Kõigi jooksu- ja hüppeharjutuste sooritamisel oluline tehniliselt täpsed ja korrektsed liigutused. Vahendid oktoobris: Jooks: - Krossijooks ühtlases tempos 4-6 km - Nn ,,sprinteri fartlek" 2-4 km - Jooks erinevate pikkusega lõikudel kiirusega 80% - Mäkkejooks erineva pikkusega lõikudel - Spurdid mäkke kuni 40 m - Stardiharjutused mäkke - Kõnni ja jooksuharjutused mäkke Hüpped: - Pikad hüpped hüpped jalalt-jalale seerias 20-40 hüpet, treeningul 300-500 hüpet - Nn ,,pöiahüpped" treeningul 600-800 hüpet Jõutreening: - Lihasvastupidavuse arendamiseks ringtreening 2x nädalas. Pöiaharjutuste kompleks. 1 Pallimäng: - Jalgpall liivas. Treeningnädal oktoobris. Esmaspäev: Soojendusjooks 15 min, võimlemine
intensiivsemateks ja mahulisematemaks treeninguteks. Oktoobri keskel meditsiiniline kontroll. · Liikumisaparaadi (pöiad, põlved, kere) tugevdamine. · Lihasvastupidavuse arendamine · Jooksutehnika täiustamine. Kõigi jooksu- ja hüppeharjutuste sooritamisel oluline tehniliselt täpsed ja korrektsed liigutused. I - ETTEVALMISTUSPERIOOD Vahendid oktoobris: Jooks: Hüpped: · Krossijooks ühtlases tempos 4-6 · Pikad hüpped hüpped km jalalt-jalale seerias 20-40 · Nn ,,sprinteri fartlek" 2-4 km hüpet, treeningul 300-500 · Jooks erinevate pikkusega lõikudel hüpet kiirusega 80% · Mäkkejooks erineva pikkusega ·
Harkhüpe ja Kägarhüpe Harkhüpe üle risti kitse Kui on omandatud tehnika alused maandumise, hoojooksu ning jalgade ja käte tõuke näol, võib asuda harkhüppe kui ühe lihtsama toenghüppe õppimisele. Esimesed hüpped tuleb sooritada üle ristiasetatud madala kitse, rakendades eelnevalt õigeid ettevalmistavaid ja juurdeviivaid harjutusi. Madalal kitsel sooritatavad hüpped on lihtsamad seetõttu, et toetuspind kitsel on väiksem ning võimaldab treeneril paremini võimlejat abistada. Tavaliselt seda hüpet ei kardetagi, sest ebaõnnestumise oht siin on minimaalne. Abistamine: Treener või abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga,
Vastavalt treenituse astmele ja enesetundele korda harjutusi 2-4 korda. Ringtreenigut saab teha ka voolavalt mis tähenab seda,et harjutust tehakse ilma ajata ja järgmise harjutuse juurde liigutakse kui eelnev on tehtud. Ring treeningu harjutused koos tegevuse ja seletusega, millisele lihasgrupile/organile need harjutused mõjuvad. Harjutuse kestus 20 sekundit, paus harjutuste vahel 10 sekundit ja seeriate vahel 1 min. Seeriaid kokku 4. 1. sulghüpped 2. kükkishüpped- hüpped kükkis 20 sekundit 3. hüpped üles, käte hoie korraks põlvede ümbert- üles hüpe ja alla tulles kükkis asend ja kätega hoiad põlvedest kinni. 4. sulghüpped käed ülal 5. hüpped üles, jalad ette- üles hüpe, hüppe ajal lükkad jalad ette nii kürgele kui saad 6. hüpped, jalad taha- üles hüppe, hüppe ajal lükkad jalad nii taha kui saad. 7. jalavahetushüpped õhus jalgade vahetusega- üles hüppe üks jalg ees, pärast hüpet vahetad jalga.
nõrgad lihased! Toenghüpped Alates esimestest treeningutundidest tuleb toenghüpete õpetamisele pühendada suurt tähelepanu, sest õigest õpetamismeetodite valikust oleneb ka hilisem hüppetehnika omandamine. Õppeprotsessis ,,läbilastud" vigu on hiljem väga raske parandada ning ümberõppimiseks tuleb tihti kulutada väga palju aega ja energiat. Selliste vigade vältimiseks tuleb võimlejal omandada kõigepealt eeskujulikult lihtsamad hüpped ja alles seejärel järk-järgult edasi minna tehniliselt raskematele hüpetele. Hüpete õpetamisel tuleb rakendada tervikmeetodit. Tervikmeetodi kasutamisel saab välja arendada ka hüppe üksikuid faase. Algajatele tuleb aga õpetada alguses selliseid hüppeid, mida nad suudavad õigesti sooritada juba esimestel katsetel. Hüpperiistadest on algajaile kõige sobivamateks kits risti ja piki, hobune risti ja võimlemiskast
Partenkirchenis sõitis 18 km ja 50 km distantsil. Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises VI taliolümpiamängud, Oslo · 14.02. - 25.02.1952 Suusatamine . Koht:26. Nimi:Juku Pent ,Riik:Saksamaa,Võistlusala:50 km,Tulemus: 4:30.56 VII taliolümpiamängud, Cortina d'Ampezzo · 26.01. - 05.02.1956 Suusakahevõistlus. Koht:26 ,Nimi:Uno Kajak ,Riik:NSVL,Tulemus: 400,9 - hüpped 186,5, 15 km 1:00,48 (214,4) Suusakahevõistluses osales N.Liidu koondise koosseisus Cortina d'Ampezzo taliolümpial Uno Kajak IX taliolümpiamängud, Innsbruck · 29.01. - 09.02.1964 Bobisõit. Koht:12,Nimi:Heino Ago Freiberg,Riik:Rootsi ,Võistlusala:kahehobi,Tulemus: - Kiiruisutamine . Koht:1 ,Nimi:Ants Antson ,Riik:NSVL,Võistlusala:1500m ,Tulemus:2.10,3 Koht:5 ,Nimi:Ants Antson ,Riik:NSVL ,Võistlusala:10 000m ,Tulemus:16.08,7
Esemeid valmistada ei saa, voolavad (aineosakeste hüpped) ega säilita kuju, anumas olev vedelik on keha, aineosakesed hõredalt, korrapäratult, soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumisest ühest kohast teise. Kindel ruumala ja anuma kuju. Amorfne aine - füüsikaliste omaduste poolest tahke, kuid raskusjõu mõjul muudab ajapikku oma piku. Puudub kristallstruktuur. Osakesed korrapäratult. Molekulide hüpped harvemad. Temperatuuri suurenedes hüpped kiirenevad. Gaasiline aine on aine agregaatolek, milles kõik osakesed liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus teiste osakestega. Voolavad, aga puudub kindel ruumala ja anum. Osakesed on üksteisest kaugel ja tõmbejõud puudub, kaugus on kordi suurem osakeste läbimõõdust. Kokkusurutav. Lahtises ruumis ei püsi. Liikumine on korrapäratu. Osakesed liiguvad mistahes suunas, erinevate kiirustega. Liiguvad murdjooneliselt. Kiirus ja suund muutuvad aineosakeste kokkupõrkel.
Eesti lippu Garmisch-Partenkircheni mängude avamisel kandis Eesti Panga direktor J. Rosenfeldt VI taliolümpiamängud, Oslo · 14.02. 25.02.1952 Suusatamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 26. Juku Pent Saksamaa 50 km 4:30.56 VII taliolümpiamängud, Cortina d'Ampezzo · 26.01. - 05.02.1956 Suusakahevõistlus Koht Nimi Riik Tulemus 26. Uno NSVL 400,9 - hüpped 186,5, 15 km 1:00,48 Kajak (214,4) Suusakahevõistluses osales N.Liidu koondise koosseisus Cortina d'Ampezzo taliolümpial Uno Kajak IX taliolümpiamängud, Innsbruck · 29.01. - 09.02.1964 Kiiruisutamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 1. Ants Antson NSVL 1500 m 2.10,3 5. Ants Antson NSVL 10 000 m 16.08,7
kehalise võimete testide tulemused erinevatel ajaperioodidel (sügis 2015 - kevad 2016) ning võistlustulemused (kevad 2015 kevad 2016). Treeningetappide jälgimiseks on kõik treeningud eraldi üles kirjutatud autori treeningpäevikusse. Loovtööga uuritava protsessi lõppeesmärk on kõik aastatagused kiirjooksu ajad (60 m, 60 m tõkkejooks, 200 m) ületada vähemalt poole sekundi võrra. Kergejõustikualad võib piltlikult jagada kolmeks: jooksud, hüpped ja heited. Paljudel aladel on väga tähtis liikumise kiirus. Lisaks kiirjooksualadele, annavad head kiiruslikud võimed eelduse pikkadeks hüpeteks kaugus- ja kolmikhüppes ning teivashüppes. Samuti paistavad silma heitjad kiirete aegade poolest lühikeses sprindis. Näiteks, meie olümpiavõitja Gerd Kanter on oma kettaheite hoovõtukiiruse poolest maailma kiireim. Kiire liikumine ringis loob eelduse kettale suurema algkiiruse andmiseks.
Iluuisutamine Iluuisutamine - täis erutavaid hetki ja riskeerimist- on elegantsemaid sprodialasid maailmas. Kujundite joonistamine jääle, piruetid ja keerukad hüpped, uisutamine täis jarmooniat ja painduvust, paaristants muusika järgi - see on iluuisutamine ning jäätantsu sisu. 19. sajandi keskel muutus iluuisutamine kui vaba aja veetmise viis ja uus spordiala väga populaarseks. Uisuväljakuid ja -klubisid kerkis kogu maailmas. Londoni uisuklubi asutati 1842, esimene ookeanitagune uisukulbi avas uksed New Yorgis 1860. Samal aastakümnel tegid ameeriklased pisut revolutsiooni, lisades tantsulised liikumised. 24 aastat hiljem asutati
talinädal..29.jaanuril 1924 jagati esimesed olümpiamedalid sellel alal. Iluuisutamise liigid: · Üksiksõit · Paarissõit · Jäätants · Vabatants Võistlustel esitatakse muusika saatel naiste ja meeste üksiksõidus, paarissõidus ning jäätantsus kohustuslik ja vabakava. Kohustuslik- ja vabakava Kohustusliku kava (nn koolisõidu) jaoks on Rahvusvaheline Uisutamisliit valinud 41 harjutust (figuuri). Igal aastal loositakse neist esitamiseks 6 ja igal võistlusel 3. Vabakavva kuuluvad hüpped, piruetid ja kohustusliku kava elementidel põhinevad sammud. Üksiksõit Üksiksõidus võisteldi alguses kohustuslikus ja vabakavas, 1973. aastast lisandus lühikava. Kohustuslik kava jäeti võistlusprogrammist välja 1991. Üksiksõidule lubatakse 30 naist ja 30 meest, ühest riigist maksimaalselt 3 meest ja 3 naist. Tänapäeval tehakse üksiksõidus erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel ja
..............................................7 Iluuisutamise terminoloogia ja elemendid............................................................................................8 kasutatud materjal.................................................................................................................................9 Sissejuhatus Iluuisutamine on pordiala, kus sportlane või sportlaste paar peab uiskudel ja muusika saatel esitama kava, mis koosneb kohustuslikest elementidest (nt hüpped, piruetid, sammude kombinatsioon, tõsted jms). Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Võisteldakse meeste üksiksõidus, naiste üksiksõidus, paarissõidus ja jäätantsus. Tänapäeval koosneb iluuisutamine kohustuslikust lühikavast ja vabakavast. Iluuisutamine on ala, mis pakub rõõmu väga paljudele, selles on seotud sportlikus mõttes keerulised
(koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. KeskEuroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid. Rahvusvaheline iluuisutamisliit moodustati 1892. aastal. 1908. aastast alustas tegevust reeglite loomise toimkond. Uisutamise enda ajalugu on 1700aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. 19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused.
Harjutusi jaamades sooritatakse tavaliselt: a) mingi arv korduseid b) mingi kindel aeg Ning vastavalt sellele liigutakse järgmisesse jaama, kas iseseisvalt, kui on harjutuse korduste arv täis, või treeneri märguande peale. 4 RINGTREENINGU VARIANTE Harjutuse kestus 20 sekundit, paus harjutuste vahel 10 sekundit ja seeriate vahel 1 min. Seeriaid kokku 4. 1. sulghüpped 2. kükkishüpped 3. hüpped üles, käte hoie korraks põlvede ümbert 4. sulghüpped käed ülal 5. hüpped üles, jalad ette 6. hüpped, jalad taha 7. jalavahetushüpped õhus jalgade vahetusega 8. jalgade vahetus kiirusele (kääris) Topispallidega ringtreening. Iga harjutust 6-10 kordust. Puhkepaus 2-4 minutit. Seeriaid 3-6. 1. Eest alt ette 2. Üle pea taha 3. Jalgade vahelt taha 4. Sööt rinnalt 5. Sööt üle pea ÜKE ringtreening 3-4 seeriat. 30 sek harjutust, 30 pausi
Õpiküsimus Vastus Allikas 1. Nimeta inimese Elundid: Kõrv, silm, nina, keel, ÕO2 meeleelundid ja kompimiselundid. L2 meelesüsteemid ning Meelesüsteemid: Nägemine, kuulmine, kirjelda nende L3 tasakaalumeel, maitsmismeel, toimimist. Tee oma L4 haistmismeel ja kompimine. vastuse põhjal valikvastustega Meeleelundite funktsiooniks on (vähemalt 4 varianti) konverteerida füüsikalised eksamiküsimus. stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Vahel käsitletakse meeleelundeid kui sensoorseid süs...
jaanuril 1924 jagati esimesed olümpiamedalid sellel alal. Iluuisutamise liigid: • üksiksõit, • paarissõit, • jäätants, • vabatants. 2 Iluuisutamine 3.1 Kohustuslik- ja vabakava Kohustusliku kava (nn koolisõidu) jaoks on Rahvusvaheline Uisutamisliit valinud 41 harjutust (figuuri). Igal aastal loositakse neist esitamiseks 6 ja igal võistlusel 3. Vabakavva kuuluvad hüpped, piruetid ja kohustusliku kava elementidel põhinevad sammud. 3.2 Üksiksõit Üksiksõidus võisteldi alguses kohustuslikus ja vabakavas, 1973. aastast lisandus lühikava. Kohustuslik kava jäeti võistlusprogrammist välja 1991. aastal. Üksiksõidule lubatakse 30 naist ja 30 meest, ühest riigist maksimaalselt 3 meest ja 3 naist. Tänapäeval tehakse üksiksõidus erinevaid hüppeid, piruette, liikumisi muusika saatel ja neist
- Mul on köha ja nohu - Mul valutab pea - Mul valutab kõht M - Mul on valus - Mis teil valutab - Kas te olete haige - Mina olin haige 3 päeva - Ma olen külmetanud - Ma olen juba terve - Terve inimene - Haige inimene - Ravima Arst - Ravima - Tabletid , - Käsi, Käed , - Jalg, Jalad , - Varvas, Varbad, sõrm, sõrmed , - hammas, hambad , - silm, silmad , - kõrv, kõrvad - selg - põlv - nina - suu - laup - võit - kaotus , - jooks, jooksma , - hüpped, hüppama - Mina käin trennis Eessõna: Uzpamb b - Korvpall B - Hoki
Kanuuga sõitma - canoeing Kummipaadiga sõitma rafting Rulatamine skateboarding Mängiroija mountain climbing Pensi hüpe bungee jumping Õhupalliga lendama ballooning Batuudi hüpped trampolines Teltaplaaniga sõitma hang-gliding Köie otsas alla laskume- zip wiring Skuelduma scuba diving Langevarju hüpet tegema - parachuting (skydiving) Mootorrattaga sõitma - motor racing Posti ostas ronimine pole climbing Lendlaud vees - fly boarding Tuulelohage sõitma kite surfing Langevarjuga kaatri taga sõitma parasailing Lauga kaartitaga sõitma wakeboarding Mäest kiiruse peale alla sõitma speed dashing
üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 2830 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermõõt on 1213 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi. 4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni omal rajal, 4×200 ja 4×400 m esimene ring joostakse omal rajal. 4×400 m teine jooksja ja 4×200 m kolmas jooksja peab jooksma omal rajal kuni tagasirge alguseni. Hüpped Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt.
1. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kõrval on võime õhus leiduvaid helisignaale ehk molekulide kogumeid, milledel on võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see paneb esmalt võnkuma kuulmekile, mis väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab o...
Ajalugu Quickstep arenes välja 1920-ndatel New Yorkis, kombinatsioonina aeglasest fokstrotist ja charlestonist. Tantsul on inglise taust ning see standardiseeriti 1927. aastal. Arenedes välja küll fokstrotist, on quickstep tänapäeval siiski üsna erinev. Tantsule on kolm iseloomulikku figuuri/elementi: chassee’d, veerandpöörded ja lock’i samm. Iseloomustus See arenes väga dünaamiliseks, suure liikumisega ja keeruliste kujunditega, mille alla kuuluvad näiteks hüpped, jooksud, kiired impulsiga sammud ja pöörded. Tants peaks olema sujuv ja elegantne nagu ka aeglane fokstrott. Tantsijad peaksid jätma kergejalgse mulje. Tegu on väga energeetilise ja hoogsa tantsuga. Quickstepi muusikavalikus kasutatakse näiteks kiirematempolist jazz’i või swingi.
,,Tähtajaline elu" Heli Künnapas Heli Künnapas O 10. märtsil 1982 O Hariduselt personalijuht O Kirjanik, blogija, poliitik ja kirjastaja O Heli Kirjastus O 14 raamatut ,,Tähtajaline elu" O Esimene osa kaheosalisest teosest O Ilmus 2015. aastal O llustreerija: Lisette Eriste O Kirjastus: Heli Kirjastus Tegelased O Rebecca- peategelane, lapsehoidja O Teele- ,,parim sõber" O Sven- eelmine poissõber O Marek- Teele poissõber O Kris- uus sõber Eestis O Elina ja Kristel- au pairid Ameerikas Kokkuvõte O Rebecca otsus minna Ameerikasse O Enne lahkumist tutvub Krisiga O Sõit Ameerikasse O Koolitus O Tutvus perega O Töö Kokkuvõte O E-mailide kirjutamine kodustele O Tutvus sakslastest au pair´idega O Elina ja Kristel O Florida perepuhkus O Uus pere Arvamus O Lihtne ülesehitus O Mõned ebaloogilised hüpped ajas O Põnevus O Meeldis Aitäh kuulamast!
suunale vastu – küljele, ette. 4. Harjutused jalgadele – pingile astumine 5. Harjutused kerele ja küljele – planking küljel 6. Harjutused kätele – Kätekõverdused. 7. Harjutused kõhule – kõhulihased. Jalad 90 kraadise nurga all, topispall/hantel jalgadel, tee kolmestes seeriates. 8. Harjutused seljale – lama selili, vaheldumisi tõmba jalad endale kõhu peale. 9. Venitusharjutused – Kerepöörded. Istukil, vastasjalg ja vastaskäsi. 10. Hüpped, so. üldkoormavad harjutused – hüppega kükid 9. Liikumismäng(ud) tunni põhiosas - kiiruse arendamine. Reguleerimine, varieerimine. LINNUKAUPMEES. Linnukaupmees e õpetaja paneb igale mängijale ühe linnu nime. Kull tuleb oma pesast välja ja hiilib ümberringi ning hüüab ühe linnu nime. Nimetatu peab jooksma ümber torbiku oma kohale tagasi. Kull püüab teda tabada. Tabatud linnu viib kull oma pessa, hakkavad koos püüdma. 1) Mingi hetk vähendan maa-ala.
Spagaat Janetta Lukk, 10KU 2018 Spagaat • Ehk kääriste on isteasend, kus jalad on teineteise suhtes paralleelselt ja vastassuunas välja sirutatud. • Spagaate on kahte tüüpi: • Harkspagaat • Parema või vasaku jala spagaat. Oluline • Enne soojendust ja venitust on vajalik, et keha oleks soe: • Nt. Jooksmine, kiirkõnd, kerge aeroobne trenn,hark hüpped • Venitust tehes, ei tohi teha järske liigutusi • Spagaadi harjutamise vahel ei tohi jääda pikki pause • Soojendus on oluline nii vigastuste vältimiseks kui ka sooritusvõime parandamiseks Soojendus • Jalavibutused • Väljaasted • Istes üks jalg põlvest kõverdatud ning teine välja sirutatud, keha painutus ettepoole • Plié venitus • Kükid • Tavaline, sumo • Selili käärvibutused Näited • Sumo kükid • Plié venitus • Selili käärvibutus
ja ei karda midagi, ja siis teevad midagi hull juglet ja ongi halvad tagajärjed. Osa inimesi seavad end ohtu ka teiste inimeste päästimse pärast, näiteks kui sõber vajub läbi jää ja ta üritab teda päästma minna, siis sellega seab ta ka enda elu ohtu. Inimesed kes ei karda mitte midagi on need adrenaliini sõltlased, kes teevad väga ohtlike asju, nt. Langevarjuhüpped, kaljudelt vette hüpped ja palju muid asju veel, ja nad teevad seda kõike enda adrenaliini sõltuvuse pärast, algul teevad selliseid lihtsamaid asju, aga siis lähevad aina hullemaks need tegevused. Kindlasti leidub ka neid lolle, kes teevad nii nagu teised tahavad, näiteks ülevad, et hüppa siit sillalt peaees vette ja saad mult 2 eurot, ja see 2 eurot motiveerib teda nii hullult, et ta hüppabki sealt sillalt peaees vette, ja tema kahe euro hüppe võib lõppeta eluaegse invaliidsusega või veel hullemini
pool) ringrada paiknema treppidel,mille kaugus lähimast lõpupostist ei tohi olla alla 5 meetri. Paremusjärjestus jooksuvõistlustel tuleb püüda alati välja selgitada tugevamate võist- lejate omavahelises võistluses. Eeljooksudes selgitatakse võistlejad, kes hakkavad oma- vahel võistlema finaaljooksudes.Massilise osavõtuga kestvusjooksudes koondatakse aga tugevamad võistlejad ühte nn. tugevamasse eeljooksu. Hüpped Hüpet asutakse sooritama pärast kohtuniku väljakutset,katseks ei tohi kuluda üle 1,5 minuti,alates väljakutse momendist.Arvestamisele kuulub hüpe peale vahekohtuniku käsklust Loeb!,ebaõnnestunud katset , mida ei mõõdeta,märgib käsklus Ei loe!. Võistlejal on õigus oma hoojooksu märkida. Kaugushüppes võib korraldajate poolt antud mär- gikesi asetada vaid hoojooksuraja servale,kõrgushüppes võib märke asetada ka hoojooksu-
Seejuures peab olema sellesse tegevusse põimitud võimalikult pidevalt ja palju mitmesuguseid kiirelt hoojooksult tehtavaid hüppeid. Kaugushüppe algõpetuse parimaks köhaks on maastik, eriti aga sellel leiduvad liivaaugud, jäärakud ja mäeküljed. Mitte ainult see, et harjutused maastikul on emotsionaalsemad, lastele ja noortele meelepärasemad, nende valik mitmekesisem, vaid ka tehnika põhijoonte õppimine on siin kiirem ja edukam. Hüpped üle tõeliste kraavide, madalate takistuste, põõsaste ning mätaste, hüpped alla liivaauku või kõrgemaile esemeile ning vallidele annavad harjutustele konkreetae eesmärgi ja tagavad õpitava tehnikaelemendi parima täitmise. Hende harjutuste võistluslik iseloom ja teatavat julgust nõudev värving väldib tüdimust ning vajalike harjutuste arv mitmekordistub märkamatult. Maastikul harjutamisel pole suur tähendus mitte ainult tehnika õppimisest lähtudes, veel
Kaugushüpe Hoojooksu alustatakse Click to edit Master text styles kindlalt kohalt. Vajaliku Second level Third level kiiruse saavutamiseks Fourth level kulub 18-22 Fifth level jooksusammu. Et kõik hüpped oleksid stabiilsed, tuleb hoojooksu alustamisel võtta alati ühesugune lähteasend. Esimene kontrollmärk on hüppepakust 6-8 jooksusammu kaugusel. Click to edit Master text styles Second level Third level Hoojooks peab olema ...
esimeste ridade täpsemalt säilinud. · Hiljem on laulu täiendatud ja muudetud. Rahvatantsud · Enamus meie rahvatantsud on teiste maade tantsudega sarnased.(mingilmääral ka Kaera- Jaan) · Labajalavalss on lihtsalt folkloriseeritud tavaline valss. · kaerajaani seostati kadrilliga · Tuljakut seostati slaavi tantsudega. Eesti tantsudele iseloomulikud jooned · Rahulikkus. · Väärikus. · Puuduvad suured hüpped, kiired ja vaheldusrikkad liigutused. · Vähe on akrobaatilisi elemente. · Korduvad motiivid. · Lihtne liikumisskeem. Mõned sõnad · Kontratantsud-tantsud, kus tantsijad või paarid asetuvad vastamisi ning nende tegevus tantsust osavõtjate rühmas on omavahel kooskõlastatud. · Obstsöönne-ropp · Folkloriseeritud- rahvapäraseks tehtud · Tuljak- tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest. · Labajalavalss on 3/4 taktimõõdus eesti rahvatants.
hügieenilised tingimused, suhted kollektiiviga, kõrvaliste isikute mõju jm. Üldarendava etapi eesmärgid: · kehaliste võimete igakülgne arendamine · tervise tugevdamine · üldkehaline ettevalmistus · spordihuvi formeerimine · puuduste kõrvaldamine kehalises arengus ja ettevalmistuses. Üldarendavad võimlemisharjutused: vahendita ja vahenditega saatelugemise ning muusika saatel. Matkimisharjutused. Üldarendavad veel jooks, hüpped, visked, ujumine, võimelmine, tantsimine, erinevad spordi- ja liikumismängud ja talialad(suusatamine või/ja uisutamine). Vaimselt arendavad ka puslede kokku panemine, domino, memoriin jt. Ühesõnaga üldarendavate harjutuste tõttu areneb või läheb paremaks tasakaal ja arendab ka rühti.
55 minutiline kardiotreening, mis arendab jõudu, vastupidavust ja ka koordinatsiooni. Hüpped, löögid, jooksu- ja tasakaaluharjutused. Aeroobikatrennidest tuttavad põhisammud kombineeritud jõu- ning koordinatsiooniharjutustega. Koosneb 11-12 laulust, igaüks arendab konkreetseid võimeid. Erineva raskusastmega harjutused 1. osa: soojendus 2. osa: suureneb liigutuse ulatus ja jalalöögid, valmistades keha ette intensiivseks tööks. 3. osa: suureneb veel intensiivsus ja liigutuste ulatus. 4. osa: saavutatakse intensiivsuse tipp, pannes keha
Tahked ained säilitavad kuju. Kui tahke aine on deformeerimata olekus, on tõmbe- ja tõukejõud tasakaalus, s.t. nende jõudude summa on null. Kristallilistes ainetes soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises oma kindla keskme ümbruses. Vedelikud on voolavad ja võtavad anuma kuju. Vedelike soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Vedelike voolavuse põhjustavadki aineosakeste hüpped ühest kohast teise. Gaasid on lenduvad ja neid ei saa hoida lahtises anumas. Gaasilises aines sidemed molekulide vahel puuduvad. Gaasiliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste korrapäratus liikumises, osake võib liikuda mistahes suunas ja oma kiirusega. Kehad koosnevad ainetest või ainete segust, omakorda koosnevad osakestest, kas aatomitest või molekulidest. Osakeste vahel esineb külgetõmbejõud ja tõukejõud.
EESMÄRGID: · Laps saab aru mõistest vahemaa. · Lapsed oskavad arutleda oma tulemuste üle. · Lapsed oskavad võrrelda konna hüppe pikkusi. · Lapsed oskavad leida erinevaid vahemaa mõõtmise võimalusi. VAHENDID: Roheline ja punane rasvakriit/vildikas, mängukonnad, käärid, liim, paber. ÕPPETEGEVUSE KÄIK: Lapsed vaatlevad konna pilti ning kuulavad konna krooksumist, arutlevad kuidas konnad liiguvad. Õpetaja näitab mängukonna hüpet ja selgitab lastele, et hüpped võivad olla erineva pikkusega mõned lühemad, mõned pikemad. Õpetaja räägib veel lastele, et täna hakkame mõõtma vahemaad ning jaotab lapsed paaridesse. Iga paar saab endale vajalikud vahendid ning õpetaja annab neile suure paberi, millele on ette tõmmatud punane algusjoon. Lapsed asetavad mängukonna punasele algusjoonele (enne lepitakse kokku kas joonel asub konna jalad või pea) ja joonistab sellele ringi ümber. Laps
Tunnikonspekt Tunni teema: hüpped, kõrgushüppe juurde viivad harjutused Tunni eesmärgid: Psühho-motoorsed eesmärgid: hüpete tehnika etapiline õppimine Kognitiivsed eesmärgid: teadmine kõrgushüppe juurdeviivatest harjutustest ning selle tehnikast (hoojooks, äratõuge, maandumine) Õppemeetodid: sõnaline, näitlik, kordus-, osa- ja tervikmeetod Klass: 3. klass Õpilaste arv: 12 Koht: spordisaal
õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeetria Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu. Põrkamine Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Samuti võib kasutada kastiharjutusi või sügavushüppeid. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (maandumiselt kohe üles põrgata); töötada
kordusmeetod (Kais, 2012). Uuringud on tõestanud, et võistkonnad, kes tegelevad regulaarselt jõutreeningutega terve hooaja ning ka eelhooaja käigus, mängivad kõrgematele kohtadele, kui need, kes jõutreeninguga pidevalt tegelenud ei ole. Treeneritel on soovitatatud lisada treeningprogrammi võimalikult palju hüppeid-kastihüpped, tõkkehüpped, sügavushüpped, kekshüpped, sammhüpped, hüppenööriga hüpped, käärhüpped, raskustega hüpped jne. Treener peaks vältima sportlaste võimaliku ületreeningut ning selleks testima hüppeid regulaarselt (Ziv ja Lidor, 2009). See millised treeningmeetodid treener valib on ta enda teha, kuid praktiliselt kõik erinevad hüppetreeningud aitavad- osad rohkem, osad vähem. Seda on tõestanud uuring, mis testis 8 nädala jooksul suurel hulgal meesvõrkpallurid, kes tegid gruppides erinevate raskuste ning raskusastmetega hüppetreeningu harjutusi
mille kaudu saadi piisavalt tugev jooksuettevalmistus. Tol hetkel paistis, et puudu võib jääda ainult jõust. Kolmeteistaastaselt, 1977. aasta novembrist Valter oli siis 179 sentimeetrit pikk ja kaalus 64 kilo hakkas ta tegema treeningutel sihikindlamat jõualast ettevalmistust ka tõstekangiga. Ja selle tulemusena lisanduski kõrgushüppes kümme senimeetrit. Kord nädalas käidi Abjas jooksmas ja teine kord palli mängimas. Jaanuaris lisandusid hüpped kangiga turjal. Põlvevigastuse perioodil tegi Valter kangiga ainult poolkükke, pinkiste all. Sellest kujunenud refleksi tõttu ei teinud edaspidiselt ka süva kükke. Kuigi suvel oli võistlusi palju keskmiselt kahekümne viie ringis, ei loobutud jõutreeningutest, tehti ikka paar korda nädalas. Nagu ikka tehti alguses ka vigu raskuste protsentuaalne suhe kehakaaluga oli liiga suur. Aga ülesanne selle jõutreeningu rakendamine täitis. Kui Valter poleks alustanud lihaste
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi on valdkond liikumine õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks, et laps: 1) tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu; 2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel; 3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas; 4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; 5) järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid. Valdkonna sisu PÕHILIIKUMISED: KEHALISE KASVATUSE Kõnd, jooks ALASED TEADMISED: Ronimine, roomamine Ohutus Hüpped Enesekontroll Visked, püüdmine Hügieen TANTS JA RÜTMIKA LIIKUMISMÄNGUD Rütmilised harjutused Põhiliikumiste arendamine Laulumängud Kehaliste võimete arendamine Muusikalised mängud Tähelepanu arendamine Ar...
Retsensioon Manic Street Preachers Kontsert toimus eelmise aasta 6. juulil Õllesummeril. Laululava väravas piletiputka ees oli igatahes paras järjekord. Mulle hakkas silma isegi No Big Silence'i bassimees, kes ootas järjekorras. Peale järjekorras seismist jõudsin ka lõpuks lava juurde, kus peagi ka bändi näha võis. Mingi lugu veel mängis plaadi pealt, kui mehed laval olid, vaikselt ja isegi norutavalt: veits tüsedavõitu, armeestiilis riietes laulja-kitarrist James Dean Bradfield, kitarrist Nicky Wire, tagumises reas trummar Sean Moore ning noor asenduskitarrist-laulja Wayne Murray. Publik oli kuidagi uimane ja bänd sai kahjuks sellest ka aru, suutmata ise elavneda. Esimeseks muidugi 20-aastane esihitt ,,Motorcycle Emptyness", sinna otsa uusim ,,Your Love Alone Is Not Enough". Bänd justkui pressis end läbi lugude, tundmata neist rõõmu. Publik muutus nii tuimak...
Psalm laul, mille tekst pärineb Vana testamendi taaveti lauludest. Hümn uuemale vaimulikule luulele loodud laul. Gregoriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul. Gregoriuse koraali nimetus tuleneb paavst gregorius suure nimest, kes 6. sajandil algatas liturgiate ja laulutüüpide ühtsustamise. Ülesanne: -ühe häälne. -laulavad mehed. -ladina keelne. -teksti on vähe. -ühele silbile vastab mitu erinevat nooti. -taktimõõtu ei saa määrata. -meloodia ulatus on väike. -suured hüpped meloodias puudusid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord. Keskaeg kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa 1. sõnaliturgia 2. armulaualiturgia. Missatekstid jagunevad: ordinarium- kõikidel missadel kõlavad laulud. Ja propium- vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud. Missa osad: 1. Kyrie issand (halasta) 2
Riietus Jazz tantsus riietus on vaba,aga tantsija kehajooned peavad olema näha. Keelatud on kanda kottpükse ja muud selle sarnast. Tavaliselt kantakse retuuse või spetsiaalseid tantsu pükse. Jalanõuks sobivad sussid ,kuid ka sokid ,millel pole kanda Tehnika Jazz tantsus tantsijaid julgustatakse lisada oma stiili ja iseloomu ning muuta liigutusi lõbusamaks ja endale sobivamaks. Jazzi sammudesse kuuluvad piruettid,jazz pöörded ja mõned ka balletti pöörded, hüpped, Trenni struktuur Hea jazzi tund plahvatab energiast. Muusika stiilid peavad ulatuma hiphopist kuni show muusikani. Rütm peab sind liikuma panama. Tundi tuleb alustada kiire soendusega , venitus harjustega ja balleti positsioonidega. Trenni tuleb lõpetada rahuliku veitusega ,et vältida lihasvalu. Jazz tantsu algatajad Jack Cole kutsutakse jazz tantsu tehnika isaks. Ta arendas liigutusi,mida kasutatakse nüüd muusikalides, filmides,televiisori reklaamides
Gregoriuse koraal - katoliku kiriku liturgiline laul. Gregoriuse koraali nimetus tuleneb paavst gregorius suure nimest, kes 6. sajandil algatas liturgiate ja laulutüüpide ühtsustamise. Ülesanne: Kuula gregoriuse koraali ja iseloomusta seda järgmiste punktide alusel - ühe- häälne - Laulavad mehed - ladina-keelne - Teksti on vähe - Ühele silbile vastab mitu erinevat nooti - Taktimõõtu ei saa määrata - Meloodia ulatus on väike - Suured hüpped meloodias puudusid HOSANNA, FILIO DAVID SOL INVICTUS! (Hosianna, Taaveti poeg võitmatu kuulsus (Päike)!) Kuula ja kirjelda oma muljed. "Puer natus est nobis" õp lk 13 Minu jaoks oli ,,Puer natus est nobis" igav laul. Tema meloodia oli üksluine ja korduv. Laul tundus kurb . Meloodia tegi laulule rütmi. Laulja tämber oli ilus, puhas ja kõlakas, eriti kui olid kõrgemad kohad. "Veni, creator spiritus" õp lk 14 Laul tundus lõbusam
Inimene 20. sajandi algul ja lõpul Terve sajand võrdub saja aastaga ja selle aja jooksul muutub inimeste maailmapildis vägagi palju. Muutub tehnika, meditsiin, kultuur jne ei olegi vist selliseid asju mis ei teeks läbi mingisugusid muutusi. Kõik asjad peavad kuhugi arenema ja seda kuhu poole on nad arenenud saab vaadata alles hilisemal perioodil. Võiks öelda, et hiiglaslikud hüpped toimusid kunsti vallas, kus tekkis erinevaid kunstivoolusid nagu ,,seeni pärast vihma". Inimesed tahtsid sellega näidata, et nad on vabad, ja just nimelt vabad otsustamaks ise oma tegevuste üle. Ei tahetud, et nende looming oleks koguaeg mingisugustes piirides ja tuleb maalida vastavalt ettekirjutistele. Kui vaadelda näiteks Stalini erinevaid propaganda plakateid siis on kohe aru saada, et tegemist on propagandaga, sest Stalinit on
Kevin Otto Koit 7.c kl. 24.05.2015 a. Jakob Westholmi gümnaasium Vapustav Uus-Meremaa Geograafiline asukoht. Uus-Meremaa on üks esimesi riike maailmas, et näha iga uusi päevi. Rahvusvaheline kuupäevajoon on vähem kui 500 kilomeetrit idast Aucklandi. Põhja Island on ainult sama suur kui pool Lõuna Islandit. Aga ligi 75% rahvastikust elab Põhja Islandil. Umbes kaks kolmandikku South Island on kaetud mägedega. Rohkem kui 220 mäed on kõrgemad kui 2200 meetrit. Uus- Meremaa on geograafiliselt üsna isoleeritud ülejäänud maailmaga. Austraalia ja Uus-Meremaa vahemaa on umbes 1600 kilomeetrit. Ajalugu. Esimesed inimesed saabusid Aotearoasse, maooride Uus-Meremaa nimetus, aasta 1200-1300 vahel. 1840. maoori ja Briti tehti kokkulepe ja Uus-Meremaa anti Suurbritanniale. Alguses Auckland oli pealinn, kuid kuna 1865 aastast Wel...
kaugele. Parimad sportlased maanduvad äratõukepakust kuni 9m kaugusele. Sportlase eripära · Kaugushüppajad on suurepärased sprinterid nii 100m kui 200m distantsidel. Rahvusvahelisel tasemel on meeste keskmine pikkus 185cm ja kaal 78kg, naiste puhul 177cm ja 59kg. (Tuntuim näide on Carl Lewis). · Treening hõlmab 20-40m ja pikemate distantside sprindijookse staadionirajal, muutustega sammude sageduses ja pikkuses. Hüpped, hüppenööriga hüppamine, topispalli viskamine, jalgade venitused ja lihastreening on hädavajalikud. 8 Treening Hüppamine Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda. Koormuse suurendamine Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega.
ja ühe kurika miinimumkaal 150 grammi. Võimlejate kavad koosnevad kehaelementidest ning vahendi käsitsemise elementidest. Kehaelemendiks loetakse hüppeid, pöördeid, tasakaalu- ja painduvuselemente. Kehaelemente võib kavas olla 12. Vahendi käsitsemise elementideks loetakse viskeid, lahtilaskmisi, veereid, läbihüppeid, eri kehaosadel tiirutamisi, põrgatusi jms. Hüpitsakava koosneb 12st kehaelemendist. Nendest 8 peavad olema hüpped, ülejäänud 5 elementi võib võimleja ise valida. Rõngakava koosneb 12-st kehaelemendist. Need peavad olema hüpped, pöörded, tasakaalud ja painduvuselemendid, mis võiksid olla arvult proportsionaalselt jaotatud. Vahendi käsitsemisel on olulised eritasapinnalised visked nii käega kui erinevate kehaosadega, rõnga tiirutamine käes ja erinevatel kehaosadel, rõnga veeretamine erinevatel kehaosadel ja põrandal. Rõngaga tuleb sooritada elemente võrdselt nii parema kui ka vasaku käega.
Avinurme Gümnaasium Referaat Mitmevõistlus Eestis Mariann Kask 11.klass 2010 Eesti mitmevõistluse traditsioonidest Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab ala komplekssest (jooks, hüpped, heited) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909. Eesti kergejõustiku esimese kümnendi suurkujud olid mitmevõistlejad Johannes Villemson, Anton Ohaka, Bernhard Abrams, Eduard Hiiop, Aleksander Klumberg-Kolmpere. Mitmevõistluse traditsioonid Eestis on tugevad olnud läbi aegade, kus igal ajastul on olnud oma suurkujud- Heino Lipp, Uno Palu, Rein Aun, Heino Tiik jpt. Põhjalikuma ülevaate mitmevõistluse
Tallinna Tehnikagümnaasium Põhi võimlemine Referaat @ Tallinn 2013 Sisukord sissejuhatus .........................................................................................................................................3 akrobaatika .......................................................................................................................................4-7 venitusharjutused...............................................................................................................................8-9 kasutatud materjal...............................................................................................................................10 Sissejuhatus Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana-Rooma aegadest. Alates 18. sajandist on võimlemine olnud paljudes riikides peamine noorsoo kehalise kasvatuse koostisos...
NICCOLO PAGANINI Niccolò Paganini sündis 27. oktoober 1782 Genovas ning suri 27. maiL 1840a.Ta oli Itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja. Ta paistis silma oma aja tunnustatuima viiulivirtuoosina. Niccolò õppis samuti juba 5-aastaselt mandoliini ja 7-aastaselt viiulit mängima. Tema muusikaalsus avastati kiiresti ja ta sai korduvalt stipendiume viiulitundide võtmiseks. Kuni kuue aastaseni õppis ta muusikat oma isalt, hiljem aga Genoa parimate õpetajate juures. Üheksa aastaselt võis Paganini juba Genoa teatris viiulisoolosid mängida. Umbes 13-aastaselt hakkas Paganini isaga Itaalia linnades kontserte andma. Tema võimed ületasid peatselt kohalike õpetajate omad ning Niccolò ja tema isa reisisid Parmasse, kus leidus võimekamaid viiuldajaid. Välimus oli Paganinil väga omapärane ning paljudele hirmutekitav. Luuletaja Heinrich Heine, kes käis Paganini kontserdil 1829...
100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkejooks- M 110m ja 400m, N 100m ja 400m Takistusjooks- 3000m 28 kuiva ja 7 veetakistust Teatejooks- teatepulk 50g, 4x100m ... 4x400m Pikamaajooks- 3000m, 5000m, 10 000m Keskmaajooks- 800m 5) Sportlik käimine (kiirkõnd) Eesti olümpiavõitjad Gerd Kanter kettaheide Johannes Kotkas - Kreeka-Rooma maadlus Osvald Käpp- maadlus Viljar Loor- võrkpall Ants Antson- Kiiruisutamine Alfred Neuland- tõstmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
