· Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiu funktsiooni komplitseeritumaks: - KRK paikneb suhteliselt kõrgemal võrreldes loomadega - tugipind on suhteliselt väike - alajäsemete lihased on suure toonilise aktiivsusega · Toimus esijäsemete (ülajäsemete) spetsialiseerumine töö- ja teiste koordineeritud ja täpsete liigutuste sooritamiseks · Liikumisaparaati hakati kasutama kommunikatsiooniks (kõneks) KÕNE JUHTIMINE Motokorteks (juhib kõnemotoorikaga seotud lihaseid) Broca kõnekeskus (juhib kõnemotoorikat motokorteksi kaudu) Wernicke kõnekeskus (interpreteerib kuuldud sõnu) Tagumine kiirusagarik (muudab visuaalse sisendi auditoorseks) Visuaalne korteks (võtab vastu visuaalse sõnalise stiimuli) Tserebralisatsiooni ja kortikalisatsiooni roll inimese motoorika juhtimisel · Inimese motoorika juhtimist mõjutavad oluliselt kaks fülogeneesis toimunud kesknärvisüsteemi arenguprotsessi:
INIMESE MOTOORIKA ISEÄRASUSED · Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiu funktsiooni komplitseeritumaks: *KRK paikneb suhteliselt kõrgemal võrreldes loomadega *tugipind on suhteliselt väike *alajäsemete lihased on suure toonilise aktiivsusega · Toimus esijäsemete spetsialiseerumine töö- ja teiste koordineeritud ja täpsete liigutuste sooritamiseks · Liikumisaparaati hakati kasutama kommunikatsiooniks KÕNE JUHTIMINE Motokorteks Broca kõnekeskus (juhib kõnemotoorikat motokorteksi kaudu) Wernicke kõnekeskus (interpreteerib kuuldud sõnu) Tagumine kiirusagarik (muudab visuaalse sisendi auditoorseks) Visuaalne korteks (võtab vastu visuaalse sõnalise stiimuli) TSEREBRALISATSIOON JA KORTIKALISATSIOON · Inimese motoorika juhtimist mõjutavad oluliselt kaks fülogeneesis toimunud kesknärvisüsteemi arenguprotsessi: -tserebralisatsioon peaaju osatähtsuse tõus seljaajuga võrreldes
Eristatakse 11 piirkonda, mis koosnevad 52 väljast Väljad erinevad mitte ainult oma mikroskoopilise struktuuri, vaid ka funktsioonide poolest Sensoorsed projektsiooniväljad Naha- ja propriotseptiivse (süvatundlikkus) – väljad 1, 2, 3 ning 5, 7, 40 Nägemine – kuklasagara keskmine pind – väljad 17, 18, 19, 39, 8 Kuulmine – oimusagara sisepinnal – väljad 41 ja 42, 22 Haistmine – väljad 11 Motoorsed keskused Primaarne motokorteks (4), premotokorteks (6), suplementaarne motokorteks (8) Inimese tahtelise (siht)motoorse tegevuse juhtimine ja uute liigutusvilumuste omandamine Motoorsed keskused Artikuleeritud kõne ja kirjutamine (laubasagar) – väljad 44 ja 45 (motoorne afaasia), väljad 37, 40 ja 42 (sensoorne afaasia) Assotsiatsiooniväljad Saavad informatsiooni projektsiooniväljadelt või talamuselt On oelmas ainult inimesel Nende vahendusel kujunevad närvitegevuse sellised vormid, nagu ärkvelolek,
2) Vestibulaartuum – asub ajusillas, signaalid tasakaalu säilitamiseks 3) Võrkmoodustis – asub ajutüves; saab signaalid meeleelunditest, mis aktiveerib võrkmoodustise, mis omakorda aktiveerib ajukoore. Avaldab aktiveeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemile (uni ja ärkamine). Sihtmotoorika Juhtroll: 1) Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev hallaine kiht ajupoolkerade pinnal Motokorteks – suurajukoore piirkond, mis koordineerib liigutustegevust 2) Basaaltuumad – suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees olevad hallaine kogumikud. Nende hulgas: Juttkeha – koosneb sabatuumast ja läätstuumast. Tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse. Mandelkeha- emotsioonide kujunemine 3) Väikeaju – asub tagumises koljuaugus, koordineerib kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist
ümber ajutüve. Peamiseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. 3. Suuraju koor. · Primaarsed alad - on seotud perifeersete struktuuridega, võtavad retseptoritelt vastu signaale, kontrollivad lihaste talitlust. · Sekundaarsed (assotsiatsiooni-)alad on perifeersete struktuuridega seotud üksnes primaarsete alade kaudu,analüüsivad retseptoritelt saabuvaid signaale, programmeerivad lihaste talitlust. 1) Primaarne motokorteks lihastalitluse reguleerimine, peamine liigutustegevuse koordinaator, (eriti käeline tegevus ja ka artikuleeritud kõne!). 2) Premotokorteks assotsiatsiooni ala, programmeerib liigutustegevust, on seotud liigutusmäluga. 3) Primaarne somatosensoorne korteks naha ja proprioretseptiivne tundlikkus 4) Somatosensoorne assotsiatsiooni korteks analüüsib nahalt ja proprioretseptoritelt tulnud infot
informatsiooni üldistamine ja töötlemine · tertsiaarsed alad on perifeersete struktuuridega seotud kõige kaudsemalt, nad hõlmavad suure osa ajukoore pinnast, ning kattuvad omavahel suures ulatuses; neil on keskne tähtsus ajupoolkerade koostöö tagamises, nad täidavad ajukoore kõige keerukamaid funktsioone. Primaarne somatosensoorne korteks (PSSK) on organiseeritud vastavalt keha piirkondadele, kust sensoorsed signaalid lähtuvad. Primaarne motokorteks (PMK) on eferentsete signaalide lähteala, millega kontrollitakse motoorikat (lihaste talitlust), eelkõige käelist tegevust. Muud primaarsed alad on: · primaarne visuaalne korteks · primaarne auditoorne korteks · primaarne haistekorteks (laubasagara sisepinnal) · maitseala. Premotokorteks on assotsiatsiooniala, mis kujutab endast motoorsete aktsioonide organiseerimise ja planeerimise peamist keskust. See ala on ühtlasi väga tihedasti seotud liigutusmäluga
* suuraju, mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Asendi järgi eristatakse peaajus kolm osa: * ajutüvi, mille moodustavad piklikaju, sild, keskaju ja vaheaju; * väikeaju; * suuraju poolkerad. 64. Suuraju osad, mõhnkeha. Lk 200/201. Joonis tuleb töösse. (kopeerib joonist 146). Tsentraalvagu(2) jagab suuraju poolkera otsmikusagaraks(8) ja tagapool olevaks kiirusagaraks(4). Pretsentraalkäär(1) on motokorteks, siin juhitakse teadlikke, tahtlikke liigutusi; postsentraalkäär(3) tundlikkuse käär. Külgvagu(7) jagab otsmikusagara(8) ja oimusagara(6). Kolmas vagu on ka(raamatus pole), see on kiirukuklavagu on seespool, seda pole aju pinnal näha. Mõhnkeha ühendab kahte suuraju poolkera, paikneb suuraju pikilõhe põhjas, selle abil liiguvad signaalid ühest poolkerast teise. 65. Suurajukoore mõiste, mõõtmed. Arvud olulised.
Suuraju poolkerade koore funkts alad: *primaarsed alad seotud perifeersete struktuuridega, võtavad retseptoritelt vastu signaale, kontrollivad lihaste talitlust *sekundaarsed(assotsiatsiooni)alad seotud perifeersete struktuuridega ainult primaarsete alade kaudu, analüüsivad retseptoritelt saabuvaid signaale, programmeerivad lihaste talitlust *tertsiaarsete alade tähtsus on ajupoolkerade koostöö tagamine. *prim motokorteks, premotokorteks, prefrontaalkorteks, motoorne kõnekeskus, audit assots korteks, prim audit korteks, prim visuaalne korteks, visuaalne assots korteks somatosensoorne korteks, maitseala Keskaju, sild ja piklikaju mood ajutüve, mis ühendab pea- ja seljaaju (paiknevad kraniaalnärvide tuumad: 12- st väljuvad 10 ajust ajutüve kaudu) ja ajuvatsakesed on ühenduses seljaaju tsentraalkanalitega. Ajutüve väiksemgi kahjustus põhjustab surma.
annaabi.ee 
