Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1 1 Tervisesportlase treening Juhendaja:...
rõngast rõngasse, üleshüpe. Pall veeretamine õpetajale ühe ja kahe käega, sama teineteisele, läbi värava, eseme pihta, otsesuunas liikudes ise pallile järele. Viskamine kahe käega kasti, üle nööri, vert. märkalauda, täpsusvise 1m, vise maha ja püüdmine, viskamine ühe käega. Roomamine toengpõlvituses, käpuli, kõhuli, tasakaalupingil, üleroomamine ja üleronimine, ronimine varbseinal, ronimine vahenditest üle ja alt, pugemine vahendite alt, tunnelist. Tasakaal kõnd kitsal rajal, köiel ja kaldpingil, pingil seismine, kõnd pingil sise- ja välisserval, kükkkõnd. Harjutused matil veeretamine, kiikumine. 5 – 6 aastased Kõnd/jooks kolonnis, ühekaupa, peatustega, takistustega, erinevas tempos, kitsal rajal, rütmi järgi, kandadel, päkkadel, edasi-tagasi, pöia sise- ja välisserval, kükk-kõnd. Hüppamine sulghüplemine paigal, pööretega, harkihüplemine paigal, liikudes,
Rasked kivid 140 kg 150 kg 160 kg 170 kg 180 kg Platvormi kõrgus 170 cm 160 cm 150 cm 140 cm 130 cm Kõik kivid paigutatakse 1 m kaugusele ja kohakuti vastava kivi platvormiga. Platvormide kaugus üksteisest on 175 cm. Sooritus toimub aja peale ning aeg seiskub, kui viimane kivi on stabiilselt asetatud platvormile. Kehtib 75 sekundi ajalimiit. Aega võib võtta minimaalselt kolm kohtunikku. Ametlikuks ajaks loetakse keskmist aega. 2. Meremehe kõnd (York) Kanderaamistik on standardse suuruse ja kujuga, kaaluga 410kg. Kanderaamistik on sümmeetriline ning seda saab kanda mõlemat pidi. Meremehekõndi on kahte klassikalist varianti: a) Meremehe kõnd aja peale. Kanderaamistik tõstetakse maast üles ning kõnnitakse 35 m mööda sirget rada. Aeg peatub kui kanderaami tagumine osa on jõudnud üle fini? ijoone. Ajalimiit on 75 sekundit. Raami võib uuesti üles tõsta ja sooritust jätkata kui see maha kukub
hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põhliiikumised – kõnd, jooks, hüppamine, maha Harkiste – iste, sirutatud jalad harkis Kõhuli – keha horisontaalses asendis, toetudes esipinnaga hüplemine jm; Asendid – seismine, istumine, lamamine, ripped, toengud jne; Liigutused – veeremine
tagumisele jalale (5 korda) o seisa jalad kergelt harkis o pööra keha puusadest vaheldumisi paremale ja vasakule ning lasta kätel vabalt kaasa liikuda o seisa kordamööda varvastel ja kandadel (10 korda) o puuduta parema jala kannaga vasaku jala varbaid o jää sellesse asendisse 10 sekundiks o korda sama vasaku jalaga o jää sellesse asendisse 10 sekundiks o kõnni mõned meetrid nii, et kand puudutab teise jala varbaid o Kõnd pingil, joontel või nööril (köiel): käed üleval, kõrval, rinnal, kuklal. o Kõnd pingil, joontel või nööril esemete korjamisega põrandalt. o Kaks last seisavad, seljad koos ja põimivad käed. Sellises asendis laskuvad nad aeglaselt, seljad tihedalt kokkusurutud, üles. Mida tugevamini on seljad kokku surutud, seda lihtsam on neil harjutust sooritada. o Seismine ühel jalal (arendada tuleb mõlemal jala seismist!)
Inimese motoorika iseärasused. Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiaku funktsiooni raskemaks. Et keha raskuskese paikneb suhteliselt kõrgel võrreldes loomadega, tugipind on suhteliselt väike ja alajäsemete lihased on suure toonilise aktiivsusega. Toimus ülajäsemete spetsialiseerumine töö ja teiste kordineeritud täpsete liigutuste sooritamiseks. Liikumisaparaati hakati kasutama kommunikatsiooniks. Põhi liigutusvilumused lapsel. Põhiliigutused: Kõnd,mis kujuneb välja 1 eluaasta lõpul või teise alguses, on tihedalt seotud seismisoskuse omandamisega, suurosa teisest eluaastast kulub lapsel kõnni täiustamiseks ja dünaamilise tasakaalu saavutamiseks kõnnil. Kõnni kinemaatilised parameetrid saavutavd täiskasvanule lähedase struktuuri 6-7 eluaastal ja elektromüograafilised parameetrid alles puberteediea alguses. Jooks. Jooksule iseloomulik lennuperiood ilmneb tavaliselt 6-7 kuud pärast iseseisva kõnni ilmnemist
e arv märkused Rivistus, tunni tutvustamine, tervitamine Marss 8+8 Pöiasirutus! Rüht! Kõndimime päkkadel ja kannadel 8+8 Rüht! Kõnd päkkadel, poolkükis, kükis 8+8+8 Selg sirge! Kõnd kiirenevas tempos kuni jooksusammudeni 2 ringi Jooks, käte hood ja käte ringid ette/taha 8+8+8 Sirged käed! Jooks aeglustavas tempos kuni seisma jäämiseni 2 ringi Põlveringid poolkükis 8+8 Sooritada sisse
Päkkadel, ei tormata. 1-4. Põlvetõste jooks 5-8.Sääretõste jooks 2) Lülisamba sirutusharjutus Tegevus kõndides pingil 2 korda Pea otse, käed sirged, lühikesed sammud. 1-2. Käte tõstmine kõrvalt üles 3-6. Päkk-kõnd, käed ülal 7-8. Kõnd, käte laskumine kõrvalt alla 3) Harjutus kätele ja Tegevus kõndides pingil 2 korda Käed sirged, vaade ette. õlavöötmele 1-2. Parema käe ring ette 3-4. Vasaku käe ring ette 5-6. Parema käe ring taha 7-8. Vasaku käe ring taha 4) Jõuharjutus jalgadele La
Koostaja: Helen Jõesaar PRAKTIKUM näidistegevustega tund! 1. Tunni teema: Mängulised kõnni- ja jooksuharjutused muusika saatel Tunni eesmärk: kõnni- ja jooksutehnika, jooksul lennufaasi tajumine ja tasakaalu taastamine. · Sissejuhatav osa (põhiliikumised kõnd ja jooks) LM. Prügi ja prügiauto Alguses üks prügiauto, mis liigub suurte sammudega, ja püüab prügi, kes liiguvad väikeste sammudega. Kelle prügiauto kätte saab, muutub ka autoks. · Põhiosa - peeglijooks muusika saatel (läbi teha rida jooksmisele olulisi harjutusi) KILEKOTID juurde! · Lõpetav osa LM. Muusika mängib liiguvad lapsed saalis pallide vahel ilma neid
...............................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 Tantsude ajalugu...........................................................................................................................................3 TANTSULINE KÕND.....................................................................................................................................3 Kõnd ettepoole..............................................................................................................................................4 Kõnd tagurpidi..............................................................................................................................................5 TÕUS JA LASKUMINE..................................................................................................................................5 KEHAKALLUTUSED......................
aastal harrastas regulaarselt kepikõndi kogu maailmas ligi 8 miljonit inimest, neist Soomes 1,5 miljonit. Hetkel on kepikõnni harrastajaid kõige rohkem Saksamaal, sveitsis ning Soomes. Eestis tegeleb kepikõnniga regulaarselt 5000-6000 inimest. 4 Treening Tinglikult võib kepikõnni liigitada kolmeks: - Tervislik kõnd: - taastusraviks - lõõgastumiseks - toonuse tõstmiseks Fitness kõnd - füüsise parandamiseks - kehakaalu kontrolliks - aeroobse võime suurendamiseks - Sportlik kõnd - füüsilise võime suurendamiseks - lihaste tugevdamiseks - aeroobse ja anaeroobse võime suurendamiseks Häid vihjeid treeninguks: · Sportlikuks treeninguks sobib kepikõnd pikemaajalisena, kestusega ühe korraga alates poolest tunnist kuni kahe tunnini.
Juhan Liivi luule analüüs 1) Helin 2) Isamaale Kui mina olin veel väikene mees, Mina kõnd`sin kurba rada, üks helin mul helises rinna sees. Kurba rada kõnd`sin ma; Muresid mul mitusada – Ja kui mina sirgusin suuremaks, Oh kuis mahajäetud ma! Läks helingi rinna sees kangemaks. Kivi kukkus kivi juurde, Nüüd on see helin pea matnud mind, Jõgi püüdis meresse, Ta alla rusuks on raugenud rind. Koerakutsik ema juurde, Ema juurde – ussike. See helin mu elu ja minu hing, Tal kitsaks on jäänud maapäälne ring. Kuhu lähen mina, vaene? Kelle juurde, koduta? ...
· Jalats peab tihedalt ümbritsema pöiavõlvi ja hüppeliigest ega tohi jalas loksuda. Jalg peab olema kindlalt pesas. · Jalatsi ninaosa peab olema lai või lahtine, et laps saaks varbaid liigutada. · Jalatsi tald peab olema vetruv ja kontsaplekk 0,5 cm. · Jalatsipealse nahk peab olema pehme ning jalats pealt nööritav või käristiga suletav, alt voodriga. Vale pöiaasend tekitab jala peale nahapaksendi (Sosaar 2007). 1.6 Harjutusi pöiale · Kõnd päkal, - kandadel,- jalalaba välisserval, kõverdatud varvastega, ülespoole sirutatud varvastega (kand ja päkk maas). · Kõnd nööpvaibal, karedal pinnal, kaldpinnal. · Kõnd võimlemiskepil juurdevõtusammuga kõrvale. · L.-a. Algseis käed puusal. Seis päkkadele (püsimine), lähteasend, seis kandadel, lähteasend. · L.-a. Toengiste. Lintide haaramine varvastega põrandalt. · L.-a. Toengiste
KEHALISE SUULINE EKSAM: 1. Liikumismäng tunni põhiosas – osavuse arendamiseks ja lõimitud teema ..... kinnistamiseks. !! - METSA SEENI KORJAMA. Panen ruumi keskele kasti ja rõngad, samuti ka pallid laiali. “Klass, joonele kogu!” “Klass, tervist!” 1. Kõigepealt sõidame autoga metsa äärde (läbisegi jooks). 2. Kivine tee (hüpped kahel jalal). 3. Tunnel (kükkis kõnd või roomamine) 4. Autosõit (jooks) 5. Jõudsime metsa äärde, rahulik kõnd, seente korjamine, rõngast kasti viskamine. 6. Koju minek, autosõit (jooks) “Klass joonele kogu!” - tänamine. 2. Pallimäng tunni põhiosas palli söötmise ja püüdmise peatamise (vali ise kumb) õpetamiseks/harjutamiseks. Reguleerimine, varieerimine. MÄNGU REGULEERIMINE: Koormuse reguleerimine – aeg, ruum, korduste arv
sirutamist. Meniskivigastusi opereeritakse artroskoopiliselt. Operatsioonil on kaks varianti: meniski õmblus või katkise meniskiosa eemaldamine. Võimalusel püütakse alati meniskit õmmelda. Taastamise järgselt 6 nädala jooksul: · Esimese 2-3 päeva jooksul peale operatsiooni aseta 3-4x päevas põlvele külmakott 20- 30 minutiks turse ja valu vähendamiseks · Haava hooldus vastavalt raviarsti ettekirjutusele. · Säilitada normaalne kõnd ka karkudega kõndimise ja toetuskoormuse piirangu ajal. Ära hüple ühel jalal, vaid kõnnil libista opereeritud jalga võimalikult maapinna lähedalt · Eesmärgiks on võimalikult varase põlveliigese täieliku sirutuse saavutamine, mistõttu ära aseta operatsiooni järgselt kõrgendust mitte põlve, vaid hüppeliigese/labajala alla. · Hea taastumise tagab individuaalne taastusravi programm, mille koostamiseks pöördu taastusarsti või füsioterapeudi poole
laureaat Osalenud paljudes Eesti saadetes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level LAPSEPÕLV Veri Higi Pisarad NOORUSAEG Viin Naised Muusika KESKIGA Kepp Kõnd Järelravi VANADUS Kirst Tuhk Teemant JÄRELSÕNA Peer ja könt PEETER OJA RAAMATUST "Tegemist ei ole eluaruandega, kus ma oma saavutused ja asjad ette loen ja medalid ja nii edasi. Tegemist on elulooga ja elulugu peab olema läbi mõeldud, konkreetne ja seda ta vaieldamatult on" "Mul on nii täiuslik raamat, sinna on võimatu midagi juurde kirjutada. Täiust saab teha ainult halvemaks"
Poomi kava 1. Kahe jala tõukega toengkägar poomile (käed poomil) 1p 2. Pööre kükkis 180 kraadi (käed all) 1p 3. 3 põlvetõste kõndi ette (käed puusal) 0,5p 4. Pööre päkkadel 180 kraadi (käed puusal) 0,5 p 5. Toengrõhtpõlvitus (käed poomil) 1p 6. Poolspagaat (käed kõrval) 1p 7. Tõus sammuga ette (käed all) 0,5p 8. Rõhtseis (käed kõrval) 2p 9. 3 sammuga kõnd taha (käe kõrval) 0,5p 10.Hüpe poomilt maha (käed poomil) 2p Kokku 10p Akrobaatika kava 1. Tirel ette toengkägarasse 0,5p 2. Turiseis 1p 3. Tirel taha 0,5p 4. Poolspagaat 1p 5. Tagumise jalaga astudes sammuga püsti 0,5p 6. Kaarsild jalatõstega 1p 7. Pöördega kükki 2p 8. Tirel taha 0,5p 9. Kala 1p 10.Spagaat 1p 11.Hundiratas kõrvale 1p 12.Sirutus 0p Kokku 10p Rööbaspuu kava 1
Suurenenud on energiarikaste toiduainete kättesaadavus ja tarbimine. Erinevad treeningud Energiakulutuseks ja südameveresoonkonna tugevdamiseks on vaja teha aeroobset treeningut (seda nimetatakse ka vastupidavustreeninguks või kestustreeninguks). Aeroobne treening on tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks parim viis. ujumine suusatamine rattasõit vesivõimlemine kepikõnd uisutamine jooksmine elulstes tegevustes kõnd tantsimine Liikumine on vajalik tugevate luude, lihaste ja südame arenguks. Noorena väljakujunenud liikumisarmastus ja -harjumus aitab täiskasvanul kiirel eluperioodil kehalist aktiivsust säilitada. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime.
Kätt ei tohi panna liiga kaugele daami seljale, siis liigub parem õlg ülearu madalale ette. Daami vasak käelaba toetugu kergelt mehe paremale õlavarrele, sõrmed koos. Kontrollida, et mõlema käe küünarnukid oleksid ühekõrgusel. Kui tantsupõrandal on vähe ruumi, võib käed langetada allapoole, kuid mitte nii madalale, et õlavars oleks surutud vastu keha. Vältima peab õlgade tõstmist. Lihased ei tohi olla ka liialt pingul ega ka liialt lõdvestatud. Tantsuline kõnd Kaasaegsete standardtantsude aluseks on kõnd. Tantsuline kõnd erineb tavalisest kõigepealt selle poolest, et jalalihased on energilisemalt tööle rakendatud. Keha raskus ei tohi ühelegi kõndimise momendil ainult jalaluudele toetuda, suur osa koormusest peab lihaste kanda jääma, seda tuleb otsekui rullida edasi üle tugijala kanna, talla, päka ja varvaste ( tagurpidi kõndimisel vastupidises järjekorras ). Nii saavutatakse keha raskuse katkematu liikumine ühelt jalalt teisele
Vähene liikumine ja ebatervislik toitumine Südame ja veresoonkonna haigus kõrgenenud vererõhk suitsetamine vähene kehaline aktiivsus alkohol soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine vähene puu ja juurviljade tarbimine ülekaalulisus stress Kolesterool halb? Hea? Ebatervisliku toitumisega kaasneb "halva" kolesterooli tõus Normaalne Suureneb triglütseriidide sisaldus organismis hea kolesterool ei suuda halvast vabaneda ning kolesterooli see ladestub arterite seinale näit on alla 5,0 Tagajärg SÜDAMEHAIGUSED mmol/l Hea kolesteroolinäit vähemalt 1,0 mmol/l Ainevahetussündroom Istuva eluviisi ja rasvumise ...
Dünamomeetria- kasutatakse isomeetriliseja dünaamilise jõu uurimiseks. Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Isomeetriline dünamomeetria: * lihasvastupidavus * tahteliseaktivisatsiooni protsent * jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul) * lõõgastus kiirus * reaktsiooni kiirus Polümüograafia-on dünamogramm ja elektromüogramm sünkroon registreerimine (koos valgus ja heli signaaliga) Tsentraalne-aeg mis kulub närvidel lihases tekkiva kontraktsioonini. Isokineetiline dünomomeetria- toimub luukangide lähenemine * jõumoment * võimsus * töö * mida kiirem tegevus seda suurem vastupanu Ennem taastub kiirus pärast jõud Goniomeetria-liigeste liikuvuse mõõtmine. * Mehaaniline goniomeeter * elektromehaaniline * gravitatsiooniline Müotonomeetria-lihase toonuse mõõtmine mehaaniliste omaduste alusel. Elektromüograafia-akivisatsiooni potentsiaali registreerimine, määratakse tahtelisi liigutusi ja reflekse. Põhiline l...
2. Vere tagasivoolu veenides takistavad veeni sisepinnal paiknevad klapid, mis täituvad, kui veri hakkaks tagasi voolama. 3. Rõhu olemasolu õõnesveenide suubumiskohal südamesse. Negatiivne rõhk toimub venoosse vere jaoks imeva pumbana. 4. Sissehingamise aja l muutub rõhk negatiivseks ja selle tõttu väheneb surve rindkereõõnes veenide seintel, see kergendab samuti vere liikumist rindkere poole. Redelil ja muul kõval toolil istudes veri jääb kinni, jalad surevad ära jms. Aeglane kõnd väsitab palju rohkem kui kiire kõnd, veri hakkab kuhjuma rohkem jalgadesse. Südame tegevuse ja veresoonte talitluse regulatsioon Regulatsioonis osalevad vegetatiivne NS ja veres ringlevad hormoonid. Sümpaatilise NS-i erutuse korral südametegevus kiireneb, kokktuõmbed tugevnevad, paraneb südamelihase erutuvus ja erutuse juhtivus. Sümpaatilise NS-i mõju veresoontele pole sama. Sümpaatikuse mõjul ahenevad naha ja siseelundite veresooned, laienevad aga skeletilihaste ja aju
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi on valdkond liikumine õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks, et laps: 1) tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu; 2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel; 3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas; 4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; 5) järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid. Valdkonna sisu PÕHILIIKUMISED: KEHALISE KASVATUSE Kõnd, jooks ALASED TEADMISED: Ronimine, roomamine Ohutus Hüpped Enesekontroll Visked, püüdmine Hügieen TANTS JA RÜTMIKA LIIKUMISMÄNGUD Rütmilised harjutused Põhiliikumiste arendamine Laulumängud Kehaliste võimete arendamine Muusikalised mängud Tähelepanu arendamine Ar...
Samal ajal nüüdisinimesega elasid Euroopas ja Aasias ka neandertallased (umbes 200 000 kuni 30 000 aastat tagasi). Sarnasesid tänapäeva inimesega, kuid olid jässakamad, neil oli jõuline alalõualuu ja tugevad kulmukaared. Neil kujunes välja komme matta surnuid inimesi. Aju oli suurem kui nüüdisaja inimesel. 10. Kohanemine harjumine Kohastumine (looduslik eelis). Pärilikud tunnused, mis võimaldavad teatud elukeskkonnas hakkama saada (nt. Kahel jalal kõnd, kala voolujoonelisus). Neil on suhteline keskkond = ainult teatud keskkonnas. Elukeskkonna muutudes võivad kohastumised muutuda mõttetuks.
26 48.44 48.80 Suurbritannia Puerto Rico Lõuna Aafrika 3000m takistusjooks Ezekiel Kemboi Brimin Kipruto Mahiedine Mekhissi- 8:14.85 8:16.05 Benabbad Keenia Keenia 8:16.09 Prantsusmaa 20km kõnd Valeriy Borchin Vladimir Kanaykin Louis Fernando 1:19:56 1:20:27 López Venemaa Venemaa 1:20:38 Kolumbia 50km kõnd Sergey Bakulin Denis Nizhegorodov Jared Tallent 3:41:24 3:42:45 3:43:36
nende arust lame) pöörab ümber ja surnu on oma ülestõusmisel juba jalul, on ka vägagi absurdsed. Viimaseks suureks põhjuseks, toon välja nende poliitilise elu. Neil on kaks parteid, ühed on kõrgekontsalised, teised madalakontsalised. Neil ei kõlba isegi koos juua, mida siis veel rääkida koos söömisest. Lisaks sellele on neil veel väga imelikud karistused, hüppamisvõistlused (kõrge koha jaoks) ning köiel kõnd (satiir tolleaegse poliitika kohta). Elades Eestis, olen uhke, et meil ei ole selliseid kordi nagu on Liliputtide maal. Põhjusteks, miks ma ei tahaks elada Liliputtide maal, toon, et nende haridussüsteem pole kiita, seadused ja tavad on iseäralikud ning nende poliitiline elu mulle ei istu. Olen uhke, et olen eestlane ning ma ei tahaks kusagil mujal elada, kui oma isamaal, Eestimaal.
Doris Vahtrik Normaalse kõnni terminoloogia, definitsioonid ja parameetrid Kõnnitsükkel (gait cycle) ajaintervall või liigutuste tsükkel sama jala kahe järjestikkuse algse kontakti vahel Toepinna laius (base width)- normaalne kahe jala vaheline kaugus: 5-10 cm*. Samm, aste (step)- ühe jala edasiliikumine Kõnd (stride)- mõlema jala edasiliikumine (üks samm kummagi jalaga) Sammu pikkus (step length)- kahe jala vaheline distants: keskmiselt 72 cm* Kõnni pikkus (stride length)- distants, mis kaetakse ühe kõnnitsükliga: 2 sammu pikkus- keskmiselt 144 cm* Kõnni kiirus (gait speed, velocity)- kõnni pikkus/kõnnitsükli aeg (m/s)- keskmiselt 1,4 m/s Kõnni rütm (cadence)- sammud/minut- 90-120 sammu minutis* naiste kõnnirütm 6-9
Inimene ja inimsuhted Põhimõisted Emtosioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Liigid: 1. afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; 2. kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks 3. frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel 4. ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja. Tänapäeval elab Maal selle liigi alamliik Homo sapiens sapiens ('nüüdisinimene'). Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, ...
Esemelised-maalid, skulptuurid, ehitised, ehted 2. Mõisted: Antropoloogia-uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogeenes-uurib inimese arengut etnoloogia-uurib erinevate rahvaste kultuuri animism-usk loodusobjektide ja elutute esemete hingestatusesse totemism-usk, et mõni suguharu või hõim on pärit loomast surnutekultus-usk, mis on hirm elava surnu ees Homo Sapiens-inimese eelkäijja(püstine kõnd, tööriistad, käte kasutamine, kõne, arenenud mõistus) kultuur-inimtegevu ja selle tulemus paleoliitikum-vanem kiviaeg (pikim oeriood) ~2 milj. tagasi mesoliitikum-keskmine kiviaeg, 12 000 eKr neoliitikum-noorem kiviaeg ~7000 eKr viljakas poolkuu-niisked ja viljakas alad keset kõrbelist Lääne-Aasiat. (tekkisid esimesed tsivilisatsioonid) 3. Ajalooperioodid esiaeg , vanaaeg, keskaeg, uusaeg, lähiajalugu 4
Kõne vähe arenenud või ei kõnele ültse. On vastu igapäeva rutiini muutustele. Võivad esineda tugevad raevu hood ja ebatavalised reaktsioonid sensoorsetele stiimulitele. Autismi määratakse 3 eluaastast alates. Lapseautism e. Kanneri sündroom omandatud kõnevõime aga ei kasuta. Kinni oma harjumustes. Ei talunud geenimuutmist. Esinevad tugevad vaimuhood. Avaldub sünni momendil. Esineb rohkem poistel. Väldivad pilt kontakti. Veider kõnd, jooks ja hoiakud. Aspergi autism kõrgemad verbaalsed hoiakud. Suudavad rohkem rääkida. IQ keskmisel tasemel. Info on samasugune kui nad räägivad. Võivad olla, kuid ei pruugi olla kohmakad. Neil esinevad spetsiifilised huvid. Ei tunne mingit huvi sotsiaalsetele kontaktide vastu. Mõned nendest on väga targad. Atüüpiline autism sümptomite avaldumine väga hiline. Kõiki autismi tunnuseid ei ole. RET-i sündroom esineb ainult tüdrukutel
kombetalitusi Homo neanderthalensis Kromanjoonlased (esimesed pärisinimesed) ja neandertaallased elasid vähemalt 10 000a. Euroopas kõrvuti, samal arengutasemel Neandretaallane ja inimene olid suured konkurendid, mistõttu surid ka arvatavasti neandretaallased välja. Homo Sapiens Liigi Homo Sapiens esindaja on kõige üldisemas tähenduses inimene. Nüüdisajal elab selle liigi alamliik Homo Sapiens Sapiens Homo Sapiens Sapiens Püstine kõnd Käte kasutamine Artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus Teistest hominiididest ehk inimlastest erineb inimene lünkadeta hambaridade, vähese karvkatte, arenenud lõuatsi ja paljude teiste tunnuste poolest. Homo Sapiens Sapiens Suur aju, millel on hästi arenenud ajukoor Püsisoojane ehk endotermne Aeglane individuaalne areng Järglased vajavad hoolitsust pikka aega Puudub innaaeg Segatoiduline. Toitu töödeldakse enne tarvitamist
ABS Pidurid Kaupo Kõnd AT112 ABS-st ABS on elektrooniline süsteem, mis ei lase pidurdamisel auto ratastel blokeeruda. See tähendab, et ABS hoiab pidurdamisel ratast libisemise ja veeremise piiril, tänu millele jääb auto juhitavaks. Esimesed ABS-piduritega autod toodeti 1978. aastal. Süsteemi oli hakatud arendama juba 1930ndatel. ABS mootorrattal Kuna algaastatel olid ABS süsteemi osad väga suured, rasked ja kallid, ei olnud võimalik neid mootorratastel massiliselt kasutada. Esimesena paigaldas ABS pidurisüsteemi mootorrattale 1988. aastal BMW oma mudelile K100. Alastes 2000. aastast pakub BMW kõikidele oma mootorratastele ABS pidurisüsteemi. Laialt hakkas ABS pidurisüsteem mootorratastel levima alles 21. sajandi alguses ning massiliselt hakati seda paigaldama alates aastast 2005. BMW K100 1988 ja HP4 2014 ABS-i turvalisus Mitteblokeeruvad pidurid kujutavad enda...
suunas: painutused ette ja taha, külgedele ning pöörded ümber püsttelje. Lõpuks tulid suuremad hüpped ning jooksud. Üheski tunnis ei saadud läbi ilma lõdvestus- ja hooharjutusteta kätele, jalgadele ja kerele. Lihaste pinge ja lõdvestuse tahtele allutatus on eelduseks oma keha valitsemisel, liigutuste joone tunnetamisel.Eriline osa on Idla kõnni- ning jooksukoolil, kuhu kuuluvad mitmesugused kõnni- ning jooksuvormid: rulluv kõnd, hiiliv kõnd, vetruv kõnd, pöiasirutsukõnd; pöiajooks, põlvetõste- ja sääretõstejooks, jooks pika ettehaarava sammuga, vabalt ettependelduva jalaga, väike ja suur väljendusjooks, jooks üksi, kahe- ja kolemkesi. Tegeledes kuni kaks korda nädalas kehakooliga, omandab õpilane ühe aasta jooksul kauni rühi, vaba, harmoonilise liikumise ning hea enesetunde.Astmeks edasi on edasijõudnute rühmad, valikrühamd, eliit-ehk musterrühmad, kus tunni sisuks kehakooli kõrval on juba suuremat koordinatsiooni ning
Suguelundkond Mees: sisemised: seemnepõieke,seemnejuha,munandid,eesnääre; välimised: peenis,munandikott Naine: sisemised: emakas,munasarjad,munajuhad,tupp; välimised: häbememokad Sperma meessugunäärmete poolt eritatud nõrede segu koos spermidega Seemnerakk - Väikseim ja kiireim,vajavad madalat temperatuuri, ei tohi erega kokku puutuda, meelemürgid kahjustavad, vahetuvad 70-päevaga, toodetakse elu lõpuni, tootmine hakkab murdeeas u 15-18, ühe purskega 200 miljonit rakku. Munarakk suurim rakk u 1mm, valmivad munasarjades,olemas sünnihetkest alates, juurde ei teki, valmivad murdeeas u 12-15a, elu jooksul 400 munarakku, lõpeb 55-60a, iga kuu valmib munarakk ovulatsioon , munarakk liigub munajuhasse 24h viljastumisvõimeline, liigub emakasse, eraldub koos emaka kobeda koega menstruatsioon, menstruaaltsükkel u 28-31p(alates päevadest kuni uuteni), munasari toodab naissuguhormoone. Teisesed sugutunnused murdeeas,hormoonid,kehakuju m...
Loomariigi evolutsioon: 1)4 mrd a.t. -bakter 2)700 mln a.t. hulkraksed algloomad,amööb,silmviburlane 3)600 mln a.t. selgrootud veeloomad- meduusid,käsnad,korallid 4)500 mln a.t. selgroogsed kalad 5)400 mln a.t. maismaaloomad-kopskalad->kahepaiksed 6)200 mln a.t. roomajad-saurused- >linnud&imetajad 7)70 mln a.t. imetajad+linnud 8)2 mln a.t. inimene Inimese evolutsioon: tänapäeva tark inimene-homo sapiens sapiens Inimene: kõnd 2 jalal, liikuv käelaba,kohmakas jalalaba, suur kolju, kõne Inimahv:kõnd 4 jalal,kohmakas käsi,liikuv jalalaba, väike kolju, häälitsused 1)5mln ahvinimene -austrolopiteek, Aafrikast -puu otsas -2jalal 2)2 mln-Osav inimene -luust ja kivist tööriistad 3)1,5 mln Püstine inimene -1,5m, tuli, keele areng, Euroopa 4)300 000 a.t. Tark inimene-ühiskonnakorraldus 5)300 000 a.t. neandertallane ehitas muldonne,matused,head jahipidajad,surid välja 5)30 000 a.t
· Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. · Aeg tekkis siis, kui tekkisid inimesed, kes seda arvestama hakkasid. · Meie ajaarvamine on päris 6. sajandist. Inimese teke. (vt. tabel) Metallide teke. · Kuld · Vask · Pronks 2500 eKr · Raud 1300 eKr Üldine areng. · Rohumaale elama asumine · Anastav majandus toidu hankimine loodusest · Tööriistade valmistamine · Püstine kõnd · Kõne teke = tule kasutamine Valmistati palju naisekujukesi, millele on iseloomulikult rõhutatud sootunnused rinnad, puusad ja talje. TSIVILISATSIOON. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. Tekkimise eeldused · Viljelusmajandus · Metallitöötlemine Tekkimise põhjused · Vägivalla kasutamine · Ühiskonna elu paremini korraldamine Tunnused · Viljelusmajandus
TERVISEEDENDAMISE VÕIMALUSED Tervis inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund Tervise edendamine inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine Bangkoki harta 11. augustil 2005 võttis Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oma 6. globaalsel konverentsil vastu uue terviseedenduse harta Bangkoki harta. Terviseedendus keskne valdkond Kinnitatud terviseedendus on keskne valdkond inimarengus ja ühiskondade arengus see on kõigi valitsuste peamine vastutusvaldkond ning hea korporatiivse praktika loomulik osa. Rõhutatud poliitikute ja teiste otsustetegijate olulisust investeeringute tegemisel tervisesse partnerlust terviseedenduses erinevate valitsuste ja organisatsioonide vahel, tsiviilühiskonna ja erasektori vahel Koostöö j...
Kehalise kasvatuse tunni ettevalmistusosa Harjutuskompleksi eesmärk: õpetada lapsi liikuda „Maona“ ning ettevalmistamine tunni põhiosale Klass: 7.klass Riviharjutus: Liikumine „Maona“ Üldarendavad harjutused (märkida vahend): rõngas Tunniandja nimi: Tunniandja kursus: Kuupäev: Harjutuste toime Harjutuste kirjeldused Korduste Metoodilised arv märkused Organiseeritud Tunni alustamine. Tunni teema Max. 1 Pikkuse tegutsemine rühmas seletamine minutit järjekorras, pikemad ees Riviharjutus Taktsammul „Maona“ vasakule – Max. 2 MARSS! minutit Üldarendavad harjutused Jooks ...
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik loomriik Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts primaadid Sugukond- inimlased Perekond- inimlased Liik- tarkinimene ehk homosapiens 2. Inimese põhilised tunnused: · Artikulaarne kõne · Kahel jalal püstine kõnd · Oskus valmistada tööriistu · Usk · Sotsiaalne eluviis · Suur aju · segatoit 3. Inimese koed ja alamkoed (ül ka): · Lihaskude- sile- ei kontrolli, ei kinnitu luudele, aeglased ja ei väsi Vööt- kiired, väsivad kiiresti, kinnituvad luudele, kontrollitav Südamelihaskude-kiired, ei väsi. Ül: liikumist võimaldav funktsioon · Sidekude veri -rasvkude -luu ja kõhrkude
ja mitmekesisus OLULISEMAD SIHTMOTOORSE TEGEVUSE VORMID ESIMESEL ELUAASTAL · Ümberpööramine seliliasendist kõhuliasendisse ilmneb 3 kuu vanuses · Roomamine ilmneb 4.-5. elukuul · Istumine ilmneb tooniliste kaelareflekside pidurdumisel · Seismine omandatakse 1. eluaasta lõpul MOTOORSED TEGEVUSED VARASES JA KESKMISES LAPSEEAS (1-10 a.) PÕHILIIGUTUSVILUMUSTE VÄLJAKUJUNEMINE · Varases lapseeas (1- 6 a.) kujunevad välja põhiliigutustegevused: - kõnd jooks hüppamine - viskamine ja püüdmine KÕND · Kujuneb 1. eluaasta lõpul või 2. eluaasta alguses · On tihedalt seotud seismisoskuse omandamisega · Suur osa 2. eluaastast kulub lapsel kõnni täiustamiseks ja dünaamilise tasakaalu saavutamiseks kõnnil · Kõnni kinemaatilised parameetrid saavutavad täiskasvanule lähedase struktuuri 6.- 7. eluaastal, elektromüograafilised parameetrid aga alles puberteediea alguseks JOOKS
mitte spordipisiku edasiandmiseks, siis vähemalt näitamaks lastele liikumise vajalikkust ja kasulikkust. KUIDAS SAAB ÜLEKAALULINE KÕIGE PAREMINI KAALU ALLA VÕTTA Kui ülekaaluline inimene tahab kaalust alla võtta siis ta peab kõigepealt hakkama tervislikult sööma. Ülekaalulisele sobivad ujumine, vesivõimlemine, jalgrattasõit, suusatamine. Kui vesivõimlemise õiged võtted on treeningul omandatud, võib edasi treenida omal käel! Kõnd ja kepikõnd on head treeninguviisid ülekaalulisele, kuid vahel tuleb lisaks kõnnile harrastada ka teisi liikumisviise, kas või näiteks toolil võimlemist. Ülekaalulisele ei sobi jooks, hüpped ja keha järske liigutusi nõudvad spordialad. Kümme tingimust mida tuleb jälgida kui tahad kaalust alla võtta. 1. Kalorite arvestamine Sa tahad kaalust alla võtta, siis söö rohkem kaloreid kui su baasainevahetus vajab, kuid vähem kui sa vajad kaalu säilitamiseks. 2
Tarkinimne kujunes sirgeinimesest ligikaudu 200 000 aastat tagasi Aafrikas. Tarkinimesel oli kõnevõime, tavad, kombed ja väga arenenud aju. Ta sarnanes palju nüüdisinimesele, vaid olles natukene robustsem. Ta rändas palju avastades Ameerika, Euroopa, Aasia ja Austraalia. Nüüdisinimen (Homo sapiens sapiens) Nüüdisinimene (tark tarkinimne) on Homo sapiensi pragune Maal elav alamliik. Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus. Teistest inimlastest erineb nüüdis- inimene vähese karvkatte, arenenud aju, tugevama ajukoore ja paljude teiste tunnuste poolest. Nüüdisinimen (Homo sapiens sapiens) Nüüdisinimene on jaotatud kolme rassi: 1. Valged ehk europiidid Euroopas (ka kaasaegsed eestlased) 2. Mustad ehk negriidid Aafrikas ja Austraalias 3
mitmekesisus OLULISEMAD SIHTMOTOORSE TEGEVUSE VORMID ESIMESEL ELUAASTAL · Ümberpööramine seliliasendist kõhuliasendisse ilmneb 3 kuu vanuses · Roomamine ilmneb 4.-5. elukuul · Istumine ilmneb tooniliste kaelareflekside pidurdumisel · Seismine omandatakse 1. eluaasta lõpul MOTOORSED TEGEVUSED VARASES JA KESKMISES LAPSEEAS (1-10 a.) PÕHILIIGUTUSVILUMUSTE VÄLJAKUJUNEMINE · Varases lapseeas (1- 6 a.) kujunevad välja põhiliigutustegevused: - kõnd - jooks - hüppamine - viskamine ja püüdmine KÕND · Kujuneb 1. eluaasta lõpul või 2. eluaasta alguses · On tihedalt seotud seismisoskuse omandamisega · Suur osa 2. eluaastast kulub lapsel kõnni täiustamiseks ja dünaamilise tasakaalu saavutamiseks kõnnil · Kõnni kinemaatilised parameetrid saavutavad täiskasvanule lähedase struktuuri 6.- 7. eluaastal, elektromüograafilised parameetrid aga alles puberteediea alguseks JOOKS
Rühivigade vältimine treenimisel: · treenida ei tohi piirkonda, mis saab juba pidevat koormust ( näiteks stepipingil aeroobika, kui töötad terve päev seistes ) · tasakaalustatud areng- sirutaja ja painutaja paaristöö · süva- ja pindmised lihased tasakaalustatult treenida · kui harrastada spordiala, mis treenib vaid üht kehapoolt, siis tuleb tähelepanu pöörata ka teisele, väldib lülisamba kõverdumist Kõnnireeglid: Kõnd on parim vahed õige kehahoiu treenimiseks · tunneta keharaskuse õiget paiknemist jala talla all · hoia jalalabad paralleelselt · kõnni mööda sirgjoont, väldi harkisjalu kõndi · rinnakorv asub astuva jala kohal · tagumine jalg põlve kohast välja sirutatud · silmad vaatavad silmade kõrgusele · jalgade liikumine algab puusast, läbi reie ja sääre, üle kanna sujuvalt päkale · õlad lõdvestunud, ei kõigu; kätel väike vaba liikumine Kingad:
Algajate kava eesmärgiks on pigem õppida harjutuste õiget tehnikat, harjutada keha treeninguga. Antud põhimõtete juurde jääda vähemalt paariks kuuks. 18 Rasvapõletus algajatele 1. päev - Kardio+ülakeha Seeria Soojendus jooksulindil 5 minutit Sörk jooksulindil 10 minutit Taastav kõnd 5 minutit Tõmme kangiga vastu kõhtu kummargil 3x15 Surumine kangiga lamades 3x15 Surumine üles hantlitega seistes 3x15 Küünarvarte kõverdamine kangiga seistes 3x15 Käte kõverdamine tagatoengus 3x15 2. päev - Puhkus Seeria 3
Kipsi eemaldamisele järgneb ravivõimlemine, kuni liigese täielik funktsioon on taastunud. Hüppeliigeste traumade ennetamine Kõige olulisem on oma hüppeliigeseid maast madalast treenida. Lastel ja noortel on väga kasulik suvel paljajalu käimine ja jooksmine, eriti liiva sees ning muru peal. Samuti on väga soovitatav metsajooks mitmetasase pinna tõttu. Hüppeliigestele on lihtsaimad harjutused päkal ja kannal ning pöia sise- ja väliskülgedel kõnd. Samuti saab teha erinevaid venitusharjutusi, mis tagavad hüppeliigese elastsuse. Väga oluline on traumade ennetamisel enne treeningu põhiosale minekut või võistlema asumist korralik soojendus. Kui kõrgelt kets või botas hüppeliigest toetab, ei oma olulist rolli vigastuste vältimisel, samas peab olema tegemist korraliku spordijalatsi, mida saab spordipoest. Korralikust kohast jalatsi ostmise eelis on ka see, et saab müüjaga konsulteerida.
TALLINNA ÜLIKOOL TALLINN UNIVERSITY Liis Udris MILLISEID MÄNGE ME ARGIELUS MÄNGIME? ESSEE Õppeaines: VABA AJA JA REKREATSIOONI TEOORIAD Kehakultuuriteaduskond Õpperühm: RK-11 Tallinn 2005 Mängu all mõistetakse tegevust, mida harrastatakse tegevuse enda pärast, ajaviiteks ja lõbustuseks. Mäng on omane kõikidele igadele- pole oluline kas mängib noor või vana.Ta on jõukohane, haarav ja loomulik kehaliste ja vaimsete võimete arendamise, samuti kõlbelise ja esteetilise kasvatuse vahend nii täiskasvanule kui lapsele. Oma ülesandeid täidab mäng siis, kui seda teadlikult juhtida. Mängust osavõtu oluliseks ajendiks on sellest saadav tegevusrõõm ja algatusvõime laialdase ning vaba rakendamise võimalus- seetõttu on mängul oluline roll täita inimeste argielus. Kuid milliseid mänge siis ikkagi mängitakse? ...
(seda nimetatakse ka vastupidavustreeninguks või kestustreeninguks). Aeroobseks treeninguks peetakse tegevust, mille sooritamisel saavad lihased vajaliku energia rasvade ja süsivesikute "põletamisest" lihasrakkudes. Aeroobse treeningu hulka kuuluvad mõõduka intensiivsusega ujumine, suusatamine, rulluisutamine, rattasõit, vesivõimlemine, kepikõnd, uisutamine, jooksmine; elulistes tegevustes kõnd, puude ladumine, lehtede riisumine, akende pesemine, koristamine, lapsega õues müttamine, tantsimine. Aeroobseid ja anaeroobseid harjutusi eristab intensiivsus. Aeroobne treening on tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks parim viis. Aeroobset treeningut tuleks teha vähemalt viiel päeval nädalas korraga vähemalt pool tundi. (Sooba, 2008) 2. Treenimise negatiivsed mõjud südamele 2.1 Ületreenimine Ületreenimine võib olla veel hullem kui üldse mitte treenimine
maksimumist) ja jälgi enesetunnet. Esimesed 3-4 nädalat harrastada liikumist 2-3 päeval nädalas mõõduka koormusega ja veidi lühemat aega, siis pikendada liikumise aega. Paari nädala möödudes suurenda treeningupäevade arvu ja hiljem hinda, kas sulle sobib suurema intensiivsusega treening. Enne treeningut teha 10-minutiline soojendus, liikumise lõpus lasta tempo alla ja teha venitusi. Soojenduseks sobivad näiteks rahulik kõnd, sirutused-venitused, käte ja jalgade aktiivsed liigutused (õlaringid, jalaringid), aga ka rahulik, maksimaalsest tempost aeglasem rattasõit. Leida tuleb oma lemmikala, mis oleks sulle sobilik. Ja väga tähtis on olla järjepidav. 4 2.1. Treeningu põhireeglid Et vähendada kaalu, on vaja kulutada rohkem kui 2000 kcal nädalas. 30-minutilise ja pikema treeningu korral: · alusta10-15-minutilise soojenduse ja venitusega, · seejärel rakenda põhiline koormus,
Lapse areng ja arenguperioodid Areng Vastsündinud Vastsündinu kõht tundub ümmargusena, pea suurena, käed ja jalad lühikestena. Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas). Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda. Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne. Vastsündinud luksuvad sageli, mis on tingitud vahelihase kokkutõmmetest, ka see on normaalne. Kontakt beebiga Vastsündinu tajub esimesena ema lõhna, see tähendab talle turvalisust, mugavust, toitu. Väga vajalik on silmside lapsega, ema rin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
