Sisukord Sisukord 2 Kaugushüppe ajaloost Eestis 3 Kaugushüppe ajaloost Vana-Kreekas 5 Kaugushüppe rekordid ja taassünd 6 Kasutatud kirjandus 7 Kaugushüppe ajaloost Eestis Eesti kergejõustiku vanust on hakatud lugema tartlaste 1909. aasta suvel peetud võistlusest ning selle kavva kuulus ka kaugushüpe. Kaugushüpe oli kavas ka 1909. aasta septembris peetud tallinlaste kergejõustikuvõistluses. Soomlaste järgi olid välja töötatud ka esimesed võistlusmäärused, mille järgi kaevati kaugushüppes äratõukepaku ette 5 cm sügavune renn, et varvastele soodsamat toetuspinda pakkuda. 1913
Mõned võimalikud viisid on toodud allpool. Hüppamine - Kaugushüppajatel on nädalas 23 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 68 korda. Koormuse suurendamine - Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100 m sprinterid jooksevad 200 m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 36 katseks. Jõutreening - Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist.
Pöördega kuulitõuge jaguneb nelja faasi. Teatepulga saaja kasutab kiirenduseks 10 ETTEVALMISTUS, PÖÖRE, KUULI ÄRATÕUGE ja m tsooni. Kiirendustsoonis kasutatakse TÕUKAJA TASAKAALUSTAMINE. jooksu alustamiseks märgistust. Märk asub tavaliselt 15–25 pöiapikkuse Kaugushüpe kaugusel kiirendustsooni algusest raja sellel poolel, kus jookseb teatepulga Millest sõltub kaugushüppe tulemus andja. (biomehaanika...nurgad, kiirused) ? Pallivise Millest sõltub viske resultaat biomehaanika seisukohast (väljalennu nurk, Hoojooksu kiirus ja äratõuke kõrgus. Lisaks veel väljalennu kiirus, väljalennu kõrgus)? - õige maandumistehnika. Hoojooksust, viskekiirusest, nurgast (40º), õigest visketehnikast.
Kreeka vaasimaal Maalil on kujutautd Kreeka ainukest atleetikaaalade hulka kuuluvat hüpet-kaugushüpet. Kreeka maastikus on nii palju mäelõhesid,et kaugushüppeoskus oli väärtuslik kiireks edasiliikumiseks sõjakäigul, kaugushüppeoskust nõudvaid looduslikke takistusi aga on seal vähe. Kreeka kaugushüppe üks erinevus meie omast seisneb selles ,et kreeklased kasutasid käes hoitavaid raskusi halteere. Mitmeid halteere on leitud väljakaevamistel ja neid kujutavad ka paljud vaasimaalid. Mõned neist sarnanevad triiklaudadega, mõned telefonitorudega. Halteerid kaaluvad tavaliselt neli kuni kaheksa naela. Nende otstarve ei ole veel praegugi päris selge. Käes hoitavad raskused abistavad nii kaugus-kui ka kõrgushüppajat sel juhul, kui ta paiskab nad hüppe ajal taha poole
Hüppamine Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda. Koormuse suurendamine Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100m sprinterid jooksevad 200m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3-6 katseks. Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist.
Treening Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda nädalas. Treeningul töötatakse suurema koormusega kui võistlustingimustel. Seda eriti hooajal alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlustel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3-6 katseks. Eelhooajal ja ka hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele, et viia jõu kasv
Avatud Ülikool Kehakultuuriteaduskond Karin Irval Kaugushüppe õpetamisest noortele Õppereferaat KKSP.05.036 Kergejõustik Õppejõud: T. Torop Tartu 2008 Kaugushüppe õpetamisest noortele Kaugushüppe loomulikkus ja lihtsus teevad nagu tarbetuks rääkida metoodika erinevustest kauguahüppe õpetamisel noortele. See pole siiski nii. Muidugi peab laste ja noorte sportlikus tegevuses, silmas pidades eelduste loomist kaugushüppeks tulevikus, täit tähelepanu pühendama jooksuoskuse ja -kiiruse arendamisele, samuti võimalikult suurema hüppevõime saavutamisele. On aga teada, et hea jooksukiirus ja tugev hüppevõime ei pruugi veel kaugeltki tähendada seda, et osatakse kiirelt hoojooksult
Näiteks võib kergejõustikus palliviske tehnika omandamisel tekkida suur eelis odaviske õppimisel, sest palliviske jooksu ja käe hoidmise tehnika on suurel määral sarnane odaviske tehnikaga. Nende kahe ala biomehhaanilised struktuurid on väga sarnased. Negatiivse liigutusvilumuse ülekandumisel tekivad aga raskused mingi uue liigutuse õppimisel, sest eelnevalt õpitud vilumused segavad uue õppimist. Seda esineb palju hüppe liigutuste õppimisel. Näiteks eelnevalt õpitud kaugushüppe tehnika võib raskendada kõrgushüppe tehnika omandamist, kuigi mõlemad toimuvad ühelt jalalt ära tõukelt, on peale tõuget toimuv hoopis erinev. Samuti võib raskusi tekkida korvpalluritel võrkpalli ründelöögi õppimisel, sest korvpallurid on õppinud korvi alt viskele minema ühejala tõukelt, siis võrkpallis toimub ründelöögi hüpe kahelt jalalt tõugates. Otsesel liigutusvilumuse ülekandel tekib seos liigutuse struktuuri ja ülekande sarnasuse toel.
▪ Autasustamine. Iga ala 3 parimat saab auhinna. Autasustamine toimub vahetult pärast ala lõppemist. ▪ Majandamine - üritus on tasuta vastava grupi osalejatele. ▪ Võistlusteks registreerumine. Võistlusteks registreerumine toimub samal päeval alates kell 8.00 võistluste sekretariaadis. Võistlust aitavad läbi viia 5 kogenud kergejõustiku kohtunikku, kes saavad tasu selle eest. Kohtunikke on vaja: stardis, finišis (ka fotofiniš), kaugushüppe ja kuulitõuke kohtunikud, kes hõikavad tulemusi. Lisaks kohtunikele tulevad appi Kalevi Spordikooli enda õpilased, kes lähevad mõõtjateks ja liivakasti tasandajateks. Kuluarvestus Halli rent 5 h – 750 € (1h/150 €) Kohtunikud, 5 inimest – 200 € Autasustamine: Diplom 80 tk – 16 € (0,2 € tk) Nurr piimašokolaad 100g – 80.00 € (1 € tk) Kokku: 1046 € võistluse läbiviimiseks.
Kaugushüppe tehnika Kaugushüpe on kõige vanem hüppeala. Seda mainitakse juba 7. sajandil ekr ning arvatakse, et siis sooritati mitmikhüppeid ehk kolmikhüppeid. Kaugushüpe jaguneb neljaks : Kaugushüpe – suurimaks raskuseks selle hüppe juures on hüppepaku täpne tabamine suurel kiirusel. Kõrge ja hõljuva hüppe sooritamiseks on vaja piisavalt kiiret tempot, hüppe hetkel ligi 10m/s. Stabiilsema hüppe tagab alati ühesugune lähteasend ja startimis koht peab olema kindlal kaugusel. Et kindlat stardikohta leida, kasutavad osad sportlased 6-8 jooksusammu ning teised 16- 20 tavalist sammu. Hoojooks peab olema kiirenev ning äratõukel ei tohi kõhelda ja lisaks ei tohi raskuskeset liiga madalale lasta, vastasel juhul ei tule hea hüpe. Äratõukel tuleb puus ette sirutada ja käed ette viia, et tagada tasakaal. Maandumisel tuleb jalat võimalikult kaugele ette sirutada. Ko...
CAR L L EW I S ISIKLIKKU · FREDERICK CARLTON LEWIS · SÜNDINUD 1. JUULIL 1961 ALABAMA OSARIIGIS · OLI USA KERGEJÕUSTIKLANE. · TULNUD 9 KORDA OLÜMPIAVÕITJAKS JA VÕITNUD 10 OLÜMPIAMEDALIT. · HÜÜDNIMI: KING CARL Kuld 1984 100 m jooks Kuld 1984 200 m jooks 4x100 m Kuld 1984 teatejooks Kuld 1984 kaugushüpe Kuld 1988 100 m jooks Kuld 1988 kaugushüpe 4x100 m Kuld 1992 teatejooks Kuld 1992 kaugushüpe Kuld 1996 kaugushüpe Hõbe 1988 200 m jooks USA KATSEVÕISTLUSED INDIANAPOLISES 2K ENNE SOULI OLÜMPIAMÄNGE · LEWIS ANNAB KOLMEL PÄEVAL URIINIPROOVI. KÕIK PROOVID SISALDAVAD KOLME KEELATUD AINET PSEUDOEFEDRIINI, EFEDRIINI JA FENÜÜLPROPANOLAMIINI. · 1988. AASTAL USOCI TEGEVDIREKTORINA TÖÖTANUD BAARON PITTENGERI SÕNUL OTSUSTATI PÄRAST LEWISE ORGANISMIST AVASTATUD AINETE UURIMIST: NENDE, ERITI EFEDRIINI KOGUS OLI NII TÜHINE, ET SEE EI PARANDAN...
Orissaare 2013 Sissejuhatus Kaugushüpe ja 100 meetri jooks tunduvad väga arusaadavate ja lihtsasti korraldatavate aladena. Tegelikult see nii päris siiski pole. Mõlemale kehtivad kindlad nõuded ja reeglid, mida tuleb jälgida. Mõlemal on rääkida ka oma ajalugu. Kirjutan oma referaadis täpsemalt, mis on 100 meetri jooks, tema ajaloost, kus teda harrastatakse, mis on põhilised nõuded ja rekordite omanikest nii Eestis kui ka maailmas. Teine pool sisaldab endas kaugushüppe põhilisi teadmisi nagu näiteks ajalugu ja üldist korraldust. Ka siit ei puudu rekordid ja nende püstitajad. 1. 100 meetri jooks 1.1 Mis see on? 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. Võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult.
2. Treening: 2.1. Hüppamine: Kaugushüppajatel on nädalas 23 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6 8 korda. 2.2. Koormuse suurendamine: Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100 m sprinterid jooksevad 200 m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 36 katseks. 2.3. Jõutreening: Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist.
" ja "Valmis!" ning jooks algab, kui kõlab stardilask. 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Võistlejal on lubatud üks valestart. 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? Ei või. 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Esimese kurvi lõpuni joostakse oma rajal ning seejärel jätkatakse jooksmist siserajal. 9. Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse? Jah, kui taganttuule kiirus on alla 2 m/s. 10. Kuidas mõõdetakse kaugushüppe tulemust? Mitu katset on võistlejal? Mõõdetakse vähimat kaugust paku ja jäetud jälje vahel. Igal võistlejal on kolm katset. 11. Kas kõrgushüppel võib võistleja latti riivata? Võib, kuid latt ei tohi alla kukkuda. 12. Milline on enim kasutatav kõrgushüppetehnika viis? Flopp-stiil. Võistleja hüppab üles ning keerab seejärel selili. 13. Millal loetakse odaviske katse sooritatuks? Odaviskaja peab jääma etteantud piiridesse. Oda peab maanduma teravik eespool ning jätma
Siiski Helsingi maailmameistrivõistlustel ta võistles ja jõudis finaali, kus hüppas tuule toetusel tulemusega 8.20 end kuuendaks. 2006 aasta IAAF Sisemaailmameistri võistlustel lõpetas ta teisene koos uue Lõuna-Ameerika sisemeistrivõistluste rekordiga 8,29 meetrit. 2006 võitis ta viis (Osla, Rooma, Zürik, Brüssel, berliin) kuuest kuldliiga võistel samal hooajal, mis tõi talle sisse 83,333$. Ta ainult sai lüüa Pariisis kus ta jäi teiseks. Mai 2006 sai temast Lõuna-Amerika kaugushüppe rekordi omanik tulemusega 8,56. 2007. aasta MM-il Osakas Saladino võitis kuldmedali, olles ühtlasi esimene panamalane, kes võitis MM-il medali. Ta võitis võistluse uue Panama ja Lõuna- Ameerika rekordiga 8.57. Viimases voorus möödus itaallane Andrew Howe võistlust juhtinud Saladinost ühe sentimeetriga hüpates 8.47, kuid viimase hüppajana möödus Saladino jälle Howe'ist ja hüppas end võitjaks. 24. mail 2008 hüppas ta Hengelo kergejõustikuvõistlustel uueks Panama ja
Mõned võimalikud viisid on toodud allpool. Hüppamine Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda. Koormuse suurendamine. Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100m sprinterid jooksevad 200m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3-6 katseks. Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist.
• Uurimismeetodi spetsiifilisus – tõenäosus, et reaalse elu signaalidest suudetakse eristada õige valest (haige tervest, kurjategija süütust jne) – Oled politsei, sinu ees on 100 süütut: Mitu sa neist ülekuulamise käigus kurjategijaks tunnistad? 1%? S.t. 1% vale positiivseid 20) Mis asi on muutuja ja milliseid muutujaid on olemas? Muutuja on nähtus, mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta. Näiteks võib uuritavateks muutujateks olla jõutreening ja kaugushüppe tulemus. On olemas: 1) sõltumatu muutuja - muutuja, mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, aga pole ise ühegi uuritava muutuja poolt mõjutatud (jõutreening); 2) sõltuv muutuja - muutuja, mis on uurija hüpoteesi järgi mingi teise uuritava muutuja poolt mõjutatud, aga ise ühtegi teist uuritavat muutujat ei mõjuta (kaugushüppe tulemus). 3) Segavad muutujad - sekkuvad sõltumatu ja sõltuva muutuja vahekorda. Kõrvalmõjud, häired, müra
Nii palju kui me teame, kuulus kreeka atleetikaalade hulka üksainus hüpe - kaugushüpe. Kreeka maastikus on nii palju mäelõhesid, et kaugushüppeoskus oli väärtuslik kiireks edasiliikumiseks sõjakäigul, kõrgushüppeoskust nõudvaid looduslikke takistusi aga on seal vähe. Kaugushüpe näib olevat üsna komplikatsioonideta spordiala, kuid kreeka atleetikas pole ühtki teist valdkonda, mis nii suurel määral kubiseb vastuseta küsimustest. Kreeka kaugushüppe üks erinevus meie omast seisneb selles, et kreeklased kasutasid käes hoitavaid raskusi - halteere. Mitmeid halteere on leitud väljakaevamistel ja neid kujutavad ka paljud vaasimaalid; mõned neist sarnanevad triikraudadega, mõned telefonitorudega, ning üks hiljuti Isthmoselt leitud halteer on kivisilinder, milles on sõrmede jaoks õnarad. Halteerid kaaluvad tavaliselt neli kuni kaheksa naela. Nende otstarve ei ole veel praegugi päris selge
juuli 1998 Kaugushüpe 8,10 m Götzis 27. mai 1995 Kuulitõuge 15,11 m Sydney 27. september 2000 Kettaheide 44,47 m Talance 19. september 1999 Odavise 71,91 m Uniondale (New York) 20. august 1998 Nool hüppas 1996 Tallinnas kümnevõistluse käigus kaugust 8,22 m (lubatust tugevama taganttuulega). Kokku sai ta sel võistlusel 8362 punkti. See oli kümnevõistluse käigus tehtud kaugushüppe maailmarekord. Selle tulemuse ületas Ashton Eaton, hüpates 8,23m. Seitsmevõistlus Seitsmevõistluses on Erki parim tulemus ja Eesti rekord Jaapanis Maebashis 7. märtsil 1999 saadud 6374 punkti. Selle tulemusega tuli ta Maebashis 7. kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel teiseks. Tunnustused Aasta meessportlane 1996, 1997, 1998, 2000 Tegevus poliitikuna Erki Nool 2008. aastal. 2003. aastal astus Nool Isamaaliitu [1]. 2004
Peale jalgade ja kere sirutust toimub käe sirutamine. 4) Tõukaja tasakaalustamine: toimub kiire jalavahetus, parem jalg on kõverdatud, ülakeha kallutatud ette, vasak jalg teeb hooliigutuse taha. 5. Kaugushüpe: 1. Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast? – väljalennu algkiirus(9-11m/sek), väljalennunurk (19-24o), väljalennu kõrgus (50-75 cm), keskkonnatakistus (ilmastik, raja kate) 2. Kaugushüppe faaside jaotus: 1) Hoojooks –Jooksu alustamisest kuni tõukejala mahapanekuni. Peab olema kiirenev, pingevaba ja rütmikas. Pikkus oleneb sellest, kui kiiresti suudetakse saavutada maksimaalne jooksukiirus (Meestel 18-24 jooksusammu, naistel 16-20 jooksusammu). Hoojooksul kere kerge ettekalle. Kaugushüppe tähtsaim osa, mis määrab hüppe tulemuse. 2) Äratõuge – Tõukeajala maha asetamisest kuni selle eemaldumiseni maast. Tõukejala maha
Ta on sündinud 3. Septembril 1954 Tallinnas. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks.Jaak Uudmäe töötab Tallinnas Rocca al Mare Koolis kehalise kasvatuse õpetajana. (Wikipedia 2013) Naistest on kõrgushüppe rekordi omanik Anna Iljustsenko, kes hüppas 9. Augustil 2011. aastal Viljandis tulemuse 1.96m. ,,Anna Iljustsenko esindas Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel. Tulemusega 1.90 saavutas ta 15. koha." (Wikipedia 2013) Naiste kaugushüppe rekord kuulub Ksenija Baltale.8.augustil 2010. aastal hüppas ta 6.87m Tallinnas.Ksenja põhialaks oli seitsmevõistlus, preagu aga kaugushüpe.Ksenjal on ka päris head saavutused.Parimad nendest on 2009.aastal toimunub Berliini Maailmameistrivõistlustel 8.koht tulemusega 6.62m ja 2009.aastal Torinos toimunud sisemeistrivõistlustel kuld, tulemusega 6.87m.Tema isiklik rekord seitsmevõistluses on 6180 punkti, millega ta on Eesti kõigi aegade tabelis teisel kohal. (Wikipedia 2013)
Antud arvud on võetud sageli igapäevasest elust, on saadud seega mõõtmise, arvutamise või loendamise ?teel. Tekib küsimus, kas mõõtmisel, arvutamisel ja loendamisel saadud tulemused on täpsed Näide: L kooli meistrivõistlustel hüppas Aivar kaugust 4,67 m, jooksis 100m 16,6 sekundiga .ja tõukas kuuli 7 m 88 cm Kõik esitatud tulemused on saadud mõõtmise teel. Kaugushüppe ja kuulitõuke tulemused mõõdame mõõdulindiga. Mõõtmise käigus ei ole mõõdulint absoluutselt sirge. Samuti pole võimalik täpselt kindlaks määrata Aivari maandumispaika liivakastis, sest liiva pind ei ole ideaalselt sile. Seega võime öelda, et kõik mõõtmisel saadud arvud on ligikaudsed. [Arvutamise tulemusena võime saada nii täpseid kui ka ligikaudseid arve. [3 ?Mis on tüvenumbrid .2
hariksid neid tervisliku eluviisi ning spordi vallas. Seega arvan ma, et mõni inimene on andekas muusikas, mõni kunstis, teine aga on füüsiliselt andekas jne. Seepärast on vale ajada koolis taga kõigile ühesuguseid norme. Palun väga, kas kehalise kasvatuse õpetaja heegeldaks endale iiri pitsist pluusi või maaliks natüürmordi hindele viis. Ka ei usu ma, et muusikaõpetaja teeb väga hästi spagaati või hüppab kaugushüppe normi täis. Kuid öeldakse, et füüsiline tervis on kõige aluseks. Sellepärast on kehalise kasvatuse õpetajal väga suur vastutus just selles, kui meeldivaks ta teeb lastele tunni ning seeläbi ka enda ,,kehalise liigutamise". Kui minu teha oleks, võiksid ja peaksid kehalise kasvatuse tunnid olema iga päev. Kuid need tunnid oleksid vabad normidest ja alandustest, nad oleksid täis liikumist ja liikumisest rõõmu tundmist
6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Mitte ühtegi 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? ei 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Pärast esimest kurvi 9. Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse?(lubatud taganttuul) ja mis aladel seda arvestatakse. 2m/s (100m ja 200m, 110 ja 100m tõkkejooks, kaugus- ja kolmikhüpe) 10. Kuidas mõõdetakse kaugushüppe tulemust? Mitu katset on võistlejal? Äratõukepaku kastipoolsest servast lähima maandumisjäljeni. 3 ja 8 paremal finaalis veel 3 katset 11. Kas kõrgushüppel võib võistleja latti riivata? Jah võib 12. Milline on enim kasutatav kõrgushüppetehnika? Flopp 13. Millal loetakse odaviske katse sooritatuks? Oda peab maanduma viskesektorisse, teravik peab riivama maad, võistleja ei tohi astuda üle viskejoone. 14
Stardijoone laius kuulub alati distantsi pikkuse sisse, finisijoone laius aga välja. Jooksualad viiakse läbi kuni neljas võistlusjärgus. Esimest võistlusjärku nimetatakse eeljooksudeks ja viimast finaaliks, nende vahele võivad jääda veerand- ja poolfinaalid. Tuule kiirust mõõdetakse 100 m jooksus 10 sekundi vältel ning 100 m ja 110 m tõkkejooksudes 13 sekundi vältel. Tuulemõõtur käivitatakse koos stardipauguga. 2 2. Kaugushüppe 2.1 Mis see on? Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud üldiselt liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel.
TARTU ÜLIKOOL Sander Kamenik K1 Võrkpalluri vertikaalne hüppevõime Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................. 3 Hüppevõime arendamine......................................................................................... 4 Hüppevõime testimine............................................................................................. 6 Kokkuvõte................................................................................................................ 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Väga o...
Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Pikkus 183 cm, kaal 78 kg Treenerid: aastaid Rein Sokk, Sydney OMiks valmistumisel aitasid Greg Richards ja Daley Thompson, arst Alexander Jontschew ja terapeut Rüdiger Mühlbronner Varasem suuredu: seitsmevõistluses sise-EMi kuld ja sise-MMi hõbe, kümnevõistluses Euroopa meister (1998), 1996 Atlanta OMil kuues koht Viis Götzises Eesti rekordi 8742 punktini. On vabaabielus ning ühe tütre ja kahe poja isa. Oma sportlaskarjääri jooksul on võitnud lisaks üheksa medalit kümnevõistluse tiitlivõistlustelt. Oma poliitikukarjääri alustas Tallinna Linnavolikogus, mille...
alustada pööret ja luua kuuli mahajäämine. Pöördefaasis kogub kuul kiirust sedamööda, kuidas tõukaja liigub äratõuke-eelsesse asendisse. Finaalpingutuse faasis luuakse täiendav kiirus, mis antakse edasi kuulile enne väljalendu. Tasakaalustamisfaasis pidurdab tõukaja liikumise järsult, et vältida üleastumist. 5. Kaugushüpe: 1. Erinevad hüppetehnikad - Samm-, Siru- ja käärtehnika. 2. Kaugushüppe faaside jaotus - Hoojooks, äratõuge, lend, maandumine. Hoojooksul kogub hüppaja kiirendusega optimaalse kiiruse. Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse, püüdes seejuures minimeerida horisontaalkiiruse kadu. Õhulennufaasis valmistub hüppaja maandumiseks. Kasutatakse kolme hüppetehnikat: samm-, siru- ja käärtehnikat. Kahe viimase tehnika kombineeritud variandi kasutamine leiab ka kasutamist. Maandumisfaasis püüab hüppaja
on kogu võistluse jooksul sooritanud vähem katseid.Kui need näitajad on võrdsed,jagavad võistlejad saadud kohti.Esikoht tuleb aga tingimata selgitada,üldiselt järelvõistluse ehk ümberhüpete alusel. Siis antakse võistlejatele igal kõrgusel üks katse,järelvõistlus katkestatakse kui võistleja ületab kõrguse,mida teised ei ületa.See võistleja on seega võistluse võitja. Kaugushüppe hoojooksurada on 1,22 m lai,maandumiskast on 2,75 m lai,6 m pikk ja 0,5 m sügav, täidetud niiske,kobestatud ja hoojooksurajaga ühel tasapinnal oleva liivaga.Äratõukeks on paigaldatud 20 cm laiune 1,22 m pikkune puust ja valget värvi hüppepakk või on pakk märgitud rajale kriidi või värviga.Hüppepaku kaugust hüppekastist on vähemalt 1 m.Mõõtejoone taha tehakse 7 mm kõrgune ja
12.09). 2009. aasta seisuga on Ksenija Balta püstitanud neli kehtivat Eesti rekordit, kolm neist saavutas ta aastal 2006. 2006. aastal Prantsusmaal Arles`is toimunud Euroopa superliigas jooksis Balta 200 m jooksu Eesti rekordiks 23.05. Samal aastal Euroopa meistrivõistlustel Göteborgis jooksis Balta 100 m uueks Eesti rekordiks 11.47 ning Tallinnas toimunud rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel hüppas ta uueks Eesti rekordiks kaugushüppes 6.80 2009. aastal on Balta kaugushüppe siserekordit muutnud kolm korda: kergejõustiku Kuldliiga talvisel finaaletapil püstitas ta Eesti siserekordi, hüpates 6.70, Torino sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel parandas Balta tulemust, hüpates 6.75 ning samal võistlusel suutis ta veel ennast parendada ja hüppas tulemuse 6.87, millega ta tagas Euroopa meistritiitli uue siserekordiga. Ksenija Balta valiti aastal 2009 parimaks naissportlaseks. Tema treener on Andrei Nazarov. 2009
olümpiavõitjaks. Kergejõustiku MMil 7. augustil 2001 Kanadas Edmontonis saavutas Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on tänaseni Eesti rekord. Kergejõustiku EMil on Nool saavutanud 1998 Budapestis kulla ja 2002 Münchenis hõbeda. Nool hüppas 1996 Tallinnas kümnevõistluse käigus kaugust 8,22 m (lubatust tugevama taganttuulega). Kokku sai ta sel võistlusel 8362 punkti. See on kümnevõistluse käigus tehtud kaugushüppe maailmarekord. Seitsmevõistluses on Erki parim tulemus ja Eesti rekord Jaapanis Maebashis 7. märtsil 1999 saadud 6374 punkti. Selle tulemusega tuli ta Maebashis 7. kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel teiseks. Andrus Veerpalu Kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Ta on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 2002. aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys kuld 15 km klassikasja hõbe 50 km klassikas
*naisi ei lubatud vaatama, *auhinnad kasutatakse need kes vaatasid visati kaljult *iga 4 aasta tagand peetakse *rohkem alasid alla *olümpiatuli *võisteldakse riietes *pidid võistlema paljalt *rahvusvahelised *valesti alustades või mingi vea tegemisel karistati piitsahoobid *peeti jumalate auks * kaugushüppe taustaks mängiti flööti 5.Võrdle Sokratese, Platoni ja Aristotelese seisukohti riigivalitsemisest. RIIGIVALITSEMINE Sokrates *ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda *ta oli ise kuulekas kodanik, kuid tema
Puusaliigest painutavad: niude-nimmelihas, reie nelipealihas, sirglihas, keskmise ja väikse tuharalihase eesmine rühm ja rätsepalihas. Põlveliigest painutavad: reielihaste tagumine rühm, rätsepalihas ja sääremarja kolmpealihas. Ülemise hüppeliigese sirutus: eesmine sääreluulihas, pikk suurvarbasirutaja ja pikk varvastesirutaja. 62.KIRJELDAGE PUUSA-,PÕLVE-JA HÜPPELIIGESTE TÖÖD PAIGALT SALTO TAHA ERINEVATES FAASIDES1.ETTEVALMISTAV FAAS:Poolkükk sarnane paigalt kaugushüppe positsioonile. Eelnev väljavenitus soodustab 2.faasi kontraktsiooni. Tugev deformatsioon suurendab elastsusjõudu. Faasi algul raskusjõule allajääv töö. Faasi lõpus tasakaalustav lihastöö.2.TÕUGE PINNASELT:Tõukfaas hüppe-ja pöialiigesest taldmine painutus. Tugevalt töötavad sääre tagumise ja külgmise rühma lihased. Väga lühiajaline,kuid tugev kontraktsioon. NB!Lestlihas. Tagumine sääreluulihas,pikk suurvarba painutaja,pikk varvastepainutaja,pindluulihased
de Pourtales, kes tuli qveitsi võistkonna koosseisus 1,02,0 tonni klassis olümpiavõitjaks. Naiste osavõtt oli vastuolus Pierre de Coubertini veendumustega. Tennises, jalgpallis, polos, sõudmises ja köieveos võistlesid eri riikide sportlased ühes meeskonnas. Kõik kergejõustiku olümpiarekordid purustati. 23 kergejõustikualast võitsid ameeriklased 17. Alvin Kraenzlein võitis kolme päeva sees 60 meetri jooksu, 110 ja 200 meetri tõkkejooksu ja kaugushüppe. Neli kuldmedalit kergejõustikus on seni ületamatu saavutus. Tema konkurent Meyer Prinstein, kes pühapäeval toimunud finaalvõistlusest loobus, pidas temaga pärast võistlust maha rusikavõitluse. (Ka paljud teised USA sportlased keeldusid pühapäeval võistlemast, sealhulgas mõlemad 1500 meetri jooksus osalejad ja ratsutamise (Prix des Nations) võistkond.) Järgmisel päeval võitis Prinstein kolmikhüppe, edestades poole meetriga 1904. aasta
kes võitis 5000m ja 10000m jooksu. Eestlased piirdusid ühe pronksmedaliga, mille võitis Bruno Junk 20km käimises. Rooma 1960 Kergejõustiklastest oli Rooma mängude suurtäht publiku lemmik Wilma Rudolph, kes võitis kolm kuldmedalit. Tokyo 1964 Eesti kümnevõistluse traditsioone jätkas Rein Aun, kes sai hõbemedali. Mexico 1968 Mängude fantastilisim tulemus oli USA mustanahalise Robert Beamoni kaugushüppe maailmarekord 8m 90cm. Oma esimese olümpiavõidu saavutas kolmikhüppaja Viktor Sanejev. Legendaarne USA kettaheitja Alfred Oerter võitis juba neljanda olümpiakuldmedali. München 1972 Kõikide alade peale kokku püstitati 49 maailma- ja 152 olümpiarekordit! Mängude suurüllataja oli Ukraina sprinter Valeri Borzov, kes võitis 100m ja 200m jooksu. Montreal 1976 Soomlane Lasse Viren võitis juba teist korda 5000m ja 10000m jooksu. Oma kolmanda
Kahtlemata on klubi oma kohalolekuga ja lippude lehvitamisega aidanud reklaamida üle kogu maailma meie väikest kodumaad. 6 Saavutused ja tegevused Isiklikud rekordid kergejõustiku üksikaladel Vaata lisa1 Nool hüppas 1996 Tallinnas kümnevõistluse käigus kaugust 8,22 m (lubatust tugevama taganttuulega). Kokku sai ta sel võistlusel 8362 punkti. See on kümnevõistluse käigus tehtud kaugushüppe maailmarekord. Seitsmevõistlus Seitsmevõistluses on Erki parim tulemus ja Eesti rekord Jaapanis Maebashis 7. märtsil 1999 saadud 6374 punkti. Selle tulemusega tuli ta Maebashis 7. kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel teiseks. Tunnustused Aasta meessportlane 1996, 1997, 1998, 2000 Tegevus poliitikuna 2003. aastal astus Nool Isamaaliitu . 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kogus ta Isamaaliidu teise numbrina 3044 häält. 2005
Sisukord ÜLDISELT AJALOOST .......................................................................................... ... 3 1.1 ERINEVAD TREENINGVIISID ............................................................................................ 3 1.2 TERVISLIK TOITUMINE .................................................................................................. 4 100M JOOKS ...................................................................................................... . 5 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS ................................................................................................. 5 1.2 TEHNIKA ................................................................................................................. 6 1.3 SPORTLASE ERIPÄRA ..................................
Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm.(2) Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha.(2) Soovitavad kõrgushüppe normid õpilastele on lisas 8. 3.2.2 Kaugushüpe 14 On kaks põhilist kaugushüppe tehnikat: · siruhüpe · käärhüpe(1) Siruhüpe on ka algajatele võimetekohane. Selle ala tähtsamad nõuded on kiirus ja hüppevõime. Heade tulemuste saavutamiseks ei pea alati tegema käär- või siruhüpet.(1) 3.2.3 Kolmikhüpe Nagu kaugushüpe nõuab ka kolmikhüpe suurt kiirust ja head hüppevõimet. Need kaks ala erinevad selle poolest, et kolmikhüpe koosneb kolmest järjestikusest hüppest, mis kõik on üksteisest sõltuvad
Teatepulk on 28-30 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermööt on 12-13 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi. Maantee teatejooks on maratoni pikkune (42 195 km). Teatejooksus osaleb kuus sportlast, kes kõik jooksevad ühe vahetuse (10+5+10+5+10+5+7,195 km) 3. Hüppealad Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva: · Kõrgushüpe · Kaugushüpe · Kolmikhüpe · Teivashüpe 3.2 Kaugushüpe On kaks põhilist kaugushüppe tehnikat: · siruhüpe · käärhüpe Siruhüpe on ka algajatele võimetekohane. Selle ala tähtsamad nõuded on kiirus ja hüppevõime. Heade tulemuste saavutamiseks ei pea alati tegema käär- või siruhüpet. 4. Tõukealad Tõukealad võib jaotada: · Kuulitõuge · kettaheide · odavise · vasaraheide Need alad on tugevate ja turskete sportlaste alad ja nõuavad ohutusnõuetest ranget kinnipidamist.
Neljast mitmevõistluse kavast luhtus kaks, kui võimleja pillas rõnga ja kurikateharjutuses vahendi. Muidu kindlate sooritustega hiilgav Kikkas ei pidanud suurvõistluste pingele vastu. Vladimir Sidorkin, 200 m vabaujumise 45. 26 aastat vana Eesti rekordi purustamine ei ole just paljudele jõukohane. Moskvas tudeeriv ja harjutav Vladimir Sidorkin alistas selle aga justkui muuseas. Koht viiendas kümnes ei luba Sidorkinit aga korrus võrra kõrgemale liigitada. Ksenija Balta, kaugushüppe 28. Enne võistlust ütles treener Andrei Nazarov, et 6.30 peale kasti joosta pole mingi probleem. Balta suutis küll üheksa sentimeetrit rohkem, ent tihedas konkurentsis polnud selle tulemusega võimalik kõrget kohta saada. Tulevikus vajab Balta tervist ning rohkem võistlusi. Nikolai Novosjolov, vehklemise epee teine ring. Kui üks inimene on samaaegselt treener, alaliidu peasekretär ning siis veel natuke ka sportlane, on raske loota, et ta suudaks maailma tippudega võrdselt konkureerida
vajutab stardipüstoli päästikule. 6.Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Sinu vastus oli: Üks. 7.Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? Sinu vastus oli: Ei või. 8.Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Sinu vastus oli: Oma rajal jookstakse esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. 9.Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse? Sinu vastus oli: Ei, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. 10.Kuidas mõõdetakse kaugushüppe tulemust? Mitu katset on võistlejal? Sinu vastus oli: Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Võistlejal on kolm katset. 11.Kas kõrgushüppel võib võistleja latti riivata? Sinu vastus oli: Võib küll, aga latt ei tohi alla kukkuda. 12.Milline on enim kasutatav kõrgushüppetehnika viis? Sinu vastus oli: Flopp-stiil. Hüpatakse üles ja keeratakse siis üle selja. 13.Millal loetakse odaviske katse sooritatuks? Sinu vastus oli:
Mõned võimalikud viisid on toodud allpool. Hüppamine Kaugushüppajatel on nädalas 2–3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6–8 korda. Koormuse suurendamine Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100 m sprinterid jooksevad 200 m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3–6 katseks. Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist.
aastal joostud 5000 meetri aeg 16.52,6 püsis Järvamaa rekordina 8 aastat. Hiljem Tallinna Kalevisse siirdununa kustutas ta vabariigi rekorditabelist Jüri Lossmani rekordid 2000 meetrist kuni 10 000 meetrini. Tapalt on pärit selle aja Eesti mitmekülgseim kergejõustiklane Saara Teitelbaum, kes 1929. aastal oli vabariigi rekordi omanik üheksal alal (kümnest)! Tema 400 meetri aeg 61,8 oli maailmas paremuselt teine ja kaugushüppe rekord 5.42 ületati alles 24 aastat hiljem. Kergejõustikku hakati aktiivselt harrastama ka soomusrongide rügemendis ja Tapa Ühisgümnaasiumis. Rotilageda spordiplatsi rajamiseni jõuti siiski mitu aastat hiljem. 1934. aastal kordas Konstantin Ivanov tuule toetusel Ruudi Toomsalu nimel olnud Eesti rekordit 100 meetri jooksus 10,7. Paljud selleaegsed tegijad - Johannes Erna, Otto Lahti jt siirdusid karjääri jätkama Tallinna ja saavutasid hilisemat edu pealinlasena. 1946. aastal
rätsepalihas, õrnlihas Ekstsentriline: reie-nelipealihas Hüppeliigese sirutus: Kontsentriline: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja Ekstsentriline: sääremarja kolmpealihas, tagumine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja, lühike ja pikk pindluulihas PS! Joostes tuleb põlve ratsionaalsele kõrgusele tõsta, et jooksust rohkem kasu oleks ja põlvest mitte roteeruda 26. Paigalt kaugushüppe anatoomilis-funktsionaalne analüüs 1. ETTEVALMISTAV FAAS: Staatiline lihastöö. Ettevalmistavas faasis toimub painutus puusa- ja põlveliigesest, sirutus ülemisest hüppeliigesest ja keha kaldub ette. Puusaliigese painutus: Kontsentriline: niude-nimmelihas, reie sirglihas, rätsepalihas, laisidekirmepingutaja, keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa Ekstsentriline: suur tuharalihas, keskse ja väikese tuharalihase tagumised osad, pirnlihas,
aastal, kust väljus võitjana, võites Uno Palu rändkarika, mille andis üle ei keegi muu kui Uno Palu ise. Pärast suurt võitu, leidis harjutamine Vladimir Zulini käe all konkreetse eesmärgi, mis omakorda viis fantastilise tööni. 17- aastaselt võis Aun võrrelda end vabariigi tugevmate spordimeestega, 18-aastaselt rakendas ta juba klassifikatsiooninõudeid. 1959. aastal saavutas Rein Aun Uzgorodis Eesti noorterekordi. 18-aastasena hämmastas Rein Aun kõiki mitte ainult kaugushüppe võitmisega Tallinna-Tartu linnavõistlusel, vaid veel enam oma võistlemilustiga. Kevadel startis ta kahe kuu jooksul 14 võist- lusel kokku 50 korda. Seejuures võistles ta oma kooli meistrivõistlustel ühel päeval üheksal alal. Aunaga samaaegselt kerkis Nõukogude areenile samaealine lootustandev kümnevõistlusetäht Juri Djatskov, kes püstitas üleliidulise noorterekordi ning kellele oma elu parimas vormis olnud Uno Palu loovutas sõidupileti olümpiale
Risto Mätas odavise 8 Lauri Leis kolmikhüpe Raigo Toompuu Martin Vihmann Argo Goldberg Marek Niit Henri Sool Esmaspäeval algavatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel ei tee seitsmevõistluses kaasa tänavu isikliku rekordi 6180 punktini viinud Balta, keda vaevavad terviseprobleemid. Hetkeseisuga osaleb eestlanna siiski 100 meetri jooksus ja kaugushüppes. Ksenia Balta piirdus naiste kaugushüppe eelvõistlusel tulemusega 6.03 ja lõppvõistlusele ei pääsenud, tema isiklik rekord kauguses on 6.56. Ksenia Balta jooksis naiste 100 meetri eeljooksus uueks Eesti rekordiks 11,47 -- poolfinaalpääsust jäi aga puudu kaks sajandikku. 9 Tõkkesprinter Mirjam Liimask sai eeljooksus ajaks 13,54 ja pidi leppima oma jooksus vaid 7. kohaga. Kokkuvõttes jagas eestlanna 37 sportlase konkurentsis 28.-30. kohta.
Götzises. Smith, Dvorak ja Busuman tegid seal oma rekord summat ,kusjuures viimana püstitas 8-al alal isiklikud margid. Erki kaotas oma isiklikule rekordile rohkem kui 100 punktiga. Ning Erki tuli kolmandaks. (Erki Nool,autogramm) 1996.aastal Atlanta kümnevõistlus oma 40 osavõtjaga kujunes ajaliselt pikaks ning väsitavaks. Oma osa oli kuumusel ja tohutul õhuniiskusel mida ühel päeval mõõdeti 97 protsenti. Kõige hullem hetk võistlusel oli pärast kaugushüppe teist katset, kui Erki tundis, et ei jõua hüppata. Sada meetrit läks Erkil normaalselt kuigi Erki kaotas stardis tehtud nõksaku pärast kümnendiku .Kauguses sai Erki esimesel katsel korralikku 7.88, kuigi sellest hüpati üle. Kuuli viskas Erki 14.01. kõrgushüppes läks Erkil paremini. Kolmandal katsel hüppas Erki 1.92. 400 meetris jooksis algul liiga ettevaatlikult ning sai kolmanda koha. (Erki Nool,autogramm) Aga kohe teise päeva avaala, tõkkejooks, lõpetas kõik unistused
· Tempo dikteerija (jooksu vedaja-jänese) kasutamine jooksudes maailmarekordi püstitamisel on lubatud, kuid ei lubata kasutada sportlast, kes on jäänud maha ühe või rohkem ringe vastavas jooksus. · 100 m jooksus, 200 m jooksus, 100 m tõkkejooksus, 110 m tõkkejooksus ja kaugus- ning kolmikhüppes ei tohi taganttuul ületada 2 m/s. Mitmevõistluses on lubatud keskmine tuul kuni 2m/s, s.t, et 100m, kaugushüppe ja 110mtj tuuled kokku liidetuna ei tohi ületada 6 m/s. · Kõikidel distantsidel staadionil peab olema automaatne ajamõõtja (fotofinis). 4.2 Usain Bolt Usain St. Leo Bolt (sündinud 21. augustil 1986 Trelawnyis) on Jamaica sprinter, neljakordne olümpiavõitja, 100, 200 ja 4×100 m teatejooksu maailmarekordi omanik ning viiekordne maailmameister. Ta on ainus, kes on olümpiamängudel püstitanud 100, 200 ja 4×100 m maailmarekordi, ning
aastal, kust väljus võitjana, võites Uno Palu rändkarika, mille andis üle ei keegi muu kui Uno Palu ise. Pärast suurt võitu, leidis harjutamine Vladimir Zulini käe all konkreetse eesmärgi, mis omakorda viis fantastilise tööni. 17-aastaselt võis Aun võrrelda end vabariigi tugevmate spordimeestega, 18- aastaselt rakendas ta juba klassifikatsiooninõudeid. 1959. aastal saavutas Rein Aun Uzgorodis Eesti noorterekordi. 18-aastasena hämmastas Rein Aun kõiki mitte ainult kaugushüppe võitmisega Tallinna- Tartu linnavõistlusel, vaid veel enam oma võistlemilustiga. Kevadel startis ta kahe kuu jooksul 14 võist-lusel kokku 50 korda. Seejuures võistles ta oma kooli meistrivõistlustel ühel päeval üheksal alal. Aunaga samaaegselt kerkis Nõukogude areenile samaealine lootustandev kümnevõistlusetäht Juri Djatskov, kes püstitas üleliidulise noorterekordi ning kellele oma elu parimas vormis olnud Uno Palu loovutas sõidupileti olümpiale
Newtoni teise seaduse demonstreerimiseks võib teha järgmise katse. Võtame kaks ühesugust vankrikest või mänguautot, millest ühel on koormus peal. Paneme autode vahele vedru või kummipalli, surume autodega vedru või palli kokku ja laseme lahti. Kergem auto veereb sama aja jooksul kaugemale. Järelikult oli tal suurem kiirendus. Kuidas me aru saame, et kiirendus oli suurem? Mida suurem on liikumise algkiirus, seda kaugemale keha liigub. Sellise järelduse saab teha hoota ja hooga kaugushüppe või suusahüpete põhjal. Meie katses veeres kergem auto kaugemale. Kui eeldada, et rattad veerevad mõlemal autol ühtviisi, siis pidi kergem auto saama suurema kiiruse. Kuna algul olid mõlemad autod paigal, siis selle auto kiirendus, mis saavutas suurema kiiruse pidi olema suurem. Kui vedru või palli tugevamini kokku suruda, siis veerevad autod kaugemale, sellest järeldub, et kiirendus on seda suurem, mida suurem on mõjuv jõud. Täpsemalt a ~ F. Kokkuvõtvalt võib öelda, et a = F/m.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
