innerveeritakse. Kõige sagedamini innerveeritakse aeglastest lihaskiududest koosnevaid motoorseid ühikuid. 9. Lihastöö liigid, näited konkreetsete lihaste talitluse abil 1) Dünaamiline töö – lihas pingutub ja lõdvestub vaheldumisi, muutub lihase pikkus ja pinge 2) Kontsentriline – lihas lüheneb, kuna väline koormus on väiksem lihases tekkivast pingest = luukangid lähenevad üksteisele (nt raskuste tõstmine, kakspealihas) 3) Ekstsentriline lihastöö – lihas pikeneb, kuna väline koormus on suurem lihases tekkivast pingest = luukangid eemalduvad üksteisest (nt raskuste tõstmine, kolmpealihas) 4) Staatiline, isomeetriline – väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, luukangide liikumist ei toimu = lihase pikkus ei muutu, muutub ainult lihaspinge (nt. keha pooside säilitamine) 5) Isotooniline – väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega (vaid keelelihaste puhul) 10
lähendab abaluud lülisambale Deltalihas- Liigutavad õlaliigest. liigutab õlavart Suur rinnalihas- Kokku tõmbudes langetab ülestõstetud käsivart ning kui see on juba langetatud, siis liigutab õlga ettepoole, kumerdades selga. Lisaks võib tõsta rinnaõõnt. viib õlavart ette Seljalihas- Tõmbab õlavart taha ja allapoole, roteerib sissepoole, langetab ülestõstetud kätt. Õlavarre kolmpealihas- Sirutab küünarvart üle käsivarre. sirutab küünarvart Õlavarre kakspealihas- Painutab küünarvart, sirutab seda nii, et peopesa on suunatud ettepoole, pöörab ja tõstab käsivart. painutab küünarvart Õlavarrelihas- Liigutavad peamiselt küünarliigest. Õlavarre kodarluu lihas- peamine ülesanne on painutada küünarvart üle käsivarre, lihast sissepoole pöörates pöördub küünarvars väljapoole ning väljapoole pöörates sissepoole. Kõhusirglihas- Kokku tõmbumisel painutab rindkeret ettepoole või kergitab vaagnaluud,
moodustades neuromotoorse ühiku. Neuromotoorsesse ühikusse kuuluvad lihaskiud kontraheeruvad korraga ja maksimaalse jõuga (kas kõik või mitte ükski). Seega sõltub lihase kontraktsioonijõud samaaegselt kontraheeruvate neuromotoorsete ühikute arvust. Neuromootoorsete ühikute tegevusse rakendamise võime sõltub palju ka treenitusest. Lihase koosseisu kuulub tihti tuhandeid neuromotoorseid ühikuid (õlavarre kakspealihas sisaldab 1-2 miljonit lihaskiudu) Lihaste varustamine verega. Lihastesse sisenevad arterid, mis jagunevad kapillaarideks, milledest saavad alguse veenulid ja need omakorda ühinevad veenideks. Töö puhul veresooned lihastes laienevad ja seega suureneb kogu lihase paksus. Lihaste talitlus Lihase alguskoht paikneb lähemale lülisambale või kerele. Kinnituskoht asetseb lihase vastasotsas. Dünaamilise kontraktsiooni puhul lihase algus- ja kinnituskoht lähenevad
· Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud · Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nim kõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasotsa sabaks. I. Käävjas lihas II. Kakspealihas (kahe peaga lihas) III. Kolmpealihas (kolme peaga lihas) IV. Kakskõhtlihas (lihased, mille kõht jaguneb vahekõõluse abil kaheks osaks) V. Kahelisulgjas lihas (lihaskiud kinnituvad kõõlusele mõlemalt poolt teravnurga alt) VI. Ühelisulgjas lihas (kiud kinnituvad kõõlusele ainult ühelt poolt põiki) VII. Ainuliigeselised, kaheliigesed ja mitmeliigeselised lihased.
NB! Väikesel sõrmel ja pöidlal on lisaks veel oma sirutaja ALAJÄSEME LIHASED 1. Niude-nimme lihas: (kubeme piirkonnas), algab nimmelülidelt ning kinnitub reieluu väikesele pöörlile (VIIB REIT ETTE). 2. Suur tuharalihas- algab niudeluu tagapinnalt ja kinnitub sääreluu lateraalsele põndale. REIE TAHAVIIMINE REIS - Reie tagakülg NB! Algavad istmikuköbrult ehk põlve painutajad (viivad puusaliigesest reie taha). 1. Reie kakspealihas- vasakpoolne, kinnitub pindluule. (Reie sirutamine, põlvest painutamine). 2. Poolkilelihas – parempoolne, kinnitub sääreluule. (reie sirutamine, põlvest painutamine). 3. Poolkõõluslihas – keskmine ning asub poolkilelihase peal (kinnitub sääreluule). (Reie sirutamine, põlvest painutamine). - Reie sisekülg 1. Suur lähendaja: (Lähendaja, REIE välisrotatsioon) Kinnitub reieluu karejoonele Algab istmikuköbrult 2
kõhred, rinnaku mõõkjätk Kubemekanal Kubemeside Kõhuvalgejoon Rinnaku Kõhusirglihase tuped mõõkjätk Suur ja väike ümarlihas Abaluu Õlavarreluu Sünergist harjaalusele lihasele väike/suur köbruke Õlavarre-kakspealihas* Abaluu Kodarluukörpus Õla- ja küünarliigeste biceps brachii liigeseüline liigutamine köbruke, Õlavarrelihas kaarnajätk Õlavarreluu, Küünarluukörpus Painutab küünarvart lihasevahesein Õlavarre-kolmpealihas* Abaluu, Küünarnukk Küünarvarre sirutamine triceps brachii õlavarreluu
1 M. obliquus externus abdominis Välimine köhupõikilihas 9. 2 Vagina musculi recti abdominis Kõhusirglihase -tupp 0. 2 M. rectus abdominis Kõhusirglihas 1. 2 M. triceps brachii Õlavarre-kolmpeal ihas 2. 2 M. biceps brachii Õlavarre-kakspealihas 3. 2 M. coracobrachialis Kaarnajätke-õlavarre Iihas - 4. 2 M. brachialis Õlavarrelihas 5. 2 M. brachioradialis Õlavarre-kodarluu lihas 6. 2 M. extensor carpi radialis longus Pikk kodarmine randmesirutaja 7
* Näoilme muut * Alalõualuu liigutamine 2) Kaela-, seljalihased - trapetslihas, seljalihas, kaelalihas, suur rinnalihas, välimine kõhu põiklihas, kõhu sirglihas * Sirge keha * Tõsta ja pöörata pead * Painutada keha taha poole 3) Vöötmelihased - deltalihas, suur tuharalihas ,rätsepalihas 4) Rinnalihased - suurrinnalihas, roitevahelisedlihased, diahagma e. vahelihas, reissirglihas, külgmine pakslihas, keskimine pakslihas, pikk varvaste sirutajalihas, reie kakspealihas, * Ülajäsemete liigutused * Hingamis liigutused
Vöötlihased e skeletilihasd Silelihased Südamelihas ( myocardium ) Vöödilised ja luude küljes Ei ole vöödiline Ainult südames Tahtele alluvad Elundite seintes Vöödiline Tahtele ei allu Tahtele ei allu 15. Inimese lihastik (nimetused jooniselt ). Tähista joonisel numbritega: 1. näolihased 2. kaelalihased 3. deltalihas 4. suur rinnalihas 5. õlavarre kakspealihas 6. välimine kõhu põiklihas 7. kõhu sirglihas 8. rätsepalihas 9. reiesirglihas 10. külgmine pakslihas 11. keskmine pakslihas 12. pikk varvastesirutajalihas 13. trapetslihas 14. õlavarre kolmpealihas 15. seljalihas 16. suur tuharalihas 17. reie kakspealihas 18. kaksiksääremarjalihas 19. kannakõõlus Kordamine: Tähista õige(d) vastus(ed). 1. Küünarvarre painutamisel õlavarre kolmpealihas Lõtvub Tõmbub kokku 2. Inimese tahtele alluvad
magnus - kõri * kaelaristinärv – n. transversus colli III-V kaelanärvi vent haru kaela lihased & nahk, turja nahk rangluuülesed närvid – nn. õlaliigese ja rinnapiirkonna nahk supraclaviculares abaluuülene närv – n. suprascapularis harjaülene ja harjaalune lihas abaluualused närvid – nn. subscapulares abaluualune lihas lihase-naha närv – n. musculocutaneus prox haru: õlavarre-kakspealihas, kaarnajätke õlavarre lihas; dis haru: õlavarrelihas mediaalne küünarvarre-nahanärv – n. eesjäseme nahk cutaneus antebrachii medialis kaenlanärv – n. axillaris abaluualune lihas, deltalihas, õlavarre- pea lihas kraniaalsed rinnanärvid – nn. pectorales pindmine rinnalihas, rangluualune lihas craniales
lähtuvatest retseptoritest, seega suuraju koore erutusseisund on vähenenud. On täheldatud seos lihaspinge ja siseelundite pingeseisundi vahel. Lihaste lõdvestus ja NS erutusseisundi seos võimaldab mõjutada emotsioone lihaspinge krutib psüühilist pinget. 24.SELGITAGE LIHASE SEISUND: LÜHENENUD PINGESEISUND. TOOGE NÄIDE Lihas on lühenenud ja pinges. Lihase algus- ja kinnituskohad on teineteisele lähenenud, lihaskõht on paksenenud. Lihas on hästi kombeldav.Nt õlavarre-kakspealihas painutatud küünarvarre puhul 25.SELGITAGE LIHASE SEISUND: LÜHENENUD LÕDVESTUSSEISUND. TOOGE NÄIDE Lihas on lühenenud ja lõtv. Lihase algus- ja kinnituskohad on teineteisele väga oluliselt lähenenud. Kombeldes on liha pehme.Nt õlavarre-kakspealihas väga tugeva küünarvarre painutuse korral 26.SELGITAGE LIHASE SEISUND: PINGESTUNUD LÄHTESEISUND. TOOGE NÄIDE Lihas on lähteseisundis ja pinges. Lihase algus- ja kinnituskohtade vahekaugus ei muutu. Lihas on hästi kombeldav
Liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Liigeseauk on peaaegu lame pind. Keraliiges. Abiseadeldis: liigeseõõnsusmokk- liigeseääre augu kõrgendus, mille tõttu liigeseauk süveneb. Sidemed: kaarnajärke-õlavarreluuside, õlavarre-kakspealihase pika pea kõõlus, mis algab liigese seest. Liikumine võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges. 8. Õlaliigesele toimivad lihased: 1) Õlavarre ettetoomine: deltalihase eesmine osa, suur rinnalihas, õlavarre–kakspealihas, kaarnajätke- õlavarrelihas. 2) Õlavarre taha viimine: deltalihase tagumine osa, suur ja väike ümarlihas, harjaalune lihas, õlavarre kolmpealihas, seljalailihas. 3) Õlavarre eemaldamine: harjaülene lihas, deltalihas tervikuna. 4) Õlavart lähendavad: deltalihase eesmine ja tagumine osa, suur rinnalihas, abaluualune lihas, suur ümarlihas, seljalailihas. 5) Sissepööramine: suur rinnalihas, deltalihase eesmine osa, abaluualune lihas, seljalailihas
läbivad seda nabaveen ja kaks nabaarterit deltalihas rangluu, õlanukk, õlavarreluu tõstab õlavart horisontaaltasapinnani ette ja m. deltoideus abaluuhari deltalihasmine köprus pöörab sissepoole, lähendab keskjoonele; õlavarre-kakspealihas abaluu kodarluuköprus, painutab ja pöörab käsivart väljapoole; tõmbab m. biceps brachii kiudkõõlusriba õlavart ette õlavarrelihas õlavarreluu küünarluuköprus painutab käsivart õlavarre-kolmpealihas abaluu, õlavarreluu küünarnukk tõmbab ülestõstetud õlavart all, rippasendist ÜLAJÄSE m
ühelissulgjalt, kahelissulgjalt lihase pikitelje suhtes -olenevalt paigutusest tulenevad ka lihase mehaanilised omadused 4)Sõõr- ja sulgurlihased -paiknevad ümber avade (Vain, A. 2002). Levinumad skeletilihased Inimorganismis on küll üle 400 skeletilihase. Suurimaks skeletilihaseks on tuharalihas ning organismi väikseimad lihased on silmalihased. Suurimad skeletilihased on: näolihased, kaelalihased, deltalihas, õlavarre kakspealihas, kõhu sirglihas, rätsepalihas, reiesirglihas, sääremarjalihas, kaksiksääremarja lihas, reie kakspealihas, suur tuharalihas, selja lailihas ning trapetslihas. Vöötlihaskiu ehitus: Vöötlihaskiu sisemus ehk sarkoplasma koosneb omakorda mitokondritest, rakusisaldistest ning müofibrillidest.(Rääsk, T.2020). Müofibrillid on niidikujulised moodustised, mis paiknevad lihaskiu sees. Müofibrillide hulk võib ulatuda üle 2000. Müofibrill jaguneb omakorda
• õlavarre-kodarluu liiges – keraliiges. Liikumine ümber 3 telje. • õlavarre-küünarluu liiges – tiguliiges. Liikumine ümber 1 telje. • Lähim kodar-küünarluu liiges – ratasliiges. Liikumine ümber 1 telje.sisse ja välja. Liikuvus: valdav liikumine toimub ümber frontaaltelje – suure amplituudiga sirutamine ja painutamine. Ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine. 10. Küünarliigesele toimivad lihased, innervatsioon. Küünarvarre painutus: • õlavarre-kakspealihas • õlavarrelihas Küünarvarre sirutus: • õlavarre-kolmpealihas Küünarvarre sissepööramine: • ruutsissepööraja • ümarsissepööraja Küünarvarre väljapööramine: • õlavarre-kakspealihas 2 Innervatsioon: Radiaalnärv (õlavarrepõimik) 11. Küünarvarreluude vahelised ühendused, liikuvus. Küünarvarreluid ühendab omavahel luudevaheline kile. Kaht luud ühendab kaks liigest: 1) lähim kodar-küünarluu liiges
Keskmine pakslihas Tõstab jalga ja sirutab põlve. Kõhu sirglihas Kallutab keha ette Pikk varvaste sirutajalihas Tõstab varbaid Näolihased Liigutavad alalõuga ja väljendavad emotsioone Seljalihas Viib õlavart taha Välimine kõhu põiklihas Pöörab keha Kaelalihased Tõstavad ja pööravad pead Õlavarre kakspealihas Painutab küünarvart Õlavarre kolmpealihas Sirutab küünarvart Deltalihas Liigutab õlavart Trapetslihas Hoiab paigal ja liigutab abaluud Reie kakspealihas Painutab säärt Suur tuharalihas Viib reit taha Kaksiksääremarjalihas Sirutab pöida Suur rinnalihas Viib õlavart ette
suurele kõbrukesele), õlavars taha, lähendamine ja välisrotatsioon Deltalihas (rangluult, õlanukilt ja abaluuharjalt õlavarreluule), eemaldab õlavart EESMINE RÜHM: Kaarnajätke õlavarrelihas (kaarnajätkelt õlavarrele), toob õlavart ette Õlavarre kakspealihas (abaluu liigese ülemiselt kõbrukeselt ja kaarnajätkelt kodarluule), küünarliigese painutamine Õlavarrelihas (õlavarrelt küünarluule), küünarliigese painutamine TAGUMINE RÜHM: Õlavarre kolmpealihas (abaluu liigese aluskõbrukeselt ja õlavarre tagapinnalt küünarnukile),
ja välim. kõhu põikilihas külgkallutus - lülisambasirgestaja (niude-roideosa), nimme-ruutlihas õlg-- painutus - deltalihas sirutus - suur ümarlihas aduktsioon - abaluualune lihas, kaarnajätke-õlavarrelihas abduktsioon - deltalihas, harjaüline lihas sissepööre - suur ümarlihas, abaluualune lihas väljapööre - harjaalune lihas, väike ümarlihas küün-- painutus - õlavarre kakspealihas, õlavarrelihas sirutus - õlavarre kolmpealihas, küünarnukilihas ranne--painutus - randmepainutajad (kodarmine ja küünarmine), pikk pihulihas sirutus - randmesirutajad (kodarmine ja küünarmine) sõrm-- painutus - sõrmede painutajad (pindmine ja süva), pöidlapainutajad (pikk ja lühike) sirutus - sõrmedesirutaja, pöidlasirutajad (pikk ja lühike), nimetissõrme-, väikesõrmesirutaja puus-- painutus - niude-nimmelihas, rätseplihas, reie nelipealihas
köbruke kerele, pöörab sissepoole Väike ümarlihas Abaluu lateraalsest Õlavarreluu sisemise Teostab õlavarre ekstensiooni, piirist külje suuremale adduktsiooni ja välisrotatsiooni, köbrukesele kinnitub stabiliseerib õlaliigest Õlavarre-kakspealihas* Lühike pea: abaluu Kodarluukörpus Painutab ja pöörab käsivart M. BICEPS BRACHII kaarnajätke väljapoole; tõmbab õlavart ette Pikk pea: abaluu (Kiudköölusriba) liigeseüline köbruke Õlavarrelihas Õlavarreluu distaalse Küünarluuköprus Painutab käsivart poole eesmine pind
PTK 1.3 luude koostis ja ehitus Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. 1) Vesi -20% 2) Mineraal- e anorgaanilised ained P,Mg, Ca 55%- TUGEVUS 3) Orgaanilised ained 25%-ELASTSUS Luude ehitus: · Toruluu on seest õõnes ja täidetud kollase luuüdiga(eristatakse punast ja kollast,punane on vereloomeelund) · Luude otsas paikneb käsnollus, millesse suubuvad veresooned · Luud ümbritseb luuümbris(toodab uusi luurakke) , mille all asub tihe ja tugev luukude-plinkkude Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät,tõmbele ja venitusele väga vastupidav 1.4 Luud ja nende ühendused Luude ühendused 1) Liikuvad: a)keraliigesed-õlad, puusad b)plokkl.-põlve-ja küünarliiges c)silinderl- selgroolülid 2) Poolliikuvad 3) Liikumatud Luustik e skelett Ülesanded: 1) Toestab pehmeid kudesid 2) Kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi 3) Lihaste kinnitusko...
Suur ümarlihas Abaluu alumine nurk Õlavarreluu väike köbruke Tõmbab õlavart taha, lähendab kerele, pöörab sissepoole Väike ümarlihas Abaluu lateraalne serv Õlavarreluu suure Retroversioon, abduktsioon, köbrukese alumine serv välisrotatsioon Õlavarre-kakspealihas (m. Abaluu kaarnajätke, abaluu Kodarluuköprus, Painutab ja pöörab käsivart väljapoole biceps brachii) liigeseüline köbruke kiudkõõlusriba Õlavarrelihas Õlavarreluu distaalse poole Küünarluuköprus Painutab käsivart eesmine pind Õlavarre-kolmpealihas (m. Abaluu liigesealune köbruke, Küünarnukk Tõmbab ülestõstetud õlavart alla,
C: Kiiruluud 2 D: Sõelluu 1 E: Kiilluu 1 F: Otsmikuluu 1 7. Seleta mõne sõnaga, mis on agonist (on lihas, mis uuritavat liigutust teeb); antagonist (on lihas mis teeb täpselt vastupidist liigutust, agonisti töö ajal „annab järele”, muutes liigutuse sujuvaks ja juhitavaks), sünergist (on lihas, mis töötab agonistiga umbes samas suunas (annab jõudu juurde), või muudab liigutuse suunda meile vajalikus suunas), fiksaator (fikseerib liigutuse ajal agonisti alguskoha) 8. Õlavarre kakspealihas: A: Ladinakeelne nimi? (m. biceps brachii) B: Mis osa pealt algab ja kuhu kinnitub? (Pikkpea, algab abaluu pealt liigese üliselt köbrukeselt; Lühike pea, algab kaarnajätkelt; Kinnitub kodarluule; põhiline funktsioon on küünarliigese painutamine ja välja keeramine ehk supinatsioon) 9. Sääre kolmpealihas: A: Ladinakeelne nimi? B: Mis osadest koosneb ja kus algab? (Lestlihas – sääreluu, pindluu ja luudevaheline kile; sääremarja
Rinnapiirkond(12),Nimmepiirkond(5),Ristluupiirkond(5k sõrmi. okkukasvand luud)õndrapiirkond(4-5) Jalalihased Reielihased, Liigutavad jalga. Käeluud-õlavarreluu, kodarluu, küünarluu, randmeluud, sääremarja kämblaluud,sõrmeluud. kakspealihas Jalaluud:reieluu,põlvekeder,sääreluu,pindluu,kannaluud,p öialluud,varbaluud. 8.Töövõime sõltub: 1)lihaste suurusest e Rinnakorv-12paari roideid, millest 10paari kinnituvad lihasemassist.2)Lihaste treenitusest. rinnaluule ja 2 paari on lihastes. 3)Lihaste tervislikust seisundist. Vaagnavööde- kolm kokkukasvanud luud: puusaluu, Väsimus sõltub:!)töökiirusest,igal inimesel on oma kindel häbemeluu, niudeluu
abaluuharjalt Õlavarre lihased 1. Kaarnajätke Abaluu kaarnajätkelt Õlavarreluu väiksele Õlavarre ette toomine õlavarre lihas kõbrule 2. Õlavarrelihas Õlavarreluu eesmiselt Küünarluule Painutab küünarvart pinnalt 3. Õlavarre Pikk pea abaluu Kodarluule Küünarvarre kakspealihas kõbrult, lühike pea painutamine kaarnajätkelt 4. Õlavarre Pikk pea abaluu liigese Küünarnukile Küünarvarre sirutamine kolmpealihas aluselt kõbrukeselt, teised kaks õlavarreluu tagumiselt pinnalt 5. Küünarnuki lihas Õlavarreluu lateraalselt Küünarnukile Küünarvarre sirutamine põndapealiselt
NIMETUS Poolkilelihas Istmikuköbru Sääreluu mediaalne Põlve painutus, sisse põndapealne pööramine Poolkõõluslihas Istmikuköbru Sääreluuköprus Põlve painutus, sisse pööramine Reie- Pikk pea istmikuköbru Pindluu Põlve painutus, välja kakspealihas Lühike pea reieluu pööramine karejoone lateraalne mokk Reie lihased Keskmine (5) LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Suur lähendaja Istmikuköbru Reieluu karejoone Reie lähendamine ja mediaalne mokk välja pööramine
õlavarre lihas köbruke viimine Õlavarrelihas Õlavarreluu distaalse osa eesmine pind Küünarluu köprus Küünarvarre painutus Õlavarre Pikk pea abaluu liigeseüliselt Kodarluu köprus Küünarvarre kakspealihas köbrukeselt, Lühike pea abaluu painutus kaarnajätk Õlevarre Pikk pea abaluu liigesealune köbruke, Küünarnukk Küünarvarre kolmpealihas Külgmine pea õlevarreluu tagumise pinna sirutus ülaosa, Mediaalne pea õlavarreluu tag. pinna alaosa
LIHASED 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel keha ja selle üksikosade liikumist ruumis, moodustades nn. aktiivse liikumisaparaadi. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused Koosnevad mitmesuguse pikkusega erinevatest kiududest, mis on koondunud kimpudesse. Lihaskiud on ümbritsetud endomüsiuumiga. On võimelised muutma oma pikkust valkude abil ning erutuvad. Igal lihasel on närvid ja veresooned. 3. Selgitage mõisted: Kõõlus (lad. k. tendo ) - s Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Innerveerima - Närvidega varustamine Sidekirme (lad.k. fascia) - Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil vabalt ja segamatult kontraheeruda. Selgitage mõisted: Lihastoonus - lihastoonus on lihaste loomulik pinge, mis on tingitud motoorsete närvide poolt saadetavatest harvadest impulssidest ...
tagumine osa abaluuharjalt. Algab kahe peana: pikk pea algab abaluu liigeseüliselt köbrukeselt pika kõõlusega, Lihase lõpposa kinnitub Teostab väikeses ulatuses Õlavarreli Õlavarre mis läbib õlaliigese õõne, tugeva kõõluse abil õlavarre anteversiooni ja hased kakspealihas asetsedes õlavarreluu kodarluu köprusele. küünarvarre supinatsiooni. köbrukeste vahevaos; lühike pea algab kaarnajätkelt. Algab kolme peana: pikk pea abaluu liigesealuselt köbrukeselt, külgmine pea
TALLINNA TEENINDUSKOOL **** ***** KT20-KES1 LIHASMAPP JUHENDAJA: SIRET RANNIK TALLINN 2020 1 Sisukord Ülajäseme pindmised lihased ........................................................................................................... 3 1. Õlavarre kakspealihas m. biceps brachii .................................................................................. 3 2. Õlavarre-kodarluu lihas m. Brachioradialis ............................................................................ 4 3. Deltalihas m. Deltoideus .......................................................................................................... 5 4. Õlavarrelihas m. Brachialis .........................................................................................
hari abduktsioon, siserotatsioon Väike ümarlihas abaluu lateraalne õlavarreluu õlavarre serv suurköbruke välisrotatsioon, abduktsioon Õlavarre- Väline ehk pikk Kaks pead Painutab kakspealihas / pea algab abaluu lähevad üle küünarvart, musculus biceps kaarnajätkelt kõõluseks ja sirutab seda nii, et Brachil Lühike pea, mis kinnituvad peopesa suunatud algab abaluu kodarluu ettepoole, pöörab kaarnajätkelt koprusele ja tõstab käsivart Õlavarrelihas Õlavarreluu Küünarluu Painutada
Poolkilelihas Istmikukõbrult põlveliigese kihnule rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha. Poolkõõluslihas Istmikukõbrult Sääreluukõprusele Põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha. Reie kakspealihas : · Pikk pea · Istmikukõbrult Põlveliigese painutamine ja Pindluu peale rotatsioon, välisrotatsioon, viib · Lühike pea · Reieluu karejoone reit taha. lateraalselt mokalt KESKMINE RÜHM (7) LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON
Kaarnajätke-õlavarrelihas Abaluu kaarnanokkjätkelt Õlavarreluu väikeköbrukese Tömbab õlavart ette ja keerab harjast distaalsemalt sisse Õlavarrelihas Õlavarreluu distaalselt osalt Küünarluu kõprusele Painutab küünarvart Õlavarre-kakspealihas (algab kahe peana) · Pikk pea · Abaluu liigeseüliselt · Kodarluu kõprusele Tõmbab õlavart vähesel kõbrukeselt määral ette, painutab küünarvart ja pöörab välja · Lühike pea · kaarnajätkelt
keskne osa õlanukilt tagumine osa abaluuharjalt Kinnitub: õlavarreluu deltalihasmisele köprusele Funkts: viib õlavart ette, taha, pöörab ja lähendab ÕLAVARRE LIHASED KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnajätkelt Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukesele Funkts: tõmbab õlavart ette ja keerab sisse ÕLAVARRELIHAS- kakspealihase all Algab: õlavarreluu distaalse osa eesmiselt pinnalt Kinnitub: küünarluu köprusele Funkst: painutab küünarvart ÕLAVARRE-KAKSPEALIHAS (biceps) Algab kahe peana: pikk pea algab abaluu liigeseüliselt köbrukeselt lühike pea algab kaarnajätkelt Kinnitub: kodarluu köprusele Funkts: painutab küünarvart ja pöörab välja ÕLAVARRE-KOLMPEALIHAS (triceps) Algab kolme peana: pikk pea abaluu liigesealuselt köbrukeselt külgmine osa õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt mediaalne pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt Kinnitub: küünarnukile Funkts: sirutab küünarvart ja tõmbab taha mediaalsele
C: Kiiruluud 2 D: Sõelluu 1 E: Kiilluu 1 F: Otsmikuluu 1 21. Seleta mõne sõnaga, mis on agonist - Lihas, mis uuritavat liigutust teeb. Antagonist on lihas mis teeb täpselt vastupidist liigutust, agonisti töö ajal ,,annab järele", muutes liigutuse sujuvaks ja juhitavaks. Sünergist on lihas, mis töötab agonistiga umbes samas suunas (annab jõudu juurde), või muudab liigutuse suunda meile vajalikus suunas). Fiksaator fikseerib liigutuse ajal agonisti alguskoha 22. Õlavarre kakspealihas: A: Ladinakeelne nimi (m. biceps brachii) B: Mis osa pealt algab ja kuhu kinnitub? - Pikkpea, algab abaluu ülalpool liigeseõõnsust - Lühike pea, algab abaluu kaarnajätkelt Kinnitub kodarluule Põhiline funktsioon on õlavarre painutamine veidi ette ja küünarliigeses käsivarre painutamine ja välja keeramine e. supinatsioon 23. Sääre kolmpealihas: selle lihase toimel tõuseme varvastele, äratõuke lihas A: Ladinakeelne nimi (m. triceps surae) B: Mis osadest koosneb ja kus algab?
Lõgemeteks e. fontanellideks ja eesmine lõge. 7.Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud? Vastus: Pea, kõht, saba. Valged lihaskiud kontrahheeruvad kiiresti kuid väsivad ka kiiresti, aga punased lihaskiud on aeglased ning vastupidavad. 8.Vahelihas: lad. keelne nimi. Algus. Funktsioonid(2). Vastus: Diaphragma. O. rinnak, roided, nimmelülid 1. hingamislihas 2. aitab tekitada kõhupressi. 9.Õlavarre kakspealihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Millistele liigestele mõjub. Vastus: Musculus biceps brachii. O. a.) pikk pea-abaluu ülalpool liigesõõnsust b.) lühike pea- abaluu kaarnajätkelt I. kodarluule Mõjub õla-ja küünarliigesele 10.Niude-nimmelihas: nim. osad(2). Algus. Millisel spordialal on see lihas eriti oluline? Vastus: a.) niudelihas-O. Niudeluu tiib b.) suur nimmelihas- O.nimmelülid Oluline sprinteritel.
Lõgemeteks e. fontanellideks ja eesmine lõge. 7.Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud? Vastus: Pea, kõht, saba. Valged lihaskiud kontrahheeruvad kiiresti kuid väsivad ka kiiresti, aga punased lihaskiud on aeglased ning vastupidavad. 8.Vahelihas: lad. keelne nimi. Algus. Funktsioonid(2). Vastus: Diaphragma. O. rinnak, roided, nimmelülid 1. hingamislihas 2. aitab tekitada kõhupressi. 9.Õlavarre kakspealihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Millistele liigestele mõjub. Vastus: Musculus biceps brachii. O. a.) pikk pea-abaluu ülalpool liigesõõnsust b.) lühike pea- abaluu kaarnajätkelt I. kodarluule Mõjub õla-ja küünarliigesele 10.Niude-nimmelihas: nim. osad(2). Algus. Millisel spordialal on see lihas eriti oluline? Vastus: a.) niudelihas-O. Niudeluu tiib b.) suur nimmelihas- O.nimmelülid Oluline sprinteritel.
nurgaga sisemine kõhupõikilihas. Kere pöördus. (19) 8-9 rinnalihased 8. Eesmine saaglihas rinnalihas, toob abaluu külgedele (näiteks sõudmisel)(17) 9. Suur rinnalihas lähendab õlavart, langetab õlavart koos seljalailihasega. (18) 10. Peapöörajalihas: rinnaku-rangluu-nibujätkelihas et vaatevälja laiendada, pöörab pead. (8) 11. Deltalihas õlavöötmelihas, katab kogu õlga. Eemaldab õlavart. (16) 12-13 õlavarre lihased 12. Õlavarre-kakspealihas painutab küünarvart (23) 13. Õlavarre-kolmpealihas küünarvarre sirutaja (22) 14. Õlavarre-kodarluulihas painutab küünarliigesest küünarvart, väljapööraja, sissepööraja(26). (19 küünarvarre lihast toimivad sõrmele ja käele). 15-16 vaagnavöötme lihased 15. Niude-nimmelihas siseelundite taga, ta on praktiliselt vastu selga, viib reit ette (41) 16. Suur tuharalihas reie tahaviija (15) 17 -22 Reie lihased. 17
Pärast üldist soojendust võiks kähku asuda staatilise venituse juurde, mis tähendab aeglast, kerget ja lõdvestunud staatilist lihase venitust. Alustama peaks seljast, millele järgneb ülejäänud ülakeha ja seejärel alakeha. Staatilist venitust võiks teostada järgmises järjekorras: 1. selg 2. küljed 3. kael 4. küünarvarred ja randmed 5. triitseps 6. rind 7. tuhar 8. reie siseküljed 9. reie nelipealihased ja reie eemaldajad 10. sääred 11. sääre esikülg 12. reie kakspealihas 13. pöiad 2. Dünaamilised soojendavad venitused Kohe kui staatiliste venitustega valmis, võiksid järgneda kerged dünaamilised venitused jalgadele ja kätele erinevates suundades. Kurzi ja Acute'i järgi tuleks teha niipalju seeriaid kui vaja, et jõuda erinevate töös põhiraskust kandvate liigeste liikumise maksimaalamplituudini, samas on oluline, et lihaseid juba venitusega ära ei väsitataks. Pidage meeles- see on ju kõigest soojendus, tõsine treening on alles ees. 5
Deltalihas tervikuna abdutseerib õlavart. 65. Õlavarre lihased: Eesmine rühm: a) Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. Tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sisse. b) Õlavarrelihas (süva kiht) - Algab: õlavarreluu distaalse osa eesmiselt pinnalt. Kinnitub: küünarluu köprusele. Painutab küünarvart. c) Õlavarre-kakspealihas (pindmine kiht) - Algab kahe peana: Pikk pea - abaluu liigeseüliselt köbrukeselt. Lühike pea - kaarnajätkelt. Kinnitub: kodarluu köprusele. Teostab õlavarre anteversiooni, painutab küünarvart ja teostab selle supinatsiooni. Tagumine rühm: a) Õlavarre-kolmpealihas - Algab kolme peana: Pikk pea - abaluu liigesealuselt köbrukeselt.
Funkts Pea kallutamine ja pööramine 64. Õlavöötme lihased: a) Suur ümarlihas - Algab: abaluult. Kinnitub: õlavarreluule. b) Harjaüline lihas - Algab: abaluult. Kinnitub: õlavarreluule. c) Deltalihas : Algab rangluult,abaluult, õlanukilt.Kinnituvad: õlavarreluule. Funkts: Toimivad õlaliigesele, õlavarre lähendamine, tagandamine 65. Õlavarre lihased: a) Õlavarre-kakspealihas - Algab kahe peana: pikk ja lühike pea-abaluult ja kaarnajätkelt, Kinnitub: kodarluule. Funkts: Teostab õlavarre kallutamist, painutab küünarvart a) Õlavarre-kolmpealihas - Algab kolme peana(pikk, külgmine, mediaalne)abaluult ja õlavarreluult, Kinnitub: küünarnukile. Funkts: Sirutab küünarvart, tõmbab õlavart taha. 66. Küünarvarre lihased: Eesmine rühm: a) Pikk pöidlapainutaja - Algab: kodarluult. Kinnitub: pöidla põhimikule
Hematoom – ehk verevalum, tekib kui veresoone sein läbistatakse nõelaga ja veri voolab soone ümbrusesse kudedesse. Hüpotermia – alatemperatuur Inspiirium – sissehingamine Mida tähendavad järgmised lühendid? i/v intravenoosne – veeni sisene, s/c subkutaanne – nahaalune Nimeta kolm lihasesisese süste piirkonda Õlavarre delta lihasesse, tuhara dorsoguteaalne lihas, lateraalne reie kakspealihas 3 II variant Õenduse objektiks on: a- Terve inimene b- Enesehoolduse defitsiidiga inimene c- Väheste teadmistega inimene d- Üksik isik, perekond, elanikkond oma psüühiliste, sotsiaalsete, füüsiliste vajadustega Aktuaalne probleem on : a- Patsiendil muret tekitav nähtud, mis vajab kohest sekkumist b- Eluohustav seisund
Car harjaülene lihas (eq) edasiviimine Õlavarre lihased Õlavarrelihas - m. brachilis Õlavarreluu-kael Kodar- ja küünarluu Küünarliigese painutamine proksimaalne ots Õlavarre-kakspealihas - m. biceps brachii Abaluu liigeseülene köbruke Kodarluuköprus, küünarluu Küünarliigese painutamine, proksimomediaalne osa õlaliigese sirutamine ning fikseerimine Õlavarre kolmpealihas - m
kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid(kahte liiki- aktiini ja müosiiniflamendid). 57. Lihase ehitus: koosneb vöötlihaskiudude kimpudest, ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud: Käävjas lihas ( säärelihas ) Kakspealihas ( õlavarre-kakspealihas ) Kakskõhtlihas Kõõlusviirgudega lihas ( kõhulihased ) Kahelisulgjas lihas Ühelisulgjas lihas 59. Nimeta lihaste abiseadeldised: Sidekirmed ( üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber ) Sünoviaalpaunad ( kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes )
kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid(kahte liiki- aktiini ja müosiiniflamendid). 57. Lihase ehitus: koosneb vöötlihaskiudude kimpudest, ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud: Käävjas lihas ( säärelihas ) Kakspealihas ( õlavarre-kakspealihas ) Kakskõhtlihas Kõõlusviirgudega lihas ( kõhulihased ) Kahelisulgjas lihas Ühelisulgjas lihas 59. Nimeta lihaste abiseadeldised: Sidekirmed ( üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber ) Sünoviaalpaunad ( kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes )
Deltalihas tervikuna abdutseerib õlavart. 65. Õlavarre lihased: Eesmine rühm: a) Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. Tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sisse. b) Õlavarrelihas (süva kiht) - Algab: õlavarreluu distaalse osa eesmiselt pinnalt. Kinnitub: küünarluu köprusele. Painutab küünarvart. c) Õlavarre-kakspealihas (pindmine kiht) - Algab kahe peana: Pikk pea - abaluu liigeseüliselt köbrukeselt. Lühike pea - kaarnajätkelt. Kinnitub: kodarluu köprusele. Teostab õlavarre anteversiooni, painutab küünarvart ja teostab selle supinatsiooni. Tagumine rühm: a) Õlavarre-kolmpealihas - Algab kolme peana: Pikk pea - abaluu liigesealuselt köbrukeselt.
koosneb ühest närvikiust ja lihaskiududest, mida see närvikiud juhib,mõjutab 29. nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks. Aktiin, müosiin 30. kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja ? ATP 31. Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega. Diafragma, kaelalihased, ülemis-tagumine saaglihas, alumis-tagumine saaglihas, roietevahelised lihased, 32. Õlavarre kakspealihas: A: osad Pikk pea ja lühike pea B: mis luudelt algavad? abaluudelt C: Kuhu kinnituvad? kodarluule D: Funktsioonid küünarliigeses?(2) 1)painutab käsivart 2) supineerib 33. Reie nelipealihas: A:Osad Reie sirglihas, keskmine pakslihas, vahepealne pakslihas, külgmine pakslihas B: millelt algab? Niudeluult; reieluult; reieluult ; reieluult C: Peamised funktsioonid tervikuna. Sääresirutaja 34. Lülivaheketas:
koosneb ühest närvikiust ja lihaskiududest, mida see närvikiud juhib,mõjutab 29. nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks. Aktiin, müosiin 30. kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja ? ATP 31. Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega. Diafragma, kaelalihased, ülemis-tagumine saaglihas, alumis-tagumine saaglihas, roietevahelised lihased, 32. Õlavarre kakspealihas: A: osad Pikk pea ja lühike pea B: mis luudelt algavad? abaluudelt C: Kuhu kinnituvad? kodarluule D: Funktsioonid küünarliigeses?(2) 1)painutab käsivart 2) supineerib 33. Reie nelipealihas: A:Osad Reie sirglihas, keskmine pakslihas, vahepealne pakslihas, külgmine pakslihas B: millelt algab? Niudeluult; reieluult; reieluult ; reieluult C: Peamised funktsioonid tervikuna. Sääresirutaja 34. Lülivaheketas:
suurköbru ülemisele osale. Temaga töötab koos deltalihas. Funktsiooniks õlavarre eemaldamine. · Deltalihas algab kolme osana: eesmine osa rangluu õlanukmiselt otsalt, keskne osa õlanukilt ning tagumine osa abaluuharjalt. Kinnituvad kõik õlavarreluu deltaköprusele. Eesmise osa funktsiooniks on õlavarre viimine küljele ja ette, tagumisel osal aga õlavarre viimine taha. 48. Õlavarre lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Õlavarre-kakspealihas algab kahe peana: pikk pea algab abaluu liigeseüliselt köbrukeselt pika kõõlusega, mis läbib õlaliigese õõne, asetsedes õlavarreluu köbrukeste vahevaos ning lühike pea algab kaarnajätkelt. Lihase lõpposa kinnitub . 7 Tallinn aga tugeva kõõluse abil kodarluu köprusele. Funktsiooniks esemete maast üles
Peand Nimeta lihas, mis liigeses teostab plantaarfleksiooni? ?? Nimeta piirkond ja lihased, mis seda ümbritsevad ja nende funktsioon. (4p) Fossa poplitea - õndlaauk. Tagumine põlvepiirkond:Põlveõnnal ül. Painutus Reie- kakspealihas (m. biceps femoris) Kaksik- sääremarjalihas (m. gastrocnemius) Poolkõõluslihas (m. semitendinosus) Poolkilelihas (m. semimembranoosus) Eesmine põlvepiirkond: Reie- nelipealihas ( m.quadriceps femoris) Põlvekedra side (lig. patellae)
ülemisele osale. Temaga töötab koos deltalihas. Funktsiooniks õlavarre eemaldamine. * Deltalihas algab kolme osana: eesmine osa rangluu õlanukmiselt otsalt, keskne osa õlanukilt ning tagumine osa abaluuharjalt. Kinnituvad kõik õlavarreluu deltaköprusele. Eesmise osa funktsiooniks on õlavarre viimine küljele ja ette, tagumisel osal aga õlavarre viimine taha. 65. Õlavarre lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Õlavarre-kakspealihas algab kahe peana: pikk pea algab abaluu liigeseüliselt köbrukeselt pika kõõlusega, mis läbib õlaliigese õõne, asetsedes õlavarreluu köbrukeste vahevaos ning lühike pea algab kaarnajätkelt. Lihase lõpposa kinnitub aga tugeva kõõluse abil kodarluu köprusele. Funktsiooniks esemete maast üles tõstmine. * Õlavarre-kolmpealihas algab kolme peana: pikk pea abaluu liigesealuselt köbrukeselt, külgmine pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt ning mediaalne pea õlavarreluu
annaabi.ee 
