Lihased kerge konspekt kaugõppevormis (0)

Tallinna Ülikool - Inimeseõpetus - Inimese õpetus

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Vöötlihaskiu ehitus
Lihase ehitus, endo-, peri - ja epimüüsium
Nimeta lihaste abiseadeldised
Selja lihased
Kõhu lihased
Kaela lihased
Rinna lihased
Õlavöötme lihased
Õlavarre lihased
Küünarvarre lihas
Vaagnavöötme lihased
Reie lihased
Sääre lihased
Lihas, lihaskiud, müofibrillid , neid katab sarkolemm ja laigud peal on tuumad , kaht liiki müofilamendid ehk valgud , müosiin ja aktiin
Lihas on vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund , mille kimbud on omavahel ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil.
Endomüüsium-õhuke sidekoeline kest ümber lihaskiu
Perimüüsium-Sidekoeline kest ümber lihaskimbu
Epimüüsium-sidekoeline kest ümber kogu lihase
Sidekirmed, sünoviaalpaunad, kõõlusetuped, plokid, seesamluud
Lülisambasirgestaja(niudeluuharjalt kuklaluuni), 2-poolne tegevus sirutus ja 1-poolne kallutus
Rihmlihas-kaelarihmlihas(3-5 rinnalülit kaelalülidele) ja pearihmlihas(3.kaela ja 3.rinnalülit kuklaluule),2-poolne pea liigutus kuklasse , 1-poolne pea pööramine
Saaglihas -ülemis- tagumine saaglihas(alumiste kaela ja ülemiste rinnalülide ogajätketelt 2-5 roidele) ja alumis-tagumine saaglihas(alumise rinna ja ülemiste nimme lülide ogajätkelt neljale alumisele roidele), tõstavad ja langetavad roideid
Romblihas (lülisambalülidelt abaluu mediaalsele servale), tõmbab õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole
Abaluutõstur(kaelalülide ristijätketelt abaluuni), tõstab abaluid üles
Seljalailihas(niudeluuharjalt õlavarreluu väikekõbrukese harjale), õlavarre alla ja taha viimine
Trapetslihas (kuklaluult ja rinnalülidelt abaluuharjale, õlanukile ja rangluule), tõstab ja langetab õlavöödet
Kõhu sirglihas (5-7 roide välispinnalt häbemeluule), tõmbab vaagnavöödet rindkere suunas
Sisemine kõhu põikilihas(niudeluuharjalt kolmele alumisele roidele), kere pöörded
Välimine kõhu põikilihas(alumistelt roietelt niudeluuharjale), kere pöörded
Tagumine, keskne ja eesmine astriklihas (kaelalülide 1-2 roide vahel), tõstavad roideid sissehingamisel ja aitavad tuua kaela ette
Peapöörajalihas(rinnakult ja rangluult nibujätkele), pea pööramine ja kallutus kuklasse
Sisemised roietevahelihased(roide ülemiselt servalt naaberroide alumisele servale), langetab roideid ja väljahingamine
Välimised roietevahelihased(roide alumiselt servalt naaberroide ülemisele servale), tõstab roideid ja sissehingamine
Eesmine saaglihas(roietelt abaluu mediaalsele servale), toob abaluud külgedele
Väike rinnalihas (3-5 roidelt kaarnajätkele), viib abaluu nurka ette ja alla
Suur rinnalihas(rangluult ja rinnakult õlavarreluu suurkõbrukese harjale), tõmbab õlavart ette ja keerab sissepoole ja langetab üles tõstetud kätt
Diafragma ehk vahelihas (rinna ja kõhuõõne vahekohal), põhiline hingamislihas
ESMINE RÜHM
Kaarnajätke õlavarre lihas (kaarnajätkelt õlavarrele), õlavarre ette viimine
Suur rinnalihas (vaata rinnalihaseid)
VAHELMINE RÜHM
Järgneval kolmel sama funktsioon
Abaluualune lihas (abaluu alt õlavarre väikesele kõbrukesele)
Suur ümarlihas (abaluu alumiselt nurgalt õlavarre väikesele kõbrukesele)
Seljalailihas (niudeluuharjalt õlavarre väikesele kõbrukesele), õlavarre taha viimine, lähendamine ja sise rotatsioon
TAGUMINE RÜHM
Harjaülene (harja ülesest august suurele kõbrukesele), eemaldab õlavart
Harjaalune (harja alusest august suurele kõbrukesele), eemaldab õlavart
Väike ümarlihas (abaluu külgservalt suurele kõbrukesele), õlavars taha, lähendamine ja välisrotatsioon
Deltalihas (rangluult, õlanukilt ja abaluuharjalt õlavarreluule), eemaldab õlavart
EESMINE RÜHM:
Kaarnajätke õlavarrelihas (kaarnajätkelt õlavarrele), toob õlavart ette
Õlavarre kakspealihas (abaluu liigese ülemiselt kõbrukeselt ja kaarnajätkelt kodarluule), küünarliigese painutamine
Õlavarrelihas (õlavarrelt küünarluule), küünarliigese painutamine
TAGUMINE RÜHM:
Õlavarre kolmpealihas (abaluu liigese aluskõbrukeselt ja õlavarre tagapinnalt küünarnukile), küünarliigese sirutamine
EESMINE RÜHM: painutamine
Süva kiht:
Ruutsissepööraja (kodarluult küünarluule), küünarvarre sissepööraja
Pikk pöidlapainutaja (kodarluu eesmiselt pinnalt pöidlale), painutab pöialt
Süva sõrmedepainutaja (küünarluu eesmiselt pinnalt sõrmeotsteni), painutab sõrmi
Pindmine sõrmedepainutaja (küünarluult ja kodarluult keskmistele sõrmelülidele), painutab sõrmi
Pindmine kiht: algus sama
Ümar sissepööraja (õlavarreluu mediaalselt põndapealselt kodarluule), sissepööraja
Kodarmine randmepainutaja (teisele kämblaluule), randme painutamine
Pikk pihulihas (läheb kitsaks pihukõõluseks), randme painutaja
Küünarmine randmepainutaja (5-ndale kämblaluule), randme painutaja
KÜLGMINE RÜHM: sirutamine
Süva kiht:
Väljapöörajalihas (õlavarreluu lateraalselt poolelt kodarluule), välja pööramine
Pindmine kiht: algus sama, mis süva kiht
Lühike kodarmine randmesirutaja (3-ndale kämblaluule), randme sirutamine
Pikk kodarmine randmesirutaja (teisele kämblaluule), randme sirutamine
Õlavarre kodarluu lihas (kodarluu alumisele otsale), painutab küünarliigest, supinatsioon ja pronatsioon
TAGUMINE RÜHM:
Süva kiht: alguskoht sama
Pikk pöidlaeemaldaja (küünarvarre luude tagumiselt pinnalt pöidla kämblaluule), pöidla eemaldaja
Lühike pöidlasirutaja (pöidla proksimaalsele lülile), sirutab pöialt
Pikk pöidlasirutaja (distaalsele lülile), sirutab pöialt
Nimetissõrme sirutaja (nimetissõrmele), nimetissõrme sirutaja
Pindmine kiht: alguskoht sama, funktsioon sama
Sõrmedesirutaja (õlavarreluu lateraalselt põndapealselt kõikidele sõrmedele), sõrmede sirutamine
Väikesõrme sirutaja ( väiksele sõrmele)
Küünarmine randmesirutaja ( viiendale kämblaluule), sirutab rannet
Niude-nimme lihas (nimmelülidelt ja niudeluu augult reieluu väikesele pöörlile), reie ette viimine
Väike tuharalihas (Niudeluu välispinnalt reieluu suurele pöörlile), eemaldab reit
Keskne tuharalihas (sama, mis väike tuharalihas)
Pirnlihas (ristluult ja vaagna sisepinnalt reieluu suurele pöörlile), eemaldab reit ja pöörab väljapoole
Kolmepeane pööraja (Istmiku kõbrult, istmikuogalt ja toppekilelt reieluu pöörliauku), pöörab välja
Välimine toppelihas (välimiselt toppekile pinnalt pöörliauku), reie väljapööraja ja eemaldaja
Reieruutlihas (istmikuköbrult pöörlitevaheharjale), reie lähendaja
Poolkilelihas ja poolkõõluslihas (istmikuköbrult sääreluu ülemisele osale)
Reie kakspealihas (istmikuköbrult ja reieluu tagumiselt pinnalt pindluule), kõik 3 viivad reit taha ja painutavad põlve
Reie lähendajad: Suur lähendaja (istmikuköbrult karejoonele)
Lühike lähendaja, pikk lähendaja ja kammlihas (häbemeluult karejoonele)
Õrnlihas (häbemeluult sääreluule)
Reie nelipealihas : kinnituvad põlvekedrale ja on põlvesirutajad
1 Reiesirglihas (alumis-eesmiselt niudeluu ogalt), viib reit ette
2 Vahelmine pakslihas (reieluu eesmiselt pinnalt)
3 Külgmine pakslihas ja 4 keskmine pakslihas (reieluu karejoonelt)
Rätseplihas (ülemis eesmiselt niudeluu ogalt sääreluule), rätsepiste
Tagumine sääreluulihas (tagumiselt sääreluu pinnalt siseküljelt talla alla), jala lähendamine
Pikk suurvarba-painutaja (pindluult suure varba alla), suure varba painutaja
Varvaste painutaja (sääreluult 2-5 varba alla), varvaste painutaja
Sääremarja kolmpealihas:
Lestlihas (sääreluude tagumiselt pinnalt)
Kaksiksääremarjalihas (reieluult)
Tekitavad kannakõõluse ja lähevad kanna alla, tõstavad kanda
Pikk suurvarba sirutaja (pindluult suurele varbale), suure varba sirutaja
Pikk varvastesirutaja (sääreluu eesmiselt pinnalt 2-5 varbale), varvaste sirutaja
Eesmine sääreluu lihas (sääreluu külgmiselt pinnalt talla alla), lähendab jalga ja tõstab siseserva
Lühike pindluulihas (pindluult jala välisservale)
Pikk pindluulihas ( pindluu ülemiselt osalt talla alla), mõlemad tõstavad jala välisserva

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 10 allalaadimist

Lihased kerge konspekt kaugõppevormis #1

Lihased kerge konspekt kaugõppevormis #2

Lihased kerge konspekt kaugõppevormis #3

Lihased kerge konspekt kaugõppevormis #4

Lihased kerge konspekt kaugõppevormis #5

Lihased kerge konspekt kaugõppevormis #6

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KatrinZaitsev Õppematerjali autor

Lihas, lihaskiud, müofibrillid, neid katab sarkolemm ja laigud peal on tuumad, kaht liiki müofilamendid ehk valgud, müosiin ja aktiin

Lihas on vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund, mille kimbud on omavahel ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil.
Endomüüsium-õhuke sidekoeline kest ümber lihaskiu
Perimüüsium-Sidekoeline kest ümber lihaskimbu
Epimüüsium-sidekoeline kest ümber kogu lihase

Sidekirmed, sünoviaalpaunad, kõõlusetuped, plokid, seesamluud

Lülisambasirgestaja(niudeluuharjalt kuklaluuni), 2-poolne tegevus sirutus ja 1-poolne kallutus
Rihmlihas-kaelarihmlihas(3-5 rinnalülit kaelalülidele) ja pearihmlihas(3.kaela ja 3.rinnalülit kuklaluule),2-poolne pea liigutus kuklasse, 1-poolne pea pööramine
Saaglihas-ülemis-tagumine saaglihas(alumiste kaela ja ülemiste rinnalülide ogajätketelt 2-5 roidele) ja alumis-tagumine saaglihas(alumise rinna ja ülemiste nimme lülide ogajätkelt neljale alumisele roidele

abaluu sirutaja painutaja sääreluu niudeluu varba kodarluu reieluu tagumine lihasabaluu eesmine roideid rinnalihas saaglihas kihtalgus

Sarnased õppematerjalid

docx

LIHASTIK

lihaskiude Perimüüsiumiga-Lihaskiukimpe kattev sidekoelise ümbris. Epimüüsiumiga- kõige paksem sidekoelistest kattekihtidest, seob lihaskiudude kimbud terviklikuks lihaseks. Annab lihastele kuju. Lihaste abiseadeldised:  Sidekirmed – õhukesed kõõlusmembraanid (üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber)  Sünoviaalpaun – kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes. (lihaste all väikesed padjakesed, kus peal lihased liiguvad)  Kõõlustupp- üla- ja alajäsemete pikkade kõõluste ümber  Fibroosne plokk- silma koobas KERELIHASED (Torso) 1. Lülisambasirgestaja (seljal)- algus ristluu tagumine pind ning niudeluuharjalt ja kinnitub koljul (Ühepoolse tegevusel kallutame, kahepoolsel tegevusel sirgestab selga.) SELJA SIRGEKS AJAMINE 2. Romblihas (rombikujuline)- algab kahelt alumiselt kaelalülilt ja 4 ülemiselt rinnalülilt ja kinnitub abaluule

Bioloogia

docx

Anatoomia I kontrolltöö 8 lk.

4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Eksokriinnäärmed on varustatud juhaga, mis suunavad nõre limaskestale, ehk väliskeskkonda (nääre moodustub epiteelkoe näol nt kõrv, higinääre). Endokriinnäärmed suunavad nõre vereringesse, ehk sisekeskkonda, puudub viimajuha. 5. Elundi ja elundkonna mõiste: a) Elund – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon (luud, lihased, süda, maks jt.). b) Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamis-, seede-, vereringe elundkond). 6. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg - läbib keha pikisuunas -sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine) horisontaaltasapind. 7. Liigutuste liigid telgede suhtes:

Anatoomia

docx

Anatoomia põhjalik konspekt

Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (antiin, müosiin). 58. Lihase ehitus kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. 59. Lihaste erinevad kujud Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. 60. Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: · Sidekirmed e. fastsiad - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda,

Anatoomia

docx

Anatoomia küsimused 1-69

hingamisteede kõhrelised osad), elastne (kõrvalestad, välimine kuulmekäik), kiuline (lülidevaheketastes, häbemeliiduses). k) Luukude - Eristatakse põimikulist (kõõluste kinnituskohad ja kolju õmbluste piirkonnas) ja lamellaarset luukudet (kogu skelett). Lihaskoe liigid: l) Silelihaskude - nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes. m) Vöötlihaskude - skeletilihased, keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihased. n) Südamelihaskude - südames. 4.Elundi ja elundkonna mõiste: a) Elund – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon (luud, lihased, süda, maks jt.). b) Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (tugi-liikumiselundkond, hingamiselundkond, seedeelundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: a) Sagitaaltelg - eest taha.

Bioloogia

docx

Anatoomia - lihastik

Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega (siseperimüüsiumiga). Kogu kihast ümbritseb sidekoeline kest (välisperimüüsium). · Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud · Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nim kõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasotsa sabaks. I. Käävjas lihas II. Kakspealihas (kahe peaga lihas) III. Kolmpealihas (kolme peaga lihas) IV. Kakskõhtlihas (lihased, mille kõht jaguneb vahekõõluse abil kaheks osaks) V. Kahelisulgjas lihas (lihaskiud kinnituvad kõõlusele mõlemalt poolt teravnurga alt) VI

Füsioloogia

xlsx

Anatoomia KT I ainult lihased lihtsas exceli tabelis

Algab 5. - 7. soidekõhre Avaldavad tugevat survet välispinnalt ja rinnaku sisikonnale, soodustades Kõhulihas Kõhu sirglihas mõõkjätkelt. Kulgeb Kinnitub häbemeluule õõneselundite sisaldiste ed keskjoone läheduses väljutamist. Kõhu lihased allapoole. langetavad roideid (väljahingamine). Kinnitub niudeluuharja välisservale. Mediaalsuunas läheb see Algab sämpudena kaheksa

Anatoomia

doc

Anatoomia

 lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid 3. südamelihas- ainutl südames  närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid NT. tugi-liikumiselundkond 5. 6. teljed- sagitaal(eest taha)- eemaldamine, lähendamine frontaal(vasakult paremale)- sirutus, painutus vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7. luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid)

Bioloogia