Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"suuruseid" - 122 õppematerjali

suuruseid on eri numbrites ning kui mingi asi ei ole sobilik saab selle juurde tellida meie poe kataloogist.
thumbnail
18
doc

Eksami küsimused-vastused

suuruste süsteemiga, mille põhisuurused on pikkus, mass ja aeg, siis seda süsteemi iseloomustab tähiste kogum LMT.Rahvusvah. ühikute süsteem aga isel. kogum LMTIONJ vastavatest põhisuuruste üldistavatest tähistest. 3. Põhi- ja tuletatud suurused Põhisuurus on suurus, mida käsitletakse mingis suuruste süsteemis leppeliselt sõltumatu suurusena. Loodusnähtuste kirjeldamisel kasutatakse mitmeid suuruseid , nagu pikkus, aeg, kiirus, kiirendus, jõud, jne. Füüsikavalemid vljendavad nende suuruste vahelisi seoseid. Selgub, et enamasti on mingit suurust võimalik väljendada teiste suuruste kaudu, mille vahel ei valitse otsest seost.Neid suurusi nim. põhisuurusteks e. baassuurusteks. Nii kuuluvadmeh. põhisuuruste hulka pikkus, mass jaaeg. Viimased märgitakse üldistatult tähistega L, M, T. Põhisuurusteks loetavate suuruste valik on...

Mõõtmine
190 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Koolibrid

Pesa välispind on vastupidav ja veekindel. Koolbrid kasutavad oma pesa koos hoidmiseks ämblikuvõrgu niite ,mille teine otstarve on koos sulgedega pesa seest pehmeks ja soojaks teha. Koolibrid on kõigusoojased ja jäävad jaheda ilmaga tardunne, kust nad ei ärka enne, kui soojemaks läheb. Enamus koolibriisid lendab sügisel soojematesse paikadesse. Koolibrid ei ela paarides. Emaslind ehitab pesa ja kasvatad järglased üksi üles. Herne suuruseid mune on tavaliselt kaks. Pojad kooruvad paljaste ja pimedatena, ning elab viie kuni kuue aastaseks. Ilusa sulestiku pärast jahitakse koolibrid liialt palju. Seepärast on sattunud mitmed liigid hävimisohtu ja on võetud kaitse alla.19 sajandi keskel olid koolibri nahad väga hinnatud, ning neid tapeti miljoneid. Kuna koolibrid lendavad väga palju, on nende jalad algelised. Tegelikult ei suuda koolibrid peaaegu üldse kõndida ja nende jalad ei sobi muuks, kui ainult õrrel istumiseks...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Tunnitööde aruanne

Meile on tuttav järgmine ülekandefunktsioon: (1) Kus tehes järgmised asendused: Kus 0 on objekti karaktelistlik ehk sumbumatu võnkumise nurksagedus Kus -sumbumiskonstant On võimalik avaldada võrrand (1) järgmisel kujul: Samuti on võimalik avaldada sumbumiskonstandi ja karakteristliku nurksageduse kaudu teisi süsteemi iseloomustavaid suuruseid kus s ­ sumbuva võnkumise nurksagedus kus T ­ sumbuva võnkumise periood kus ­ sumbumistegur. 2) siirde- ja sageduskarakteristikud, kui K = 1, T1 = 2 ja T2 = 0,1; PT2-lüli K=1, T1=2 ja T2=0,1. a) hüppekaja, b) Bode diagramm 3)siirde- ja sageduskarakteristikud, kui K = 1, T1 = 0,5 ja T2 = 3; PT2-lüli K=1, T1=0,5 ja T2=3. a) hüppekaja, b) Bode diagramm 4)teguri K ning sumbumisteguri mõju. PT2 lüli kajastab olukorda, kui 0<<1...

Automaatjuhtimine
149 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pompeji ja vesuuv

Sügaval vulkaani all olevas magmas (kuumas vedelas kivimis) lahustunud gaas paiskus kõrgele õhku. Sellega kaasa lennanud kividest oleks võinud ehitada 1000 suurt püramiidi. Tuhapilv andis edasi ka laava tükke ja kive. langes seejärel alla. Vesuuvi ümbruses sadas tennisepalli suuruseid kive. 3. Tuul puhus tuhapilve Pompeji kohale ja kattis kogu linna tuhaga. Lähedalasuv Herculaneum sellest küll pääses, kuid kuna järgnev vihm muutis tolmu mudaks, voolas...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Molekulaarfüüsika

makroskoopiliseks ehk makrokäsitluseks. Füüsikalisi suurusi,mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse nim. makroparameetriks. Gaasi koguse oleku määravad rõhk,ruumala ja temp. ning neid nim. olekuparameetriteks. Sageli ei piisa makrokäsitlusest ja peab lähtuma aine molekulaarsest ehitusest,sellist käsitlust nim. mikroskoopiliseks ehk mikrokäsitluseks. Vastavaid füüsikalisi suuruseid nim. seljuhul mikroparameetriteks. Ideaalse gaasi molekul: molekulid on punktmassid(nende ruumala on kaduv,väike),molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed(kiirus põrkumisel ei muutu),molekulide vahel ei ole vastastikmõju. Suurust,mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit nim. temperatuuriks. Soojushulk on siseenergia,mille keha soojusvahetusel saa või ära annab. Konvektsioon on ainehulkade liikumisega kaasnev soojuse levimine....

Füüsika
110 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Metsad

Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa e. savann, kus puud saavad vaid üksikult kasvada. Iseloomustavaid suuruseid : kliima on aastaringselt soe ja niiske sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a) taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane taime ja loomaliike kõige rohkem; paljud linnud talvituvad vihmametsades; Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maaalalt vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, samuti selleks, et rajada uusi istandusi. Seni ligipääsmatutesse piirkondadesse rajatakse...

Geograafia
118 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Okasmetsad

Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. Eriti väheseks on jäänud leht- ja segametsi. Paremini on säilinud okasmetsad, mis suuresti asuvad raskesti ligipääsetavates kohtades. Seal, kus inimene metsa hävitama ei pääse, teevad seda pahatihti aga suured metsatulekahjud, mis võivad haarata sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid. Siberit läbiva raudteemagistraali ulatuses pole peaaegu kusagil enam näha taigat, kõikjal, kuhu on parem ligipääs, on see metsavarujate poolt maha võetud. Metsi on laastatud ka parvetamiskõlblike jõgede ümbruses, sest maanteede ja raudteede puudumisel saab varutud metsa välja vedada ainult mööda jõgesid. Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus. Seda eriti õhusaaste tagajärjel....

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Kontrollküsimused

Kuidas muutub metalljuhtmete takistus temperatuuri tõusuga? 15.Mida nimetatakse ülijuhtivuseks? 16.Mida näitab aine takistuse temperatuuritegur (). 17.Kas on ka selliseid sulameid mille takistus temperatuuri muutudes ei muutu? Nimeta. Kus kasutatakse? 18.Kuidas muutub elektrolüütide ja söe takistus temperatuuri tõusuga? 10.Ohmi seadus. 1. Ohmi seadus (ahela osa kohta). Kirjutada välja valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed? 2. Milliseid suuruseid on Ohmi seaduse (ahela osa kohta) valemi abil võimalik leida? Kuidas seda tehakse? Kirjutada välja kõik valemid. 3. Ohmi seadus kogu vooluringile. Valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed? 4. Kirjutada energia jäävuse seaduse valem vooluringis. 5. Kuidas mõõdetakse elektromotoorjõudu ja kuidas mõõdetakse pinget generaatori klemmidelt? 6. Millal võrdub emj. pingega? 11.Võimsus ja töö. 1. Mille järgi saab kindlaks teha, et elektrivool teeb tööd? Tuua näide...

Elektrotehnika
156 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Botaanika (süstemaatika)

MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed ­ valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat...

Botaanika
214 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Rulatamine

Paljude erinevat rampide, kallakute ja kausside, kus sõita saab, olemasolu rulaparkides on sundinud muutuma ka rula varustust. Need tehnoloogilised muutused, mis on rakendanud rulatoodetel, on aidanud hoida rulatamise järjekindlust üle kahe aastakümne. Üheksakümnendate alguses väikesed lauad ja pisikesed rattad olid kõige populaarsemad, siis tänapäeval on neid suur valik erinevaid suuruseid ning igaüks võib leida endale sobiva. Rataste diameeter on suurem, deckide suurus jätkab kasvamist ja longboard'id koguvad populaarsust eriti kuurortlinnades, kus inimesed tahavad ruladega lihtsalt sõita või kasutada seda liikumisvahendina. Allamäge rulaga sõitmine on samuti viimastel aastatel taas tärkamas. (Fry 2006.) Alates algusaastatest on rõivamood pidevalt muutunud ja need, kes sõidavad rulaga, on kogu aeg ka muutustega kaasa läinud...

Sport/kehaline kasvatus
46 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kahepaiksed

Peale esimeste isasloomade saabumist läheb lahti nurrumist meenutav konnakontsert. Pulmaperioodil värvub isasloomade kurgualune siniseks ning nende esijalgade sisevarvastele ilmuvad suured mõhnad, emased on aga sel ajal silmatorkavalt paksud ja töntsakad. Aprilli lõpus koeb emasloom madalasse, 11...12 cm sügavusse vette 670...4000 muna, mis kleepuvad 15...30 cm läbimõõduga klompidesse ning võivad moodustada kuni paari m2 suuruseid kuduvälju. Sõltuvalt veetemperatuurist kooruvad kullesed 5... 16 päeva pärast. Arengu jooksul võivad rohukonna kullesed kasvada ...45 mm pikkuseks. Moone toimub 65. - 75. päeval peale kudemist ning arengu kestus kudemisest noore konnani vältab 70...150 päeva. Sügiseks kasvab rohukonn 26...33 mm pikkuseks ning talvituspaikadesse siirdumine toimub samuti suure karjana. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti...

Bioloogia
49 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kiviaeg Eestis

d . Tööriistad kivist,luust,sarvest,puust. Kivimitest kasutati tulekivi (lõhestamisel tekivad teravad servad), kvartsi. Tulekivist ja kvartsist tehti mõne cm suuruseid tööriistu lõikamiseks,kraapimiseks. Suuremate tööriistade jaoks kasutati O K moondekivimeid ­ kivikirved ebakorrapärase kuju ja silmaauguta. Kasutati sageli luid ja sarvi s o ahingute,harpuunide,nooleotsade,pistodade jms jaoks. k s u t...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Füüsika ja mehaanika. Liikumine ja selle põhjused

suusajäg lumes, kriit tahvlil Ühtlane sirgliikumine ­ liikumist nim. ühtlaseks sirgliikumiseks kui liikumise kiirus ei muutu. Taustsüsteem ­ seda on vaja liikumise uurimiseks. Taustsüsteem koosneb: 1) lepitakse kokku taustkehad 2) tuuakse sisse sobivalt valitud koordinaatide süsteemi 3) lepitakse kokku ajamõõtmise viisid. Taustsüsteeme, mis teineteise suhtes liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt nim. inertsiaalsüsteemideks. Vektor ­ selleks nim. suuruseid , mida iseloomustab lisaks arvväärtustele (moodulile) ka suund ning mille liitmine toimub rööpküliku või hulknurga reegli järgi. Vektoriteks on nt. kiirus, jõud jne. Moodul ­ moodul on arvväärtus Skalaar ­ selleks nim. suuruseid, mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest, need on nt. aeg, mass, töö, ruumala, pindala Kuidas liikumisi liigitatakse? Ühtlased ja mitteühtlased; ühtlase korral liikumine ei muutu,...

Füüsika
61 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Norra Kuningriik

Teine pikk jõgi on Teno (360 km), mis voolab piki Soome piiri kirdesse. Kõrgeim juga on kahest järjestikusest joast koosnev Mardalsfossen (705 m). Kuna mägise pinnamoe tõttu pole Norras palju laevatatavaid jõgesid, siis pole see majanduslikult tähtis, küll on oluline aga jõgede vee rakendus hüdroenergia tootmisel. Erineva suurusega järvi on Norras vähemalt 250 000. Üle 1,5 hektari suuruseid järvi on umbes 65 000. Ülekaalukalt suurim on Mjøsa 80 km Oslost põhjas. Euroopa neli kõige sügavamat järve asuvad Norras: Hornindalsvatnet (514 m), Salsvatnet (464 m), Tinnsjø (460 m) ja Mjøsa (449 m). Suurima pindalaga järved Sügavamad järved Suurima ruumalaga järved Nimi Sügavus Maht Pindala (km²) Nimi (m) Nimi (km³)...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mees kes teadis Ussisõnu

Raamatus kohtame veel väga huvitavat karakterit, Leemeti vanaisa, kellel on mürgihambad ja kes ehitas endale inimluudest tiivad, sest tal ei olnud jalgu ning ta poleks muidu saanud liikuda ega võidelda. Leemeti vanaisas oli küllaga võitlusvaimu ja koos Leemetiga võtsid nad nii mitmedki sõjaretked ettte. Vanaisa ülevalt kirvega vaenlastele pähe lüües ja Leemet maa pealt võideldes. Omapäraseks muudavad teose ka inimahvid, Pirre ja Rääk, kes kasvatasid kitse suuruseid täisid ning õpetasid neile ussisõnu. Nad käitusid täidega nagu koertega käitutakse, täisid hoiti nööri otsas ja käidi nendega jalutamas. Mind natuke häiris see, et teoses oli ehk liialt täpselt kirjeldatud tapatöid ja vägivalda, kui Leemert ja vanaisa raudmeeste vastu võitlesid. Põnevust pakkus romaani sisutihedus, huvitavad karakterid ning kummalised juhtumid, mis kõik panevad teose sündmustiku üle mõtlema ja peategelasele kaasatundma....

Kirjandus
140 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Ühinguõigus

2 RKh 3-2-1-96-00: tööleping lõppes juhatuse liikmeks valimisega? Tl lõpetamise alus on poolte kokkulepe! 3 keskne küsimus on, kas tegemist oli varem samade või erinevate ülesannetega 4 kui ei ole sarnased funktsioonid, siis TL kehtib edasi 5 RKh 3-2-1-108-05, 3-2-1-134-02 V Aktsiaseltsi esindamine 18. Aktsiaseltsi nõukogu otsustas ÄS § 307 lg 2 alusel piirata kõigi juhatuse liikmete esindusõigust, keelates neil teha üle 1 miljoni krooni suuruseid tehinguid. Mõne aja pärast ostis aktsiaselts kinnistu ja maksis selle eest 2 miljonit krooni. Põhjusel, et juhatuse esindusõigus oli selliste tehingute tegemiseks piiratud, kirjutas aktsiaseltsi nimel lepingule alla nõukogu esimees. Notar tõestas tehingu, lugedes seaduses sätestatud eeldused tehingu tegemiseks täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv? VUTT:...

Õigus
695 allalaadimist
thumbnail
2
doc

ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON

Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Magnetvoog sõltub nurgast magnetvälja suuna ja juhtmekeeru pinna normaali vahel. Valem: =BS cos Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Üks veeber on magnetvoog, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 T. 2. FARADAY KATSED Faraday hakkas oma katsetusi tegema, siis kui ei leidnud raamatust vastuseid looduse küsimustele. Michael ei armastanud kasutada valemeid ja võrrandeid, aga oma arutlustes oli ta väga täpne ja selgesõnaline. Faraday katsed võib jaga kolme gruppi: · Püsimagneti liikumine juhtme suhtes (liikuv püsimagnet tekitab...

Füüsika
46 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Puisniitude loomastik

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...

Pärandkooslused
108 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Aruanne GIS

Lisage pildid eelnimetatud otstarbeks sobivatest aladest. Lisage juurde ka selgitus, milliselt tähistatud alad, milliseks otstarbeks sobivad. Kartulimaaks sobivad alad on märgitud helerohelisega. 1 Suusanõlvaks sobivad alad on märgitud heledama sinisega. Uusasumi maaks sobivad alad on märgitud tumedama sinisega. 2 3. Funktsioon Sink leiab palju väikesi mõne piksli suuruseid rasteri kujul esitatud reljeefi interpoleerimisvigadest tekkinud väärlohke ning mõned suuremad lohud. Mis need suuremad lohud võiksid olla? Suuremad lohud on veekogud. 4. Lisage pilt valgla sisse jäävatest sulglohkudest ning seletage, kuidas saaks õiged madalamad kohad välja valida, et neid täitmise eest kaitsta. Selleks leidke kõigepealt õiged madalamad kohad valgla sees ning tehke infonupuga Identify kindlaks õigete madalamate kohtade pikslite väärtused...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
39 allalaadimist
thumbnail
20
doc

SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL

Ülemise vahelae isolatsioonikihi paksuse määramisel tuleb arvesse võtta kihi nn. ülepaksust, mis on 5% puistevilla kavandatud nominaalpaksusest. Vajamineva puistevilla mahu väljaarvutamiseks m³-tes on vaja korrutada omavahel pööningu põranda pindala m2 ning paigaldatava puistevilla paksus meetrites. Ehk siis: vajaminev puistevilla maht (m³) = põranda pindala (m2) x puistevilla paksus (m) Mahtude tellimisel ei arvestata maha väiksemaid kui 1 m 2 suuruseid alasid (katuse toolvärgid, torustikud, ventilatsiooni kanalid jms. konstruktsioonid).[12] 4.3 Rullmaterjalid Rullmaterjalide all mõistetakse eelkõige kivivillamatte, mida saab kasutada erineval otstarbel olenevalt mati lisanditest (traat-, klaaskiudvõrk jne). Lisandid aga määravad toote omadused ja paigaldusviisi. 4.3.1 Soojusisoleermatid 4.3.1.1 Elastne kivivillamatt 4.3.1.1.1 Kasutamine 11 Kivivill. (2010). ­ Soojustus puistevillaga [WWW]. http://www.puistevillad.ee/index.php...

Ehitusmaterjalid
168 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun