küünarluu kodarmine sälk. Sidemed: küünarluumine ja kodarluumine kaaskülgmine side, kodarluuvõruside Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 10. Küünarliigesele toimivad lihased, innervatsioon: Sirutamine: 1) õlavarre kolmpealihas, küünarnukilihas, sõrmedesirutaja, väikesõrmesirutaja, küünarmine randmesirutaja , pikk ja lühike kodarmine randmesirutaja –õlavarrepõimiku kodarluunärv Painutamine: 2) õlavarre-kakspealihas, õlavarrelihas - õlavarrepõimiku lihase-nahanärv (n. musculocutaneus) 3) õlavarre-kodarluulihas – õlavarrepõimiku kodarluunärv (n.radialis) 4) ümar sissepööraja, pindmine sõrmdepainutaja, kodarmine randmepainutaja, pikk pihulihas.- õlavarrepõimiku keskpidine närv(n.medianus) 5) küünarmine randmepainutaja - õlavarrepõimiku küünarluunärv (n. ulnaris). Väljapööramine: 6) väljapöörajalihas, õlavarre-kodarluulihas, lühike ja
axillaris abaluualune lihas, deltalihas, õlavarre- pea lihas kraniaalsed rinnanärvid – nn. pectorales pindmine rinnalihas, rangluualune lihas craniales pikk rindkerenärv – n. thoracicus longus saaglihas rindkere-selja närv – n. thoracodorsalis seljalailihas lateraalne rindkerenärv – n. thoracicus kerenahalihas lateralis kaudaalsed rinnanärvid – nn. pectorales alanev rinnalihas caudales kodarluunärv – n. radialis küünar-, randme- varbaliigese sirutajad, küünarvarre nahk keskpidine närv – n. medianus kordamine randmepainutaja, pindmised ja süvad varbapainutajad. küünarluunärv – n. ulnaris eesjäseme painutajad, lat. & kaud nahka kaudaalne küünarvarre-nahk – n. küünarvarre kaud. osa nahk cutaneus antebrachii caudalis
Põimiku pikim närv vahelihasenärv on seganärv ja innerveerib vahelihast, osaliselt ka perikardi ja pleurat. * Õlapõimik moodustub alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest astriklihaste vahel, kust suundub esimese roide ja rangluu vahelt koos rangluualuse arteriga kaenlaauku. Sellest põimikust lähtuvad lühikesed närvid õlavöötme lihastele ja pikad närvid ülajäseme lihastele ja nahale. Suurimad harud selles põimikus: kodarluunärv innerveerib õla ja küünarvarre tagumisi lihaseid ja nahka 1 keskpidine närv innerveerib enamikku küünarvarre eesmistest lihastest küünarluunärv innerveerib osalt küünarvarre eesmisi ja väikesõrme lihaseid ja nahka käe mediaalsel küljel.
innervatsiooni piirkonnad: 1) kaelapõimik PLEXUS CERVICALIS ➔ ülemiste kaelanärvide kõhtmistest harudest (c1-c4/5) ➔ pikim N on vahelihasenärv N.PHRENICUS-> diafragma, perikard, pleura ➔ tundenärvid-> kaela, pea tagaosa ja rinnanahale 2) õlapõimik PLEXUS BRACHIALIS ➔ alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest (c5-c8) ➔ küünarluunärv N.ULNARIS, kodarluunärv N.RADIALIS, keskmine närv N. MEDIANUS ➔ õlavöötme lihased, ülajäsemete lihased ja nahk 3) nimmepõimik PLEXUS LUMBALIS ➔ nimmenärvide kõhtmistest harudest ➔ suurimad: toppenärv, reienärv, säärenärv ➔ kõhu alaosa nahk ja lihased, reie eesmised lihased ja nahk, sääre mediaalse pinna nahk 4) ristluupõikmik PLEXUS SACRALIS ➔ ristluunärvide kõhtmistest osadest
Lihased: • kätt painutavad – 1) pikk pöidlapainutaja; 2) süva sõrmedepainutaja; 3) pindmine sõrmedepainutaja • kätt sirutavad – 1) lühike pöidlasirutaja; 2) pikk pöidlasirutaja; 3) sõrmede sirutaja • kätt lähendavad – 1) küünarmine randmepainutaja; 2) küünarmine randmesirutaja; 3) sõrmede sirutaja • kätt eemaldavad – 1) kodarmine randmepainutaja; 2) väljapöörajalihas; 3) sõrmede sirutaja Innervatsioon: käe lihaseid innerveerib õlapõimiku kodarluunärv, küünarnärv 15. Vaagen tervikuna, liigesed, liidused, liikuvus, soolised einevused. Puusaluude ühendusele mõjuvad jõud. Vaagen koosneb ristluust ja kahest puusaluust, Häbemeliidus – ehk sümfüüs moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel Ristluu-niudeliiges on lameliiges – väga piiratud liikuvusega . Soolised erinevused – naise vaagen – lühem ja lamedam mehel – kõrgem ja ettesuunatud. Puusaluude ühendusele mõjuvad jõud Gravitatsioonijõud
kortispinaalkulglat alla seljaaju eessarve nimmepõimiku segmentideni -> sealt edasi reienärvi -> neuromuskulaarse sünapsi kaudu antakse reie nelipealihasele käsklus kontraktsiooniks, mis põlveliigest sirutab. 2) Närviimpulsside kulg automaatsel küünarliigese sirutamisel: Impulss liigub keskaju punatuumast mööda rubrospinaalkulglat alla seljaaju valgeaine külgmisi vääte pidi-> 4 alumise kaelanärvi segmendini (õlavarrepõimikusse) -> kodarluunärv -> õlavarre-kolmpealihasesse -> käsklus antakse üle neuromotoorse sünapsi kaudu. 3) Info liikumise tee pöia lihaste seisundist jalast peaaju koorde: Impulss liigub sääre eeskülje (süva pindluunärv) ja tagakülje (sääreluunärv) pidi istmikunärvi -> sealt läbi vaagna istmikumulgu ristluupõimikusse (viimane rinnanärv ja neli ülemist ristluunärvi). Ristluupõimikust spinaalganglioni seljaaju valgeaine tagumist vääti pidi õrnkimpu -> postsentraalkääru.
31. mis piirkonda innerveerib õlavarrepõimik? Kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ja nahka NS slaid 82-83; anat lk 216 32. millised närvid jäävad õlavarrepõimiku 1. Lihase-nahanärv 2. Keskpidine närv 3. Küünarluu närv 4. Kodarluunärv NS slaid 82-83; anat lk 216-217 koosseisu?, nimeta 4 erinevat! Innerveerib 1. alajäset ning kehatüve alumist osa, 2. kõhulihaseid, 3. reie eesmise ja keskmise rühma 33. mis piirkonda innerveerib nimmepõimik? lihaseid, 4. munanditõsturit. Nahaharud 5. kõhu ja reie nahka, 6. sääre mediaalset pinda, 7. munandikotti, NS slaid 86; anat lk 217-218
nahka ja lihaseid. Kaelapõimiku pikim närv on vahelihase närv mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast. 165. Õlavarrepõimik, selle moodustumine innervatsiooni piirkonnad: Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka. Tähtsamad pikad närvid on: lihasenahanärv, keskpidine närv, küünarluunärv, kodarluunärv, roietevahelised närvid. 166. Roietevahelised närvid, nende arv, paiknemine, funktsioonid: Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevaheliste närvidena sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel, innerveerides roietevahelisi ja kõhulihaseid, kopsu ja kõhukelmet. 167. Nimmepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad: Nimmepõimiku moodustavad viimase rinnanärvi ja nelja esimese nimmenärvi kõhtmised harud.
★ suur kõrvalestanärv ★ kaela ristinärv ★ rangluuülised närvid Õlapõimik PLEXUS BRACHIALIS - moodustub alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest astriklihaste vahel - suundub 1.roide ja rangluu vahelt koos rangluualuse arteriga kaenlaauku ● -> lühikesed närvid õlavöötme lihastele ja pikad närvid ülajäsemete lihastele ja nahale ★ küünarluunärv NERVUS ULNARIS ★ kodarluunärv N. RADIALIS ★ keskmine närv N. MEDIANUS ★ lihase-nahanärv Nimmepõimik PLEXUS LUMBALIS - moodustub nimmenärvide kõhtmistest harudest - paikneb nimmelülide kõrval niude-nimmelihase vahel L1 - L5 ● -> kõhu alumise osa nahka ja lihaseid, reie eesmisi ja mediaalseid lihaseid ning nahka, ka sääre mediaalse pinna nahka ★ niude-alakõhunärv ★ niude-kubemenärv
annaabi.ee 
