Sünergistid lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi. Fiksaatorid lihased, mis loovad kokkutõmbega agonistide tegevusele kindla baasi (liikumatu alguskoha) (nt kaela- ja pearihmlihased). 21.SELGITAGE MÕISTE: ISOMEETRILINE LIHASTÖÖ (KONTRAKTISOON), DÜNAAMILINE (KONTRAKTSIOON) LIHASTÖÖ, EKSTSENTRILINE, KONTSENTRILINE LIHASTÖÖ. TOOGE NÄIDE Isomeetriline lihastöö (kontraktsioon) lihaskontraktsiooni liik, mille korral väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega ja lihase pikkuse muutust ning luukangide liikumist ei toimu.muutub lihaspinge.ühemõõduline, pinge muutub. Nt Dünaamiline lihastöö (kontraktsioon) Dünaamilise lihastöö korral lihas pingutub ja lõdvestub vaheldumisi, saades piisavalt verd ja hapnikku. NtEkstsentriline lihastöö auksotoonilise
veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Endomüüsium- õhuke sidekoeline kest, mis ümbritseb lihaskiude Perimüüsiumiga-Lihaskiukimpe kattev sidekoelise ümbris. Epimüüsiumiga- kõige paksem sidekoelistest kattekihtidest, seob lihaskiudude kimbud terviklikuks lihaseks. Annab lihastele kuju. Lihaste abiseadeldised: Sidekirmed – õhukesed kõõlusmembraanid (üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber) Sünoviaalpaun – kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes. (lihaste all väikesed padjakesed, kus peal lihased liiguvad) Kõõlustupp- üla- ja alajäsemete pikkade kõõluste ümber Fibroosne plokk- silma koobas KERELIHASED (Torso) 1. Lülisambasirgestaja (seljal)- algus ristluu tagumine pind ning niudeluuharjalt ja kinnitub koljul (Ühepoolse tegevusel kallutame, kahepoolsel tegevusel sirgestab selga.) SELJA SIRGEKS AJAMINE 2
Kõhu sirglihas(5-7 roide välispinnalt Kaela lihased häbemeluule), tõmbab vaagnavöödet rindkere suunas Sisemine kõhu põikilihas(niudeluuharjalt kolmele alumisele roidele), kere pöörded Rinna lihased Välimine kõhu põikilihas(alumistelt roietelt niudeluuharjale), kere pöörded Tagumine, keskne ja eesmine astriklihas (kaelalülide 1-2 roide vahel), tõstavad roideid sissehingamisel ja aitavad tuua kaela ette Peapöörajalihas(rinnakult ja rangluult nibujätkele), pea pööramine ja kallutus kuklasse Sisemised roietevahelihased(roide ülemiselt servalt naaberroide alumisele
1. Lülisambalülide liitumine ühtseks lülisambaks Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli (arv oleneb, kuidas lülid kokku kasvand) - Sidemed: Staatilise seisundi tekitamiseks 1) Eesmine pikiside – takistab sirutust 2) Tagumine pikiside – pidurdab painutust 3) Kollasidemed 4) Ogadeülene side 5) Ogajätkete-vahesidemed 6) Ristijätkete-vahesidemed - Liigesepindade asetus erinevatel lülisambalüli liikidel: 1) Kaelalülidel – madalad/lamedad pinnad (võimaldab liikuvust), suur lülimulk võimaldab palju liikuda 2) Rinnalülidel – frontaalse asetusega 3) Nimmelülidel – sagitaalse asetusega - Lülisambavaheketta ehitus: 23 tükki. Lülivaheketas asub lülikehade vahel
VAAGNAVÖÖTMELIHASED EESMINE RÜHM (1) LIHASED ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Fikseeritud alajäseme puhul Viimaselt rinnalülilt, kallutab kere ettepoole,
Tappühendused (hambajuurte vahel). b) Luulised ühendused: Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). Niude-, istmiku- ja häbemeluu. c) Kõhrelised ühendused: Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). Sümfüüs (häbemeluude vahel). 11. Liigese ehitus: Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese őős 12. Nimeta liigese abiseadeldised: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokkliiges ja Ratasliiges (kodar ja õlavarre-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid e
KT IV ALAJÄSEME LIHASTIK 67. Vaagnavöötme lihastik (8) LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKO FUNKTSIOON NIMETUS HT Niude-nimme lihas Nimmelüülid, niudeluuhari Reieluu Reie ette viimine väikesele pöörlile Väike tuharalihas Niudeluu tagapind, Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Keskne tuharalihas Niudeluutiiva tagapind Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Pirnlihas Ristluu vaagenmine pind Reieluuu suurele Reie eemaldamine, pöörlile välja pööramine
lihased lülisambast kuni roidekõhredeni. Ülemine osa tõmbab abaluud ette-küljele, alumine osa tõmbab Kinnitub abaluu abaluu alumist nurka ette, Eesmine Algab saagjate sämpudena mediaalsele servale ning kusjuures abaluu külgmine nurk saaglihas 8 või 9 ülemiselt roidelt. ülemisele ja alumisele nihkub ülespoole, võimaldades nurgale. õlavarrel tõusta kuni
11. Liigese ehitus: a) Liigesekõhr (liigesepind). b) Sünoviaalmembraan (liigesekihn). c) Fibroosmembraan liigesekihn). d) Liigeseõõs. 12. Nimeta liigese abiseadeldised: a) Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk). b) Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk). c) Sidemed (sõrmede lülidevaheliigestes kaaskülgsed sidemed). d) Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: a) Plokkliiges (õlavarre-küünarluu liiges on tiguliiges, mis on plokkliigese variant). b) Ratasliiges (lähimine ja kaugmine kodar-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: a) Ellipsoid e. munaliiges (kodarluu-randmeliiges). b) Rübi e. sadulliiges (pöidla randme-kämblaliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: a) Keraliiges (õlaliiges). b) Pähkelliiges on keraliigese variant (puusaliiges). c) Lameliiges on keraliigese variant (randme-kämblaliiges). 16
Suur nimmelihas: Toob reit ette Kõikidelt Pöörab reit välja Niude-nimme lihas nimmelülidelt Reieluu väikesele pöörlile Niudelihas: Niudeluuaugult Tagumine osa- 8 lihast Viib reit taha Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reie eemaldamine Keskmine Niudeluu tiiva Viib reit taha Reieluu suurele tuharalihas tagapinnalt Reie eemaldamine pöörlile Pöörab reit välja
Luulised ühendused: · Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). · Niude-, istmiku- ja häbemeluu. Kõhrelised ühendused: · Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). · Sümfüüs (häbemeluude vahel). 12. Liigese ehitus Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeses 13. Abiseadilised Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 14. Üheteljelised liigesed · Plokkliiges-sõrmelülid, varbalülid · Ratasliiges- kodar ja õlavarre-küünarluu liiges 15. Kaheteljelised liigesed
vähen. kaudaalses suunas) roide-rinnakuliigesed -- roiete liik. hingamisel (rindkere mahu muut.) õlanuki-rangluuliiges -- sagitaaltelg: aduktsioon, abduktsioon rinnaku-rangluuliiges -- vertikaaltelg: ette, taha, sagitaaltelg: õlavöötme tõstm., langet., frontaaltelg: pöörl. õlaliiges -- frontaaltelg: ette, taha, sagitaaltelg: aduktsioon, abduktsioon, vertikaaltelg: pronatsioon, supinatsioon, koonusliik. küünarliiges (3) -- õlavarre-kodarluu, õlavarre-küünarluu, kodar-küünarluu liiges -- frontaaltelg: sirutus, painutus, vertikaaltelg: pronatsioon, supinatsioon kodarluu-randmeliiges, kesk-randmeliiges -- frontaaltelg: sirutus, painutus, sagitaaltelg: abduktsioon, aduktsioon randme-kämblaliiges -- pöidla randme-kämblaliiges: abduktsioon, aduktsioon, ringliig, vastand. teistele sõrmedele (ülejään. väikese liik.) puusaliiges -- frontaaltelg: ette, taha (reis), sagitaaltelg: abduktsioon, aduktsioon, vertikaaltelg: pöör. sisse- ja väljapoole, koonusliik.
omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. · Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga (endomüüsiumiga). Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega (siseperimüüsiumiga). Kogu kihast ümbritseb sidekoeline kest (välisperimüüsium). · Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud · Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nim kõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasotsa sabaks. I. Käävjas lihas II. Kakspealihas (kahe peaga lihas) III. Kolmpealihas (kolme peaga lihas) IV
· Tappühendused (hambajuurte vahel). b) Luulised ühendused: · Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). · Niude-, istmiku- ja häbemeluu. c) Kõhrelised ühendused: · Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). · Sümfüüs (häbemeluude vahel). 11. Liigese ehitus: Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese s 12. Nimeta liigese abiseadeldised: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokkliiges ja Ratasliiges (kodar ja õlavarre-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid e
Rinnalülide liigendumine ja liikuvus: rinnalülid on ühendunud roietega ja sellepärast on liikuvus väiksem. Nimmelülide liigendumine ja liikuvus: nimmeosa on kõige liikuvam osa lülisambas. Liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid Lülisamba osas võivad liigutused toimuda ümber 3-telje: 1) Frontaaltelg – painutus ette, sirutus taha .Painutust piirab tagumine pikiside, kollaside, ogajätkevahelised sidemed, ogajätkeüline side. Sirutust piirab eesmine pikiside. 2) Sagitaaltelg – külgmine painutus on kõige ulatuslikum kaelaosas.Külgmist painutust (kallutust) pidurdavad ristijätkete vahelised sidemed. 3) Vertikaaltelg – ulatuslik liikumine toimub selgroo kolju- ja peapoolses osas. 3. Lülisambale toimivad lihased, nende innervatsioon. Lülisambale toimivad lihased: • Selgroosirgestaja • Rihmlihas. • Trapetslihas. • Kõhusirglihas. • Tagumine, keskne ja eesmine astriklihas • Rinnaku-rangluu-nibujätkelihas
oponeus pollicis - Pöidla vastastaja opponens digiti minimi - Väikesõrme vastastaja adductor pollicis - Pöidla lähendaja Musculus lumbricales interossei dorsales- interossei palmaris- Pihkmised luudevahelised Kaelalihased Pindmised Eesmised sternocleidomastoideus scalenus anterior - Eesmine astriklihas scalenus medius - Keskmine astriklihas scalenus posterior - Tagumine astriklihas longus colli - Kaela pikklihas longus capitis - Pea pikklihas rectus capitis anterior - Eesmine pea sirglihas Kaelalihased Süvad Tagumised Vaagnavöötme lihased Eesmised Musculus Iliopsoas - Nimmeniude lihas Tensor fascia latae - Laisidekirmepingutaja Vaagnavöötme lihased Tagumised Gluteus maximus - Suur tuharalihas gluteus medius - Keskmine tuharalihas
(retinaclum esimese, sõrmi üle extensorum) alt käte, kätt üle läbi ja lõpeb 2.-5. küünarvarre ning Sõrme teises ja küünarvart kolmandas käevarre suhtes faalanksis Suur tuharalihas / Niudeharjalt, Reieluu Sirutab reit Musculus gluteus ristluult, tuharakörpusele, tahapoole, pöörab maximus õndraluult ning osalt kulgeb ta väljapoole, aitab nimme-selja üle reieluu säilitada inimesele fastsialt suurpöörla omast keha vertikaalasendit,
1 M. trapezius Trapetslihas 0. 1 M. infraspinatus Harjaalune lihas 1. 1 M. teres major Suur ümarlihas 2. 1 M. latissimus dorsi Seljalailihas 3. 1 Fascia thoracolumbalis Rindkere-nimme sidekirme - 4. 1 M. gluteus maximus Suur tuharalihas 5. 1 M. deltoideus Deltalihas 6. 1 M. serratus anterior Eesmine saaglihas 7. 1 M. pectoralis major; Suur rinnalihas; ; 8. M. pectoralis minor Väike rinnalihas 1 M. obliquus externus abdominis Välimine köhupõikilihas 9.
12. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited: siia kuuluvad ellipsoid- ehk munaliiges ja sadul- ehk rübiliiges. Ellipsoid- ehk munaliigese korral on võimalikud liigutused nii ümber frontaal- (painutus, sirutus), kui ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). Nt proksimaalne käeliiges. Rübi- ehk sadulliigese puhul toimub liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje. Ent lisandub ka koonusliikumine. Nt pöidla randme-kämbla liiges. 13. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited: kolme- ehk mitmeteljelise liigese näiteks on keraliiges, mille korral liikumine toimub kõigi kolme üksteisega risti asetseva telje ümber: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähenemine ja eemaldumine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja- ja sissepoole vertikaaltelje ümber. Täheldatakse ka koonusliikumist. Nt õlaliiges. Keraliigese erivariantideks
o tappühendid hambajuurte ja -sompude vahel. Kõhrelised ühendused: o kõhrliidus (I roide ja rinnakupideme vahel, selgroo lülivaheketastena); o sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused: o ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervililku ristluu o niude -,istmiku-ja häbemeluu moodustavad puusaluu 11.Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa. VAATA KA JOONIST! Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga. täidetud liigese s 1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn(fibroosmembraan) 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 12. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide. Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk- ja puusaliigeses napamokk). Liigesekettad (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas).
Peapööraja* Rinnak ja rangluu Oimuluu nibujätk Hoiab pead vertikaalasendis, sternocleidomastoideus kallutab pead tahha, pöörab vastassuunda Pea ja kaela pikklihas Kuklaluu Kaela ja rinnalülide Painutavad lülisamba kaelaosa, eesmine pind kallutavad küljele Trapetslihas* Rinnalülide Rangluu, õlanukk, Abaluu tõstmine ja langetamine, trapezius ogajätked, abaluuhari kesskjoonele lähendamine (kaela kuklatagusesidem sirutus) ed, kuklamügar Seljalailihas* Alumine rinnalüli, Õlavarreluu väikese Langetab tõstetud ülajäset,
miimilistesse lihastesse tõstab kaelanahka Peapööraja (m. Rinnakupide; rangluu Oimuluu nibujätke ja Pea painutamine, kallutamine ja pööramine sternocleidomastoideus) rinnakmine ots kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosa Peapikklihas III-VI kaelalüli eesmine Kuklaluu põhimikuosa Ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba köbruke alumine pind kaelaosa (koos peaga) ette lateraalsele Kaelapikklihas Oimuluu nibujätke Viimased kaelalülid, Pea kallutamine tahapoole ja ühele küljele esimesed rinnalülid Trapetslihas (m
86. Liikumiselundkonna struktuur. Jaguneb: Passiivne skelett, liigesed, liidused. Ise ei saa liikuda, liigutavad lihased. (Liidus sõnast liituma, Liiges sõnast liikuma). Aktiivne skeletilihastik. Skeletilihaskude, silelihaskude, südamelihaskude(ainult südamel). 87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11. 1. Vertikaaltelg pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine. 2. Frontaaltelg sirutus-painutus, ette ja taha. 3. Sagitaaltelg kõrvale liigutus. Eemaldumine-lähendamine külgsuundades. 88. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). Pildiküsimus. Joonisel 1 vihikus luukude ja joonis 2
tupp rindkerele; tõmbab ülestõstetud õlavart alla väike rinnalihas III-V roie abaluu langetab õlavöödet m. pectoralis minor RIND eesmine saaglihas sämpudena I-IX roidelt abaluu mediaalne serv tõmbab abaluud ette, alumist nurka m. serratus anterior lateraalsele ja üles, võimaldades tõsta õlavart horisontaaltasapinnast kõrgemale
serratus dorsalis caudalis Roidetaandur - m. retractor costae 1...4 nimmelüli roietejätked või Viimane roie rindkere-nimme fastsia Rindkere-ristilihas - m. transversus Rinnaku dorsaalne pind Roide-roidekõhre liigeste pind thoracis KÕHU LIHASED Kõhu välimine põikilihas - m. Roiete välispind, (va Ru:) rindkere- Valgejoon, süleluueesne kõõlus, Kannavad sisikonda ja osalevad obliquus externus abdominis nimme fastsia kubemeside väljahingamisel. Moodustavad koos Kõhu sisemine põikilihas - m. Puusaköber, kubemeside, Valgejoon, viimane roie diafragmaga kõhupressi (soolte
- Kõigis liigestes on sidemed 4. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad (3) ja luud 1. Kand - kannaluud (7) 2. Pöid - pöialuud (5) 3. Varbad varbalülid (14) 5. Mida võib öelda lihase kohta, kus on sõna: Triceps 3 pead Dicastricus 2 kõhtu Flekson painutaja Ekstensor sirutaja Rectus sirglihas 6. Deltalihas: Ladina keelne nimi - Musculus deltoideus Algus algab 3 osana: Eesmine osa rangluult F: ettepainutus ja sissepööre Keskne osa õlanukilt Eesmine + tagumine F: lähendamine Tagumine osa abaluuharjal F: tahapainutus ja väljapööre Kinnitus õlavarre külgpind Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon 7. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side) - Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed)
õlavarre-kodarluu liiges( keraliiges) õlavarre-küünarluu liiges( tigu- ehk vintliiges ) lähim kodar-küünarluu liiges( ratasliiges) liikumine- kaks frontaal- sirutus ja painutus vertikaal- kodarluu pöörlemine ümber künarluu 30. Küünarluude omavaheline ühendumine- luudevaheline kile Lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku(koos talit. ratasliigestena) liikumine- ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses küünarluu on paigal, kodarluu liigub pöörlemine 31. käe piirkonnad- ranne( kaheksa- lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu, trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu). kämbla luud(viis- toruluud) sõrmelülid(lühiksed toruluud) 32
õlavarre-kodarluu liiges( keraliiges) õlavarre-küünarluu liiges( tigu- ehk vintliiges ) lähim kodar-küünarluu liiges( ratasliiges) liikumine- kaks frontaal- sirutus ja painutus vertikaal- kodarluu pöörlemine ümber künarluu 30. Küünarluude omavaheline ühendumine- luudevaheline kile Lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku(koos talit. ratasliigestena) liikumine- ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses küünarluu on paigal, kodarluu liigub pöörlemine 31. käe piirkonnad- ranne( kaheksa- lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu, trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu). kämbla luud(viis- toruluud) sõrmelülid(lühiksed toruluud) 32
Õlavarre-kakspealihas* Lühike pea: abaluu Kodarluukörpus Painutab ja pöörab käsivart M. BICEPS BRACHII kaarnajätke väljapoole; tõmbab õlavart ette Pikk pea: abaluu (Kiudköölusriba) liigeseüline köbruke Õlavarrelihas Õlavarreluu distaalse Küünarluuköprus Painutab käsivart poole eesmine pind Õlavarre-kolmpealihas* Pikk pea: abaluu Küünarnukk Tõmbab ülestõstetud õlavart alla, M. TRICEPS BRACHII liigesealune köbruke rippasendist taha Mediaalne ja lateraalne pea: õlavarreluu Tervikuna: sirutab käsivart, tagumine pind küünarvart
5.Randmeliiges: nim. selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised. Vastus: Ellipsoid- ja ratasliiges frontaaltelg(fleksioon ja ekstensioon) ja sagitaaltelg(abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges frontaaltelg(flektsioon ja ekstensioon) 6.Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena? Vastus: Saag-, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e. fontanellideks ja eesmine lõge. 7.Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud? Vastus: Pea, kõht, saba. Valged lihaskiud kontrahheeruvad kiiresti kuid väsivad ka kiiresti, aga punased lihaskiud on aeglased ning vastupidavad. 8.Vahelihas: lad. keelne nimi. Algus. Funktsioonid(2). Vastus: Diaphragma. O. rinnak, roided, nimmelülid 1. hingamislihas 2. aitab tekitada kõhupressi. 9.Õlavarre kakspealihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Millistele liigestele
5.Randmeliiges: nim. selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised. Vastus: Ellipsoid- ja ratasliiges frontaaltelg(fleksioon ja ekstensioon) ja sagitaaltelg(abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges frontaaltelg(flektsioon ja ekstensioon) 6.Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena? Vastus: Saag-, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e. fontanellideks ja eesmine lõge. 7.Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud? Vastus: Pea, kõht, saba. Valged lihaskiud kontrahheeruvad kiiresti kuid väsivad ka kiiresti, aga punased lihaskiud on aeglased ning vastupidavad. 8.Vahelihas: lad. keelne nimi. Algus. Funktsioonid(2). Vastus: Diaphragma. O. rinnak, roided, nimmelülid 1. hingamislihas 2. aitab tekitada kõhupressi. 9.Õlavarre kakspealihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Millistele liigestele
2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad) 2) Sümfüüs (häbemeluude vahel) LUULISED: 1) Ristluulülide liitumine täiskasvanuks saades 2) niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu 12) Liigese ehitus Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese őős. 13) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta 1) LIIGESEMOKK – (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. 2) LIIGESEKETTAD – (rinnaku-rangluuliigese vahel; põlveliigeses võruketas e. menisk) fibroossest
mahtu. 23) Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv)? Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. 24) Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine? Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: Roidepealiiges (keraliiges), liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristijätke liiges (ratasliiges), moodustub 1-10. roide kõbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel. Need liigesed funktsioneerivad kombineeritult, liigutused toimuvad ümber roide-ristijätke liigese. Roiete ühendused rinnakuga toimuvad 7 ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega. 8.-9 roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7 roide alumise servaga kõhrliiduse abil. Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
