KINESIOLOOGIA KIRJALIK EKSAM (0)

1. LUUKOE EHITUS (PÕHIMIKULINE JA LAMELLAARNE LUUKUDE)
Luukude kuulub sidekudede hulka: peamiseks ehitusmaterjaliks on valk osseiin (kollageenvalgu erivariant), millele annavad tugevuse kaltsiumi ja magneesiumi soolad .
Olenevalt osseiinikiudude asetusest eristatakse:- põhimikulist luukude (nt kõõluste kinnituskohas);
- lamellaarset luukude (koosneb lamellidest – osseiinkimbud paiknevad paralleelsete kimpudena).
Kõrvuti asetsevates lamellides on kollageenkiudude suunad erinevad. Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks.
(Ealised iseärasused: Laste ja noorukite luudes on osseiinisisaldus suur – luud on elastsed ja kergesti deformeeruvad. Ea tõustes luude osseiinisisaldus väheneb, luude mineraalosa – soolade sisaldus – luud muutuvad jäigemaks.)2.LUU KUI ORGANI EHITUS ( PLINKAINE , KÄSNAINE), LUU KASVAMINE
Luu põhilised koostisosad on plinkaine (paralleelselt orienteeritud luuplaadid + osteoonid) ja käsnaine (luulamellidest moodustunud võrgustik). Luu väliskatte moodustab luuümbris, mis liigesepindadel puudub. Liigesepinnad on kaetud kõhrega. Luud on varustatud lümfi-ja veresoonte ning närvidega.
Käsnaine luuplaadid on korrapärase paigutusega. Nende asetus ühtib lihaste talitluse ja keha raskuse tõttu luudes tekkiva surve ja tõmbejõudude suunaga. Käsnaine struktuur meenutab gooti võlvide arhitektuuri või neid ehitisi, mis püstitatakse ristamisi asetatud palkidest (nt raudteesillad).Kõrvuti asetsevate luude käsnaine lamellide suunad ühtivad ja moodustavad ühtsed luukaared (nt kanna- ja pöialuud).Luu jaguneb – epifüüsiks (otsmikud), epifüüsiplaadiks, metafüüsiks (vahepealsed osad) ja diafüüsiks ( luu keskmine osa).Luu kasvamine toimub pikkusesse epifüüsiplaadi arvelt, kasvab ka luuümbris.
3.SELGITAGE MÕISTE KANG, JÕUÕLG, JÕUMOMENT, KANGI TASAKAAL
Kang – vardakujuline jäik keha, mis võib pöörelda ümber liikumatu telje (ümbertoetuspunkti). Nt küünarliiges
Kangiõlg – kangi toetuspunkti ja jõu mõju vaheline kaugus. Kangile võib toimida kaks või enam mõjurit: raskusjõud ja lihasjõud.Kangi tasakaal – kang on tasakaalus siis, kui mõlema mõjuri jõumomendid on võrdsed. Kui jõumoment on ühel pool suurem, siis kang pole tasakaalus. Raskem pool peab jõuõlga vähendama, et saavutada tasakaal. Kui jõuõlg on lühike, siis tuleb palju lihasjõudu rakendada.4.SELGITAGE MÕISTE TASAKAALUKANG, JÕUKANG, KIIRUSKANG. TEHKE JOONIS
Tasakaalukang – kang on tasakaalus (paigal), kui mõlema jõumomendid on võrdsed. Jõumoment võrdub mõjuri (lihas- või raskusjõu) suuruse ja kangiõla korrutisega. jõumoment = õlapikkus x raskus(lihas)jõud
Nt kiikumine, kui toetuspunkt on täpselt keskel (jõuõlapikkused on samad), inimesed kiigel sama rasked. Kui aga kehakaalud ei ole võrdsed, peab raskem inimene oma jõuõla pikkust vähendama, et tekiks tasakaal.
Ühesõnaga, mida pikemad on nn labidavarred, seda vähem peame tööd tegema.
Jõukang – tugipunkt on ühes otsas, lihaste kokkutõmbejõu rakenduspunkt teisel pool otsas.Liigutuste amplituud ja kiirus on väikesed. Vastaskangi (raskusjõu keharaskuskese) rakenduspunkt nende vahel. Lihaste kokkutõmbe jõuõlg on niisugusel kangil pikem kui vastasmõju õlg (raskusjõuõlg). Seetõttu töötavad lihased suure kasuteguriga; nt päkkseise tõusmise toetuspunktiks on pöialuudepead, lihaste kokkutõmbejõu rakenduspunktiks kannaköber.Kiiruskang – lihasjõud asun toetuspunktidele väga lähedal, raskusjõu rakenduspunkt aga väga kaugel. Lihasel on liigutust raske sooritada . Sellepärast saavadki harjutused toimida suure amplituudi ja suure kiirusega, kuid jõudlus harjutustel on väike. Liigutuste kiirus ja amplituud on suhteliselt suur.
Nt õlaliiges, põlveliiges, küünarliiges
5.TASAKAALUKANGI, JÕUKANGI JA KIIRUKANGI ESINEMINE INIMKEHAS
Tasakaalukang – ülemine kuklaliiges, ülemine hüppeliiges, puusaliiges , lülidevaheliigesed.
Jõukang - päkkseise tõusmise toetuspunktiks on pöialuudepead, lihaste kokkutõmbejõu rakenduspunktiks kannaköber.Kiiruskang – õlaliiges, põlveliiges, küünarliiges.
6.SELGITAGE PAINDUVUSE MÕISTE
Painduvus on tugiliikumiselundkonna omadus, mis määrab inimese liigutuste liikumisulatuse. Üksikliigest iseloomustades kasutatakse mõistet liikuvus.
Liikumisulatus sõltub liigese ehitusest, tüübist, ümbritseva lihasmassi suurusest ja lihaste ning kõõluste, sidemete lihaskapsli venitavusest.(Aktiivne paindumine – liigutuse ulatus, mis saavutatakse väliste jõudude abita , vaid liigutust sooritavate lihaste tegevuse abil.Passiivne paindumine - liigutuse ulatus, mis saavutatakse väliste jõudude abil (nt partner , inerts, oma keharaskus ).)
7.LIIGESE LIIKUVUSE MÕISTE, TÄHTSUS
Liikuvuse olemus – liigesed võivad olla vastavalt liikumisvõimalustele ühe-, kahe- või mitmeteljelised.
Liikuvuse tähtsus:- tagab liigutuste täpse sooritamise;- tagab kehaliste võimete (jõud, kiirus, vastupidavus) arendamise;- oluline vigastuste ennetamisel;- ennetab lihaste düsbalansi (tasakaalustamatus) teket;- aitab kaasa kiirele taastumisele;- mõjutab psüühilist seisundit .
8.LOETLEGE LIIGESE LIIKUVUST MÕJUTAVAD TEGURID
Liikuvuse mõjurid on ruumi temperatuurist, ööpäeva rütmist (hommikuti halvem liikuvus), liigese ehitusest, liigesetüübist, ümbritseva lihasmassi suurusest, lihaste, kõõluste ja liigesekapsli venitavusest,hormoonid.
9.SELGITAGE:AKTIIVNE JA PASSIIVNE LIIKUVUS.NÄITED
AKTIIVNE LIIKUVUS:liigutuste ulatus,mis saavutatakse ainult oma lihaste töögaPASSIIVNE LIIKUVUS:liigutuste ulatus,kus kasutatakse ka väliseid mõjutusi(oma keharaskus,partner)
10.LIHASKIU EHITUS
Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit , mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga – endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega – siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest – välisperimüüsium.Liites lihaskiudude kimbud kokku, annavad perimüüsiumid lihasele kuju.
11. LIHASKONTRAKTSIOONI OLEMUS
Lihaskontraktsioon ehk lihase kokkutõmme. Närviimpulsi tulemusena müosiini ristisillakesed aktiveeruvad ja põhjustavad aktiinmüofilamentide liikumise müosiinfilamentide vahele.
12.LIHASE RETSEPTORID , NEUROMOTOORSE SÜNAPSI MÕISTE,JOONIS
Lihaste retseptorid – on aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. Neuromotoorne sünaps – neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid. Kontakt kahe neuroni vahel nimetatakse sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale.

13.NEUROMOTOORNE ÜHIK.ERINEVAD NÄITEDNeuromotoorne ühik – motoorne neuron koos tema poolt innerveeritavate lihaskiududega.
14.LIHASE KUI ELUNDI EHITUSLIKUD ELEMENDID
Lihase ehitusliku elemendid on vöötlihaskiudude kimbud, sidekude, veresooned ja närvid. Lihase osad on kõõlus, algusosa (origo), kinnituskoht (insertio) ja lihaskõht.
15.LIHASE VENITUS , SELLE TÄHTSUS, VENITUSE OPTIMAALNE ULATUS
Lihase optimaalne pikkus – ületab rahuolekus lihase pikkuse 120%. Lihase optimaalse pikkuse korral on ta võimeline tekitama kõige suuremat kontraktsiooni jõudu. Ulatusliku venituse korral (ca 175%) kaotab lihas kontraktsioonivõime, sest liiga tugeva väljavenituse korral aktiini ja müosiini kattumine oluliselt väheneb ja selle tulemusena järgnev kontraktsioon nõrgeneb.
16.KIIRETE (VALGETE) JA AEGLASTE (PUNASTE) LIHASKIUDUDE EHITUSLIK ERIPÄRA
Valged lihaskiud on jämedad ja kiired. Sisaldavad rohkem müofibrille, seetõttu ka suurem kontraktsioonijõud. Sisaldavad suhteliselt vähe mitokondreid.Punased lihaskiud on peened ja aeglased. Lihaskiude ümbritseb tihe verekapillaaristik. Sisaldavad rohkelt müoglobiini – kiirendab hapniku transporti lihaskiu mitokondritesse. Mitokondrite arv on suur (nt lestsääremarjalihases on mitokondrite osakaal 84%).
17.JÕUTREENINGU MÕJU LIHASE ARENGULE
Jõutreeningu tulemusel suureneb müofibrillide arv, selle tulemusel hakkab lihase mass ja ümbermõõt kasvama – lihas hüpertrofeerub. Kaasajal peetakse ka selle põhjuseks müofibrillide kahjustuse teket, mida kutsub esile suurte jõumomentide rakendamine lihasele.Tugev jõutreening võib vähendada lihase liikumisulatust 5-13% ja see võib kesta kuni 48 tundi.
18.SELGITAGE MÕISTE LIHASE HÜPERPLAASIA,TEKKIMISE TINGIMUSED
Hüperplaasia – uute lihaskiudude (-rakkude) juurde loomine. Hüperplaasia võib toimuda olemasolevate rakkude pikisuunalisel jagunemisel ja/või rakkude tekkel tüvirakkudest (satelliitrakkudest).
19.HÜPERTROOFIA MÕISTE, TEKKIMISE TINGIMUSED.Hüpertroofia – olemasolevate lihaskiudude (-rakkude) suuremaks muutmine. Hüpertroofia aluseks on valgusüntees ribosoomides. Suunavad/mõjutavad tegurid: pärilikkus ja treeninguvälised tegurid (toitumine, hormoonide sisaldus veres), aga ka anaboolsed steroidid, meessuguhormoonid (nt testosteroon).
20.SELGITAGE MÕISTED: LIHASED AGONISTID, SÜNERGISTID, ANTAGONISTID, FIKSAATORID
Agonistid – lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise.
Antagonistid – lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased).
Sünergistid – lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi.
Fiksaatorid – lihased, mis loovad kokkutõmbega agonistide tegevusele kindla baasi (liikumatu alguskoha) (nt kaela- ja pearihmlihased).
21.SELGITAGE MÕISTE: ISOMEETRILINE LIHASTÖÖ (KONTRAKTISOON), DÜNAAMILINE (KONTRAKTSIOON) LIHASTÖÖ, EKSTSENTRILINE, KONTSENTRILINE LIHASTÖÖ. TOOGE NÄIDE
Isomeetriline lihastöö (kontraktsioon) – lihaskontraktsiooni liik, mille korral väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega ja lihase pikkuse muutust ning luukangide liikumist ei toimu.muutub lihaspinge.ühemõõduline, pinge muutub. Nt Dünaamiline lihastöö (kontraktsioon) –Dünaamilise lihastöö korral lihas pingutub ja lõdvestub vaheldumisi , saades piisavalt verd ja hapnikku. NtEkstsentriline lihastöö –auksotoonilise kontraktsiooni alaliik , mille korral väline koormus on suurem lihases tekkivast pingest ja lihas venitub välja ning luukangid eemalduvad teineteisest. lihas pikeneb. Nt deltalihas Kontsentriline lihastöö –auksotoonilise kontraktsiooni alaliik, mille korral väline koormus on väiksem lihases tekkivast pingest, seetõttu lihas lüheneb ja luukangid lähenevad üksteisele. lihas lüheneb. Nt
22.LIHASE LÕDVESTUSE FUNKTSIONAALNE SELGITUS Lihaskontraktsiooni vastand on lõõgastus – lihase mehhaaniline töö lakkab ja energiakulu väheneb.
23.LIHASE LÕDVESTUSE TÄHTSUS
Lõdvestus on lihastiku ja närvisüsteemi selline seisund, millal tahtele alluvad lihased on pingele võimalikult vabad. Lihaskontraktsiooni ja lõdvestuse vaheldusest sõltub liigutuste dünaamilisus. Lõdvestumine on seotud närvisüsteemi pidurdusprotsessist. Lihaste lõõgastusseisundis saab KNS minimaalselt signaale lihastes lähtuvatest retseptoritest, seega suuraju koore erutusseisund on vähenenud. On täheldatud seos lihaspinge ja siseelundite pingeseisundi vahel. Lihaste lõdvestus ja NS erutusseisundi seos võimaldab mõjutada emotsioone – lihaspinge krutib psüühilist pinget.
24.SELGITAGE LIHASE SEISUND: LÜHENENUD PINGESEISUND. TOOGE NÄIDE
Lihas on lühenenud ja pinges . Lihase algus- ja kinnituskohad on teineteisele lähenenud, lihaskõht on paksenenud. Lihas on hästi kombeldav.Nt õlavarre-kakspealihas painutatud küünarvarre puhul
25.SELGITAGE LIHASE SEISUND: LÜHENENUD LÕDVESTUSSEISUND. TOOGE NÄIDE
Lihas on lühenenud ja lõtv. Lihase algus- ja kinnituskohad on teineteisele väga oluliselt lähenenud. Kombeldes on liha pehme.Nt õlavarre-kakspealihas väga tugeva küünarvarre painutuse korral
26.SELGITAGE LIHASE SEISUND: PINGESTUNUD LÄHTESEISUND. TOOGE NÄIDE
Lihas on lähteseisundis ja pinges. Lihase algus- ja kinnituskohtade vahekaugus ei muutu. Lihas on hästi kombeldav. Nt pooside säilitamine
27.SELGITAGE LIHASE SEISUND: LÕDVESTUNUD LÄHTESEISUND. TOOGE NÄIDE
Lihas on lähteseisundis ja lõtvunud. Lihaspinge on väike, säilinud on ainult loomulik lihastoonus.
Nt lamali asendis reie- nelipealihas , ... jne
28.SELGITAGE LIHASE SEISUND: VÄLJAVENITATUD PINGESEISUND. TOOGE NÄIDE
Lihas on pingestunud ja välja venitatud. Lihase algus- ja kinnituskohad on teineteisest eemaldunud. Lihas on hästi kombeldav. Nt õlavarre- kolmpealihas tugevalt painutatud küünarvarre puhul
29.SELGITAGE MÕISTED: LIHASE ANATOOMILINE JA FÜSIOLOOGILINE RISTLÕIKEPINDALA
Lihase anatoomiline ristlõikepindala – lihase suhtes risti teostatud läbilõige.
Lihase füsioloogiline ristlõikepindala – lihaskiudude suhtes risti teostatud läbilõige.
See tähendab, et nt paralleelselt paiknevate lihaskiudude paigutuse korral on anatoomiline ristlõikepindala võrdne füsioloogilisega. Lihaskiudude sulgja paigutuse korral on aga füsioloogiline ristlõikepindala tunduvalt suurem anatoomilisest.
30.SELGITAGE MÕISTE: LIHASE PARADOKSAALNE TÖÖ
Lihase paradoksaalne töö tähendab, et lihas põhjustab liigest ületades selle liikumise. Kaudsel teel võib lihas mõjutada ka temast nii proksimaalselt kui ka distaalselt paiknevaid liigeseid .
Nt küünarliigese painutuse korral toimub õlaliigeses sirutus – õlavars viiakse taha. Sirutus õlaliigesest võimaldab vaba ülajäseme raskuskeskme jäämist õlaliigese alla. Küünarvarre painutuse korral toimub õlavarre-kolmpealihase venitus – kontraktsioonieelne venitus.
31. MOTOORIKA KOORDINATSIOONI MÕISTE
Motoorika koordinatsioon – liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel.
32.LIHASTEGEVUSE JUHTIMISES TAGASISIDE KINDLUSTAVAD STRUKTUURID ON:
Eduka juhtimise tagasiside kindlustavad lihaskääv, kõõlusorgan, nägemis- ja kuulmisorgan, vestibulaaraparaat (tasakaaluaparaat sisekõrvas) ning naha- ja liigeseretseptorid.
33.ÜLENEVAD JUHTETEED (MOODUSTUMINE, PAIKNEMINE , FUNKTSIOONID)
Ülenevad ehk aferentsed ehk sensoorsed juhteteed.
Moodustuvad:
- õrnkimbust (alumised jäsemed, alumine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta), mis pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa ;
- talbkimbust (ülemised jäsemed, ülemine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta), mis pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa;
- tagumisest ja eesmisest spinotserebellaarsest juhteteest (viivad erutusi väikeajju; nendest erutustest –> automaatsed liigutused, väikeaju talitleb liigutuste koordineerimisel ja lihaste toonuse reguleerimisel), mille närvikiud suunduvad üles piklikajju, sealt silla kaudu väikeajju;
- spinotalaamilisest juhteteest (viiakse talamusse valu-, temperatuuri- ja puute- ehk taktiilsed erutused), mis kulgevad valgeaine külgmist vääti mööda, suundub posttsentraalsesse kääru suurajus.
Paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades. Need närvikiud on spinaalganglionide neuronite või seljaaju hallaine tagasammaste neuronite neuriidid.
Funktsioonideks on info viimine posttsentraalse (tumesinise) kääru ülemisse ossa või väike ajju. Nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast , lihastest ja teistest elunditest, peaajju.
34.ALANEVAD JUHTETEED (MOODUSTUMINE, JAGUNEMINE, PAIKNEMINE, FUNKTSIOONID)
Alanevad ehk motoorsed juhteteed.
Moodustuvad:
- kortikospinaalkulglatest ( lateraalne kortikospinaalkulgla, eesmine kortikospinaalkulgla – kulgevad seljaajus mööda eesvääti vastavalt tasemele , millist segmenti on vaja informeerida);
- subkortikaalkulglatest (rubrospinaalkulglast – algab keskaju punatuumast, lõpeb seljaaju eessarve motoneuronite juures –, tektospinaalkulglast – algab keskaju nelikküngastikust – ja vestibulospinaalkulglast – tuleb vestibulaartuumast sinna, kuhu on paigutunud tasakaalunärvi tuum).
Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Need juhteteed algavad peaaju eri osades ja lõppevad seljaaju hallaine eessarvede motoorsete neuronite juures.
Funktsioonideks on närviimpulsside edasi andmine peajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse – lihastesse ja teistesse elunditesse.
35. TASAKAALUELUND SISEKÕRVAS: AMPULLID, ÜMAR- JA OVAALKOTIKESED, NENDES PAIKNEVAD RETSEPTORID, NENDE TALITLUSE PÕHIMÕTE. TASAKAALUELUNDI SEOSTUMINE NÄRVISÜSTEEMIGA:
Tasakaaluelund sisekõrvas – tasakaaluretseptorid ärritab muutuva kiirusega sirgjooneline või põõrlev liikumine. Tasakaaluretseptorid vahendavad (registreerivad) infot ka pea asendi muutusest gravitatsiooniväljas.
Ampullide (poolringjuhade algusosade) tasakaaluretseptoriteks on ampulliharjad. Ampulliharjad registreerivad muutuva kiirusega ringliikumise.
Ümar- ja ovaalkotikeses olevad tasakaaluretseptorid – tähnid – registreerivad muutuva kiirusega sirgjoonelise liikumise horisontaaltasapinnas ja üles-alla suunalise liikumise.
Tasakaaluelundist lähtub tasakaalu-kuulmisnärv, mis suundub otse väikeajju või ajusilda –> väikeajju/ajukoorde/silmalihastesse/innervatsiooni keskusesse/seljaaju motoneuronitele.
36.TUGIMOTOORIKA
Tagab vajaliku kehahoiaku, tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Eelkõige on tegemist tingimatute refleksidega . Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused ja kehahoiakud, mis on paljukordsel sooritamisel (liigutusvilumuse tekkel) automatiseerunud.
Tugimotoorika juhtimises osalevad KNSi erinevad osad, kusjuures põhilist osa etendavad siin ajutüve motoorsed keskused: punatuum, vestibulaartuum ja võrkmoodustis.
37.SIHTMOTOORIKA
Kindla suunitlusega tahteline liigutustegevus. Tahtelised liigutused toimuvad teadvuse osavõtul. Veel enne liigutuse sooritamise algust, luuakse ajus ettekujutus eelseisvast liigutustegevusest ja töötatakse välja selle realiseerimise programm.
Juhtroll – ajokoor, põhimiktuumad ja väikeaju. Tahtele alluva liigutustegevuse puhul rakendatakse tööle pretsentraalkäärus olevad püramidaalrakud. Nendest lähtuvad püramidaaljuhteteed. Need juhteteed jõuavad seljaaju motoorsete rakkudeni, sealt lähtuvad seljaaju motoorsed närvid. Reeglina toimub ristumine , s.t parema suuraju poolkera vastavad piirkonnad juhivad vasaku poole lihaseid ja vastupidi.
38.TETAANILINE KONTRAKTSIOON
Tagab lihaste kiired ja suure jõu arendusega liigutused, tavaliselt suunatud liikumised või kehaasendi säilitamine. Tetaaniliste kontraktsioonide puhul on tavaliselt aktiivsed nii kiired kui ka aeglased motoorsed ühikud.
39.LIHASE TOONILINE PINGE
Aluseks kehaasendi säilitamisel, lihaspinge areneb aeglaselt, paljudel juhtudel tegu isomeetrilise lihastööga.
40.HOIAKUREFLEKS
Suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele (juhul, kui on oht selle häirumiseks). Hoiakurefleksid tekivad pea asendi muutumisel ruumi suhtes ja pea asendi muutumisel keha suhtes. Hoiakurefleksid seisnevad jäsemete, kaela ja kere sirutajate lihaste toonuse ümberjaotumises. Kindlustatakse, et raskuskese jääks keha keskele /sisse. Hoiakurefleksid saavad alguse kaelalihaste lihaskäävidest, selle piirkonna naha ja liigese retseptoritest, vestibulaaraparaadist (tasakaaluaparaat), silma võrkkestast. Pea tahakallutamisel, kutsub esile selja sirutajate lihaste toonuse tõusu. Pea ette suunamisel, kutsub esile kere painutajate lihaste toonuse tõusu.
41.RÜTMILINE REFLEKS
Ilmnevad eriti selgelt rütmilisel liigutustegevusel. Rütmiliste reflekside reguleerimisest võtavad osa KNSi paljud osad, alates seljaajust ja lõpetades suuraju poolkerade koorega . Tähtis osa nende regulatsioonis on põhimiktuumadel. Veel võtavad regulatsioonist osa ka vaheaju ja keskaju ning väikeaju. Rütmilised refleksid on aluseks tsüklilistele liigutustegevustele (nt kõnnile ja jooksule).
42.HOIAKUREFLEKSIDE TÕTTU PEA JA KAELA SIRUTAMINE SUURENDAVAD sirutajate LIHASTE TOONUST, PEA JA KAELA ETTEKALLUTUS SUURENDAVAD painutavate LIHASTE TOONUST
43.LIHASKETI EHK LIHASLINGU MÕISTE
Lihased töötavad omavahel väga täpselt organiseeritult. Teatud kindlat liigutust ei soorita üksikud lihased, vaid mitmed talituslikud omavahel ühendatud lihased, mis moodustavad funktsionaalseid üksusi nn lihaskette ehk lihaslinge. Eristatakse vaatud ja suletud lihaskette.
44.AVATUD LIHASKETT . NÄIDE
Avatud lihaskett - Nt alla lastud ülajäseme lihased (antud juhul kett algab lülisambalt –> õlavööde –> õlavars –> küünarvars –> käsi)
45.SULETUD LIHASKETT. NÄIDE
Suletud lihaskett -
Nt kui käed on jalgrattaleistangidel (antud juhul kett algab lülisambalt –> õlavööde –> õlavars –> küünarvars –> käsi)
46.LIHASKETI TÖÖ PÕHIMÕTE
Lihasketi töö põhimõte – ühe lihase kontraktsioon ketis kutsub esile teiste keti lihaste kontraktsiooni.
47.SÜNERGISTIDE LIHASKETI TÖÖ PÕHIMÕTE
Sünergistide kett – teostab teatud kindlat liigutust; piirdub oma tegevuses antud funktsiooni sooritamisega (ühe kindla liigutuse).Nt selja lailihas – suur rinna lihas –> hoiame lõuga kangil, mõlemad lihased ei lase õlavart tõusta üles.
48.ANTAGONISTIDE LIHASKETI TÖÖ PÕHIMÕTE
Antagonistide lihaskett – teostab teatud kindla liigutusele vastandtoimega liigutust.
Sünergistide-antagonistide kett – siin tekitab ühe keti liikmete kontraktsioon venituspinge kasvu teises. See suurendab järgneva kontraktsiooni jõudu.Kui mõlemad keti pooled (antagonist-sünergist) kontraheeruvad üheaegselt, siis fikseeritakse liiges teatud kindlas asendis.
49.MILLISE LIIGUTUSE SOORITAMISEL TALITLEB LIHASKETT SELJA LAILIHAS – SUUR RINNALIHAS SÜNERGISTIDE LIHASKETI PÕHIMÕTTEL, MILLISE LIIGUTUSE PUHUL ANTAGONISTIDE LIHASKETINA?
Selja lailihas – suur rinnalihas toimivad sünergistide lihasketina lõuga kangil hoides . Mõlemad lihased ei lase õlavart tõusta üles.
50.EESMINE SAAGLIHAS – ROMBLIHAS MOODUSTAVAD ... LIHASKETI.
Eesmine saaglihas – romblihas moodustavad antagonistliku toimega antagonistide-sünergistide lihasketi.
51.LOETLEGE ALAJÄSEME (PUUSAST JALANI) ÜHE LIHASKETI LIIKMED
Nt antagonistlik kett: niude- nimmelihas , reie tagakülje lihased (istmikult algavad lihased), sääre eeskülje lihased. Talitleb jooksul väljaastel ette.
52.LOETLEGE KÕNNI FAASID
1) Toetusjala eesmine samm2) Toetusjala vertikaalasend3) Toetusjala tagumine samm4) Vaba jala tagumine samm5) Vaba jala vertikaalasend6) Vaba jala eesmine samm
53.KIRJELDAGE KERE LIHASTE TÖÖD KÕNNI ERI FAASIDES
1) Toetusjala eesmine samm – keha kaldub raskusjõu tõttu ette, pingulduvad seljalihased (lülisambasirgestaja, trapetslihas ,kaela- ja pearihmlihased);jalalaba maapinnale toetumisel kontraheeruvad sääre eesmise rühma lihased,et fiktseerida hüppeliigest,seejärgel lõtvuvad,et pehmendada maandumist labajalal,pinges reie-nelipealihas teostatamaks sääre sirutust.
2) Toetusjala vertikaalasend – kere lihased fikseerivad kere toetusjalale.Kogu keha raskus on suunatud jalale.Vaagnavöötme lihased fikseerivad keha vertikaalse asendi.Peamised lihased:väike ja keskne tuharalihas ,suure tuharalihase ülemine osa.
3) Toetusjala tagumine samm – keha kaldub taha, pingulduvad kõhulihased (sisemine ja välimine kõhupõikilihas, kõhusirglihas);keha raskus kantakse üle pöia eesosale-faas lõpeb pöia tõukega maast.Sirutatakse põlveliiges,puusaliiges,säärelihased(tagumine ja külgmine säärelihaste rühm-tagumine sääreluulihas,varastepainutaja),reie nelipealihas,suurtuharalihas,reie tagumise rühma lihased.
4) Vaba jala tagumine samm-vaba jalg kõverdub põlvest ja painutatakse hüppeliigesest reis liigub ette.Niude-nimmelihas,reie sirglihas .
5) Vaba jala vertikaalasend-vaba jalg pisut painutatud põlvest ja sirutatud hüppeliigesest,hoie tugijala kõrval. Niude-nimmelihas,reie sirglihas.
6) Vaba jala eesmine samm-reie liikumine aeglustub,säär sirutub ette talitleb reie-nelipealihas.Selle faasi lõpuks,kui tald puudutab pinnast,säär sirutatase lühiajaliselt.
Lülisammast sirutavad lihased väldivad vaagna kaldumist vaba jala suunas – lülisambasirgestaja. Lülisamba kaldumist kõrvale väldivad sisemine ja välimine kõhupõikilihas.
54.KIRJELDAGE ÜLAJÄSEME LIHASTE TÖÖD KÕNNIL. PÕHJENDAGE
Ülajäsemete töö kõnnil toimub võrreldes alajäsemetega vastaspoolel – väheneb keha liikumine ümber vertikaaltelje. Tavalisel käigul on ülajäsemete lihaste töö vähene, käigu kiirenemisel oluliselt suureneb ülajäseme lihaste töös: deltalihas, õlaliigese ja küünarliigese painutajad (ümar sissepööraja, õlavarre-kodarluulihas, õlavarrelihas, õlavarre-kakspealihas) ja sirutajad ( küünarnukilihas, õlavarre-kolmpealihas).
55.NIMETAGE KÕNNIL KÕVERDATUD PÕLVEDEGA ENAMKOORMATUD LIHASED
Kõnd kõverdatud põlvedega – kägarkõnd. Kere on tugevasti ette kallutatud. Suur tuharalihas töötab väga intensiivselt – väldib puusaliigese edasist paindumist (ette liikumist).
Reie tagumise rühma lihased painutavad põlve?! (reie-kakspealihas, rätsepalihas, poolkõõluslihas, poolkilelihas)
Tavalisest suurema intensiivsusega töötavad kere, ülajäseme ja kaela lihased.
Kestev kägarkõnd põhjustab eelpoolnimetatud lihaste tugeva koormuse.
Reie-nelipealihas, lülisambasirgestaja, sääre tagumise rühma lihased (astumine täistallale ei võimalda enne äratõuget sääre tagumise rühma lihaseid välja venitada).
56.KIRJELDAGE TREPIST ÜLEMINEKUL PUUSA - JA PÕLVELIIGESELE TOIMIVATE LIHASTE TÖÖD
Põlveliigesest sirutab reit reie nelipealihas, mille tulemusel kogu keha tõuseb üles.
Puusaliigesest sirutajad: suur tuharalihas, suur lähendaja, reie tagumise rühma lihased.
Suur koormus puusa- ja põlveliigesele.
57.KIRJELDAGE TREPIST LASKUMISEL PUUSA- JA PÕLVELIIGESELE TOIMIVATE LIHASTE TÖÖD
Raskusjõud soodustab liikumist. Tasakaalu säilitamiseks viiakse kere ja ülajäsemed taha.
Reie nelipealihas ja sääre lateraalse ja tagumise rühma lihased (pikk pindluulihas, sääreluu eesmine lihas) teevad vastasmõjule allajäävat tööd – toimub väljavenitus raskusjõu ja keha inertsi tõttu.
Kere eeskülje lihased teevad staatilist tööd vältimaks keha langemist taha (kõhulihased – kõhusirglihas ja kõhupõikilihased). Pöid talitleb vedruna.
58.ALAJÄSEME LIHASTE TÖÖ ERIPÄRA PÄKK-KÕNNIL
Põlve- ja pöialiigesele toimivad lihased teevad staatilist tööd. Sääre tagumise rühma lihaste (kaksik-sääremarjalihas, pikk suurvarbapainutaja, tagumine süüreluulihas) suur koormus. Sääre eesmise rühma lihased (eesmine sääreluulihas, pikk pindluulihas, pikk varvastesirutaja) on väljavenitatud. Peamiselt töötavad puusaliigesele toimivad lihased (reie sirglihas, niude-nimmelihas, suur tuharalihas).
Selle kõnni ajal rinna küfoos väheneb ja nimmelordoos suureneb. Tasakaal keha raskuskeskme ülesviimise tõttu häiritud.
59.60.SÄÄRE LIHASTE TÖÖ JOOKSUL MAANDUMISEGA KANNAL
Sääre lihased venivad välja, sellele järgneb tugev ja kiire kontraktsioon (kontraktsioonijõud+elastsusjõud).
Kannal maandumisega jooksu negatiivsed omadused – tohutu kanna põrutus, pöid on nõrk, liikumise tugev pidurdus, samm lühem. Positiivsed omadused – sääre tagumised lihased venivad välja, millele järgneb tugev kontraktsioonijõud (+elastsusjõud) –> tugev äratõuge, kiire edasiminek.
61.KIRJELDAGE PUUSA-,PÕLVE-JA HÜPPELIIGESTE TÖÖD PAIGALT KAUGUSHÜPPE ETTEVALMISTAVAS FAASIS
Ettevalmistavas faasis toimub painutus puusa- ja põlveliigesest, sirutus ülemisest hüppeliigesest ja keha kaldub ette. Kerele toimib lülisambasirgestaja.
Puusaliigest painutavad: niude-nimmelihas, reie nelipealihas, sirglihas, keskmise ja väikse tuharalihase eesmine rühm ja rätsepalihas.
Põlveliigest painutavad: reielihaste tagumine rühm, rätsepalihas ja sääremarja kolmpealihas.
Ülemise hüppeliigese sirutus: eesmine sääreluulihas, pikk suurvarbasirutaja ja pikk varvastesirutaja.
62.KIRJELDAGE PUUSA-,PÕLVE-JA HÜPPELIIGESTE TÖÖD PAIGALT SALTO TAHA ERINEVATES FAASIDES1. ETTEVALMISTAV FAAS:Poolkükk sarnane paigalt kaugushüppe positsioonile. Eelnev väljavenitus soodustab 2.faasi kontraktsiooni. Tugev deformatsioon suurendab elastsusjõudu. Faasi algul raskusjõule allajääv töö. Faasi lõpus tasakaalustav lihastöö.2.TÕUGE PINNASELT:Tõukfaas hüppe-ja pöialiigesest taldmine painutus. Tugevalt töötavad sääre tagumise ja külgmise rühma lihased. Väga lühiajaline,kuid tugev kontraktsioon. NB!Lestlihas. Tagumine sääreluulihas,pikk suurvarba painutaja ,pikk varvastepainutaja,pindluulihased. Põlveliigesest sirutus-reie nelipealihas. Puusaliigesest sirutus-kõik tuharalihased väikese ja keskmise tuharalihase tagumised kiud,Reie tagumise rühma lihased,suur lähendaja. Küünarliigese painutus,laliigse liikumine ette-PAINUTUS. Kerele toimub lülisambasirgestaja3.LEND JA PÖÖRE ÜMBER FRONTAALTELJE:Lennufaas toimub keha grupeerimine ja pööre ümber frontaaltelje. Keha grupeerimisel toimub painutus puusa-ja põlveliigesest,sirutus pöialiigesest. Ülajäse langetatakse!Pöia sirutus-sääre eesmise rühma lihased. Põlve painutus:reie-nelipealihas. Puusaliigese painutus:niude-nimmelihas,reie sirglihas,rätseplihas. Ülajäseme langetamine-trapetslihase alumised kiud,eeslmise saaglihase alumised kiud,seljalailihas,suur rinnalihas. Samal ajal lülisamba rinna ja nimmeosa painutus.3.faasi lõpus algab keha sirutus,sirutatakse alajäseme liigeseid,kuid mitte hüppeliigeseid. Sirutatakse lülisammast. Ülajäse langeb alla peamiselt raskusjõu tõttu!4.MAANDUMINE:Ei toimu alajäseme täielikku sirutus-liigesed toimivad maandumisel amortisaatoritena.
63.KIRJELDAGE KERE LIHASTE TÖÖD SALTO TÕUKEFAASIS
Kerele toimivad salto tõukefaasis lülisambasirgestaja, trapetslihas, pea- ja kaelarihmlihased.
Suurem töö salto tõukefaasis toimub hüppe- ja pöialiigestest (taldmine painutus). Tugevalt töötavad sääre tagumise (tagumine sääreluulihas, pikk suurvarba painutaja, pikk varvastepainutaja) ja külgmise rühma lihased (lestlihas, pindluulihased). Väga lühiajaline, kuid tugev kontraktsioon.Põlveliigesest sirutus –> reie nelipealihas.
Puusaliigesest sirutus –> kõik tuharalihased, väikese ja keskmise tuharalihase tagumised kiud.Reie tagumise rühma lihased, suur lähendaja.Küünarliigese painutus (õlavarrelihas, õlavarre-kakspealihas), õlaliigese liikumine ette/painutus (suur rinnalihas, deltalihase eesmine osa, õlavarre-kakspealihas).
64.KIRJELDAGE NÄRVIIMPULSSIDE KULGU TAHTLIKUL PÕLVELIIGESE SIRUTAMISEL
Impulss liigub pretsentraalkäärust suurajust mööda kortikaalkulglat alla seljaaju eesmise käänu/eessarvedesse, sealt edasi reienärvi.
65.KIRJELDAGE NÄRVIIMPULSSIDE KULGU AUTOMAATSEL (MITTETAHTLIKUL) KÜÜNARLIIGESE SIRUTAMISEL
Impulss liigub keskaju punatuumast mööda rubrospinaalkulglat alla seljaaju külgmisse ossa (külgmistesse väätidesse), sealt edasi õlavarrepõimiku kodarluunärvi (õlavarre-kakspealihas).
66.KIRJELDAGE INFO LIIKUMISE TEED PÖIA LIHASTE SEISUNDIST JALAST PEAAJU KOORDE
Impulss liigub ühispindluu- ja sääreluunärve pidi istmikunärvi, sealt läbi vaagna istmikumulgu ristluupõimikusse. Ristluupõimikust seljaaju valgeaine tagumise väädi mediaalsesse ossa – õrnkimpu. Õrnkimp viib impulsi edasi posttsentraalsesse (tumesin.) kääru suuraju koores .
67.KIRJELDAGE INFO LIIKUMISE TEED SÕRMEDE LIHASTE SEISUNDIST KÄEST PEAAJU KOORDE
Impuls liigub küünarluu-, kodarluu- ja keskpidist närve pidi ülespoole õlavarrepõimikusse. Õlavarrepõimikust seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalsesse ossa – talbkimpu. Talbkimp viib impulsi edasi posttsentraalsesse (tumesin.) kääru suuraju koores.