LIHASTIK (1)

LIHASTIK
56. Vöötlihaskiu ehitus:
vöötlihaskiudu katab membraan- sarkolemm , mille sees paikneb sarkoplasma . Sarkolemmi all on tuumad . Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid(kahte liiki- aktiini ja müosiiniflamendid).
57. Lihase ehitus: ?????
koosneb vöötlihaskiudude kimpudest , ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihaskiu peal paiknevad tuumad.
Endomüüsium- õhuke sidekoeline kest, mis ümbritseb lihaskiude
Perimüüsiumiga-Lihaskiukimpe kattev sidekoelise ümbris .
Epimüüsiumiga- kõige paksem sidekoelistest kattekihtidest, seob lihaskiudude kimbud terviklikuks lihaseks. Annab lihastele kuju.
Lihaste abiseadeldised:

• Sidekirmed – õhukesed kõõlusmembraanid (üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber)
  
• Sünoviaalpaun – kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes. (lihaste all väikesed padjakesed, kus peal lihased liiguvad)
  
• Kõõlustupp- üla - ja alajäsemete pikkade kõõluste ümber
  
• Fibroosne plokk - silma koobas
  

KERELIHASED ( Torso )

Lülisambasirgestaja ( seljal )- algus ristluu tagumine pind ning niudeluuharjalt ja kinnitub koljul (Ühepoolse tegevusel kallutame, kahepoolsel tegevusel sirgestab selga.) SELJA SIRGEKS AJAMINE

Romblihas (rombikujuline)- algab kahelt alumiselt kaelalülilt ja 4 ülemiselt rinnalülilt ja kinnitub abaluule (lähendab õlavöödet)

Seljalailihas- (langetame õlavart nt suusatamisel) Algab rinnalüli ogajätkedelt ja kinnitub õlavarreluu väikesele köbrukesele.

Trapetslihas - Algab kuklaluult ja kinnitub abaluuharjale, (tõstab õlavöödet)
KÕHULIHASED

Kõhusirglihas - algab alumistelt pärisroiedelt ja kinnitub häbemeluule (AITAVAD PAINUTADA LÜLISAMMAST)

Sisemine kõhupõikilihas: algab niudeluuharjalt ja kinnituvad kolmele alumisele roidele. KEREPÖÖRDED

Välimine kõhupõikilihas (kerepöörded)- algab kaheksa alumise roide välispinnalt ja kinnitub niudeluuharjale.
RINNALIHASED

Välimised roietevahelised lihased- tõstavad lihaseid, algavad roide algumiselt servalt ja kinnitub naaberroide ülemisele servale (SISSEHINGAMINE).

Sisemised roietevahelised lihased- algavad ülemiselt naaberroide servalt ja kinnitub naaberroide alumisele servale ( langetavad roideid). VÄLJAHINGAMINE

Eesmine saaglihas , rinnalihas (käe ette toomine)(ROIETE PEAL)- algab 8 või 9 roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale. TEEB ÜLAJÄSEME PIKAKS.

Suur rinnalihas- algab rangluult, rinnakult ja kinnitub õlavarreluu suurele köbrukesele. ÕLAVARRE ETTEVIIMINE

Diafragma ehk vahelihas - on õhuke kõõluskese mille ümber lihased (hingamisfunktsioon) PEAMINE HINGAMISLIHAS , vahelihase kokkutõmbumisel on sissehingmine ja kui vahelihas lõtvub siis väljahingamine.
KAELAIHASED

Rinnaku- rangluu -nibujätkelihas ehk peapööraja- (tõstab/langetab pead, pöörab pead vasakule/paremale). Algab rinnakupidemelt ja kinnitub oimuluu nibujätkele.
ÕLAVÖÖTME LIHAS

Deltalihas –Algab rinnakult, õlanukilt ja abaluuharjalt ning kinnitub õlavarreluu köprusele. (eemaldab õlavart)

Õlavarrekolmpealihas- ehk triits (sirutab küünarvart): algab kolme peana:

• Pikk pea abaluu köbrukeselt
  
• Külgmine pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt
  
• Mediaalne pea õlavarre luu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamal
  

Kinnitub küünarnukile.

Õlavarrekakspealihas- ehk biits (painutab küünarvart) algab kahe peaga:

• Pikk pea algab abaluuga
  
• Lühike pea algab kaarnajätkelt
  

Kinnitub kodarluule.
Küünarvars - eesküljel on painutajad (lihased tõmbuvad kokku)

• Eesmised
  

Pikk pöidlapainutaja- kodarluust pöidla kaugmise sõrmelülini(PÖIDLA PAINUTAMINE )

Kaks sõrmede painutajat:

• Süva sõrmedepainutaja- algab küünarluult, luudevaheliselt kilelt ja kinnitub 2-5 sõrmele.
  
• Pindmine sõrmedepainutaja- algab õlavarreluult, kinnitub 2.-5.sõrmele
  

Õlavarre kodarluulihas- (lk 84) (AINUKE KÜLGMINE). Algab õlavarreluu lateraalselt põndapealselt ja kinnitub kodarluu alumisele otsale. SIRUTAJA

• Tagumised lihased- sirutajad (kõik algavad tagumiselt pinnalt)
  

Pikk pöidlasirutaja- küünarvarreluude tagumiselt pinnalt ja kinnitub pöidla kaugmisele sõrmelülile. PÖIDLA SIRUTAJA

Nimetissõrme sirutaja- algab küünarvarreluude tagumiselt pinnalt ja kinnitub nimetissõrme küüslülile. NIMETISSÕRME SIRUTAMINE .

Sõrmedesirutaja - algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja kinnitub 2.-5.sõrme seljale (sirutab 2-5 sõrme)

Väikesõrme sirutaja- algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. VÄIKESÕRME SIRUTAMINE
NB! Väikesel sõrmel ja pöidlal on lisaks veel oma sirutaja
ALAJÄSEME LIHASED

Niude- nimme lihas: ( kubeme piirkonnas), algab nimmelülidelt ning kinnitub reieluu väikesele pöörlile (VIIB REIT ETTE).

Suur tuharalihas - algab niudeluu tagapinnalt ja kinnitub sääreluu lateraalsele põndale. REIE TAHAVIIMINE
REIS

• Reie tagakülg
  

NB! Algavad istmikuköbrult ehk põlve painutajad (viivad puusaliigesest reie taha).

Reie kakspealihas- vasakpoolne, kinnitub pindluule. (Reie sirutamine, põlvest painutamine).

Poolkilelihas – parempoolne, kinnitub sääreluule. (reie sirutamine, põlvest painutamine).

Poolkõõluslihas – keskmine ning asub poolkilelihase peal (kinnitub sääreluule). (Reie sirutamine, põlvest painutamine).

• Reie sisekülg
  

Suur lähendaja: (Lähendaja, REIE välisrotatsioon)

• Kinnitub reieluu karejoonele
  
• Algab istmikuköbrult
  

Õrnlihas (gracilis) – kõige pindmine

• Algab häbemeluult ja kinnitub sääreluuköprusele
  

SÄÄRE PAINUTAMINE, Roteerib sissepoole

• Reie eeskülg
  

Reie nelipealihas - koosneb neljast võimsast osast (Põlve painutamine, sirgestamine)

• Vahepealne pakslihas - algab reieluu eesmiselt pinnalt
  
• Külgmine pakslihas- algab reieluu karejoone lateraalselt pinnalt
  
• Keskmine pakslihas- algab reieluu karejoone mediaalselt mokalt
  
• Reiesirglihas- algab niudeluu alumis-eesmiselt niudeluuuogalt
  

ÜHINE LÕPPKÕÕLUS, kinnituvad sääreluuköprusele.

Rätsepalihas- läheb reielihaste pealt risti üle (pikk ja peenike)

• Algab niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt
  
• Kinnitub sääreluuköprusele
  

REIE ETTE VIIMINE , PAINUTAB JA ROTEERIB SÄÄRT SISSEPOOLE
SÄÄR

• Tagumine külg
  

Pikk varvastepainutaja- algab sääreluu tagumiselt pinnalt ja kinnitub
2.-5.varba põhimikule. PAINUTAB VARBAID

Pikk suurvarbapainutaja- algab pindluu tagumiselt pinnalt ja kinnitub suurvarba küüslüli põhimikule. PAINUTAB SUURT VARVAST

Sääremarja kolmpealihas -jaguneb kaheks (SUUR PEALMINE SÄÄRE OSA): KANNA PAINUTAJA/ TÕSTJA

• Lest-sääremarjalihas- algab sääreluu tagumisel-ülemisel pinnal paiknevalt joonelt ja pindluu pealt
  
• Kaksik-sääremarjalihas- algab kahe peaga:
  

reieluu mediaalselt põndapealiselt,

reieluu lateraalselt põndapealiselt
NB! Moodustavad kannakõõluse, mis kinnitub kandluu köbrule

• Eesmine pind- eesküljelihased: sirutajad (varvaste sirutamine)
  

Pikk suurvarbasirutaja- algab pindluult ja kinnitub suurvarba selgmisele pinnale. SIRUTAB SUURVARVAST

Pikk varvastesirutaja- algab pindluu pealt ja kinnitub 2-5 varbale. SIRUTAB VARBAID

Eesmine sääreluulihas- algab sääreluu lateraalselt pinnalt ja kinnitub 1.talbluu ja 1.pöialuu taldmisele pinnale (tõstab pöida ja kui jalg fikseeritud viib säärt ette).

Pikk pindluulihas- algab pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt.
Kinnitub taldmisele 1.talbluu ja 1.pöidluu pinnale. TÕSTAB JALAVÕLVI
Lülisammast sirutavad lihased: Lülisambasirgestaha,
Lülisammast painutavad lihased: Kõhusirglihas,
Põlve sirutavad lihased: Reie nelipealihas
Põlve painutavad lihased: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, reie nelipealihas,
Varbaid sirutavad lihased: Pikk suurvarbasirutaja, Pikk varvastesirutaja
Varbaid painutavad lihased: Pikk varvastepainutaja, Pikk suurvarbapainuataja,
Sõrmi sirutavad lihased: Pikk pöidlasirutaja, nimetissõrme sirutaja, sõrmedesirutaja, väikesõrme sirutaja.
Sõrmi painutavad lihased: Pikk pöidlapainutaja, Pindmine sõrmedepainutaja, süva sõrmedepainutaja,
Reit painutavad lihased: Niude-nimme lihas, rätseplihas
Reit sirutavad lihased: suur tuharalihas, reie kakspealihas, poolkõõluslihas, poolkilelihas
Pöida tõstvad lihased: Pikk pindluulihas, eesmine sääreluulihas
Pöida langetavad lihased: Pikk suurvarbapaintaja, pikk varvastepainutaja, sääremarja kolmpealihas.
Ülajäset tõstvad lihased:
Ülajäset langetavad lihased:
Säärt painutavad lihased: Õrnlihas