinaalkulgla -> valgeaines seljaaju eesvääti pidi ristluupõimikuni, selle osade seljaaju eessarve -> pindmine ja süva pindluunärv ->neuromuskulaarse sünapsi kaudu pindluulihastesse
PS!
Kaelapõimik: 4 ülemise kaelanärvi kõhtmised harud
Õlavarrepõimik: 4 alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud
kaenlanärv
lihasenahanärv
rindkere-seljanärv
rinnanärv
kodarluunärv
küünarluunärv
keskpidine närv
deltalihas
õlavarre-kakspealihas
selja lailihas
suur rinnalihas
õlavarre-kolmpealihas,
lühike ja pikk kordarmine randmesirutaja, küünarmine randmesirutaja, sõrmedesiruaja
küünarmine randmepainutaja, süva sõrmedepainutaja
kodarmine randmepainutaja, pikk pihulihas, pindmine sõrmedepainutaja, ümar sissepöraja
Nimmepõimik: viimase rinnanärvi ja 4 esimese nimmenärvi kõhtmised harud
reienärv
toppenärv
reie sirglihas aka reie nelipealihas, rätsepalihas, niude-nimme lihas
suur lähendaja, pikk ja lühike lähendaja
Ristluupõimik: 2 viimase nimmenärvi ja kolme ülemise ristluunärvi kõhtmised harud
istmikunärv
alumine tuharanärv
ülemine tuharanärv
süva pindluunärv
sääreluunärv
reie-kakspealihas, poolkilelihas , poolkõõluslihas
suur tuharalihas
keskmine ja väike tuharalihas
eesmine sääreluulihas , pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja, pindluulihased
tagumine sääreluulihas, pikk varvastepainutaja, pikk suurvarbapainutaja
22. Tasakaaluanalüsaatori ehitus ja talitus:
- Tasakaaluelund sisekõrvas - tasakaaluretseptoreid ärritab muutuva kiirusega sirgjooneline või põõrlev liikumine. Tasakaaluretseptorid vahendavad (registreerivad) infot ka pea asendi muutusest gravitatsiooniväljas. Signaal muutustest liigub mööda tasakaalunärvi.
1) ampullid (joonisel 6, 7, 8) - (poolringjuhade laienenud algusosad) tasakaaluretseptoriteks on ampulliharjad. Ampulliharjad registreerivad muutuva kiirusega ringliikumise.
2) ümar- ja ovaalkotikesed (joonisel 2 ja 1) – Asuvad tasakaaluelundi esikus. Tasakaaluretseptorid – tähnid – registreerivad muutuva kiirusega sirgjoonelise liikumise horisontaaltasapinnas ja üles-alla suunalise liikumise. (ränikristallide abil)
-Tasakaaluelundist lähtuv tasakaalu-kuulmisnärv saadab info (järgmistesse kesknärvisüsteemi osadesse) kas:
1) otse väikeajju
2) ajusilda, kust see liigub: väikeajju, ajukoorde, silmalihastesse, innervatsiooni keskusesse, seljaaju motoneuronitele
23. Lihaste koostöö – kinemaatilised ahelad .
Teatud kindlat liigutust ei soorita üksikud lihased, vaid mitmed talitluslikult omavahel ühendatud lihased, mis moodustavad funktsionaalseid üksusi – biokinemaatilisi ahelaid (lihaskette).
Töö põhimõte: Ühe lihasketi liikme kontraktsioon ahelas põhjustab teiste ahela lihaste kontraktsiooni.
1) Avatud kinemaatilised ahelad: Nt alla lastud ülajäseme lihased (antud juhul kett algab lülisambalt –> õlavööde –> õlavars –> küünarvars –> käsi)
2) Suletud kinemaatilised ahelad: Nt kui käed on jalgrattaleistangidel (antud juhul kett algab lülisambalt –> õlavööde –> õlavars –> küünarvars –> käsi ->jalgratas)
-Agonistide ja agonistide-antagonistide kinemaatilised ahelad:
1) Agonistide ahel: teostab teatud kindlat liigutust ja piirdub antud funktsiooni sooritamisega.
2) Agonistide-antagonistide ahel: lihastöö on vastandlik. Tekitab ühe ahela liikmete kontraktsioon venituspinge kasvu teises. Suurendab järgneva kontraktsiooni jõudu.
Kui mõlemad ahela pooled kontraheeruvad üheaegselt, fikseeritakse liiges teatud kindlas asendis.
Näiteks:
-Agonistide ahel: selja lailihas – suur rinna lihas –> hoiame lõuga kangil, mõlemad lihased ei lase õlavart tõusta üles.
-Agonistide-antagonistide ahel: eesmine saaglihas – romblihas moodustavad antagonistliku toimega lihasketi.
-Üla- ja alajäsemete võimalikud kinemaatilised ahelad:
1) Ülajäse
-Agonistide ahel:
Käe eemaldamine: lühike ja pikk küünarmine randmesirutaja, kodarmine randmepainutaja
Käe lähendamine : küünarmine randmepainutaja, küünarmine randmesirutaja
-Agonistide-antagonistide ahel:
Eelnimetatud lihased koos töötades
Õlavarre-kakspea – õlavarre-kolmpealihas
2) Alajäse
-Agonistide ahel:
I: Niude-nimmelihas ->reie tagaküljelihased ->sääre eeskülje lihased
II: Suur tuharalihas -> reie nelipealihas -> sääremarja kolmpealihas
-Antagonistide ahel: I ja II ahel koos.
24. Kõnni anatoomilis-funktsionaalne analüüs.
Kõnd – tsükliline lokomotoorne (liikumine ruumis) liikumine.
Sammu liigid:
1) Lihstamm – seisust viiakse üks jalg ette toetuspinnale
2) Üksiksamm – inimene viib teise (vaba) jala toetusjalast ette; jaguneb eesmine ja tagumine lihtsamm
Vertikaalmoment – väike intervall eesmise ja tagumise lihtsammu vahel
3) Kaksiksamm – ühe jala üksiksammuga kaasneb teise jala üksiksamm
Alajäsemete lihaste töö iseloomustus kõnni eri faasides :
1)Toetusjala eesmine samm: jalalaba maapinnale toetumisel kontraheeruvad sääre eesmise rühma lihased (Kontsentriline töö hüppeliigese sirutamisel: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja), et fiktseerida hüppeliigest, seejärgel lõtvuvad, et pehmendada maandumist labajalal; reie-nelipealihas kontraheerub teostatamaks sääre sirutust põlveliigesest.
2)Toetusjala vertikaalasend: kogu keha raskus on suunatud jalale . Vaagnavöötme lihased fikseerivad keha vertikaalse asendi, staatiline töö (niude-nimmelihas, suur, väike ja keskmine tuharalihas, lai sidekirmepingutaja, pirnlihas , kolmepeane pööraja).
3)Toetusjala tagumine samm: keha raskus kantakse üle pöia eesosale. Faas lõpeb pöia tõukega maast.
Sirutus puusaliigesest:
Kontsentriline lihastöö: suur tuharalihas, keskmise ja väikese tuharalihase tagumine osa, reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, pirnlihas, kolmepeane pööraja, suur lähendaja
Ekstsentriline lihastöö: niude-nimmelihas, reie nelipealihas, rätsepalihas, laisidekirmepingutaja, keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa
Sirutus põlveliigesest:
Kontsentriline lihastöö: reie-nelipealihas
Ekstsentriline lihastöö: poolkile- ja poolkõõluslihas, reie kakspealihas, sääremarja kolmpealihas (sest ületab liigest)
Painutus hüppeliigesest:
Kontsentriline: tagumine ja külgmine säärelihaste rühm
Ekstsentriline: eesmine säärelihast rühm
4)Vaba jala tagumine samm: vaba jalg kõverdub põlvest ja sirutatakse hüppeliigesest, reis liigub ette.
Puusaliigese sirutus:
Põlve painutatud: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas (ekst: reie-nelipealihas)
Hüppeliigese sirutajad: eesmine säärelihast rühm (ekst: tagumine ja külgmine rühm)
5)Vaba jala vertikaalasend: vaba jalg pisut painutatud põlvest ja sirutatud hüppeliigesest, hoie tugijala kõrval.
6)Vaba jala eesmine samm: reie liikumine aeglustub, säär sirutub ette talitleb reie-nelipealihas. Selle faasi lõpuks, kui tald puudutab pinnast, säär sirutatase lühiajaliselt ( dorsaalflektsioon ).
Paiunutus puusaliigesest:
Sirutus põlveliigesest:
Sirutus hüppeliigesest:
Kere lihaste töö kõnni eri faasides:
1) Toetusjala eesmine samm – keha kaldub raskusjõu tõttu ette, pingulduvad seljalihased et keha püstisena/stabiilsena hoida (lülisambasirgestaja, trapetslihas, kaela- ja pearihmlihased)
2) Toetusjala vertikaalasend – kere lihased fikseerivad kere toetusjalale. Lülisammast sirutavad lihased väldivad vaagna kaldumist vaba jala suunas – lülisambasirgestaja. Lülisamba kaldumist kõrvale väldivad sisemine ja välimine kõhupõikilihas, niude-nimmelihas.
3) Toetusjala tagumine samm – keha kaldub taha, pingulduvad kõhulihased (sisemine ja välimine kõhupõikilihas, kõhusirglihas );
Ülajäsemete lihaste töö:
Ülajäsemete töö kõnnil toimub võrreldes alajäsemetega vastaspoolel – väheneb keha liikumine ümber vertikaaltelje. Tavalisel käigul on ülajäsemete lihaste töö vähene, käigu kiirenemisel oluliselt suureneb ülajäseme lihaste töö: deltalihas, õlaliigese ja küünarliigese painutajad (ümar sissepööraja, õlavarre-kodarluulihas, õlavarrelihas, õlavarre-kakspealihas) ja sirutajad ( küünarnukilihas, õlavarre-kolmpealihas).
PS! Kõnnil on ratsionaalne põlve- ja puusaliigese sirutamine . Kehaasend peaks püstisem olema.
25. Jooksu anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus (maandumisega kannal, pöial )
1) Maandumine
-Maandumisega kannal:
Kontsentriline töö: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja
Ekstentriline: sääre tagumine ja külgmine osa
Kannal maandumisega jooksu negatiivsed omadused – tohutu kanna põrutus, pöid on nõrk, liikumise tugev pidurdus, samm lühem. Negatiivsuse vähendamiseks valida õiged jalanõud ja joosta looduslikul pinnasel .
Positiivsed omadused – sääre tagumised lihased venivad välja, millele järgneb tugev kontraktsioonijõud (+ elastsusjõud ) –> tugev äratõuge , kiire edasiminek .
-Maandumine pöial:
Kontsentriline töö: sääremarja kolmpealihas, pikk varvastepainutaja, pikk suurvarbapainutaja, tagumine sääreluulihas, pikk ja lühike pindluulihas
Ekstsentriline töö: sääre eesmine külg
Negatiivne – äratõukel toimivad samad lihased = kontraktsioonile järgneb kontraktsioon, võimalik efektiivne töö vaid tugeva lihaskonnaga inimestel, nõrgem äratõuge
Poistiivne – pehmem maandumine, pikem samm
2) Toefaas - maandumisel peamiseks amortiseerijaks reie-nelipealihas, raskusjõule allajääv töö (ekstsentriline);
Põlveliigese painutus:
Kontsentriline: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, sääremarja kolmpealihas, rätsepalihas, õrnlihas
Ekstsentriline: reie-nelipealihas
Hüppeliigese sirutus (maandumisel sirutub jalg e. säär liigub jala poole):
Kontsentriline: sääre eesmised lihased
Ekstsentriline: sääre tagumised ja külgmised lihased
3) Äratõuge - toejalg sirutub puusa - ja põlveliigesest, painutatakse ülemist hüppeliigest
Puusaliigese sirutus:
Kontsentriline: suur tuharalihas, keskse ja väikese tuharalihase tagumised osad, pirnlihas, kolmepeane pööraja, suur lähendaja, reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas
Ekstsentriline: niude-nimmelihas, reie sirglihas, rätsepalihas, laisidekirmepingutaja, keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa
Põlveliigese sirutus:
Kontsentriline: reie-nelipealihas
Ekstsentriline: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, sääremarja kolmpealihas, rätsepalihas, õrnlihas
Hüppeliigese painutus:
Kontsentriline: sääremarja kolmpealihas, tagumine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja, lühike ja pikk pindluulihas
Ekstsentriline: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja
4) Lennufaas – kontraheeruvad puusa- ja põlveliigese painutajad lihased, ülemise hüppeliigese sirutajad lihased (sääre eesmine osa)
Puusaliigese painutus:
Kontsentriline: niude-nimmelihas, reie sirglihas, rätsepalihas, laisidekirmepingutaja, keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa
Ekstsentriline: suur tuharalihas, keskse ja väikese tuharalihase tagumised osad, pirnlihas, kolmepeane pööraja, suur lähendaja, reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas
Põlveliigse painutus:
Kontsentriline: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, sääremarja kolmpealihas, rätsepalihas, õrnlihas
Ekstsentriline: reie-nelipealihas
Hüppeliigese sirutus:
Kontsentriline: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja
Ekstsentriline: sääremarja kolmpealihas, tagumine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja, lühike ja pikk pindluulihas
PS! Joostes tuleb põlve ratsionaalsele kõrgusele tõsta, et jooksust rohkem kasu oleks ja põlvest mitte roteeruda
26. Paigalt kaugushüppe anatoomilis-funktsionaalne analüüs
1. ETTEVALMISTAV FAAS: Staatiline lihastöö. Ettevalmistavas faasis toimub painutus puusa- ja põlveliigesest, sirutus ülemisest hüppeliigesest ja keha kaldub ette.
Puusaliigese painutus:
Kontsentriline: niude-nimmelihas, reie sirglihas, rätsepalihas, laisidekirmepingutaja, keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa
Ekstsentriline: suur tuharalihas, keskse ja väikese tuharalihase tagumised osad, pirnlihas, kolmepeane pööraja, suur lähendaja, reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas
Põlveliigse painutus:
Kontsentriline: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, sääremarja kolmpealihas, rätsepalihas, õrnlihas
Ekstsentriline: reie-nelipealihas
Hüppeliigese sirutus:
Kontsentriline: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja
Ekstsentriline: sääremarja kolmpealihas, tagumine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja, lühike ja pikk pindluulihas
Kere ja kaela painutus:
Kontsentriline: kõhusirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas; peapöörajalihas kahepoolsel tegevusel, astriklihased
Ekstsentriline: lülisambasirgestaja; trapetslihas, pea- ja kaelarihmlihas
2. TÕUKEFAAS:
Puusaliigese sirutus:
Kontsentriline: suur tuharalihas, keskse ja väikese tuharalihase tagumised osad, pirnlihas, kolmepeane pööraja, suur lähendaja, reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas
Ekstsentriline: niude-nimmelihas, reie sirglihas, rätsepalihas, laisidekirmepingutaja, keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa
Põlveliigese sirutus:
Kontsentriline: reie-nelipealihas
Ekstsentriline: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, sääremarja kolmpealihas, rätsepalihas, õrnlihas
Hüppeliigese painutus:
Kontsentriline: sääremarja kolmpealihas, tagumine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja, lühike ja pikk pindluulihas
Ekstsentriline: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja
Kere sirutamine:
Kontsentriline: lülisambasirgestaja, tapetslihas, rihmlihased
Ekstsentriline: kõhusirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas
Õlaliigese liikumine ette-üles(painutus):
Kontsentriline: suur rinnalihas, deltalihase eesmine osa, õlavarre-kakspealihas
Ekstsentriline: selja lailihas, suur ja väike ümar sissepööraja, harjaalune lihas, abaluualune lihas
Küünarliigese sirutus:
Kontsentriline: õlavarre-kolmpealihas, küünarnukilihas
Ekstsentriline: õlavarre-kakspealihas
3. LENNUFAAS: vaagna liikumine ette
Kere painutus:
Kontsentriline: kõhulihased
Ekstsentriline: lülisambasirgestaja
4. MAANDUMINE: peamiselt kõik liigesed on painutatud asendis – lihased teevad raskusjõule allajäävat tööd.
Pöid talitleb amortisaatorina!
27. Salto taha anatoomilis-funktsionaalne analüüs
1.ETTEVALMISTAV FAAS: Poolkükk sarnane paigalt kaugushüppe positsioonile. Eelnev väljavenitus soodustab 2.faasi kontraktsiooni. Tugev deformatsioon suurendab elastsusjõudu. Faasi algul raskusjõule allajääv töö. Faasi lõpus tasakaalustav lihastöö.
Ehk vaata eelmist
2. TÕUGE PINNASELT: Tõukfaas hüppe-ja pöialiigesest taldmine painutus (plantaarfelktsioon). Tugevalt töötavad sääre tagumise ja külgmise rühma lihased. Väga lühiajaline, kuid tugev kontraktsioon.
Puusaliigese sirutus:
Kontsentriline: suur tuharalihas, keskse ja väikese tuharalihase tagumised osad, pirnlihas, kolmepeane pööraja, suur lähendaja, reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas
Ekstsentriline: niude-nimmelihas, reie sirglihas, rätsepalihas, laisidekirmepingutaja, keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa
Põlveliigese sirutus:
Kontsentriline: reie-nelipealihas
Ekstsentriline: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, sääremarja kolmpealihas (lestlihasel suur koormus), rätsepalihas, õrnlihas
Hüppeliigese painutus:
Kontsentriline: sääremarja kolmpealihas, tagumine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja, lühike ja pikk pindluulihas
Ekstsentriline: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja
Kere sirutamine: lülisambasirgestaja, trapetslihas, rihmlihased
Ülajäseme ette-üles viimine õlaliigesest:
Kontsentriline: suur rinnalihas, deltalihase eesmine osa, õlavarre-kakspealihas
Ekstsentriline: selja lailihas, suur ja väike ümarlihas, harjaalune lihas, abaluualune lihas
Küünarliigese painutus:
Kontsentriline: õlavarre-kakspealihas
Ekstsentriline: küünarnukilihas, õlavarre-kolmpealihas
3.LEND JA PÖÖRE ÜMBER FRONTAALTELJE: Lennufaas toimub keha kägardumine ja pööre ümber frontaaltelje. Puusaliigese painutus:
Kontsentriline: niude-nimmelihas, reie sirglihas, rätsepalihas, laisidekirmepingutaja, keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa
Ekstsentriline: suur tuharalihas, keskse ja väikese tuharalihase tagumised osad, pirnlihas, kolmepeane pööraja, suur lähendaja, reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas
Põlveliigse painutus:
Kontsentriline: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, sääremarja kolmpealihas, rätsepalihas, õrnlihas
Ekstsentriline: reie-nelipealihas
Hüppeliigese sirutus:
Kontsentriline: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja
Ekstsentriline: sääremarja kolmpealihas, tagumine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja, lühike ja pikk pindluulihas
Kere painutus:
Kontsentriline: kõhusirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas; astriklihased, peapöörajalihas
Ekstsentriline: lülisambasirgestaja; trapetslihas, pea- ja kaelarihmlihas
3.faasi lõpus algab keha sirutus, sirutatakse alajäseme liigeseid, kuid mitte hüppeliigeseid. Sirutatakse lülisammast. Ülajäse langeb alla peamiselt raskusjõu tõttu!
Ülajäseme langetamine õlaliigesest:
Kontsentriline: seljalailihas ja rinnalihas koos
Ekstsentriline: deltalihas
Õlavöötme langetamine:
Kontsentriline: trapetslihase alumine osa
Ekstsentriline: trapetslihas, harjaüline lihas
4.MAANDUMINE: Ei toimu alajäseme täielikku sirutus-liigesed toimivad maandumisel amortisaatoritena. Tähtis roll ekstsentrilisel tööl tasakaalu säilitamiseks:
- reie nelipealihas (piirab põlve painutust)
- suur tuharalihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas (piiravad puusa painutust)
- sääremarja kolmpealihas (piirab jala sirutust, ette kaldumist)
- Lülisambasirgestaja, pea- ja kaelarihmlihas, trapetslihas (väldivad kere kaldumist ette)
28. Klassikalise suusasammu anatoomils-funktsionaalne analüüs
1. VABALIBISEMINE – keha raskus eesoleval jalal (tugijalal), teine jalg taga, keppidele ei toetuta. Faas lõpeb tugijala vastaskäe kepi löögiga lumme.
Puusaliigese painutus - tugijalg :
Kontsentriline: niude-nimmelihas, reie sirglihas, rätsepalihas, laisidekirmepingutaja, keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa
Ekstsentriline: suur tuharalihas, keskse ja väikese tuharalihase tagumised osad, pirnlihas, kolmepeane pööraja, suur lähendaja, reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas
Vabajalg puusaliigesest sirutatud!
Põlveliigse painutus (kergelt) - tugijalg:
Kontsentriline: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, sääremarja kolmpealihas, rätsepalihas, õrnlihas
Ekstsentriline: reie-nelipealihas
Hüppeliigese fikseeritud - tugijalg:
Kontsentriline: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja
Ekstsentriline: sääremarja kolmpealihas, tagumine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja, lühike ja pikk pindluulihas
Vabajalg hüppeliigesest sirutatud!
Kere painutus:
Kontsentriline: kõhusirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas; astriklihased, peapöörajalihas
Ekstsentriline: lülisambasirgestaja; trapetslihas, pea- ja kaelarihmlihas
Õlaliigese ette viimine (painutus) –tugijala vastaskäsi
Kontsentriline: suur rinnalihas, õlavarre-kakspealihas, deltalihase eesmine osa
Ekstsentriline: selja lailihas, suur ja väike ümarlihas, deltalihase tagumine osa, harjaalune lihas, abaluualune lihas
Tugijalapoolne käsi viidud taha!
Küünarliigese painutus –tugijala vastaskäsi:
Kontsentriline: õlavarre-kakspealihas, õlavarrelihas, õlavarre-kodarluulihas
Ekstsentriline: õlavarre-kolmpealihas, küünarnukilihas
2. TUGIJALA SIRUTAMINE – kehaasendi püstinemine tugijala kohal, teine jalg taga kõrgemale tõusnud. Faas lõpeb tugijala sirutusega põlvest.
Puusaliigese sirutus:
Kontsentriline: suur tuharalihas, keskse ja väikese tuharalihase tagumised osad, pirnlihas, kolmepeane pööraja, suur lähendaja, reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas
Ekstsentriline: niude-nimmelihas, reie sirglihas, rätsepalihas, laisidekirmepingutaja, keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa
Põlveliigese sirutus:
Kontsentriline: reie-nelipealihas
Ekstsentriline: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, sääremarja kolmpealihas (lestlihasel suur koormus), rätsepalihas, õrnlihas
Vabajalg painutatud põlveliigesest!
Kere: asend ei muutu, endiselt ette kallutatud
Õlaliigese sirutus –tugijala vastaskäsi: avaldab kepiga rõhku lumele
Kontsentriline: selja lailihas, suur ja väike ümarlihas, deltalihase tagumine osa, harjaalune lihas, abaluualune lihas
Ekstsentriline: suur rinnalihas, õlavarre-kakspealihas, deltalihase eesmine osa
Tugijalapoolne käsi hakkab ette liikuma (painutus)!
Küünarliigese sirutus - tugijala vastaskäsi:
Kontsentriline: õlavarre-kolmpealihas, küünarnukilihas
Ekstsentriline: õlavarre-kakspealihas, õlavarrelihas, õlavarre-kodarluulihas
Tugev kontraktsioon ka suusakepi haaret teostavatel lihastel: süva- ja pindmine sõrmedepainutaja, pikk pöidlapainutaja, pöidlalähendaja
3. LIBISEMINE ALLISTEGA – tugijalg kõverdub äratõukeks, teine jalg tuuakse kõrvale
Põlveliigse painutus:
Kontsentriline: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, sääremarja kolmpealihas, rätsepalihas, õrnlihas
Ekstsentriline: reie-nelipealihas
Hüppeliigese sirutus:
Kontsentriline: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja
Ekstsentriline: sääremarja kolmpealihas, tagumine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja, lühike ja pikk pindluulihas
Õla- ja küünarliigese sirutus - tugijala vastaskäsi
Õlaliigese painutus – tugijalapoolne käsi
4. TÕUGE ALLISTEGA – asendi madaldumine, tugijalalt äratõuge teisele jalale keharaskuse ülekandega, toimub ja lõpeb tugujala vastaskäe tõuge. Faas lõpeb enne põlveliigese sirutust
Puusaliigese sirutus:
Kontsentriline: suur tuharalihas, keskse ja väikese tuharalihase tagumised osad, pirnlihas, kolmepeane pööraja, suur lähendaja, reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas
Ekstsentriline: niude-nimmelihas, reie sirglihas, rätsepalihas, laisidekirmepingutaja, keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa
Põlveliigse painutus:
Kontsentriline: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, sääremarja kolmpealihas, rätsepalihas, õrnlihas
Ekstsentriline: reie-nelipealihas
Hüppeliigese sirutus:
Kontsentriline: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja
Ekstsentriline: sääremarja kolmpealihas, tagumine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja, lühike ja pikk pindluulihas
5. TÕUGE JALA SIRUTUSEGA – tugijalg sirutatakse puusa- ja põlveliigesest ja painutatakse hüppeliigesest
Puusaliigese sirutus:
Kontsentriline: suur tuharalihas, keskse ja väikese tuharalihase tagumised osad, pirnlihas, kolmepeane pööraja, suur lähendaja, reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas
Ekstsentriline: niude-nimmelihas, reie sirglihas, rätsepalihas, laisidekirmepingutaja, keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa
Põlveliigese sirutus:
Kontsentriline: reie-nelipealihas
Ekstsentriline: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, sääremarja kolmpealihas (lestlihasel suur koormus), rätsepalihas, õrnlihas
Hüppeliigese painutus:
Kontsentriline: sääremarja kolmpealihas, tagumine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja, lühike ja pikk pindluulihas
Ekstsentriline: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja
- Toimub vabajala ette liikumine – reie painutus.
- Vasak käsi sirutatakse õla- ja küünarliigesest
- Parem käsi viiakse ette – painutus õlaliigesest
- Kere ette kallutatud