Kinesioloogia I osa kordamisküsimused-vastused (0)

1. Lülisambalülide liitumine ühtseks lülisambaks
Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa :
1. KAELAOSA 7 kaelalüli
2. RINNAOSA 12 rinnalüli
3. NIMMEOSA 5 nimmelüli
4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli
5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli (arv oleneb, kuidas lülid kokku kasvand)
- Sidemed:
Staatilise seisundi tekitamiseks
1) Eesmine pikiside – takistab sirutust
2) Tagumine pikiside – pidurdab painutust
3) Kollasidemed
4) Ogadeülene side
5) Ogajätkete-vahesidemed
6) Ristijätkete-vahesidemed
- Liigesepindade asetus erinevatel lülisambalüli liikidel:
1) Kaelalülidel – madalad/lamedad pinnad (võimaldab liikuvust), suur lülimulk võimaldab palju liikuda
2) Rinnalülidel – frontaalse asetusega
3) Nimmelülidel – sagitaalse asetusega
- Lülisambavaheketta ehitus: 23 tükki .
Lülivaheketas asub lülikehade vahel. Lüli külge on ketas fikseeritud kettast tulenevate kiududega, mis kinnituvad luuümbrisesse. Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt paiknevast säsituumast. Säsituum on suure veesisaldusega, selle ülesanne on vastu panna survejõududele. Väga elastne. Kummardamisel liigub taha poole, sirutamisel ette. Nimmelülide vahel on kettad paksemad, sest keharaskus all pool.
Prolaps – lülivaheketta väljasopistus, võib tekkida suure koormuse tõttu.
2. Erinevate lülisambalülide liigestumine, liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid
1) Ülemine kuklaliiges (ellipsoidliiges)- Liigese pinnad: kuklaluu põndad, kandelüli ülemised liigesepinnad. Paariline ellipsoidliiges. Frontaaltelg – painutus , sirutus (jaatamisliigutus), sagitaaltelg – kallutus küljele
2) Alumine kuklaliiges ( ratasliiges ) - Liigese pinnad: telglüli hammas, kandelüli hambalohk. Vertikaaltelg – pea pööramine , (eitamisliigutus).
3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed – liigesejätkete kalle frontaaltasapinnas 45o . Sagitaal -, vertikaal - ja frontaaltelg.
4) Rinnalülide vaheliigesed – painutus-sirutus(piiravad ogajätked), kallutus peaaegu puudub, pööramine. Väheliikuv siseelundite tõttu.
5) Nimmelülide vaheliigesed – painutus, sirutus, kallutus, pööramine praktiliselt puudub.
3. Lülisambale toimivad lihased:
1) Ülemine kuklaliiges:
-Frontaaltelg: kahepoolsel tegevusel painutavad : astriklihased , rinnaku - rangluu - nibujätke lihas;
sirutavad: lülisambasirgestaja, kaela- ja pearihmlihas, trapetslihas .
-Sagitaaltelg: ühepoolsel tegevusel kallutavad astriklihased
2) Alumine kuklaliiges:
Vertikaaltelg, pööramine: pea- ja kaela rihmlihas, rinnaku-rangluu-nibujätke lihas.
3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed: Toimivad samad lihased mis kahel eelmisel
4) Rinnalülide vaheliigesed:
-Painutavad: kõhu sirglihas , sisemine ja välimine kõhupõikilihas
-Sirutus: lülisambasirgestaja
-Roteerivad: kõhu sisemine ja välimine põikilihas
5) Nimmelülide vaheliigesed:
-Frontaaltelg: painutavad: kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas koos. Sirutavad: lülisambasirgestaja
-Sagitaaltelg: kallutavad ühepoolsel tegevusel: kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas,
lülisambasirgestaja.
-Lülisambale toimivate lihaste innervatsioon (varustatus närvidega):
Lülivahemulkudest väljuvad seljaajunärvid (31 paari: 8-12-5-5-1). Närvitöö parandamiseks on vaja prandada närvisisest verevarustus : massaaž , geelid (laiendavad veresooni); ning end venitada et lülivahemulke „suurendada“. Seljaajunärv on seganärv: motoorne + sensoorne .
1)Astriklihased – kaela ja õlavarrepõimiku harud
2)Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas – Lisaärv /accessorynerve/ (XI PAN)
3)Lülisambasirgestaja – kaelanärvide, rinnanärvide ja nimmenärvide selgmised harud (oleneb piirkonnast )
4)Kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas -alumised roietevahelised närvid, nimmepõimiku harud.
4. Rindkere skeleti luude ühendused , rindkere skeleti liikumine
Rindkere skeleti moodustavad: lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak.
- Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil:
1) Roidepealiiges ( keraliiges )– roidepea liigendub vastava lülikeha liigesepinnaga
2) Roide-ristijätke liiges (ratasliiges) – moodustub 1-10 roide köbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel
Need liigesed funktsioneerivad kombineeritult, toimub roiete pöördumine ümber roidekaela pikitelje .
- Roiete ühendused rinnakuga toimuvad:
1) 1. roidel kõhrliiduse abil
2) 2.-7 ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega
3) 8.-10. roide eesotsad ühenduvad 7. roidega kõhrliiduse abil.
Roiete liikumisel tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad suurendades rindkere ülemise osa sagitaalmõõdet ja alumise osa frontaalmõõdet.
5. Hingamislihased
- põhilihased :
1) Sisemised roietevahelihased – langetavad roideid
2) Välimised roietevahelihased – tõstavad roideid
3) Diafragma – rindkere õõs suureneb (sissehingamine) ja väheneb ( väljahingamine )
- abilihased:
Sissehingamisel : astriklihased, ülemis-tagumine saaglihas
Väljahingamisel : kõhu sirglihas, kõhupõikilihased, alumis-tagumine saaglihas
- Innervatsioon:
1) Roietevahelihased – roietevahelised närvid
2) Diafragma – kaelapõimiku vahelihasenärv
3) Ülemis-tagumine saaglihas – 8.kaelanärvi ja 1.-4. rinnanärvi eesmised harud
4) Alumis-tagumine saaglihas – 9.-12. rinnanärvi eesmised harud
5) Kõhu sirglihas, kõhupõikilihased – alumised roietevahelised närvid, nimmepõimiku harud
6. Õlavöötme luud , nende omavaheline liigestumine, liigestumine rindkerega, liigestüübid , sidemed, liikumisvõimalused
1) Õlanuki -rangluuliiges:
Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu . Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel
Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. LAMELIIGES
Abiseadeldisi pole.
Sidemed: Õlanuki-rangluuside, kaarnajätke -rangluuside, kaarnajätke-õlanuki side
Liikumine: on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje – abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu, liigutades liigeseauku üles poole ja võimaldades suuremat sirutust.
2) Rinnaku-rangluu liiges:
Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu alumine ots ja rinnakupideme ühendumisel.
Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega. KERALIIGES (kolmeteljeline liiges).
Abiseadeldis: liigesepindu sobitab kõhrketas.
Sidemed: eesmine ja tagumine rinnaku-rangluu side, rangluudevaheside, roide-rangluuside
Liikumine: võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges.
7. Õlaliiges, abiseadeldised, liikumisvõimalused, liigutusulatused
Liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea.
Liigeseauk on peaaegu lame pind. Keraliiges.
Abiseadeldis: liigeseõõnsusmokk- liigeseääre augu kõrgendus , mille tõttu liigeseauk süveneb.
Sidemed: kaarnajärke-õlavarreluuside, õlavarre-kakspealihase pika pea kõõlus , mis algab liigese seest.
Liikumine võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges.
8. Õlaliigesele toimivad lihased:
1) Õlavarre ettetoomine: deltalihase eesmine osa, suur rinnalihas , õlavarre–kakspealihas, kaarnajätke-õlavarrelihas.
2) Õlavarre taha viimine : deltalihase tagumine osa, suur ja väike ümarlihas , harjaalune lihas, õlavarre kolmpealihas , seljalailihas .
3) Õlavarre eemaldamine: harjaülene lihas, deltalihas tervikuna .
4) Õlavart lähendavad: deltalihase eesmine ja tagumine osa, suur rinnalihas, abaluualune lihas, suur ümarlihas, seljalailihas.
5) Sissepööramine: suur rinnalihas, deltalihase eesmine osa, abaluualune lihas, seljalailihas
6) Väljapööramine: väike ümarlihas, harjaalune lihas, deltalihase tagumine osa.
- innervatsioon:
1) Deltalihas – õlavarrepõimiku kaenlanärv
2) Suur rinnalihas – õlavarrepõimiku mediaalne ja lateraalne rinnanärv (nn. pectorales medialis et lateralis )
3) Õlavarre-kakspealihase lühike pea, kaarnajätke-õlavarrelihas – õlavarrepõimiku lihasenahanärv (n.musculocutaneus)
4) Väike ümarlihas - õlavarrepõimiku kaenalnärv (n. axillaris)
5) Suur ümarlihas, harjaalune lihas - õlavarrepõimiku abaluualune närv (n. subscapualres)
6) Õlavarre-kolmpealihase pikk pea – õlavarrepõimiku radiaalnärv (n. radialis )
7) Selja lailihas - õlavarrepõimiku rindkere-seljanärv (n.thoracodorsalis)
8) Harjaülene lihas – õlavarrepõimiku abaluuüline närv (n.suprascapularis)
9) Abaluualune lihas – õlavarrepõimiku abaluualune närv (n. subscapulares)
9. Küünarliiges, liikumisvõimalused
Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud – õlavarreluu , küünarluu ja kodarluu .
1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges, liigesepinnad: õlavarreluu pähik ja kodarluupea lohk
2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu -ehk vintliiges (üheteljelised), liigesepinnad: õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas plokisälk . Plokisälgu hari ja ploki pilu suunavad painutuse mediaalsele ( haaramine ).
3)Lähimine kodar -küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), liigesepinnad: kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk .
Sidemed: küünarluumine ja kodarluumine kaaskülgmine side, kodarluuvõruside
Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu.
10. Küünarliigesele toimivad lihased, innervatsioon:
Sirutamine :
1) õlavarre kolmpealihas, küünarnukilihas, sõrmedesirutaja , väikesõrmesirutaja, küünarmine randmesirutaja , pikk ja lühike kodarmine randmesirutaja –õlavarrepõimiku kodarluunärv
Painutamine :
2) õlavarre-kakspealihas, õlavarrelihas - õlavarrepõimiku lihase-nahanärv (n. musculocutaneus)
3) õlavarre-kodarluulihas – õlavarrepõimiku kodarluunärv (n.radialis)
4) ümar sissepööraja, pindmine sõrmdepainutaja, kodarmine randmepainutaja, pikk pihulihas.- õlavarrepõimiku keskpidine närv(n.medianus)
5) küünarmine randmepainutaja - õlavarrepõimiku küünarluunärv (n. ulnaris).
Väljapööramine:
6) väljapöörajalihas, õlavarre-kodarluulihas, lühike ja pikk kodarmine randmesirutaja, pikk pöidlaeemaldaja lühike ja pikk pöidlasirutaja.– kodarluunärv (n.radialis)
Sissepööramine:
7) ümar sissepööraja, ruutsissepööraja, kodarmine randmepainutaja – keskpidine närv (n.medianus)
8) õlavarre-kodarluu lihas – kodarluunärv (n. radialis)
11. Küünarvarreluude-vahelised ühendused, liikumisvõimalused
1) Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk.
2) Kaugmine kodar-küünarluu on ratasliiges, liigese moodustavad kodarluu küünarluumine sälk ja küünarluupea.
3) Küünarluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline side.
Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad ühtse terviku, liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel ristuvad küünarvarreluud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarreluud paralleelselt ja peopesa suunatud ette ülesse.
12. Käe skelett:
Käe sekeleti moodustavad:
-randme luud: 8 väikest luud kahes reas
-kämbla luud: 5 lühikest toruluud
-sõrmelülid: 5 lühikest toruluud – pöial kahe ja teised sõrmed kolme lüliga
- luudevahelised ühendused, liikumisvõimalused:
1) randme-kämblaliigesed – randmeluude distaalne rida ja 2.-5. kämblaluude põhimikud; lameliigsed; liikuvus väike (amfiartroosid – annab stabiilsuse)
2) Pöidla-randme-kämblaliiges – trapetsluu ja 1. kämblaluu põhimik; hästi liikuv sadulliiges = võimalik pöidla suur liikumisulatus (eemaldamine ja lähedamine, vastandamine teistele sõrmedele).
3) Kämbla-lüliliigesed – 2.-5. kämblaluude pead ja nendele vastavate sõrmede proksimaalsed lülid; keraliigesed ; hästi liikuv
4) Pöidlalülivaheliigesed – 1. kämblaluu ja proksimaalne sõrmelüli - plokkliiges
5) Sõrmelülivaheliigesed – plokkliigesed; ainult painutus-sirutus; kaaskülgsed sidemed
13. Proksimaalne ja distaalne käeliiges , liikumisvõimalused
- Proksimaalne käeliiges (kodarluu-randmeliiges):
liigese pinnad: kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida.
Ellipsoidliiges.
Fontaaltelg: sirutus-panutus; sagitaaltelg: eemaldamine (liikumine pöidla suunas) – lähendamine (liikumine väikese sõrme suunas)
- Distaalne käeliiges (kesk-randmeliiges):
liiges paikneb randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel.
Plokkliiges.
Frontaltelg: painutus-sirutus
14. Käeliigestele toimivad lihased ja nende innervatsioon
Frontaaltelg:
-Painutamine:
1) kodarmine randmepainutaja, pikk pihulihas, pindmine sõrmedepainutaja – keskpidine närv
2) küünarmine randmepainutaja, süva sõrmedepainutaja – küünarluunärv
-Sirutamine:
1) lühike ja pikk kodarmine randmesirutaja, küünarmine randmesirutaja, sõrmedesirutaja – kodarluunärv
Sagitaaltelg:
-Lähendamine: küünarmine randmepainutaja – küünarluunärv, küünarmine randmesirutaja – kodarluunärv
-Eemaldamine: kodarmine randmepainutaja – keskpidine närv, lühike ja pikk kodarmine randmesirutaja – kodarluunärv
15. Vaagen tervikuna, liikumisvõimalused
Vaagen koosneb 2 puusaluust ja ristluust. Vaagen on liikumatu.
-liigesed:
Ristluu -niudeliiges:
liigestuvad pinnad: niudeluu ja ristluu aurikulaarpinnad
lameliiges – amfiartroos
Sidemed:
1) selgmised ja kõhtmised ristluu-niudeluu sidemed
2) Niudeluu- nimme side
3) Ristluu-oga side
4) Ristluu-köbruside
-liidused:
Häbemeliidus: (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. See pilu tagab liikuvuse ja amortisatsiooni. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed.
- soolised iseärasused:
Mehe vaagen – kõrgem ja kitsam, ette suunatud, kolmnurkne
Naise vaagen – lühem ja laiem, eest taha suunatud, lamedam
-puusaluude ühendustele mõjuvad jõud:
1) Gravitatsioon – keharaskus alla vaagnale suunatud, lükkab puusaluid eemale
2) Vastandjõud – reieluud suruvad vaagna kokku
16. Puusaliiges , abiseadeldised
Liigestuvad pinnad: reieluu pea ja puusaluu napp
Abiseadeldis: napamokk – napa ääre kõrgendus
Keraliigese erivariant – pähkelliiges
Sidemed:
1) Niudeluu-reie side – piirab reie taha viimist, aitab keha tasakaalu säilitada, inimorganismi tugevaim side
2) Puusanapa-ristiside – sulgeb napaaugu ja annab liikuvust
3) Reieluupeaside – algus ristside ja liigub reieluupea sisse
4) Sõõrvööde – reieluu kaela ümber, hoiab reieluupead napas
-liikumisvõimalused:
frontaal -, sagitaal-, vertikaaltelg ja koonusliikumine
Puusaliigese liikumine vaagna liikumise tõttu:
1) Ümber frontaaltelje (sagitaaltasapinnas), toimub lülisamba nimmepiirkonna ja vaagna liikumine.
2) Puusaliigese liikumine ümber sagitaaltelje(frontaaltasapinnas), toimub lülisamba nimmelülide ja vaagna liikumine.
3) Horisontaaltasapinnas liikumine. Roteerub vaagen.
17. Puusaliigesele toimivad lihased ja nende innervatsioon
Frontaaltelg:
1) Ette viimine: niude-nimme lihas, reie sirglihas, rätsepalihas = nimmepõimiku reienärv
2) Taha viimine: suur tuharelihas = ristluupõimiku alumine tuharanärv; reie-kakspealihas = ristluupõimiku istmikunärv
Sagitaaltelg:
1) Eemaldamine: keskne ja väike tuharalihas = ülemine tuharanärv
2) Lähendamine: suur lähendaja = istmikunärv ja toppenärv; pikk ja lühike lähendaja = nimmepõimiku toppenärv
Vertikaaltelg:
1) Väljapööramine: keskse ja väikese tuharalihase tagumised kiud = ülemine tuharanärv; rätsepalihas = reienärv; kolmepeane pööraja= nimmepõimiku toppenärv; pirnlihas = istmikunärv
2) Sissepööramine: keskse ja väikese tuharalihase eesmised kiud = ülemine tuharanärv
18. Reieluu kaela nurga varieeruvus, mõju põlveliigesele
Reieluu kaela nurk oleneb soost ja inimese liikumisest . Tugeva lihastreeningu puhul nurk väheneb.
Ideaalne nurk on 125 kraadi, kuid naistel on see tavaliselt suurem ja meestel väiksem.
Reieluu nurgast tulenevalt on põlveliigesed erinevalt koormatud. Mehel on koormatud rohkem sisemised meniskid ja naisel välimised.
19. Põlveliiges , abiseadeldised, liikumisvõimalused
Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu
Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat 2 nõgusat liigespinda.
Kombineeritud liiges: plokk -ratasliiges
Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad – keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder kaitseb liigest .
Sidemed:
1) sääreluumine ja pindluumine kaaskülgmine side
2) põlvekederaside
3) eesmine ja tagumine ristiside – takistavad külgliikumist
Liikumine:
1)Frontaaltelg – sirutus, painutus
2)Vertikaaltelg – painutatud põlve puhul, sisse ja väljapööramine liigese alumises osas.
Külgliikumine välistatud
20. Põlveliigesele toimivad lihased, innervatsioon
Frontaaltelg:
1) Sirutus: reie sirglihas = nimmepõimiku reienärv
2) Painutus: reie kakspealihas= istmikunärv; rätsepalihas= reienärv
Vertikaaltelg:
1) Sissepööramine: rätsepalihas = reienärv; poolkile ja poolkõõluslihas = istmikunärv
2) Väljapööramine: reie kakspealihas= istmikunärv
- nelipealihas = reienärv
21. Sääreluude omavaheline ühendumine
Sääreluu ja pidluu on suht staatiliselt koos, et toetuspinda anda
1) Proksimaalsete otste vahel on lameliiges. Amortiseeruv liikumine.
2) Distaalsete otste vahel sideliidus. Koos hoidmine.
22. Jala skelett, luudevahelised ühednused
Jalalaba luud – 1)Kanna luud – kontsluu , kandluu , lodiluu , kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud – 5 pöialuud 3) Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli
1) Varbalülivaheliigesed: plokkliiges, frontaaltelg
2) Pöia-varbalülide liigesed: keraliiges, liikumine vähene
3) Kanna-pöialiigesed: lameliiges, amfiartroosid, jalavõlvi amortiseerimine
23. Hüppeliigesed , liikumisvõimalused
1) Ülemine hüppeliiges : plokkliiges (1), milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluu ploki.
Ümber frontaaltelje toimub pöia tõstmine ( selgmine painutus – dorsaalflektsioon , seis kandadel) ja langetamine (taldmine painutus – plantaarflektsioon, tõus päkale)
Sidemed: deltaside – takistab külgliikumist
2) Alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest:
a) konts-kandluuliiges - ratasliiges
b) kontsluu-kandluu-lodiluuliiges - keraliiges
Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine ( supinatsioon koos aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine ( pronatsioon koos abduktsiooniga).
Siseserva koormamine – pronatsioon, väliserva koormamine – supinatsioon
Lihased ja innervatsioon:
Ülemine hüppeliiges
Frontaaltelg:
1) Sirutus: eesmine sääreluulihas , pikk varvastesirutaja, pikk suurvarba- sirutaja = ristluupõimiku süva pindluunärv
2) Painutus: tagumine sääreluulihas, pikk varvastepainutaja, pikk suurvarba- painutaja =ristluupõimiku sääreluunärv
Alumine hüppeliiges
Sagitaaltelg:
1) Lähendamine – tagumine sääreluulihas = sääreluunärv; eesmine sääreluulihas = süva pindluunärv
2) Eemaldamine – pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja= süva pindluunärv
24. Jala toetuspunktid seismisel
4 toetuspunkti- Kandluu köber, 1., 4., 5. pöialuu pead
-jalavõlvid:
Pikivõlv - Pikivõlv koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kannaköbrul.
Ristivõlv – kanna ja pöia kokkupuute piirkonnas kõige suurem kumerus
25. Kolju luudevahelised ühendused
Koljuluude vahel on liidused – õmblused
Alalõualiiges ainus liikuv liiges.
26. Alalõualuuliiges, liikumisvõimalused
Liigestuvad: alalõualuu pea ja oimuluu alalõuaauk ning sarnaluumisel jätkel olev liigeseköbruke.
Keraliiges. Inkogurentne. Liigeseketas sobitab pindu.
Kui suu liigub, liigub alalõualuu pea pesast välja ning liigub mööda ketast.
Liikumine: alalõua langetamine ja tõstmine, liikumine ette ja taha poole, külgliikumine
-lihased ja innervatsioon:
Langetamine: külgmine tiiblihas
Tõstmine: imulihas, mälurlihas
Ette liikumine: külgmine tiiblihas
Taha liikumine: oimulihase tagumised kiud
Külgliikumine: külgmise tiiblihase ühepoolne tegevus
Kõiki innerveerib: PAN V kolmiknärv , alalõualuu haru
27. Võrrelge õlavöötme ja vaagnavöötme luude ühendusi
Õlavööde koosneb rangluust ja abaluust; vaagnavööde 2 puusaluust.
Õlavööde on kerega ühendatud rinnaku-rangluu liigese abil. Ebasobivad pinnad – abiseadeldiseks kõhrketas. Vaagnavööde ühendub lülisambaga ristluu-niudeliigese abil. Abiseadeldist pole.
Õlavöötme liikuvus on kolmeteljeline, vaagnavöötmel minimaalne.
Õlavöötmes ja ülajäsemetes vähem sidemeid ja liiguvamad liigesed, sest vaja asju haarata ja liikuda. Palju lihastööd vaja, et neid liigeseid stabiliseerida. Vaagnapiirkonnas palju sidemeid ja liigesed väheliikuvad, et anda stabiilsust.
28. Võrrelge puusa - ja õlaliigest
Õlaliigese moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Puusaliigese modustavad reieluu pea ja puusanapp .
Õlaliiges ja puusaliiges on mõlemad keraliigesed (puusaliiges - pähkelliiges)
Mõlemal liigesel on abiseadeldiseks liigesemokk, puusaliigesel on ka sõõrvööde, mis aitab reieluu pead hoida napas.
Õlaliigesel on ainult üks side: kaarnajätke-õlavarreluu side. Puusaliigesel on võimsad sidemed.
Liikumine: mõlemas liigeses toimub liikumine ümber 3 telje – frontaal-, sagitaal- ja vertikaaltelje. Õlaliiges on aga inimese keha kõige liikuvam liiges. Puusaliigese liigutusulatust piiravad aga liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed.
29. Võrrelge küünar - ja põlveliigest
Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud (õlavarreluu-, küünar- ja kodarluu). Selle koostisesse kuulub 3 liigest. Põlveliiges on aga kombineeritud liiges (nii plokk- kui ka ratasliiges). See ühendab reieluud sääreluuga.
Küünarliigeses tugevdavad liigeskihnu kaaskülgsed sidemed. Põlveliigeses süvendavad ja sobitavad nõgusaid liigesepindu kõhrelised võrukettad – meniskid. Põlvekeder asub liigesekihnu eesmises osas. Kihnu tugevdavad: külgmiselt kaaskülgsed sidemed, tagumisel küljel: õndra sidemed. Liigesesiseselt on 2 ristisidet.
Liikumine: nii küünar- kui ka põlveliigeses on 2 liikumistelge: frontaaltelg – sirutus, painutus; vertikaaltelg – pöörlemine (põlveliigesel rotatsioon võimalik painutatud olekus, kui kaaskülgmised sidemed lõtvunud).
30. Võrrelge käe- ja hüppeliigeseid
Prokismaalne käeliiges on kodarluu-randmeliiges. Selle moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. On ellipsoidliiges (kodarluu otsas).
Distaalne käeliiges on keskne randmeliiges. Moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. On plokkliiges.
Käeliigest tugevdavad sidemed külgmiselt, selgmiselt ja randmeluude vahelt. Liikumine: ümber frontaal- ja sagitaaltelje – painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine
Proksimaalne jalaliiges e. ülemine hüppeliiges on plokkliiges, mille sääreluude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liigeskihnu tugevdavad arvukad sidemed (kaaskülgsed sidemed, deltaside jt.). Liikumistelg: frontaaltelg – päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Võimalik ka vähene külgliikumine.
Distaalne jalaliiges e. alumine hüppeliiges – koosneb kahest liigesest, mille moodustavad: konts-kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene on ratasliiges ja teine keraliiges. Funktsionaalselt moodustavad need ühtse liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (väljapoole pööramine koos lähendamisega) ja pöia lateraalse serva tõstmine (sissepoole pööramine koos eemaldamisega).